Tere, lõpueksamid on poole peal, gümnaasiumi eesti keele eksam on tehtud, koolilõpetajad on oma töö teinud, õpetajad teevad oma tööd praegu ja parandavad hirmsa hooga, punane pliiats pihus. 2011. aasta kevadel kirjutati viimati kirjandit traditsioonilisel kombel. Nüüd siis kuuendat korda, on eksam olnud uutmoodi. Kuidas täpselt ja kuidas edasi, sellest räägime keelesaates. Saates on Eesti emakeeleõpetajate seltsi eesti keele riigieksamitöörühma juht Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Reaalkooli emakeeleõpetaja Anu kell ja toimetaja Piret Kriivan. Tere päevastuga tegel. Tere. Kas on ikka veel nii, et punane pliiats on pihus? No kui päris aus olla, siis ei ole selles mõttes, et koolis varastatakse muidugi kirjandid punase pliiatsiga ja koolis märgitakse peale kõikvõimalikud märkused, mis võivad õpilase tööd paremaks teha ja on väga erinev töö, mida teevad õpetajad koolis ja mida teevad riigieksamiparandajatest riigieksameid rangelt võttes ei parandata, vaid hinnata ollakse ehk siis õpilase töö peale ei tehta tõsi, vaid pannakse punktid ja vastavalt nendele punktidele kujuneb tema hinne. Aga eksamitööd parandab mitu õpetajat järjest ja ja järgmine parandaja ei saa teada, mida eelmine hindaja on silmas pidanud. Ei ka see hõlbustab või kergendab tööd. Noh, vahet ei ole, ausalt öeldes selles mõttes, et ütleme nii, et see on ka tegelikult üks suhteliselt uuendus, mis on tulnud viimastel aastatel, ei ole algusest peale nii olnud, varem oli ikkagi nii, et jah, et esimene parandaja parandus punase pastakaga, teine parandaja parandas rohelise pastakaga ja siis oli võimalik näha, kes mida siis parajasti on parandanud, igaüks pani punktid vastavalt sellele, kuidas ta siis pani ja siis oli tõesti nii, et kirjandit parandatakse mitmeseid hoopis. Ja kui sa said selle esimese etapi kirjandi, siis need olid puhtalt tööd ja seal tegi noh, esimene parandaja siis oma töö parandaja vaatas siis üle, tegi oma parandused, oli nõus või ei olnud nõus nende parandustega ja vastavalt siis sellele pani siis oma hinda. Aga sellel aastal on tõepoolest nii, kirjandiparandajad ei märgi töö peale, nad hindavad ära, töö jääb puhtaks ja siis läheb täpselt sedasama puhas töö läheb teise hindaja kätte või vajadusel ka veel kolmanda hindaja kätte ja töö peale ei ole ühtegi märget, ehk siis kõik parandajad teevad sõltumatult oma parandused, oma hinnangud, oma otsused vastavalt sellele, kuidas nemad õiged Peavad kui nii-öelda igapäevast kirjandit koolis saab, õpilane saab selle tagasi, tähendab teada, mis tal on vead ja mis tal on head eksamitöö puhul ilmselt seda niikuinii ei ole. Eksamitöö puhul on õpilasel õigus küsida siiski tagasisidet innovel ehk siis põhimõtteliselt õpilane võib minna pärast, kui ta on oma punkti teada saanud, siis ta võib minna siis ta võib oma tööga tutvuda, siis ta võib taotleda ka seda Talle tutvustatakse tema vigu, põhimõtteliselt öeldakse, missugused need vead on olnud, varem olid need töö peal näha, nüüd enam töö peal näha ei ole, aga ikkagi õpilasel on õigus teada saada, miks ta näiteks sai madalamad punktid grammatikaosas, missuguseid grammatikavead tal siis olid või, või midagi muud, eks suhteliselt. Ja siis, kui ta leiab, et talle on liiga tehtud või valesti parandatud või on tal mingid muud põhjused, siis tal on õigus apelleerida, see tulemus ja apellatsioonikomisjon vaatab selle tulemuse uuesti veel kord üle. Ja kui sealt tuleb siis teistsugune tulemus, noh siis punkte kas tõstetakse või langetatakse, see võimalus on ka olemas, ei ole, sellist seadustel peab tingimata tõstma, enamasti ma võin teile öelda, need punktid jäävad tegelikult samaks, ehk siis ütleme nii, et apellatsioonikomisjoni hinda rangelt võttes enam õpilased tööd või tema hindab seda, kas hindaja on teinud õige otsuse, Heige valiku õigesti parandanud ja mõnikord on siiski eesti keele grammatikas ka mõned sellised asjad, mis seal natukene vaieldavad, mõni hindaja väga rangelt võib-olla paneb selle veaks, teine leiab, et see võib olla nii väga viga, ei ole, sealt võivad tulla väiksed erisused, eks. Aga üldiselt on see, et kui kirjandi kirjandi annab või no ütleme siis nii, et see kirjandi osa annab eksamitulemusest 100-st punktist 60 punkti maksimumtulemus ja kui selle ütleme siis esimese hindaja ja teise hindaja pandud punktide vahe tuleb rohkem kui 18 punkti siis ta läheb tegelikult veel kolmanda hindaja. Ja siis kolmas hindaja vaatab veelkord üle, nii et ütleme nii, et kirjandid on selles mõttes küll üsna hästi kaetud kirjandi tegelikult noh, vajadusel loetakse kolm korda kindlasti kõiki kirjandus loetakse kaks korda üle testi analüüse parandab üksinda ja tekstianalüüsi vastuse 40 punkti tuleb ühe hindaja käest ja tema sealt ei vaata seda keegi üle ja seal, kui jääb midagi parandamata, see tema südametunnistusele lihtsalt jääbki Prantsusmaad. Aga ühesõnaga, kui õpilane protsessib oma kirjandit Tulemuse siis ta läheb järjekordse õpetaja juurde, kes peab. Või parandaja juurde, nojah, kes peab nüüd läbi närima selle, et mis eelmised parandajad on täpselt mõelnud vist küll jah, aga vist vajadusel siis ma ei tea, see on sellel aastal esimest korda see protsess, eks ju, et kuidas see nüüd täpselt hakkab toimima, see sõltub sellest ilmselt palju on näidata leerijaidel, palju neid küsimusi üldse tekib ja kas õpilasel tekib üldse küsimus või teki küsimus, kui ei teki, siis ei ole ka probleemi, eks ju. Aga kui küsimus tekib, siis tegelikult noh, eristuskirjas on jah tõepoolest kirjas, et