Tänases keskeprogrammis tuleb juttu kadumisohus loomadest. Stuudios on Georg Aheri ja Marje Lenk. Ühes oma varasemas saates rääkisime kukkurhuntidest ehk Tasmaania tiigritest keda enam maa peal ei ole. Viimane kukkurhunt suri 1936. aastal Tasmaania loomaaias. Kui nüüd mõelda sellele, et alates 1500.-st aastast on hävinud üle 70 imetajaliigi siis on põhjust muretsemiseks. Sinna juurde me peaksime lisama veel linnud, kes on välja surnud, peame juurde lisama ka hulgaliselt roomajaid ja kahepaikseid, kes on ära kadunud ja ilmselt osa on ära kadunud, nii et me ei ole isegi teada saanud, et nad üldse olemas on olnud, nad on enne ära kadunud, kui, kui nende olemasolust teadlikuks saime, sellepärast et noh, väga paljud liigid joon elanud siin maa peal kusagil kõrvalistes Kolgastes ja nüüd, kui inimene sinna sisse tungima hakanud ja, ja seal toimetama hakanud metsa raiuma põldu harima karjakasvataja, mis iganes, siis sealt on väga palju tegelasi ju areenilt lahkunud ja me ei olegi võib-olla nendest üldse teada saanudki, et sellepärast see väljasuremine on nagu kahepoolne. Ühelt poolt see, et mida me näeme ja hoomame, need on need liigid, keda me teame. Ja siis on muidugi need liigid, kellest me ei teagi ja nad kaovad teadmatusse, nii et me ei oska neid isegi kirjeldadameelsed ja nende kohta mitte midagi, sest meil ei ole nende olemasolust aimugi olnud. See on jah, selle väljasuremise juures minu meelest veel suurem kurbloolisused, et väga palju liike kaob ära, nii et me ei ole jah nendest aimugi saanud. Aga mis puutub nüüd nendesse välja surnud loomadesse, siis minule kukkurhundi lugu tegelikult meeldib, sellepärast et seda lootust, et alles on, seda hoitakse siiamaani üleval, praegu on ju Facebooki leht üleval, kus siis on võimalik jagada muljeid ja teateid selle kohta, kas sa oled teda kuulnud või näinud vä? Väike lootus on olemas, lootus ka selles, et meil on olemas ju tegelikult temast päris hästi säilinud kolju ja ka naha näiteid, kust me võib olla, saame DNA abil ta noh, kuidas öelda, taastada et ka seda lootust ei ole maha maetud ja sellega tegelikult teadlased näevad päris palju vaeva, et seda seda ette valmistada. Aga kas sellega mõtet on seal muidugi iseküsimus, et noh, mis, mis see tulemus siis on, kui me selle ühe või kaks või isegi kümmekond kukkurhunti niimoodi taastame, nad on geneetiliselt ju väga sarnased ja väga raske on siis geneetilist mitmekesisust tagada, et mis me nendega peale läheb, et me võime saada siukse puuri loomakese, keda on võimalik vaatamas käia turismiatraktsiooni aga noh, populatsiooni, ilmselt loodusest selle ühe või kahe loomaga, keda me suudame taastada, tegelikult ikkagi üles ehitada ei suuda, et ta on ikkagi kadunud meie jaoks. Ma arvan, et kõik need loomad, kes on kadunud, need on kadunud jäädavalt, et ega me neid enam taastada ei saa. Kuigi, kuid teiselt poolt vaadata, siis siis võib-olla on võimalus vähemalt neid loomi, keda me teame ja kes on praegu sellise kriitilise olukorda sattunud, et nad võivad ära kaduda. Siis nende puhul on võimalik säilitada vähemalt Loomaaiapopulatsioonid, rahvusparkide populatsioonid, kus kohas nad siis alles on? Need on natuke mõistlikumat teguviisid minu meelest sellepärast, et et seal ikkagi on mingisugune geneetiline mitmekesisus säilinud ja, ja kui hoolikalt tõuraamatuid pidades neid isendeid valime, siis meil on siiski seda