Tere sugulaskeelte veebisõnaraamatud on saanud täiendust eesti udmurdi sõnastiku järel on valmis saanud eesti mari keele sõnaraamat. Hiljuti, 26. aprillil tähistasid marid ka mari sangari päeva, mida alates 94.-st aastast tähistatakse ka Eestis ja siis on siin ka tavalisest rohkem Marisid liikvel. Ja sellepärast räägimegi täna ka keelesaates maridest mari keelest ja eesti-mari sõnaraamatust. Saates on sõnaraamatu toimetaja, Eesti keele Instituudi teadlane Sven-Erik Soosaar. Tere. Tervist. Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan, te olete üks kahest eestlasest mari keele oskajast, kuidas tere kõlab parikeeles. Porokia tegelikult mari keeles võib mitut moodi tere öelda, et see on nagu tere päevast, võib öelda ka lihtsalt Salam, et see on nagu Tatari keelest. Laenatud tervitus. No ei kõla ükski eesti keele moodi, aga ikkagi on meie sugulased marid. Jah, on tõesti, aga mari keeles on ikkagi päris palju ka sõnu, mis on eesti keelega ühise päritoluga. Need on üle 200, aga noh, muidugi kõik kõike ei ole võimalik niimoodi kohe ära tunda, vaid nad on ikka muutunud ajaloo jooksul päris palju. Võib olla näiteks mõni niisugune sõna on meil ühise päritoluga, et me saame aimu ka sellest, et et tõesti No need on tegelikult päris palju, nagu ma ütlesin, näiteks luu ongi luu lihtsalt mari keeles ei ole vahet, pikkadel-lühikestel vokaalideletan ainult lühikesed või lumm on lumi siis koll on kala noh, näiteks tegusõnadest neelas on neelama või tolas tulema siis näiteks ustas, mis on tavaline tähendab, mari keeles tegema, siis eesti keeles vastab sellele tegusena ehtima. Et seal on tähendus muutunud aja jooksul. Jah, aga neid sõnu on päris palju, mis on sama päritolu ja ja ka kõlavad ühtemoodi. No näiteks veel, poro on hea mari keeles seal sama tüvi, mis on eesti keeles parem. Et eesti keeles on seal säilinud see tüvi. Aga samas mari keeli on ka mitu, võib öelda, et mis, missuguses mari keeles siis need sõnad nüüd on. No need olid niidumari kirjakeelest, et tõesti maridel on kaks kirjakeelt, on niidumari ja mäemari tegelikult, ega seal. Kui nüüd vaadata mari keele murdeid, siis seal ei ole sellist selget piiri nende vahel, et nüüd siit hakkab nagu niidumarja sealt mäe marjad, need seal on ikkagi päris palju sellised ülemineku murrakuid. Ja, ja mari keele murdeline jaotus, et et seal on ka eri erinevaid jaotusi. Et näiteks ungari keeleteadlane, Kaagorparetski, kes oli ka tihedalt Eestiga seotud, oli ka, uuris mari keelt ja tema järgi tema jagas mari keele murded nagu ida ja läänemurreteks ja siis veel mitmeteks murrakuteks või murrataks näiteks. Loode mari on, on üsna erinev nii nii niidu maris kui ka sellest mäe maris, nii et. Ja siis eristatakse veel ida-mari murdeid, mida räägitakse siis väljaspool tänapäeva mari maad. Sest siis, kui Marisid risti unustati, siis paljud neist põgenesid ida poole vene võimu eest, et nad tahtsid säilitada oma IZ usku ja see on marida puhul ka õnnestunud. Nii et marid on üks vähestest Euroopa rahvastest, kes on nagu siiamaani oma selle vana muinasusu suures osas säilitanud võttis omaks ka ristiusu ikkagi osaliselt jah. Näiteks Marimaal on palju, niimoodi ongi selline olukord, et inimesed kummardavad nii neid vanu muinasjumalaid, aga samal ajal käivad ka kirikus, et nad on kuidagi omajaks, need ühildanud, need kaks usku aga seal ida pool on ka selliseid, kes on puhtalt, et ainult selles oma muinasusku ja kirikus ei käi üldse. Kas see vastab tõele, et mari keel tegelikult nendest väikestest põlisrahvastest on mari keel kõige paremini säilinud ja kõige tugevam? Jah, noh, isegi praegu on seda raske öelda, sellepärast et tõepoolest 20 aastat tagasi võis seda küll niimoodi öelda. Aga