siis vastava eriala spetsialist hindab uuesti üle need parandatud vead või hinnatud kirjandid, kuidas nad on siis hinnatud ja annab õpilasele tagasiside, kas siis kohe suuliselt või 30 päeva jooksul kirjalikud. Kas see on hea või halb, ma ei saagi aru. Kas sellest tõuseb tulu või ja, ja kuidas te ennustate, kas ütleme protsessivaid rohkem või mitte, ma ei oska öelda seda selles mõttes, et mina arvan, et väga paljud õpilased ei teagi, et sel aastal parkuse sinna tööle ei tehta, ausalt öelda, see on eristuskirjas küll kirjas, aga oleme ausad, kes need eristus kirjusalt nüüd ikka nii väga loeb, eks ju see on selline teoreetiline tarkus, eks seda hakatakse lugema ja otsima. Võib-olla siis, kui tekib probleem, et ma olen näiteks ütleme, võib-olla tugev kirjutaja ja sai nüüd ebaõiglaselt madalat punktid, näiteks olen kirjutaja, kes lootis, võib-olla sadat punkti, aga noh, sain 70 punkti, no vot siis inimene läheb kindlasti vaatama või siis lähevad vaatama apelleerima need, kellel jääb üks, kaks punkti puudu sellest ülikooli lävendist, mis aitaks need ülikooli sisse. Vot siis nad lähevad vaatama, äkki kuskilt annab see üks, kaks punkti ikkagi juurde võtta. Aga üldiselt, ega tavaliselt sinna mingisugust sellist massilist rännet sinna Innovesse üldiselt ei toimu, ehk siis ütleme nii, et need on ikkagi vähesed, kes sinna lähevad ja need, kellel on mingisugune konkreetne põhjus, kes on siis tõesti noh, tunnevad, et neil on kas liiga tehtud või, või, või siis on tõesti mingisugune niukene ratsionaalne põhjus, et on vaja seda paari punkti kuskilt juurde mängida. Et noh, selles mõttes nagu, et ma ei oska öelda, kas see suurendab või vähendab. Ega ausalt öeldes õpilase seisukohast ei ole ju tegelikult väga suurt vahet, kas ta läheb sinna ja ta näeb ise oma vigu, kui ta läheb sinna ja tuleb mingi spetsialist, kes selgitab Talle vigu seal nüüd innovia poolne küsimus, kuidas elad, saavad selle töö niimoodi korraldatud spetsialist, siis kiiresti saab aru, missugused vead seal on, kuna tee peale märgitud ei ole. Ja kuidas ta sellest siis aru saab, ka need spetsialistid on ilmselt valitud nende hulgast, kes on juba eksamitöid, eksamitööde parandajat, seal öeldigi niimoodi, et vajadusel kutsutakse hindaja välja, sest kõikide tööde peale märgitakse hindaja number, mis, missugused on need kaks hindajat, kes on seda, seda kirjandit parandanud, nende koodid märgitakse sinna töö peale, siis on ju võimalik teada ja tuvastada, kes missuguse töö parandas ja kui seal tekib mingisugune probleem, ilmselt sellepärast ongi see kolmekümnepäevane aeg nagu antud, et siis sellisel juhul kutsutakse välja. Aga noh, ega see lihtne ei ole, sellepärast et kui sa oled parandanud kuskil ligi 400 kirjandit ja siis sa pead juuni lõpus ütlema, miks sa selles ühes kirjandis panid näiteks kolm punkti, mitte neli punkti siis see võib olla väga keeruline, sest ega mina ka ei mäleta, täname kõiki neid kirjandeid, mida ma selleks ajaks parandanud, ehk siis tuleb lihtsalt uuesti lugeda uuesti ta uuesti üles otsida, need vead. Aga ma sain aru, et see süsteem on tegelikult ütleme siis nii, et riigieksamitele rahvusvahelistel eksamitel siiski üsna tavaline, sest mina tean, et ka prantsuse keele riigieksamitel näiteks ei, mitte riigieksamitel, vaid nendes rahvusvahelistel testidel ei parandate töö peale vigu, vaid pannaksegi lihtsalt eraldi lehe peale pannakse punktid ja ega õpilane seda tööd selles mõttes nagu tagasi endale nagunii ei saa, ta võib sellega tutvuda eesti keele riigieksami puhul, aga ta endaga kätte seda tagasi ei saada, võib ka taotleda muidugi koopiat, kui ta soovib. Aga otseselt seda tööd puhast öelda endale tagasi ei saa, nii et selles mõttes nagu, et ma saan aru, et see on nagu suhteliselt selline rahvusvaheline tava, et eksameid ei parandata tõepoolest, vaid hinnatakse. Ja kui koolis sa parandad tõepoolest, nii et noh, et sa kirjutad eksamid või selle ütleme õpilasi kirjandi punaseks ja noh, selles mõttes, et asja mõte on nagu see, et no mis sa siis mõtlesid, et miks sa nii ütlesid, miks sa sellisena kasutasid ja noh, selles mõttes nagu, et sa püüad nagu seda parandada nii et õpilasel oleks sellest kasu ja ta järgmises töös enam neid vigu ei teeks, eks ju, noh ja grammatikavead loomulikult märgitakse ära, et kas sa teed rohkem komavigu või mis iganes, mis nõrkus siis on, eks ju. Ja siis peab õpilasel olema sellest kasu tema arengus, aga eksam ei ole enam see, mis nagu inimesed nagu arendavaid eksama, pigem nagu hindamise süsteem ja sealt saab oma hinnangu, noh, see on pigem nagu taseme näitaja. Et seal nagu selles mõttes ei ole, kui me parandaksime muidugi eksamitöid, nii nagu me parandame klassikirjandeid, ehk siis nii et tehes sinna peale märkused ja pikad jutud ja siis me parandaksime need ilmselt jõuludeni, ma arvan, selles mõttes, et järgmise aasta niigi on nii pikk periood põranda pidanud, seda muidugi siis ei jõuaks siis teha. Aga jah, enne siiamaani on ikka olnud jah, nii et grammatikavead on töö peale märgitud ja noh, siis muidugi teisel hindajal oli juba natuke lihtsam, aga ma saan aru, et üks argument nagu ongi see, et noh, et osaliselt võib-olla siis teine hindaja laseb ennast esimese hindaja parandatud igatahes nagu mõjutada, et siis on kõigil nagu puhas otsus esimestel hindajatel, teistel hindajatel, kolmandatel, hindajatel kõik saavad puhta töö vaatavad sisse, üle, parandavad ära, mis nad seal leiavad või leia, eks selline inimliku eksituse määr jääb ju nagunii sisse, mõni