Täna kuulete helilindilt üpris haruldaste lauljate hääli. Mõistatage palun, kes on esitaja ja kes laulu autor? Esitaja ja autor ühes isikus oli suur must nokk, Kaur. Mitte asjata ei nimetame oma sulissõpru lauljateks nende häälitsuste son palju muusikat. Hiljaaegu toimus Viini Teaduste akadeemias huvitav diskussioon Ungari biomuusikoloogi Peeter sööki ettekande ümber. Jah, isegi nimetus Biomusikolooge on meile harjumatu ja selle ala töötajaid terves maailmas ilmselt väga vähe. Kuulame nüüd ka meie Peeter sööke heliülesvõtteid, et heita põgusalt pilk muusikalise maailma, mida kätkeb endas lindude laul. Peeter sööke uurimismeetod seisneb selles, et lindistatud linnulaulu mängitakse mitu korda aeglasemalt mistõttu muutuvad tunduvalt madalamaks ja paremini tajutavaks helid ning avaneks selgemini ka laulu ülesehituslik külg. Intervallika Rütun vorm. See on piltlikult öeldes heli asetamine luubi alla. On linde, kes tekitavad 200 kuni 300 ning rohkemgi heli sekundis. Inimene aga tajub vaid 15 20 heli. Alles aeglustamisel selgub vidina või siristamise sügavam olemus. Ilmneb, et lindude laul, see on muusika, õigemini bioloogiline muusika, muusika formaalses mõttes mitte kunstlinnud, kelle närvitegevus on 10 isegi 20 korda kiirem inimese omast tajuvad ise oma häälitsusi detailideni. Näiteks jõe por. Tema hääl tundub ühtlaselt pulseeriva siristamisena. Kaks korda aeglustatult. 16 korda aeglasemalt. 32 korda aeglasemalt. Nüüd me tagasime selle sirine struktuuri. Hämmastav, kui palju helisid siin figureerib. Iga jõe porri häälebulsseerimine koosneb 15-st helist ja moodustab muusikalise motiivi, mille kestvus ei ületa üht kümnendikku sekundit. Järelikult see pisike lind tekitab minutis 600 sellist motiivi. See on 9000 muusikalist heliintervalli. Tähendab ta häälitseb kiirusega 150 heli sekundis. Muidugi on praegu teaduse ees suureks probleemiks, milleks, mis pärast ja kuidas sündis see keeruline ja ilmsete reeglipäraste vormidega häälitsemine nõndanimetatud laulmine? 150 miljonit aastat on kujundanud lihtsatest müra sarnastest helidest keerulise struktuuriga laulmise. Võib-olla toimub see areng pidevalt ka praegu? See ei olnud lehma ammumine vaid 16 korda aeglustatud kanakulli hüüje. Üks algelisemaid oma vormilt. Loomulikult kõlas seni. Sammu edasi on jõudnud näiteks turteltuvi. Selliselt kõlas tema loomulik hääl aeglasemas tempos, aga. Võimalik muidugi, et ka tema närveeris tundis esinemispalavikku tage tähele Kurinat hinge kõris. Kuid üldiselt paistab, et see lind on ebamusikaalne. Kuid panite tähele, tema laulus sündis intervall muusikaliste helide maailma algrakuke. Ilma selleta ei oleks mõeldav olnud arent keeruliste lõokese ja ööbiku lauluni. Ning võib-olla kostakse julgelt Camike inimeste muusikani. Muusikalised intervallid hakkasid mängima oma osa lindude elus, said tähenduse ja väljendusrikkuse ning arenesid sellega Kaise. Sellega on muidugi on seotud sügavad geneetilised ja bioloogilised probleemid ning isegi juhuslikkus. See oli juba tuttav lugu suure must kauri laul aeglustatud tempos. Selles on juba kuulda korduvad motiivid ja helide gamma onlaiel. Või näiteks kodukana kaagutamine, mille lõpus on oktaavi hütte. Suur rasvatihane on terane ja arukas ning ilmselt ka väga andekas lind. Tema tunneb juba kõiki muusikalisi intervalle. Näiteks kõlab nüüd suur sekund. Puhast vint. Kui tihasele mängiti puu all just äsja lindistatud linnu häält tema enda häält erutus ta ja hakkas otsima teist lindu. See kajastus kohega häälitsuses. Sama näide kaks korda neli ja kaheksa korda aeglasemas tempos. Tihased saavad omavahel hästi aru oma häälitsuste süsteemist ja reageerivad sellele. See huvitab mitmeid teadusharusid nagu zoopsühholoogiat, informatsiooniteooriat ja mitmeid teisi. Kuulake palun kolme pisikest eri meloodiat Aetsiitsitajalt milles muide tunnete siiski ära ühtse stiili. Jah, aeglasemas tempos. Ühe ainsa põldlõokese esituses õnnestus teadlasel lindistada 2000 eri meloodiat. Lõoke võiks julgelt võistelda kas või Mozartiga või mõne rahvakogu folklooriga. Juba kaks korda aeglasem tempo avab muusikalise karakteri. Viil aeglaseni esitus aga lausa hämmastab nii eriteadlast kui lihtkuulajat oma tervikliku muusikalise vormiga. Võrrelgem kuuldud laulu nüüd lehma ammumist meenutava kanakulli filmidega. Kui suur on olnud areng? Maal elab umbes 9000 eri liiki lindu. See kujutab endast tohutut hulka erinevaid hääli. Ungari Teaduste akadeemias, kus töötab Peeter sööke, on helilindistatud senini 1500 linnuhääl umbes 500-lt eri liitilinult. Uurimismaterjal on ulatuslik ja huvitav. Maailm on tulvil kauneid helisid, kui inimene vaid oskab neid avastada.