lähisugulasega kaasnevat negatiivset mõju võimalik kuigivõrdki vähendada. Millistest loomadest on siis maailm viimastel sajanditel ilma jäänud? Noh, üks on kahtlemata, sest Elleri meri, õhk, kes Kaug-Ida vetes toimetas kindlasti üks väga kuulus liik, Con Toodo, tema ei ole küll imetaja, temal lind, suur lennuvõimetu lind, kes sõna otseses mõttes pärast avastamist mõnekümne aasta jooksul ära sööd. Ta lihtsalt söödi ära ja ka sedasama moodi hiidalk, kes elas ka saartel ja oli lennuvõimetu, keda oli hea püüda ka need motiti sõna otseses mõttes maha. Ja rändtuvi, kes oli Ühendriikides ülemöödunud sajandil, oli tohutu tutte parvedena liikvel, kirjeldatakse, parved, katsid terve taeva ära, kui nad siis ringi lendasid ja noh, farmerid, kes seal uuel mandril siis toimetasid ja elud sisse tahtsid saada, pelgasid lihtsalt seda, et see, see lind hävitab nende viljasaagi ära ja eks oleks seda viljasaaki oluliselt vähendanud. Neid siis lasti küll püssidest, küll kahuritest, millest iganes ega neid keegi korjanud, nad lihtsalt jäeti sinna põllule väetiseks. Ja siis ühel heal päeval avastati, et ei olegi rohkem kui üks sisend loomaaias ja kui see ära suri, siis oligi kõik rändtuvi oli kadunud maakeralt, et noh, ta oli tõesti võib-olla kõige arvukam liik, keda üldse maakera nähtud on. Jaa, jaa, ta suudeti tõesti ka praktiliselt 100 aastaga maakeralt ära kustutada, viimane isend suri 1914. Ja kui me räägime nüüd imetajatest loodusest, kadus ära ju küllalt kiiresti. Selline huvitav liik nagu tarvas, kes hävitati puhtalt testimise tulemusena ära, samuti metshobune Tarpan, kes siit Euroopast ära kadus, et selliseid liike on ju tegelikult igas maailma nurgas, paljud neist on sellised, kes on meile eurooplastele vähem tuttavad, sealhulgas väga paljud kukkurloomad, kes on siis ära hävitatud, kellele on küll andnud teaduslik nimi, kuid näiteks meil emakeelset nime neile ei ole jõutud anda, sest sest me ei ole nendest õigeaegselt teada saanud. Nii et neid liike, kes siis meilt ära kadunud on, on tõesti palju ja see protsess praegu üha kiireneb, et praegu on üha rohkem ja rohkem liike, kes satuvad siis Punase raamatu lehekülgedele sattuvad hävimisohus olevate loomade nimekirja. See nimekiri aina täieneb ja kuigi on seal mõned positiivsed näiteid, ka loomad, satuvad seal väga ohustatud liikide nimekirjast ohustatud liikide nimekirja, aga ega see see palju asja ei paranda, sest võib-olla tänaseks on oht möödas, aga võib-olla paarikümne aasta pärast suht jälle tagasi? Me ei tea seda päris täpselt. No alati on meeldiv lugeda või kuulda selliseid uudiseid, kus teatatakse, et kunagi väljasurnuks kuulutatud loomalik on taasavastatud ja selliseid uudiseid ikka aeg-ajalt tuleb. Jah, eriti lindude puhul on sellist asja üpris sageli esile tulnud ja need linnud, eriti, kes elavad seal Kagu-Aasias või siis ka Lõuna-Ameerikas, seal on hiiglaslikud vihmametsad ja seal elavad liigid on tõesti sellised. Üks väga haruldane liik on tegelikult safiiraara, arvati safiiraara kohta, et on looduses kadunud aga ta leiti 1980. aastal siis uuesti üles. Õieti ta esmakordselt kirjeldati, sest seni oli teateid tema kohta ainult loomakauplejate kaudu, teadlased ei olnud ühtegi eksemplari enda kätte saanud. Ja siis 87. 