kahjuks need viimase 20 aasta arengut Venemaal on olnud soome-ugri rahvastele küllaltki negatiivsed ja sama samamoodi maridega. Nende kultuuri on kui mitte nüüd allasurutud siis vähemalt ei ole nagu ei ole neid soositud nende omakeelset kultuuri. Ja, ja seetõttu on, on paljud maridele eriti need, kes on linna läinud elama, on venestunud, see tähendab, et vanemad enam ei räägi lastega ei räägi mari keeles, too on see keele edasiandmine katkenud ja ja noorem põlvkond eriti linnades, siis pari keelt enam ei räägi. Mari tööelu ja olukord on olnud keeruline, nüüd hiljuti tuli teade, et, et tõepoolest mitte üldse sallitud juustu markeelovon tagandatud suisa vahi alla võetud, aga ega me ei tea, mis edaspidi juhtuma hakkab ja mis uued tuuled toovad. Ja tegelikult vist ei olegi see probleem seadustes, mis näiliselt nagu peaksid kaitsma ka väikerahvaste keeli, aga olukord iseenesest on laastav. Väikeste keelte jaoks. Jah, tõepoolest, et olukord on noh, ei saa öelda, et ainult Marimaal oleks halb olukord, sellepärast et seal oli nüüd president, kes kes ei olnud Maria ja näitas isegi üsna avalikult oma halvustavat suhtumist marida suhtes. Et olukord on, on igal pool üsna üsna halb. Et neid soome-ugri keeli tõrjutakse selliseks rituaalseks keeleks, et, et milles võib küll nagu rahvalaule laulda ja ja noh, võib-olla luuletusi lugeda, aga, aga mis, mis ei sobi ametiasutustesse ka ega isegi koolist üha rohkem tõrjutakse marjalt välja. Ühesõnaga, ikkagi keeleks, mis peab jääma minevikku ja millel pole tulevikku. Jah, võib küll nii-öelda, et, et kui need arengut niimoodi jätkuvad, et, et siis siis venestumine läheb nagu üsna kiire tempoga edasi. Linnades Marit siis kipuvad minema üle vene keelele, aga maakohtades. No maakohtades õnneks ikkagi mari keel enamasti suudab nagu säilitada oma positsiooni, sest sest seal on mari lased on enamuses, et nad on kompaktselt elavad koos ja saavad oma keelt kasutada toda linnades on see, et lihtsalt neid on võrreldes venelaste ja muude rahvustega ikkagi nad on suures vähemuses, et et noh, kui isegi kogu mari vabariigis on, on marid vähe, muuseas, et neid on, neid on umbes 44 protsenti. Ja maal nad siiani on ikkagi suutnud oma oma keelt hoida. Aga kui suur on mari keele sõnavara ja millest saab mari keeles rääkida, alles hiljuti oli Eesti televisioonis näidati filmi armastuse maa, mille peategelane oli neenetsi Juri Vello kes on keskkonnakaitsja olnud Ege ja luuletaja olnud ja tema ütles et tegelikult see neenetsi kujundlik keel, mida tema vanaema rääkis, seal ammu kadunud, et neenetsi keeles saab rääkida ainult elu olulistest asjadest, et Ta luuletas ka vene keeles. Teiseks sellepärast, et siis venelased saavad teada, mis toimub. Aga missugune on mari keele olukord, millest on võimalik mari keeles rääkida. No ma arvan, et mari keele olukord on siiski parem kui metsaneenetsi keele olukord, sest need on tunduvalt rohkem ja nende kirjalik kultuur on ka pikema traditsiooniga ja ja noh, ma ei saaks nüüd öelda, et, et mari keeles ei saaks millestki rääkida. Et ikkagi on võimalik kõigest rääkida, aga noh, probleem on selles, et ega mari keelt niimoodi teadlikult, et ei ole eriti arendatud, et on küll üksikud inimesed, kes on sellega tegelenud, aga, aga selliste riiklikul tasemel keele arendamist ei ole ja seetõttu on mari keeles noh, lihtsalt väga palju on toorlaene vene keelest, et mida noh, ei ei ole nagu loodud oma omakeelseid vasteid. Olukord. On küll paremaks läinud, et püütakse nende vene toorlaenude asemel juurutada, juurutada omakeelseid omakeelseid sõnu. Aga. Nagu nagu iga uus asi, see tekitab ka natuke nagu vastu seisvat. Kui neid uusi sõnu nagu väga palju tuleks, siis inimesed satuvad