viga võib jääda märkamata, aga aga kui see peaks juhtuma, siis on see pigem õpilase kasuks, nii et see ei ole väga suur probleem. Hullem on see, kui midagi valesti, eks ju, aga üldiselt peakski olema need inimesed, spetsialistid, kes on sinna valitud, nii et ei tohiks nagu olla lihtsalt keeles on selliseid kohti, mis on natukene vaieldavad, näiteks mingisugune no ütleme näiteks vadja, eesti ajakirjanik, eks ole, kas me nüüd räägime eestikeelsest ajakirjandusest, sellest, mis kuulub siis nagu nii-öelda keeleliselt sinna siis ta peaks olema väikse tähega Eesti. Kui me räägime eesti kirjanduses laiemalt ja noh, siis ta on, eks ole, venekeelne ajakirjandus ka võib-olla sinna juurde ja kõik muu siis võiks Eesti olla suure tähega, et seal on nagu selliseid valikuvõimalusi. Ja noh, peaksid lausest kontekstist selguma, mida õpilane mõelnud, aga noh, vahel võib see jääda nii et hindaja mõtleb ühte jagalu, mõtleva kirjutaja võib-olla mõtles teist ja noh, sealt võib tulla nagu selliseid vaieldavusi. Ja noh, mõningad sellised komad on mõne koha peal sellised, mis on lubatud ja mitte lubatud romissiga. Aga õpetajad ja õpilased ilmselt on ikka uue eksamiga ikka juba täiesti ära harjunud. Noh, eks need õpilased, kes praegu on eksamini jõudnud, neid on kolme aasta jooksul tegelikult ju selles mõttes nagu õpetatud selleks eksamiks või neid on ette valmistatud selleks eksamiks nad teavad, mis on tulemas, aga mina pean ütlema seda ausalt öeldes, et pärast seda, kui tuli see uus eksam siis see uus eksam, see kaheosaline eksam, kus on tekstianalüüsi lühikene kirjand, tegelikult pärsib tugevaid kirjutajaid, taan toeks nõrkadele kirjutajatele, nendele, kes nagu suurt ikka kirjandit ei suudagi kirjutada. Enne oli ju kirjandiks seitsmesajasõnaline keskmisest või noh, 600 kuni kaheksanda sõnalise vahemik, see on ikkagi selline pikem ja tõsisem tekst, aga need, kes on tugevad kirjutajad, need tegelikult tahaksingi süveneda mingisugusesse teemasse ja kirjutada seal siis sellise korraliku argumenteeritud, põhjaliku arutluse, see 400 sõna jäär tugevate kirjutajate jaoks väga pealiskaudseks väga lühikeseks ja siis nad peavad veel ennast nagu nii-öelda katkestama sellega tegema, aga seda tekstianalüüsi tööd, noh, see on vaja ära teha seitse 40 punkti saada. Et see tegelikult pärsib tugevaid kirjutajaid, aga on abiks nõrkadele. Seda kindlasti sellepärast, et nõrk kirjutaja, kes nagunii ei suudaks seda väga pikka kirjandit hästi kirjutada, tema saab võib-olla oma kõrgemad punktid sealt siis tekstianalüüsist, eks ju, põhimõtteliselt see on nagu, võib-olla talle rohkem jõukohasem ja see on nagu lihtsam ja et see on nagu selleks, et kõik läbi saaksid. No eks nad said ju enne ka läbi ja pärast seda, kui lävendit langetad ühe peale, siis slaid ei kujuta ette, kes peaks olema, kes sealt läbi ei tule selle ühe punktiga. Kui pikki reansis oli lävendi 20 punkti, et siis oli küll neid, kellel jäi see pika kirjandi kirjutamise lävend oli alla 20 punkti ja kes siis olid sunnitud tegema järgmisel aastal uuesti seda eksamikool jäi lõpetamata. Aga pärast seda, kui tuli see uus eksam ja eriti pärast seda, kui ta oli matemaatika kohustuslik eksam, viidi lävendi ühe punkti peale, mis on minu meelest suhteliselt absurdne, sest tegelikult ausalt öeldes seal ei ole nagu mingit pinget. Aga noh, selles mõttes, et hinged ei ole nendel, kes lihtsalt tahavad kooli lõpetada, kes on nagu nõrgad õpilased, aga noh, pinge on säilinud muidugi nendel, kes lähevad ülikooli ja, ja kellel on vaja kõrgeid punkte selleks, et saada siis ikkagi soovitud erialale sisse selleks et nemad saaksid valida eriala, kuhu nemad tahavad minna, mitte ülikooli, valiks neid, kes neile sobib, eks ju, põhimõtteliselt on, see käib niipidi. Nii et kui on ikkagi tugevalt motiveeritud õpilasi, siis nad pingutavad endiselt, aga need, kes noh, väga ei ole motiveeritud, on ka õpilasi, kes jätavad lihtsalt selle kirjandi kirjutamata. Neid on küll vähe, aga neid ikka on, sellepärast et 40 punkti, onju maxima, mis sa võid saada tekstianalüüsist. Üks punkt on see, mis tegelikult aitab sind juba eksamist läbi, eks ju. Nii et kui sa teed seal tekstianalüüsist juba natukenegi ära noh, siis on sul eksam tehtud ja kui sul ei ole motivatsiooni näiteks kõrgkooli minna või sa ei ole väga huvitatud sellest kõrgest tulemusest ega siis ei olegi vaja rohkem teha selles mõttes nagu ühe punktiga, sa saad ju läbi, eks ju, põhimõtteliselt mis on nagu selle poole pealt. On kurb maja selle peale minu arvates ka, sest ütleme nii, et noh, vot minu jaoks on nagu vale või viga see, et kui arendatakse välja neid riigieksameid, siis väga tihti tahetakse malli võtta Euroopast või siis üldse maailmas, kuidas on maailma kogemus. Aga meie oleme niivõrd väike riik, väike rahvas, et meie jaoks on see eesti keele riigieksam minu meelest nagu teisipidi, tunduvalt olulisem juba kasvõi selleks, et õpilased tõesti ei mõtleks, kirjutaks, ei räägiks ainult inglise keeles vaid nad ikkagi tõesti harjuksid ennast väljendama korrektselt ka eesti keeles on, see on eluliselt vajalik, meie ütleme siis rahvuse ja keele säilimisele, see ei ole üleeuroopaliselt, on see teistmoodi inglased ja prantslased ei pea muretsema selle pärast, et nende keel hääbub, nemad võivad seda riigieksami teha, kuidas nad tahavad. Aga eestlased peaksid minu meelest juba kas või selle oma keelt, keele ja kultuuri säilitamiseks peaksid kindlasti säilitama seal emakeelse teksti kirjutamise riigieksamina. Noh, minu