Tere, armas kuulaja, täna räägime 70.-te aastate vaieldamatust kaubamärgist number üks ja see on ansambel, avastuudios on Ivo Linna ja teadagi just Raythonis, 1974. aastal toimus Eurovisiooni lauluvõistlusel midagi enneolematut. Midagi sellist, mis selle võistluse alustalasid ja üsna selleks ajaks kivinenud arusaamu põhjalikult raputas. Nimelt võitis Euroopa laia muusika publiku jaoks veel üsna tundmatu Rootsi ansambel ABBA. Lavale mindi täis kõhklusi, kahtlusi seljas oli sellel nelikul äärmiselt kentsakad, aga tolle aja kohta mitte sugugi šokeerivat kostüümid oli ju lõppude lõpuks moes pläma rokk. Seli kummaliste kujude Hälvin, Starlasti, Mark Polani ka Elton Johni maadi ja praegu paraku Vietnamis kinnistuva käri kliteri aeg. Närveerimiseks. Aga põhjust muidugi oli, sest et eelmisel aastal selle ansambli selle neliku poolt Eurovisiooni lauluvõistlusele pakutud laul Ring Ring jäi Rootsi eelvoorus kogunisti kolmandaks. See vallandas sealmaal tohutu pahameeletormi, nii et järgmise aasta loo valimisteks muudeti kogunisti reegleid. Ja tänu taevale, nii jõudiski ava 74. aastal Inglismaale Braitamisse. Selle õhtuga muutus kõik osa kriitikuid on pidanud seda ava suurimaks võiduks, aga samas ka suurimaks kaotuseks. Sest pärast seda õhtut nii nagu armastatakse ütelda, ei olnud enam miski endine. Loomulikult lüüa Inglismaad selle võistluse favoriiti nii-öelda karu enda koopas. See juba oli midagi. Ja sellel õhtul võib julgelt öelda, oli kogu maailmava jalge ees maas. Ja suuresti tänu mehele ava selja taga nimelt mäletšerile Stican, Stig Anders sonile võis juba plaadi Waterloo nimelise lauluarmastaja austaja juba järgmisel hommikul. Ükskõik millisest Euroopa plaadipoest osta ühe koopia selle palaga. Ja kes siis oleks võinud aimata, et see pala laul pealkirjaga Waterloo hääletatakse aastakümneid hiljem kogunisti parimaks popimaks ja nii edasi eurolauluks üleüldse. Vaimustus selle esimese tähelennuhetkel oli muidugi suur, aga ava ei sündinud ja tänapäevasel kombel mitte ainult ühe õhtu ühe võistluse jaoks. Ja nii siis on meil meeldiv võimalus praegu vaadelda abad enne ja pärast Pythoni võidukat Eurovisiooni 1974. aastal. Kõik ansambli neli liiget olid selleks ajaks soliidset kogemustega lauljad, pillimehed. Ja enne, kui ansambel kokku tuli, võisid nad kiidelda päris korralike karjääridega. 66. aastal kohtuvad Björn Ulve Oz ja venni Anderson. Esimene neist oli rootsi ehk 60.-te aastate kuulsaima popansambli Heps starsi liige. Venni Anders aga kuulus rahvamuusika ansamblisse, mille nimi oli uuternanist Swingers. Kaunis planda. 1950. sündinud Aniettafeltskog oli peaaegu et imelaps ja esimene laul, esimene singel tema häälega ilmus juba aastal 1967. Ja pärast seda selle kaunitari populaarsus kasvas üsna kiiresti ja suuresti tänu sellele, et ta kirjutas palju laule endale ise kohati tema müügiedu nendel hallidel aegadel ületas isegi biitlite plaatide müügiedu. Ja ansambli neljas liige, Norra päritoluga daam Anni-Frid lünk Stad ehk siis lihtsalt Friida tegi umbes samal ajal kui Anietta oma esimese lindistuse võib-olla mõni kuu ennegi. Saatuse sõrm viis need paarid, sest tõepoolest tegu oli hiljem unikaalse ansambliga, mis koosnes kahest abielupaarist. Anietta kohtus pirniga ja armusid ka Frida ja Benny. Ja nagu ühele ilusale muinasjutule kohane Need, mõlemad paarid ka abiellusid esimesed 71, aastal, teised aga 78. Ja võib-olla neid algusaegu sobib illustreerima kõige paremini üks Anietta poolt Rootsis kuulsaks lauldud laul. Mida Eesti publik muidugi tunneb paremini pealkirja Sulle kõik, nüüd ütlen all. Juba aastal 1970 oli selge, et midagi võiks nagu ühiselt teha, astute üles myy nimetatud fest, folgi