segadusse, et ei saa enam aru, et nagu oleks mari keel, aga täpselt sõnadest aru ei saa. Et siin tuleks jah, nagu seda noh, lihtsalt rohkem teavitustööd teha ja juba koolis juurutada neid uusi sõnu ja termineid. Kui palju Marimaal on selliseid inimesi, kes võiksid seda teha ja kes seda ka tasapisi teevad. Et missugune on näiteks mari kooli õpetajate suhtumine. Mul on raske öelda, et kindlasti on erinevaid inimesi, et on neid, kes, kes toetavad sellist keele arendamist, aga, aga on ka ilmselt passiivsemaid inimesi, kes lepivad selle olukorraga nagu on. Et noh, väga suur mari keele arendaja oli professor Ivan Ivanov kes kahjuks mõned aastad tagasi suri aga tema juhtimisel on on marimari kirjakeelt päris palju puhast Nendest toorlaenudest teda. Mingis mõttes võiks teda nagu mari Aavikuks pidada, et ta on ikka loonud väga palju uusi marikeelseid termineid, aga, ja vaid väike osa nendest on nagu aktiivsesse kasutusse tulnud. Praegu tuli vahepeal hoopis selline uitküsimus mari sõna. Kas see on päris Mori enda sõna, marikeelne sõna või kust see on tulnud, miks neid kutsutakse marideks? Eestlase jaoks tekitab see ju palju segadust. Mari tegelikult sõna marimari keeles tähendab meest või inimest et nad lihtsalt nimetavad meie oleme? Jah, nagu need mehed või need inimesed, kes siin elavad, et aga see on sellest sõna enda etümoloogiat, arvatavasti siis on üks vanairaani laen, et et see tähendabki kas siis meest või surelikku inimest. Umbes nii nagu eestlased olid maarahvas Midagi, mida midagi sarnast, et Marisid varem kutsuti tseremissideks, aga noh, seal oli nagu väljastpoolt peale pandud nimetused, seda tänapäeval eriti enam ei kasutata, et on ikkagi kombeks nimetada rahvaid nii, nagu nad iseennast kutsuvad vä. Marikeelse kirjanduse juurde tagasi, et kas ja kui palju on marikeelseid kirjanikke, kirjutatakse ikkagi mari keeles ka luuletusi. Romaane mari kirjanduselu on ikka üsnagi aktiivne, et kirjanike on, on päris palju, aga probleem on viimasel ajal just avaldanud isased. Marikeelsete raamatute väljaandmine on päris kõvasti kahanenud ikka viimase 10 aasta jooksul, et viimasel ajal ilmub mari keeles võib-olla paarkümmend brošüüri ja raamatut kokku, et see on ikka päris palju vähenenud. Noh, tegelikult see tendents hakkas juba juba 90.-te lõpust pihta, et, et kui noh, 90.-te alguses, siis kui Nõukogude liit lagunes, oli selline suur nii-öelda selline ärkamisaeg-ajalt, siis olid nagu väga suured ootused, et kõik läheb ülesmäge, siis siis juba 90.-te lõpus hakkas ikkagi pigem nagu allamäge minema ja ja noh, näiteks, kui 90. aastal ilmus mari keeles anti anti välja 72 marikeelset raamatut või brošüüri, siis 99. aastal ilmus ainult kaheksa. Et see vähenemine on päris suur olnud ja, ja noh, ega olukord praegu ei ole nagu paranenud. Siin laua peal on kaasas üks pisike armas raamat, mis on marikeelne raamat. Luuleraamat. See ei ole päris marikeelne, aga see on jah ühe mari kirjanduse rajaja Sergei Chavaini luuletuse siin on tegelikult üks üks luuletus ainult sees, aga, aga see on siis tõlgitud enam kui 30-sse keelde. Ja see on selline klassikaline Mari luuletus. Sergei Chavaini võiks nagu võrrelda võib-olla Juhan Liiviga, et, et on selline mari, kaasaegse kirjanduse rajaja, et selle, selle luuletuse, mis mari keelest tõlkimine on Otto ehk siis eesti keeles salu. Et selle ta kirjutas 1905. aastal, et siis kui oli see revolutsiooniline aeg Venemaal ta oli siis kõigest seitsmeteistkümne aastane, õppis Kaasani Õpetajate seminaris. Ja võib-olla ma loen selle ette, et see on üsna lühike luuletused, kuidas mari keel kõlab. IKToto ulu menna illuste Žugatuda Ottoku Jersesseeruste Dustulanderadhitš Laderaapušenglikus, kes Dustu Motor Touch