arvates on see küll väga Vajalik, aga mulle jäi kõrva ka see, mis on tegelikult rõõmustav, et tegelikult on palju õpilasi ja ilmselt väga palju õpilasi, kes siiski pingutavad ja püüavad, jäävad oluliseks. Ja absoluutselt, aga võib-olla lihtsalt noh, alati õpilased ka võib-olla ei taju, mis neid sinna kõrgetele punktidele viib, selles mõttes, et noh, ütleme nii, et kuna mina töötan, näen nagu kahte poolt, eks ole, ma õpetan õpilasi selles mõttes, et tal on koolis õpetaja valmistanud õpilasi riigieksamiteta ja samas maga, parandan eksameid ja noh, osalenud igasugustes töörühmades ja koolitan õpetajaid ja mida iganes, kõike veel. Et ma näen seda nagu väga mitut külge ja põhimõtteliselt noh tänu sellele ma kindlasti oskan nagu oma õpilasi võib-olla nagu paremini suunata või juhendada, et mida siis tegelikult oodatakse, seda, et riigieksamikirjandit väga tihti õpilased ei taju seda, et noh, ütleme nii, et väga suure osa sellest punktidest annab tegelikult sisupunktid, eks ju, 25 punkti 60-st tuleb sisu eest, kui see maksimum, eks ju. Ja see sisupunktid tulevad tegelikult just nimelt sellest, kas õpilasel on silmaring või ei ole silmaringi ja kui ta nagu ei oska nagu näiteid tuua, kui ta ei ole lugenud lehti, kui ta ei ole lugenud raamatuid, kui tal ei ole mingisuguseid ja ütleme, väga spetsiifilisi erialateadmisi võib-olla, mida näiteks ära kasutada kirjandusega kirjandi sobivad kõik näitlejad ei pea tingimata olema ilukirjanduse näide ja kui on mingisugune selline noh, näiteks ütleme nagu sel aastal oli, eks ole, uue tehnoloogia mõju tööturule noh siis seal ongi väga raske ilukirjandus kasutada ja ei olegi nagu väga eeldatud. Aga mingisugused näitajad peavad sa kirjandis olema mingid head näited, mis näitavad seda, et sa oled täiesti noh, ütleme laia silmaringiga, erodeeritud, haritud, palju lugenud inimene oma vanuse kohta, eks ole, selline noor elluastuja valmis täiskasvanuks saama. Mina ütlen oma õpilastele alati see, et noh, et kaheksateistkümneaastased, noored või noh, ütleme lõpetades olnud küll 19, aga saanud eelmisel aastal 18 ja tahavad ju alati väga täiskasvanud olla see 18. sünnipäev väga oluline nende jaoks. Palun väga nüüd riigieksam olema võimalus näidata, et te olete täiskasvanud inimesed seda tahetaksegi eksamil näha, et oled erodeeritud, haritud, laia silmaringiga inimesed, kes oskavad arutleda, kellel on oma arvamus, sest kui teil ei ole oma arvamust, siis ei olnud väga raske kirjutada head kirjandit. Aga oma arvamus tekib siis, kui sa tead sellest probleemist midagi ja neil on küll võimalus valida, noh, ütleme nelja probleemi vahel, aga kui sul ei ole silmaringi noh, siis võib juhtuda, et nendest neljast probleemist sul ei ole midagi valida, eks ju. Sest kui sul on silmaring, seda jää, seda ju kunagi ei tea ju, mis täpselt teemad sinna siis tulevad ja mis probleemid sinna tulevad, millest nad peavad siis kirjutanud, sellest ei ole võimalik ennast ette valmistada, et ma loen, eks ole, konkreetselt mingeid näiteks keskkonnaalaseid raamatuid, okei, ma saan seda kirjandis kasutada ei pruugi sel aastal näiteks ei ole keskkonnateemad üldse. Nii et ah, sul peab olema võimalikult lai silmaring, et ükskõik, mis sulle ette antakse, sa suudad sellel teemal midagi öelda, ei arvata. Tegelikult olemegi siis nende tänavuste teemade juurde mida tavaliselt vanasti olid inimesed harjunud kuulama raadiost, et võib-olla on ikkagi hea, kui nüüd need ka kuulajatele tutvustada, et me saame teada, kusjuures mina olen tegelenud noorelnud, et see võiks ju täiesti olla, et need teemad loetakse seal siis, kui on juba noh, needsamad teemad loomulikult ei loeta, teete tekste, noh, seda ei jõua keegi, kes viitsib kuulata seal tundide kaupa kune tekste loetakse aga see probleemülesanne neid on ju tegelikult ainult neli ja vanasti loeti, eks ole, 10 teemadel, et noh, kõik vanaemad ja emad ja kelle laps tegi siis eksamite kõik istusid seal raadio juures ja kuulasin see teema ja sõbrad ja mis iganes, eks. Loise teemadel. On ikka selles suhtes, ta kirjutab Üllya kirjandis Jon talle sobiv teema või olid mures või noh, mis iganes, et mina omal ajal kirjutasin, ei aita absoluutselt. Et minu meelest see nagu see kirjandi probleemülesande neli probleemülesannete lugeda, et see tegelikult ei võta ju väga palju mahtu ega aega ja selles mõttes nagu minu meelest võiks seda teha, aga, aga noh, see on kuidagi ära kadunud ja ma ei oska öelda, kes peaks selle üles võtma või kuidas seda taastada saaksid. Minu meelest oleks see huvitav ja tore. Et siis kindlasti oleks inimestel huvi rohkem selle vastu, sest see haridusministri väike innustav kõne enne eksami algust on ju ikkagi tegelikult jäänud pärast seda ju loetagi siis tavalise teemadel. Nii selle aasta teemad. Leelo tungla Kätlin Kaldmaa, Jan kausi luuletused kogumikust raamat raamatule pühendatud luuletusi, eesti luuletajaid, see siis võimaldab kultuurist kirjutada rohkem. Siin selle põhjal ei eeldagi kirjutamist, kirjutamisülesanne on siinse teine osa, see on nüüd esimene osa, see on nüüd see tekstianalüüs, siin on siis kolm küsimust, nendele kolmele küsimusele peab ta neid tekste lugedes leidma vastuse, see on see, mis annab 40 punkti Viljandist. Aga see kirjutamise osa on siin, kus on siin teine osa kirjutamine ja vot siin on kirjuta umbes 400 sõnaline tekst, arutlev kirjand, milles käsitled ilukirjanduse mõju tänapäeva ühiskonnas ning analüüsid, kas ilukirjandus on eluliselt vajalik nähtus, pealkirjasta kirjand ja see annab siis 