nimelistel üritustel rahvapidudel aga plaadistamise mõtted hakkasid nende peas ka idanema. Ja tõsisemalt hakkaski asi susisema aastal 1972, kui plaadistati laul Piplu laav. Ansambli nimi muide, tollal ei olnud aba vaid plaadiümbris uhkeldas nende eesnimedega Björn, Benny, Agnetha ja Anni-Frid. Ja sellesama pala võime leida ka juba abanimelise albumi pealt mis ilmus siis 1973. Üks versioon ka veel eesnimedega, album aga kohe väidavad omale tänu Stig Andersoni nime ava. Muide, selle avanimega on kummaline see, et me võime praegu seni osta avaplaatide kõrvalt poodidest ka omanimelisi kalatooteid. Ansambli inimesed olid nii viisakad, teavitasid Kalatööstuse, ava inimesi soovist endale see nimi võtta ja ja kohtuasjadeni õnneks ei läinud. Sellelt albumilt, mis ilmus siis aastal 1009 73, võime leida ka populaarse lauluring ring laulu, mis 73. aastal paraku aga Eurovisiooni karussellis kõrvale jäi. Seda muide lauldud ka Eestis ja üks ammune variant tuleb kindlasti eesti kuulajale meelde Marju kuudi ja Tarmo Pihlap i esituses ja peab, ütlevad, aba ei olnud. Omal ajal selline suur ja püha lehm, mida lüpsta ei tohtinud, 70.-te aastate eriti alguse poolel eesti mitmedki artistid võtsid ja tänapäevase sõnaga kaverdasid, abalugusid küll ja küll. Nüüd siis aga Ring Ring. Võiks arvata muidugi, et see Eurovisiooni võit Kõik uksed uuele komedile valla. Aga paraku nii see ei olnud. Esimene võiduuim lahtus ka siis, kui selgus, et Rootsi, ütleme, uus kultuuripoliitika või tollane kultuuripoliitika soosib rohkem rootsi keelt kui inglise keelt. Nagu tõi esimesi pilvi selle noore täht ansambli peade peale. Ja võistlused rootslastele alguses muidugi meeldis tava eurovisioonil teistele pikka nina näitas aga esialgsed uhkeldavad ülistused asendasid seejärel üleolevate nina kirtsutustega, kui abaedust tuli suures plaanis. Tollal oli ansamblil valida kahe tee vahel. Kas mängida kodumaal? Noh, nii umbes seitse päeva nädalas kõigile tuttavaid laule, hitte rootsikeelseid loomulikult, või üritada nüüd, kus esimene mäetipp sai võetud hurra hüüetega vallutada kogu maailm. Peab ütlema, et ansambel ei olnud mitte tollal ühte meelt. Eks see võidujoovastus tegi oma töö. Räägitakse, et Anietta oleks meelsamini pühendunud oma lapsele. Virn oli usin tulevikuplaanide tegija, aga reaalselt, et neid mitte ellu viimata. Friida oleks tahtnud teha kõike ja penni, vahest üks ansamblisuguseid muhedamaid kujusid. Ta laskis ennast lihtsalt sellel voolul kaasa viia, aga meed ansambli taga, mänedžer Stick Stig Anderson. Oli küll täiesti kindel, et see hetk on nüüd saabunud kas nüüd või mitte kunagi. Torud solvavad telefone, kanadega loobiti lihtsalt hargile tagasi ja aba läks suuresti tänu Stig Anderson üle oma teed. Ta leidis, et tuleb minna ja võtta, mis võtta annab, võitamis võita annab ja tema jaoks ühtki teist võimalust polnud. Waterloo laulu võidukäik jätkus kogu Euroopas, seda müüdi miljoneid ja miljoneid. Tapjaid ilmus ka samanimeline album ja ütleme, tuttavamad palad selle pealt eestlastelegi armsaks saanud hastamaniana maimamas seen näiteks halb on, muide, ei ole kriitikute arvates kõige ühtlasem. Sapisemad neist said tihti küsida, et huvitav, mida te peale Waterloo kavatsete veel plaadile panna. Sest nad lihtsalt oma piiratuses ei aimanud, milliseid avardeid abaajud endas veel varjavad. Noh, kui me nüüd oleme jõudnud aastasse 75 aba samanimeliselt albumilt jõuab Briti saartel esikohal edetabelis mamma Mia ja see oli esikohal ka Austraalias. Muide, Austraalia oli see maailmajagu, kus puhkes tõeline abamaania. Kuus laulu tõusid edetabeli tippu seal ja abakäiku Austraalia olles võrreldi omaaegse biitlite hüsteeriaga. Ja kes