Motors ka sotsias. Dust šarlus Dash longaste Facebook, Mura tudu Ottogazz kiiresce jandar Pamašiuga, Dustu sudes ratt, ushar, kõrak, tuusto Peledesse saat, sõlmerak, tudu ootamai ratten, Dustu, Bushenger, Uuesson Mõivurssen. Ja seda luuletust on tegelikult ma tean, et on vähemalt kaks korda eesti keelde tõlgitud, et on Tiiu Kokla tõlge selles samas raamatus ja siis on ka Arvo Walton selle eesti keelde tõlkinud. Aga ma võib-olla siis loen Tiiu Kokla tõlke, tahaks teada küll. Lihtyotali salu, üks haljassalu seal, kus kodupaik on Järvda varjus, nõnda tuulevaik seal Kaharamast, Kaharamad, Gazett kõrguvad seal kaunimatest kroonimadki õied, võrsuvad, seal lehestikus, ööbik selgelt rallitab sealt salust, alguse saab selge hallik, kas seal rohuroheline, kõige ilusam, seal lille, silmgi, teistest ilusam ma seda salu ikka kalliks pean sealt puuderaiuja maa põhja Neon. Et selline ilus romantiline luuletus, mis väärtustab oma kodupaika ja oma oma kultuuri ja, ja ja iidseid kombeid. Ja pahandab nendega, kes nende vastu lähevad. Puuderaiuja. Ja selle ja ja kahjuks Sergei savanni elu oli väga traagiline, et ta oli väga aktiivne kultuuritegelane, ta kirjutas nii luuletusi, proosat, draamat. Ta oli kirjastuse peatoimetaja, ta oli õpetaja, ajakirjanik, need oli noh, äärmiselt Aktiivne kultuuritegelane. Aga kahjuks nii nagu nagu paljud noh, tegelikult suurem osa mari kultuurieliidist hävitati nende Stalini puhastuse käigus, et, et samamoodi tema hukati siis 37. aastal ja kahjuks tema elu ja looming jäi eid pooleli. Et see, see, see pani nagu suure põntsu maride kultuuri arengut. Kuule see 30.-te aastate lõpus toimunud inimeste arreteerimine ja hukkamine. See jättis sellise suure lünga kultuuri arengusse. Pärast teist maailmasõda võttis nagu aega, enne kui noh, muidugi see ideoloogiline olukord oli, oli pikka aega selline, et ega ei saanudki midagi kirjutada, aga aga siis alles kuuekümnendatel hakkas nagu see kirjandus ja kultuur jälle arenema ja tänapäeval siis on on jah tõesti neid kirjanikke ja luuletajaid on, on, on päris palju, aga, aga nende avaldamisvõimalused on väga kokku kuivanud ja, ja võib-olla ka lugejate arv, sest kui nooremat ta enam ei ei oskagi keelt või kui ka oskavad, võib-olla ei ole huvitatud, siis kelle sa siis kirjutad? Kas see Eesti mari sõnaraamat, mis on nüüd valmis saanud ja mida kõik huvilised saavad veebis vaadata ja, ja sellega veebis tutvuda, kas see aitab ka kuidagi kaasa mari kultuuri hoidmisele säilitamisele? Noh, eks me ikka loodame, et et igasugune selline positiivne huvi väljastpoolt, et, et see võiks nende enesehinnangut ja, ja rahvustunnet veidi tõsta, et mari keel on keel, millega on võimalik igal elualal hakkama saada ja, ja, ja see, et need ütleme, noored enam kõik ei näe võib-olla sellel perspektiivi, et nad mõtlevad, et noh, kuna suhtumine ka on, on selline, et halvustav, et noh, nagu me teame praegu Venemaal, milline on poliitiline olukord, et on väga selline šovinistlik, et suhtumine siis väikerahvastel ei ole sugugi kerge oma oma kultuuri arendada. Ametlikult on küll, nagu peaks nagu kõik korras olema, et on olemas Marigendate ja on olemas marikeelsed koolid või vähemalt kus algklassides käib Marigi on õpetus, aga aga noh, need on ikkagi piiratud selles mõttes, et kui üldine suhtumine on ikkagi halb, siis ei ole ka sellist loomingulist vabadust ja inimesed ei tunne ennast vabalt ja hästi. Nii, aga nüüd seesama sõnaraamat. Rääkige sellest sõnaraamatust, paar sõna lähemalt, mis sealt seest leida on, kes selle koostanud on? Sõnaraamatut hakkasime koostama juba 2010. aastal ja siis tekkis nagu selline mõte, et võiks, võiks hakata tegema, sest me teadsime, et eesti udmurdi sõnaraamat