88. aastal püüti viimased eksemplarid kinni ja paigutati siis erinevatesse loomaaedadesse ja praegu siis maailma loomaaedades on kusagil neid 140 tükki. Neid linde alles. Kui arvestada ka siis noored linnud ja püütakse neid siis nüüd seal loomafarmides või, või siis ka loomaaedades paljundada, et suur osa nendest Araabia poolsaarel eraloomaaedades aga üks eksemplar näiteks sellest haruldast lindu on ka Tenerifel kuulsas loru pargis, mis seal siis papagoid Euroopa kaitseala ja seal üks emalind elab ja tal oli ka mõned järglased saadis munade, pandi haudu, mõned sealhulgas siis viis järglast sellel emalinnul ja, ja tema on siis ka selline lind, et ega me temast seal loodusest suurt midagi ei teagi, ma ei ole teda loodusest saanud uurida, sest viimased eksemplarid püüti enne nende uurimist juba loodusest välja ja praegu on siis jah umbes 60 lindu täiskasvanud lindu, kes meid loomaaedades paljunevad ja, ja teised siis on sellised, kes siis on, kas siis üksikult, kes ei paljune, või on siis veel noorlinnud ja no näiteks tema puhul ma isegi ei tea seda, et kui kaua tema siis täiskasvanuks saab. Mõned uurijad ütlevad, et ta saab täiskasvanuks nagu teisedki haarad kusagil kahe nelja aastaselt aga teised väidavad, et tehistingimustes ei hakata paljunema mitte varem kui seitsmeaastaselt. Aga jälle looduses olevat tal olnud kuni kolm muna, kurnas tehistingimustes väidetavalt kuni seitse munakollased, noh kõik need teadmised on väga lünklikud ja väga pisteliselt, mis me temast teadaolev saanud. Aga temaga on see huvitav lugu, et temast on tehtud siis ka multifilm lootuses, et tema siis saab selle võrra kuuldakse kahjuks maailmas levisse film vale nime all. See lind, kes seal multifilmis tegutseb, ametliku nimega on siis vaatsintsini aara aga tegelikult film tehti just sellest safiir sinihaarast ehk ehk teisest liigist. Aga c tema ladinakeelne nimi korra selle linnu-uurija suust sisalduses kõlab, siis sellepärast on teada, kes siis prototüüp sellele linnule oli, nii et tehti küll kaitseks film, aga see läks nagu teise linnu kontole. Et hoopis sai see hüatsint-siniaara siis selle kuulsuse endale, kuigi tema olukord nii katastroofiline ei ole, on, on muidugi halb samuti, aga mitte nii katastroofiline, kui seal safiiraara. Ja, ja noh, kui me vaatame näiteks kahepaikseid, siis nende puhul see liikide väljasuremine või õieti näiline väljasuremine on ka üpris omapärane, nii et mõningad liigid, eriti Austraalias, kes elavad kas siis kõrbealadel või, või siis muidu keeruliselt juurdepääsetavate aladel on nii, et mingitel põhjustel nad kaovad mingiks perioodiks ära, kus me siis arvame, et nad on välja surnud ja, ja siis siis nad ilmuvad taas ja tundub, et nad on oma arvukuse taastanud ja siis nad kaovad jällegi, et mis selle põhjus on, seda ei osata praegusel hetkel päris hästi veel seletada, aga, aga nii ta on. Aga muidugi on väga palju kahepoisid, kes on tõesti kadunud näiteks Kesk-Ameerikas Costa Ricas elav Kuldkon, kes oli mõnikümmend aastat tagasi üpris vähearvukalt, aga siiski mitmes paigas leitav, siis nüüdseks on ta jäljetult kadunud, teda enam ei ole, tõenäoliselt me teda enam kunagi ei leia ka, et meil on olemas mõned fotod ja filmid, aga see on ka kõik. Sama lugu on selle austraalia sellutseva konnaga, kes kasvatas oma poegi maos nii, et ta suutis peatada oma maomahlade toime mõneks ajaks sel ajal kui kulles, et tal maos olid ja, ja seal arenesid. Ja tema kadus ka praktiliselt hetkega sõna otseses mõttes 10 aasta jooksul oli ta hävinud. Mis seal seal taga