on näinud filmi, mis seda käiku Austraaliasse valgustab, siis on ju täiesti ilmne, et see jutt, Ta on täielik tõde. Tõepoolest, abamaania oli Austraalias võimas ja kuulasime siis ühte läbilööki veelgi suurenenud laulu nüüd pealkirjaga mamma Mia. Aastaid hiljem ju teadagi võidulainel samanimeline muusikal meilgi etendunud ja edukäik maailmas jätkub piletit sellele äärmiselt toredale, sümpaatsele, muusikalisele lavatükile anud kogu maailmas väga raske saada. Aga see album oli tolleaegsele muusikasõbra kõrvale jälle midagi uut. Sest oli ju välja kujunemas nüüd lõplikult, ava nii-öelda kõlab pilt. Abaloo tunneb jo esimesest taktist pihta ära muusikasõber. Ja nii vapustas see nelik kuulajaid selle plaadilt veel näiteks pseudoklassitsistliku palaga intermetsa number üks aga ka lauludega, mis kandsid pealkirja enda meil SOS Jervakmi tundus, et aval läheb hästi. Ja hoolimata seda ühe tõelise iidoli, ka kaasas käiva meluga Pideva ajakirjanike tähelepanuga. Paparatsod, aga selle ansambli võidukäik maailma kontserdilavadel muudkui jätkus. Ja nende riikide skaala, kus nad käisid, oli päris lai. Suurbritannia ja Saksamaa, Iirimaa, Belgia, Norra, Austraalia, Jaapan, Ameerika ühendriigid, kus siiski ainult üks lugu jõudis edetabelite tippu. Kanada. Aga võiks öelda jah, et 75.-ks aastaks on kogu abahelipilt saund välja kujunenud just selliseks, nagu ta tänapäeval tunneme. Juba 70.-te. Ma ei tea, kas need seitsmekümnendad olid selged või segased. Tundub, et muusikaliselt päris segased. Keskel ülistati Benny Andersson ja Björn Ulve ost kui kümnendi parimaid laululoojaid. Praegu on paljud arvamusel, et see paar oli üldse 20. sajandi parim loome tuua. No tuletame meelde näiteks kas või paaria Rogers Hammerstein, Wendy kösch, vened või ka lennanud. Nüüd tõdeme seda, et superhäid siiski omavahel võrrelda on võimatu. Nii et maitse asi, jätame igaühele tema omad eelistused. Selge muidugi on see, et suurem osa abaloomingust on kannatanud välja selle ainsa kriteeriumi nimelt ajaproovi. Ja kuidas need lood tänaseks nii armsaks saanud palad siis sündisid, suurelt jaolt istusid Björn, Benny ühes väikeses, aga äkki seesama saareke seal suure klaveri taga klimberdasid klahvidele, otsides erutavaid teema juppe ja lauldes kaasa üsna olematus jutumärkides inglise keeles. Kuni siis järsku vallandusid need õiged hingi puudutavad helid. Ma ei häbenenud vihjata eeskujudele ja kui siis mindi stuudiosse, lindistati taust, Vern tegi enam-vähem sobiva teksti inglise keeles ja nii see protsess kogu produtseering sündiski. Ja peab ütlema, et ühe loomingulise paari kohta oli see duett päris haruldane. Nimelt öeldi seal välja täiesti otse, mida arvati teise loomingust. Ja kui ikka ühele teise looming ei meeldinud, siis öeldi seda välja. Ja peab ütlema, et mõlemad ei solvunud ka sellest hoolimata sellest, kui geniaalseks nad oma mõttevälgatusi pidasid. Ja selline piiritu ausus, ma usun, väljendub ka selles tulemuses. Ja tulemus on teadagi see ausus omas ainult positiivset mõju. Nii aastal 1976 ilmus plaat nimega Arrival ja seegi oli Inglismaal esimesel kohal, rääkimata teistest Euroopa riikidest ja selle plaadi võib-olla üks silmapaistvad laule. Ja, ja, ja minu meelest ka avaloomingu üks tippe võrrelda tippudega on jälle ka. Kuidas võtta, neid tippe on nii palju, vali sellepärast tippudesse kõige kõrgem välja, aga, aga see kahtlematult on nende hulgas. See on laul, mis jõudis ka Ameerikas edetabeli esimesele kohale, ainsa avapalana seal mandril. Ja oli ju see väga õnnelik juhus, et see laul ilmus üks päev enne Karl Gustav Kuueteistkümnenda Silvia pulmi lettidele. Tegu teadagi tantsinkueeniga. Seegi helialbum tõusis komeedina edetabelite tippu ja järgnenud kontsertturneel Euroopas ja Austraalias oli äärmiselt edukas. Peab ütlema, et see periood, 70.