60 punkti ja seda kirjutades, nagu siin on öeldud, võib toetuda nendele alustekstidele, need on tavaliselt noh, ütleme nii, et see probleem ja see lugemisülesanne on põhimõtteliselt seotud, aga nad ei pea seda tegema. Ehk siis õpilane, kellel on lai silmaring ja tegelikult tulebki kasuks rohkem kui ta, kui ta oma silmaringi mingisuguste teiste näidetega. Mina oma õpilastele ütlen, et kui te vähegi, kui teil on vähegi mingeid oma näiteid, siis ärge kasutage neid näiteid, mis siin on ette antud, sest lugeda noh, seda ja keegi ei kahtle ka 12. klassi oskab lugeda, eks ju. Et seda loomulikult oskatasid maha lugeda, aga teil peaks olema just vastupidi oma silmaring, oma näited, millega te toote siis välja, kas siis ilukirjanduse on tänapäeval siis enam üldse oluline ja analüüsite, kes ilukirjandus on eluliselt vajalik nähtus, et siis oleks vajalik siin kindlasti oma näitajad, aga muidugi lühemad kirjutajad, noh, kellel ei ole neid oma näitajad, nad võivad toetuda nendele tekstidele, on lubatud ja see ongi abiks ja noh, see ongi see, mis on ilmselt natukene seda keskmist hinnet ka tõstnud, et nõrgemad kirjutajad, kellel võib-olla endal nagu ei ole lugemus või oma arvamust natsitekstist ikkagi leiavad mingisugust abi. Nii et eksamiülesanne on jah, koosneb kahest poolest, üks on siis see, et sa vastad konkreetsetele küsimustele lugedes läbi alusteksti ja leidis sealt alustekstis vastused, see annab 40 punkti ja teine on siis see, et vastavalt sellele etteantud probleemile kirjutad siis 400 sõnalise sellise arutleva, asjalikku, argumenteeritud, huvitavate näidetega, hästiloetava teksti, milles sa väljendad oma arvamust ja oma mõtteviisi ja näitad oma silmaringi ja lugemus, Diana vastavalt sellele tuleb siis maksimum 60 punkti. Nii ühesõnaga kõigepealt on lugemisosa ülesanded, mis üks oli need nimetatud luuletused siis Triin Toomesaare mõistujutt, kolm õde ehk teekond sinna, kuhu naistel asja pole ja Andres Dubaku artikkel Facebooki hea uus ilm ja Henri Ormuse artikkel tuuma ja müüdid ja tegelikkus kaalukausil, ehk siis õpilane valib ühe nendest ja saab konkreetsed ülesanded ja kuidas need tekstid on valitud, kas need on ilmunud kuskil luuletused on ilmunud raamatuid. Mis siin laua peal ka tal põhimõtteliselt ilmunud muidugi ja vahel kasutatakse ka selliseid ilukirjanduse mingisugused, ütleme, lühendatud versioon ja loomulikult nad on ilmunud tekstid selles mõttes, et ega nad ei ole mingeid eksami jaoks konkreetselt kirjutab tekstid, need ei ole need artiklid, mis on ilmunud. Aga missugusel alusel, missugusel aastal, missugused teemad ja probleemid valitakse, seda ma küll ei oska öelda, sest mina nende valijate hulka ei kuulu. Aga üldiselt noh, tegelikult selle valiku ees aspekt peaks olema selline. Et noh, kirjutamise ja sobiva teksti leiavad endale kõik nii humanitaar- kui reaalhuvidega inimesed ja mõnideks võiks olla ka selline, et kui inimesel täiesti huvisid ei ole, ta siis ka suudab ikkagi midagi kirjutatud Seksame ära sooritada, sest huvitav missugune siin praegu võiks olla nendest, et, et suudab kohe igaüks ärakiri, et no ma arvan, et Facebookis suudab iga, igaüks kirjutab iga tänapäeva noor suudab kirjeldada Facebookist, iseasi, kui hea see kirjand on, eks ju, selles mõttes, et kui ta lihtsalt kirjutabki, et Facebook on tore koht, kus saab laikida teise kassi pilte, noh siis sealt muidugi väga kõrgeid punkte loomulikult ei tule, eks ju. Aga kui ta suudab siduda näiteks selle Facebooki sellega, et ütleme siis prantsuse valimistel, ütleme, fännil oli Facebookis väga palju suur-suur abi, eks ole, selles mõttes tavakampaania tegemisel noh siis see on juba asjalik näide, eks ole, mida võib aktsepteerida nii et igast asjast saab kirjutada väga-väga igavalt ja väga hästi, et see sõltub tegelikult ikkagi kirjutajast. Aga noh, ütleme jah, Facebooki sotsiaalmeedia, mis oli see kolmas teema sel aastal on kindlasti selline teema, mis, mis, mis on võimalik valida nendel inimestel, kelle siis tõesti silmaringi lugemust ja väga laiali mõtteviisi nagu otseselt ei ole, sest noh, see on teema, millest kõik oskavad midagi rääkida. Ma pakun võrdõiguslikkuse eest, Triin Toomesaare mõistujutu alusel ilmselt kirjutatakse ka palju jah, suhteliselt küll, aga paraku ei ole ma sealt leidnud väga huvitavaid kirjandeid, mõned üksikud väga huvitavad nende hulgas, mis ma olen jõudnud juba ära parandada, noh kõik ei ole veel midagi parandatud. On olnud siiski, aga enamik kirjutab ikkagi seda, et naise rolli, kui arvatakse, et on kodus ja köögis ja noh, see kirik, Köök ja kodu, kuidas vanasti oli see saksakeelne väljend, eks ju. Aga et mees on ikka see, kes toob leiva lauale ja noh, see on nagu selline üldteada fakt, et seda nagu lammutada, eriti kõrgeid punkte ju tegelikult ei anna, aga aga jällegi taas on õpilasi, kes suudavad noh, täiesti noh, väga huvitavaid näiteid tuua sellel ja kui sa oled, mina, olen üllatunud selles mõttes, et mul on nüüd loetud umbes kuskil mingi 180 kirjandit praeguseks hetkeks ja ma eeldasin, et sellelgi kirjandi juures tuleb väga palju näiteid selle aasta ema valimise, noh, ütleme selle asja edasi ümber, mis tegelikult ju räägiti, oli väga, ütleb vahetult enne seda kirjandi tulemist oli juba noh, ühiskonnas väga aktuaalne teema. Ma olen näinud seda täpselt kahes kirjandis, mis näitab tegelikult ikkagi seda, et need, paraku need abituriendid ei loe väga palju lehti, ei tunne vastu selle vastu huvi, mis ühiskonnas toimub. Ma mõtlesin, et neid näiteid tuleb