täpselt oli, ei osata tänapäevani seletada ja praegu väga paljusid kahepaikseid kusagil, ma arvan, mingisugune viiendik kuni kuni isegi neljandik maailmaliikidest on ohustatud ühe seenhaiguse tõttu, mis, mis väga paljusid konnasid ründab ja nende elu väljavaateid oluliselt vähendab. Ta on need veel väga paljud liigid. Seened satuvad väljasuremisohtu, nagu me rääkisime ju ka selles samas kukkurhundisaates Tasmaania kuradist ja Tasmaania kuradit. Nüüd on päris palju veel uuritud ja nii mõnedki teadlased on jõudnud seisukohal, et see viirushaigus või see kasvajate hädamis need tabanud on ja mis neid praegu väga massiliselt tapab. Et selle üheks põhjuseks on lihtsalt see, et nad on väga vanaliik ja, ja nad on jõudnud oma loomuliku arengu lõpuni. Nende evolutsioon on nagu lõppenud. Jan liik lahkub areenilt just sel viisil, et need haigused, mida nad üksteisele edasi annavad, õieti näokasvaja, ongi see, see viis, kuidas tema siis sealt evolutsiooni areenilt lahkub. Ta on lihtsalt oma loomuliku lõpuni jõudnud ja ja ega me kõikide liikide puhul ei oska ju öelda, mis põhipõhjus on ja kuidas liigid tegelikult maa pealt ära kaovad, et meil on väga ähmane ettekujutus sellest, miks üks või teine liik siit maa pealt üldse ära kaob. Liigil on lihtsalt üks selline loomulik eluiga ja kui see eluiga liigil otsa saab, siis ta siis ta ära kaob. Aga paraku jah, tänapäevaliikide puhul me siiski peame rääkima, et inimene on see see põhiline põhjus ja, ja kui me need inimesed kaasabil tekkinud kliimamuutusest räägime, siis ei saa välistada, et ka see oma mõju veel liikide väljasuremisele annab. Sellepärast et kui see maakera kliima niivõrd järsult niivõrd kiire aja jooksul muutub, siis loomade evolutsiooniline vastupanu võime lihtsalt on kadunud ja nad ei suuda seda üle elada ja kaovad siit areenilt. Praegu tehakse kõvasti tööd selle nimel, et hävimisohus suurte kaslaste arvukus tõuseks. Me võime rääkida sellisest loomast nagu aasia lõvi, kellest loodus on säilinud tõesti väga väike populatsioon. Arvatakse, et kivi rahvuspargis. On olemas alla 350 isendi ja praegu loomaaia tegelevad intensiivselt nende loomade paljundamisega. Ja neid on siis näiteks india loomaaedades juba 50 tükki, Euroopas umbes 100 aasia lõvi, muuseas ta on olemas ka Tallinna loomaaias ja selline tegevus nende lõvide puhul on ilmselt väga mõistlik, sellepärast et, et kuna nad elavad praegusel hetkel ainult ühes rahvuspargis. Ühes väga väikeses piirkonnas seal Indias, siis kui seal juhtub mingi looduskatastroof, neid ikka tuleb sealkandis ette ja, ja need metsad hävivad või, või need loomad seal hukkuvad mingil põhjusel, mida me ei oska võib-olla praegu ette näha, siis on vähemalt olemas elusad geenipangad erinevates maailmaloomadest, keda on võimalik hea tahtmise juures ka siis sinnasamasse rahvusparki taasasustada. Või siis on võimalik seda teha kuhugi mujale, luua mõni teine kaitsealune piirkond, kuhu need taasasustada. Ja seal peab olema nendele toitu saakloomi. Saakloomi tuleb täpselt samamoodi hoida, et näiteks väga tõenäoliseks põhjuseks ka tema vähenemisele või suisa kadumisele võib-olla see, et saakloomad kütitakse ära, kolivad ära või, või mis iganes nendega seal ette ei tule. Ja ometi oli see aasia lõvi veel kusagil 1000 aastat tagasi üpris levinud väga suurel territooriumil Aasias, et teda oli kuni Türgini välja. Aga praeguseks on ta jah, säilinud