-te keskpaik, oli just see aeg, kui avad rohkem kui varem. Võrreldi kuuekümnendatel aastatel ilma teinud biitlitega ja viiekümnendatel ilma teinud Elvisega. Isegi see suurepärane kompaktne album peidab endas üsna palju suurepäraseid laule, nagu näiteks Miinovin Q vanakist, Thatcher ja Manimani. Muide, see laul mani mani kutsus esile ka tollal üsna tõrksad Nõukogude pressis päris ägeda reageeringu. Ja press kirjutas siis meie tollasel suurel kodumaal, umbes nii. Jah, vaadake, kuidas raha muudab inimesi. Just siin mõni aeg tagasi lauldi laulu Hani Hani, mis on teadagi kullake. Aga nüüd, kus rahamasin üha kiiremate pööretega käib, lauldakse loomulikult ainult rahast kuulama seda rahamasinaga õlineks siis meiegi Manimani. Manimanit peetakse muide ka Benny ja Björni üheks esimeseks sammukeseks muusikali juurde viival teel. Tollal nad selleks kellegi arvates võimelised polnud. Arvamus oli nagu me aga teame jälle sügavalt, ekslik jõudis kätte aasta 77. Hitisadu jätkub, ilmub üsna ebaoriginaalse pealkirjaga nimelt album Eliksis album. Ja võib-olla esimene selle plaadihittidest on Neymar geim. Plaati kommenteeritakse ühes raamatus, mis on eesti keelde tõlgitud ja sellised tsiteeringuid võib sellest raamatust palju isegi lugeda. Loen teile siin ühe ette järjekordselt ülihea laul, oskuslik ülesehitus ja produtsenditöö. See on laule ettevaatlikkusest ja võidust, milles on selgelt näha segadusse kudumist ja ebakindlust, laulda kenasti esile kahe tüdruku, ühtaegu õrnalt ja jõuliselt kontrasteeruvad hääled. Nonii, kirjutab Vändru õutham ja kompanii, kes soovib seda natuke liiga vahule löödud segasevõitu kirjaviisiga raamatut lugeda. Teil on see võimalus olemas. Aga selleks ajaks tõepoolest rivaliteet kahe noore daami vahel oli pisut leevenenud. Me ei hakka rääkima siin avaliikmete omavahelistest suhetest väga palju, aga selge on ka see, et need kaks naist selles ansamblis eriti kuni selle ansambli lõpuni ei sõbrustanud ja suurt armastust nende vahel ei tekkinud, kuigi need kõige kollasemad pidasid neid isegi toredaks lesbi paariks vahepeal. Nüüdseks aga nende lavaline esinemine mõlema kooli oli just selleks täienduseks millest sündis veelgi parem tulemus. Nii et küllap see pisut okkaline sõprust seal siiski oli. Aga see oli tulemusele ainult kasuks. Üks kõrvu kikitama ajavad lugusid sellelt albumi nimeliselt. Plaadilt on laul pealkirjaga Johnson. Ansambli edu oli üsna mitu aastat ainult kasvanud, nii nagu ka nende pangakontol. Aga 70.-te aastate lõpupoole hakkas ka nende pea kohale kogunema tumedamaid pilvi. Plaate muidugi tuli regulaarselt iga plaadi peal kapaga hitte. Ja võib-olla just tänu sellele, et nende kahe abielupaari vahel tähendab abielupaaride sisemiselt olid tekkimas vastuolud, noh, ütleme ära, et 79. aastal ja need abieluga lahutatakse, kuigi ansambel sellest veel nagu arvata võiks, ei lagune. Ja mõni aeg hiljem läheb karilaga teine siis Benny ja Frida abielu. Aga võib-olla just tänu nendele keerulistele, inimsuhetele omavahelistele oli viimaste avaplaatide muusika ka ja, ja ennekõike võib-olla tekstid palju sügavamad, palju tõsisemad. Jääb vaid üle imetleda nende nelja psühholoogilist psüühilist kõvadust, et nad suhteliselt siiski selles olukorras veel minna isegi 79. aastal uuele maailmaturneele plaadistada. Niikaua kui siis otsustati, nad ei ole muide teatanud kunagi ansambel laiali, vaid 83. aastal otsustati, et tehakse paus, mis kestab siiamaani. Aga 79. aastal ilmus veel album nimega mule puu. Ja võib olla selle albumi lood, parimad on tšikid, Tiidaja ja