oli alustatud, et võiks ka mari sõnaraamat olla. Kuna Eesti keele instituudis oli olemas selline eesti keele andmebaassõnaraamat andmebaas, milles saab siis erinevaid eesti keelest lähtuvaid sõnaraamatuid teha, siis siis võtsimegi selle aluseks ja sõnaraamatu tegemisse. Kaasasime need inimesed, kes siin Eestis on, kes oskavad nii eesti kui mari keelt, et need on põhiliselt siis kas Tartu Ülikoolis õppivad mari üliõpilased, doktorandid ja siis asusimegi seda sõnaraamatut koostama ja aega võttis küll rohkem, kui me esialgu nagu arvasime, aga aga jah, siis selle selle aasta märtsis sai sellele tööle punkt pandud ja ja ühtekokku seal on ligi 10000 märksõna. Ja neil tal märksõnade juures siis on ka näitelaused, et kus siis on siis Eesti Eesti lause või fraas tõlgitud mari keelde ja lisaks siis ka liitsõnu nende sõnadega need et ühtekokku seal on noh, üle üle 20000 eesti sõna on mari tõlkega. Siis saab sealt aimu ka sellest, missugune on mari keele grammatika nende näitelausete abil. Kui sarnane meie kahe keele grammatika on või lauseehitus. Noh, seal on kindlasti sarnasusi ja, ja samas ka erinevusi, võib-olla isegi mari keel on natukene sarnasem soome keelele kui eestikeelsest eesti keel on nagu väga kuidas öelda, kaugemale või erinevamaks arenenud, et siin on mitmed sellised ürgsed nähtused nagu kaduma läinud, et näiteks selline nagu vokaalharmoonia, mis on näiteks Lõuna-Eestis ju võra laagrile seal säilinud eesti eesti kirjakeeles mitte. Ja näiteks siis possessiivsufiksi, mis on ju ka soome keeles, on, on säilinud, aga eesti keeles enam mitte. Et eesti keeles on selle asesõna tuleb minu nimi, aga siis mari keeles on Lünen, et see liida tuleb sinna järgi, nii nagu soome keeles on nimeni. Aga näiteks käändesüsteemis on sarnasusi, et on, samamoodi, on, on sisekohakäänded, et ei, ei väljendata mitte eest sõnade või tagasõnadega, vaid on käänet, et aga, ja ilma ja kaasaütlev ja sellised. Ja, ja no muidugi taga sõnad nagu eesti keeles, eesti keeles on ka tulnud eessõnu, aga see ürgne soome ugi ugri süntaktiline joon on ikkagi, et kasutatakse tagasõnu. Et mari keeles samamoodi. Kes võiksid selle sõnaraamatu vastu huvi tunda ja kust nad selle leiavad? Eesti keele Instituudi kodulehelt ilmselt. Sõnaraamatu leiab ja Eesti keele Instituudi kodulehelt, et kui vaadata seal on sõnaraamatut leht ja seal siis kakskeelsete sõnaraamatute alt leiab siis selle Eesti mari sõnaraamatu. Ja noh, ma loodan, et seda kasutavad kõik, kes tunnevad huvi marida vastu, kes nendega mingil moel kokku puutuvad, kes Marimaale külla sõidavad. Ja, ja ka need, need marid, kes siis Eestis elavad või, või kes ka Marimaal eesti keele vastu huvi tunnevad. Ja päris lõpetuseks, kas on meil midagi õppida mari keele käekäigust ja kui on, siis, siis mis see oleks, mis tuleks kõrva taha panna? Kõige elementaarsem on muidugi siis see, et keelel aitab püsida ikkagi kõige paremini siis, kui on on oma riik. Et maridel ei ole riiki ja nende juhid ei ole ka Marilased suures osas ja seetõttu on nagu suur rahvaesindajal on väga raske aru saada sellest väikerahva soovidest ja muredest ja, ja võib-olla kõik ei soovigi aru saada, et oma keele säilimiseks tuleb, tuleb kõvasti tööd teha selle nimel, et et keel mitte ainult ei säiliks, vaid ta läheks kaasa nende kiirete muudatustega, mis tänapäeva maailmas toimuvad, et et seda oleks võimalik igas olukorras kasutada. Kuidas marid tänavad, kuidas on aita või tänane mari keeles? Aitäh on Tau Tau jah, et see on tegelikult ka jälle selline turgi laenete, udmurdi tal on samamoodi tau. Taavi võib ka öelda kogu tau, kuidas kogu au. Et see on siis suur tänu kogu. Kogu ta au, eesti mari keele sõnaraamatu toimetaja Sven-Erik Soosaar.