väga palju, aga neid ei ole väga palju. Enamasti on need näited lihtsalt noh, ei olegi näiteid, ütleme ausalt, lihtsalt kirjutataksegi sellist üldsõnaliselt arvatakse, et naine peab olema kodus ja tuuakse seda näiteks. Tahad vanasti naine ei või, mees ei saanud võtta lapsehooldusuhkust, et noh, tänapäeval ikka on see võimalik ja see läheb üha populaarsemaks ja selliseid näiteid tuuakse selliseid ühiskonnapõhiseid näiteid, mingil määral. Aga väga huvitavaid näiteid, noh, siin on tegelikult alati on juurde pandud ka see valdkond, kus sa peaksid näiteid tooma, sa võid tuua ka rohkem näiteid mujalt väljastpoolt ka näiteks ütleme, nende soorollide või soostereotüüpide juures näiteid too näiteid draama filmikunstist ja, või kirjandusest ja, või Eesti ühiskonnas, ehk siis siin ongi põhimõtteliselt lubatud tuua näiteid, kas ühiskonnas noh, siis sa võid rääkida mingist aasta emast või mingist muudest asjadest, mis sa oled ühiskonnas tähele pannud, aga või siis ka ütleme siis noh, ütleme draamafilmikunstist või kirjandusest või noh, kus sa siis oskad neid näiteid tuua. Aga nendes valdkondades, mis on nimetatud, peab olema vähemalt mõni näide toodud ja siis muud näitajad võivad olla muidugi ka väljaspool neid neid valdkondi nimetatud. Ja üks õpilane, kelle kirjandit ma just lugesin hiljuti hiljuti kirjutas küll väga huvitavalt sellest, kuidas ka vanasti olid multifilmide tegelased ainult rõdul hiired, ämblikmehed ja aga nüüd on juba nii tasa, tuulased sõdalased on ka naised ja selles mõttes, et noh, et kuidas need soorollid nagu muud põhimõtteliselt, aga aga selles mõttes, et noh, on võimalik, kõikidest teemadest on võimalik väga hästi ja väga halvasti kirjutada, see sõltub kõik sellest, kas õpilasel on silmaring, kas tal on midagi öelda, kas tal on oma arvamus, kas ta on lugenud selle kohta midagi ja no näiteks noh, kui õpilasi valmistada ette kirjandiks, siis mina arvan, et väga suur roll on kindlasti sellel, kui õpetaja suudab suunata õpilased lugema ajakirjandust, ehk siis ütleme, analüüsime igasuguseid artikleid, olema kursis sellega, mis toimub. Mina oma õpilastel on öelnud ka, et noh, et kui te ei suuda rohkem ja kui teil on tõesti igav vaadata, võib-olla Aktuaalse kaamera uudiseid vaadake üks kord nädalas pühapäeval seal tehakse nädalast, kui võtta ei olegi rohkem vaja ja siis te olete kursis sellega, mis sellel nädalal maailmas toimus ja siis te olete võimeline sellest rääkima, iial ei tea, mis tuleb kirjandis kasuks, sest kirjandis on viimastel aastatel ikkagi noh, ütleme valdav enamik on tegelikult just nimelt sellised ühiskonna teemad ega selliseid, väga puhtalt ilukirjanduslikke teemasid, näiteks kirjutan mingisugune ala Tammsaare tõe ja õigusepõhine mingisugune arutlus mingisuguses töö teemast Tammsaare loomingus selliseid teemasid enam ei ole. Aga kui palju klassikat kirjanikke kasutatakse, kui palju neid tsiteeritakse, osundatakse. Noh, need sedasama Tammsaare, no Tammsaare on nüüd top number üks ja absoluutset tõde ja õigus, on ilmselt raamat, mida loetakse kõikides koolides kohustusliku kirjanduse raames ja see on absoluutselt, ma tegin kahel aastal, see oli noh, nüüd juba mõned aastad tagasi, kaks aastat järjest tegin sellised analüüsid, ma kirjutasin kõikides nendes kirjandites noh umbes 400-st kirjandist välja näitajad, kirjanduslikud näited, mida õpilased kasutavad lihtsalt enda huvi jaoks ja muidugi domineeris seal ütleme siis tõe ja õiguse esimene osa sajaprotsendiliselt mõlemal aastal täiesti selge ja selles ei ole ka midagi halba, sellepärast et see on ju ka väga suurepärane raamat Eesti kirjandusklassika ja mis seal ikka, aga aga noh, võiks olla mingi lugemus ka väljaspool kooli kohustuslikku kirjandust, kui sa nagu ikkagi läheb selle peale välja, sa tahaksid saada eksamil maksimumpunkte, siis ikkagi võiks olla, või sa siis oskad siduda seda võib-olla mingit artiklitega või millegi midagi, mis sa oled lugenud või mingite ühiskonna probleemidega või et sa ei jää nagu lihtsalt ka ainult selle selle kooliprogrammi miinimumi raamesse, et sul on nagu endal ka ikkagi mingisugune nägemus sellest, et sa oled haritud inimene olemas. Põhimõtteliselt, aga ma tean, et seda on palju nõuda, jah, loomulikult. Aga ütleme nii, et eesti keele riigieksam selles mõttes on erinev võib-olla teistest eksamitest selle poolest, et see tegelikult on nagu ainekavaga selles mõttes nagu kõige vähem seotud ehk siis põhimõtteliselt ka õpilane, kes võib-olla koolis väga noh, ütleme hoolikas ei ole olnud kõikides tundides, aga ei ole käinud, võib kirjutada väga hea kirjandi, kui tal on mingisugune noh, oma arvamus näiteks mingisuguses mingist ühiskondlikust probleemist, antud juhul nendes soorollides, kui ta on näiteks lugenud, palju ajalehti jälginud, oskab tuua häid näiteid, siis see, mis tal hinded on, koolis, see tegelikult ei, üldse ei kajastu selles, mis ta kirjutab kirjandis ja mõnikord on ka vastupidi, et õpilane, kes on väga tubli ja kohusetundlik, õpib nii-öelda, ütleme niimoodi tööst töösse kõik asjad ära ei pruugi saada väga kõrgeid kirjandipunkte, sellepärast et ta arvamus võib-olla ei ole nii noh, ta ei ole midagi juurde teinud, ei ole midagi muud teinud, kui ta on omandanud miinimumkooliprogrammi, siis ta võib-olla noh, sellest võib jääda, väheks kirjutada. Väga hea kirjand võib ka sellega muidugi läbi tulla, see sõltub õpilasest jälle kõik, loomulikult aga kui näiteks matemaatika eksamil on võib-olla see, et on ikkagi väga kindlad ülesande tüübid, eks