pole puu ise ja ajavad riim. Küll aga see ansambel. Kriitikute arvates oli jälle kummaline segu uue teeotsingutest ja enne Waterloo aegsetest lauludest. Produtsendi tööd hinnatakse lausa selliselt, keegi on öelnud, et plaat oleks nagu salvestatud kusagil heinaküünis. Noh, seesama olnud HAM tsiteerib. Või teda tsiteerides. Björn ja Benny olid otsinud, aga mitte leidnud. Praeguseks muidugi need plaadid on kõik saanud klassikaks ja norjumist, tagantjärele pole mõtet harrastada. Aga siis, kui tundus, et ansambli madalseis on tekkimas või kõige suurem tuli välja laul. See oli tõeline avahitt roniks sinna tuhast tõusnud tõeline pärl. Ja pärast jah, üsna pingutatud muljet jätvat vole puud, laul, vennad, teksti tool oli aga juba soliidse selle ansambli Kambeki eelmänguks album nimega super super. Minu meelest viis veni Andersoni Byron ulmeusi tõeliselt suurte muusikakirjutajate hulka, kelle looming tõepoolest kannatab välja võrdluse ükskõik millise 20. sajandi kergemuusika, heliloojaga ja lausa mesi kuulaja kõrvade jaoks on sellised palad ju, mida kõik teavad nagu Lay all your lavandmi Aurle samer. Või näiteks või Auld friends to Tarmo Pihlap on seda eesti keeles laulnud. Björni lemmik oli muide laul, mida ärilises mõttes võiks ava üheks edukamaks ideeks üldse pidada. Sest seda mängitakse kogu maailma raadiojaamades enamuses vähemalt neist vähemalt korra või paar iga aasta teadagi esimesel jaanuaril häppinjojeer. Väga ja äriidee. Sest peab ütlema, et abarahaasjad, mis tõid neile pööraseid kasumeid, siis ansambli edu teel lõpuks mitmesuguste ebaõnnestunud operatsioonide tulemusena piski tekitasid neile suuri kahjusid. Ja peab ütlema, et need rahaasjad vahepeal väga head ei olnud, aga Ma arvan, et täna meil on siin muusikasaade käimas ja mitte mitte arutelu teiste inimeste rahakottide üle. 79. niisiis lahutasid Björn ja nii jätta. Aga nagu öeldud, loominguline töö käis edasi. Ja kuigi väsimus, tüdimus ja peab ütlema, et üks suur foobia oli ka nii, et tal nimelt tema kartis lennukisõitu ei tahtnud nad käia enam turneedel. Kõik, ka aastakümne lõpp, mis mõnes mõttes on ju piir, tekitasid kuulajatest selle tunde, et varsti see ansambel läheb laiali. Ja kuigi 10.-ks juubeliks ilmus ka plaat esimesed 10 aastat kooli juurde keevitatud ala, noh üks neist deebeefooriukaim kahtlematult üks ilusamaid ballaade üldse avaloomingus. See läheneva lõpumärgid siiski andsid ennast üsna kõvasti tunda. Paljude arvates nagu ennistasin öeldud, sai aba oli seitsmekümnete aastate ansambel number üks. Neid plaate, mida ava on müünud märgitakse ju sadades miljonites. Ja praeguseks ma usun, et ta on juba üle miljardi plaadinaid müüdud. Vaatamata vahepealsetele unisematele aastatele praegu avamuusika võidutseb, seda mängitakse muusikalid nagu Chess, mis sündis ju kaheksanda aasta alguses, kui aba veel koos oli. Ja mamma Mia jätkavad oma võimatuna näivat võidukäiku maailma lavadel. No peab ütlema, et misse laba saladus on võib-olla kõige labasemalt ilusad meloodiliselt ja väga hästi esitatud Kalad. Mida mõni võib-olla võiks pidada kommertslikuks saavutuseks. Minu meelest siiski tegu on ühe popkultuuri sügavaima ja, ja sümpaatsemana kunstiteosega ja originaalne muidugi on lõpetada see saade täna palaga, thank you should Music, aga just nii me täname seda ansamblit, niikaua kui austajaid sellel grupil on. Tahan veel öelda seda, et eestigagi on aba ühte pisikest niitipidi seotud nimelt kõigile tuttav Jaan Manitski on olnud ju samuti Jaba meeskonnas suur tegija. Tahan teid kõiki tänada kuulamast ja, ja järgmises unustamatut saates räägitakse kahtlemata kellestki teisest avastajaga, tasub pikemaltki teinekord juttu teha, aitäh.