ole, mis õpetatakse matemaatika tunnis selgeks ja noh, kui sa oled tubli õppinud pähe valemid ja ja noh, selles suhtes muidugi matemaatikas on ka kindlasti mõtlemisvõimet loomulikult vaja loogikat, see annab seda kõike, mida välja mõelda, kuidas see lahenduskäik peaks olema. Aga ma arvan, et seal on see seos ainekavaga siiski nagu tuntavam. Kui kui kirjandi puhul siis kirjandi puhul on tõesti jah, sa pead olema ikkagi noh, palju lugenud, laia silmaringiga isik selleks, et kirjutada head kirjandit. Jah, täiskasvanulik põhimõtteliselt, nii nagu nad ju tahavad hirmsasti olla, eks ole, seal gümnaasiumi lõpus. Nüüd on neil võimalus näidata lugemisosa ülesande juurde, ma loeksin hea meelega ühe nendest luuletustest, mis õpilastel oli vaja läbi. Lugeda ja analüüsida ette ja siis te võib-olla tooksite konkreetselt välja, mida nad sellega peavad tegema nende luuletustega. Üks oli siis leelo tungla, teine Kätlin Kaldmaa ja kolmas Jan kausi luuletuse Ma loeksin jan kausi luuletus ette. Kõike me lihtsalt ei jõua, rääkimata nendest pikematest artiklites aga tore luuletus. Jan Kaus seisatan raamatupoe ees on õhtu teel koju astun ikka läbi raamatupoest, mille seintel ripub meie oluliste kirjanike fotosid. Minu nägu nende seas ei sära, aga müüjannad naeratavad mulle elus uinit, korrapärasused nagu ikka sel kellaajal liginevad täis ehitatud Viru väljaku suunalt kris naiidid. Hare Rama Hare Rama Rama Rama Hare Hare. Vaatan ja mõtlen, et nende rivi on aastatega selgelt lühemaks jäänud. Kunagi oli neid kümmekond, praegu liiguvad nad kolmekesi ees kaks kutti, taga üksik tüdruk, üks neist ennastunustav, üks neist püüdlik, üks neist tuimavõitu. Asutan või õieti nihutan ennast vastassuunas, mulle meenub jutt või uskumused, lugejaid jääb üha vähemaks ja vähemaks. Võib-olla on meidki kunagi näiteks kolm. Ah, ega siis muud kui vaikselt-vaikselt sosinal üheskoos raamat, raamat, Hare haare. See on selline väga tore vabavärsile luuletus, mis kindlasti kõnetab muidugi kõiki, kes on vähegi käinud Tallinnas, ma ei tea, kas kris näide muidu mujal on, aga noh, need, kes Tallinna kesklinnas on liikunud, on neid kindlasti näinud, eks ju, selles mõttes, et seal on nagu väga selline äratundmisrõõm võiksid tulla. Aga ülesanne siia juurde on siis selline tegelikult isegi mitte ainult jan kausi luuletuse vaid selgita, Kätlin Kaldma jan kausi luuletuse. Millised on inimese ja kirjutatud sõna suhted ning milline koht on kirjandusel tulevikuühiskonnas, toeta vastus kahe tsitaadiga kummaski luuletusest kogunele tsitaat. Nii et põhimõtteliselt sellest luuletusest aru saama siit ütleme sellest jan kausi luuletusest konkreetselt, mida te ette lugesite, tuleb ju väga selgelt välja, et on väga mures, sellepärast et lugejad vähenevad ja keegi enam raamatuid ei loe ja ja noh, kuidas siis võiks nagu korrata seda mantrat, et ikkagi raamatut peaks ikkagi säilima tulevikuühiskonnas, õpilane peab sellest ulatusest aru saama, peab selle sõnumi siit kinni püüdma ja siis sinna vastusesse siis kirja panema ja noh, tooma mingisugused tsitaadid, noh näiteks kas või, eks ole, Aleksei ja kindlasti väga sobiv tsitaat välja tuua selleks, et kuidas ikka noh, jan kausi luuletuses tuleb kindlalt välja see mõte, et lugemine ja kirjandus on ikkagi erakordselt vajalik tulevikuühiskonnas, aga tal on sügav mure, sellepärast et see suund järjest väheneb ja vaibuvad lugejate read ja nii edasi ja nii edasi. Ta võrdleb Leida Chrysnaiididega. Tagel tegelikult kumab siit läbi ikkagi väga sügav mure selle pärast, et inimesed ei loe enam raamatuid. Kui kaua peale selle on aega selle esimese osa tegemiseks ja teise osa tegemiseks võita ise, valida aega kokku kuus tundi ja ta valib absoluutselt ise, kas ta teeb enne kirjandi vedade meile tekstianalüüsi ja üldiselt nad teevad enne tekstianalüüsi eriti jah, ka veel tugevalt kirjutatud mõnikord kui alustavad kirjandist, aga noh, selles mõttes tugevalt kirjutatud ka tahavad selle tekstianalüüsi kiiresti kaelast ära saada, et saaks siis keskenduda kirjandile, mis on nende jaoks kindlasti olulisem ja mis annab rohkem punkte. Lugemisanalüüs annab 40 punkti ja kirjandana 60 punkti ja kirjand on selgelt huvitavam kui mingisugustele lihtsalt küsimustele vastamine. Eks sellised tugeva kirjutaja jaoks, eks ju, kes on märksa muidugi hädas, eks ju, selge see. Aga nõrk inimene on igal pool hädasi, ongi hariduse mõte, et mida rohkem sul haridust on, seda rohkem sul valikuid elus. Juttu jätkuks kauemaks, aga viimane küsimus täna, missugune on eesti keele riigieksami tulevik, sest lähiajal vist on jälle muudatusi oodata. Ei ole kindel, et neid muudatusi oodata on, aga sellel aastal tõepoolest on katsetatud seda nii-öelda ei, eksamid, mis tähendab siis seda, et põhimõtteliselt noh, ütleme katsetati praegu just seda kirjandi poolt, et õpilane kirjutab kirjandi siis otse arvutisse, et antakse talle siis arvutipõhiselt need tekstid ette, mida ta saab seal arvutis lugeda ja noh, selle jaoks eraldi keskkond välja töötatud, aga muidugi see on kõik arengujärgus selles mõttes, et seal on praegu veel selline kehvakene ja seal on palju puudusi ja, ja noh, selles mõttes, et kindlasti ei lähedane lähema paari aasta jooksul töösse kohe kindlasti mitte. Aga ütleme nii, et kergendatult ja ega mina sellest ka väga õnnelik ei oleks, kusjuures ma osalesin sel aastal seal ka e-eksami katseeksamiparanduse töörühmas ja parandasin kirjandeid ja ma olen lihtsalt hämmelduses sellest, kui halvasti meie õpilased, abituriendid oskavad trükkida trükitehniliselt lihtsalt kui palju need teevad trükivigu ja kui ta kirjutab sulle näiteks seal ütleme, keskkond ühe ka, aga kas ma pean siis arusaama sellest, on selle trükiviga või on sellel grammatikaviga või ta ei oskagi siis õigesti kirjutada. Aga väga palju on ka selge, et sellised noh, ütleme tõesti trükivigu, kus nad vahetavad tähed ära või mis iganes suhteliselt, mida tuleb njelevatel kõige ja aga noh, kui sa kirjutad ikkagi nagu kuidagi lähete ka kuskile mingit kõnet või esitama kirjutatud artiklid või siis teie pärast kontrollida üle, aga nemad ilmselt ei vaevunud, võib-olla see oli ka see, et see katseeksam, noh see oli lihtsalt, eks ole, katsetused nende elus midagi nagu ei määra, kui oleks moraalieksam ja kui öeldakse, et viga vigasena kindlasti kontrolliksid. Loomulikult see on täiesti selge, et see oligi nagu selline esimene arglik katsetus. Aga mina lihtsalt imestan sellepärast et tänapäeva põlvkond, kes on üles kasvanud nutitelefon käe külge kasvanud, võiks ju tegelikult eeldada, nad oskavad siis seda nutitelefoniga kasutada korrektseks trükkimiseks korrektseks sõnastuseks, aga tuleb välja, et ei oska, tegelikult ei oska, need olid väga trükitehniliselt väga mannetu kirjandid selles mõttes nagu seal kohati oli raske isegi aru saada, mida õpilane ei tahtnud nagu öelda, sellepärast et see trükitehniliste vigade varju. Aga noh, see on kõik Margus ja noh, ütleme praeguse plaanide järgi noh ütleme haridusministeeriumi jah küll korraldab neid katsetusi, aga see on seotud noh, ütleme nii, paljude tehniliste probleemidega siis võib ju kõikides koolides olema tehniliselt arvutid olemas, selleks ajaks on näiteks Gustav Adolfi gümnaasiumis, kus lõpetab igal aastal kuskil 130 abiturientidel on, meil ei ole ka nii palju arvutid igale õpilasele anda nüüd 130 arvutit, mis tehniliselt vastaks nendele nendele tingimustele, mis seal seal eksami jaoks vaja läbi viia. See on praktiliselt võimatu. Aga noh, see on haridusministeeriumi probleem siis sellisel juhul, kus ta nüüd arvutid võtab, kas ta eraldab need koolidele või mitte, aga aga noh, seal on ka muidki probleeme, selles mõttes nagu, et hetkel ei ole see kindlasti veel kohe-kohe tulemas, nii et hetkel praegu on eksami tulevik ikkagi vähemalt paari lähema aasta jooksul on ta ikkagi kindlasti sellisel kujul, nagu ta praegu on. Nii et muudatusi järgmine aastal järgmisel aastal järgmisel aastal kindlasti mitte muudatus ei saa nii kiiresti vastu võtta ja põhimõtteliselt tegelikult mis iganes muudatused tehakse, noh, tegelikult peaks ikkagi olema nii, et muudatus tehakse sellise pika perspektiiviga. Et need inimesed, kes lähevad näiteks, ütleme, sel aastal 10.-sse klassi, peavad teadma, missugune on eksamivorm siis, kui nemad kooli lõpetavad, ehk siis kolme aasta pärast ehk siis tegelikult ei saa praegu enne, kui see, ütleme, eksam tulla minimaalselt nelja aasta pärast, eksju põhimõtteliselt sellepärast, et noh, praegu ta ei ole veel valmis, seda veel arendatakse ja need õpilased, kes siis ütleme, sel aastal lähevad või järgmisel aastal lähevad, peaksid saama selle kolmeaastase tsükli, nii et nad saavad ennast siis korralikult selleks valmistada, siis, siis ma ütlen ausalt, et kui see peaks tõesti jõustuma, siis tuleks koolides eesti keele õpetusse sisse viia ka kindlasti mingisugune arvutiõpetus, selline konkreetne arvutiõpetus, mis on integreeritud eesti keele õpetusega, et nad siis kirjutavadki tekste ja siis ma põrand ongi nii et ma võtan arvesse kõik trükivead ja kõik muud. Sest ega noh, praegu ka mul õpilased kirjutavad, vahel kirjutavad ikkagi nagu arvutiga ka mingeid esseesid, eriti kui on mingid esseekonkursil, mis tuleb edasi saata. Ja siis parandage nii et ma märgin, ma, mitte ka otseselt jällegi taas mitte ei paranda neid vigu ära, mis nad teevad. Märgin näiteks grammatikavead, punasega trükivead rohelisega stiilivead kollasega ja siis nemad peavad ise aru saama siis mis su, mis, mis selle minu tõmmatud sinna selle kollase kasti taganud, mis seal siis on ja need vead siis ära parandanud selles mõttes aru saama nendest vigadest. Et põhimõtteliselt nad kirjutavad ka praegu, aga praegu ma ikkagi kui ma hindan, siis ma nagu väga suurel määral nagu üksikuid trükivigu arvesse tegelikult ikkagi võtta, kui on nagu selgelt arusaadav, et on trükiviga. Aga kui tuleb eksamivormiks, siis tulevad sellepärast, et muidu vastasel juhul ei olegi mingit põhjustada korrektset teksti ju kirjutada. Aga see on kõik tegelikult noh, selles mõttes nii arengujärgus ja nii kauge tulevik, et ütleme nii, et lähema kolme aasta jooksul ma ei näe seda võimalust, et eksamivorm võiks minna lektroonseks kindlasti mitte. Suur aitäh, õpetaja Anu kell ja jõudu tööle, aitäh. Ja saate lõpetuseks loen veel ühe luuletuse eesti keele riigieksami lugemisosa ülesannetest. See on leelo tungla luuletus. Raamatud on nagu inimesed, ei midagi enamat. Ei midagi rohkem elavat, ei midagi surelikumat. Pika, nagu inimesed. Mõneta ei kujuta elu ettegi, mõni on kaunis, kuid ei kõneta. Mõne kohta ei oska muud öelda, kui õlgu kehitades, nentida ega ta paha ju ole. Raamatud on nagu inimesed, ilmaski ei saa kõigiga kohtuda, aga varem või hiljem juhtub, et see oma ja õige. Kuid vahel näib, et tegelikult elavad raamatud oma salaelu, pöörduvad seljaga sinu poole, ükskõik, oled sa siis kirjanik või lugeja muutuvad tundmatuseni ega anna end enam kergesti kätte. Muidugi muidugi salaelu, täpselt nagu inimestel, kellest armastamata ei taibata tuhkagi.