veel mõnesaja eksemplariga, ainult seal kiri rahvuspargis. Mille poolest aafrika lõvist erineb? Ta erineb Aafrika lõvist selle poolest, et ta on aafrika lõvist natukene väiksem isastesse lakk ei ole nii kohev ja nii võimas, nagu see on aafrika lõvidel ja ega muud sihukest suurt erinevust seal ei olegi, et välimuselt üpris sarnased lõvi tunneme me temas ikka ära. Teine selline loom, keda võib-olla looduses on praegu oluliselt vähem kui teda loomaaias on amuuri leopard Kaug-Idas elav leopardi alamliik, kes on võib-olla kõige ilusama mustriga ja, ja ta on teistest alamliikidest väljapaistvalt erinev, kohe tal hästi suured proseitsed laigud seal keha pinnal ja tal on selline oranžikas taust nendel rottidel ja see kasukas on imeilus. Ja muidugi see imeilus kasukas on temast teinud väga armastatud küttimise objekti ja neid on omal ajal päris palju lastud. Teiseks seal Kaug-Idas, eriti Hiinas on on komme kasutada suurte kaslaste luid ja muid kehaosi, siis erinevate ravimvahenditena. Sedamööda, kuidas Hiina muutub jõukamaks ja araabia maad muutuvad jõukamaks, siis nende nõudlus aina kasvab. Kuigi trahvid on meeletud ja karistused väga suured, siis ometigi salakütid püüavad neid loomi küttida, sellepärast et see tasu, mis sellest saadakse, on suisa kuninglik. Leopard on vaesekene väga suures ohus. Ega me täpselt ei teagi, palju neid looduses alles jäänud on, aga arvatakse, et kusagil alla 40 isendi ja, ja lisaks sellele, et teda kütitakse, seal on teised põhjused veel, seal on sagedased metsatulekahjud sihukse hooletu tulega ümberkäimise tõttu, seal on ka suured raietööd käimas erinevatel aladel, need kõik siis omakorda vähendavad saakloomade arvukust. Ja lõpuks amuuri leopardi arvukust. Tema kaitseks on töötatud välja ka spetsiaalne programm. Kaitseprogramm Alta ja Alta siis ongi omasuguseks töösuunaks võtnud nagu erinevad asjad, üks on siis metsatulekahjudega võitlemine siis on loodud sellised salaküttide vastased eriüksused, siis õpetatakse välja piirivalvureid ja tollitöötajad, et nad tunneksid ära need luud ja nahad, mida siis püütakse maalt välja viia. Kuna leopard on kiskja, ta kipub murdma koduruumi või siis farmides kasvatatavaid hirvi, näiteks siis hüvitatakse neid kahjusid, mis on tekitatud leopardi poolt Nendele farmeritele, farmiomanikele, siis tehakse suuri teavitusprogramme ja siis noh, püütakse rahvusvaheliselt toetada kaitsealade loomist ja neid igasuguseid uuringuid seal kaitsealadel, sest Vene riik väga palju ei taha sinna vist raha panna. Nii et selle looma tulevik tundub olevat esialgu tume, kuigi teda on nüüd mitmetes loomaaedades olemas. Teda paljundatakse nii Tallinnas kui, kui näiteks Helsingis on ta paljunenud. Aga ikkagi see looduslik populatsioon on jäänud nii armetuks, et tõenäoliselt loodusest ta kaob ära ja mõne aja pärast, siis ta on ainult loomaaedades esinev loomakene. Sama lugu on ilmselt ka amuuri tiigriga. Jah, kelle isendeid me näeme jälle siin Tallinna loomaaias ka, aga kelle kodu on sealsamas, kus amuuri leopard veelgi. Ja see amuuri tiiger on kõige suurem tiiger, tiiger, kõige suurem alamliik, need on tõesti võimas loom ja väga kaunis loom. Ta on üldse vist kõige suurem kaslane, keda me praegusel hetkel tunneme. Väga pikk ja, ja need Pisa loomad võivad kaaluda ka üle 300 kilogrammi need vabalt elavad isa loomad loomaaias, ta võetakse üle sööta ja ja loomaaias näiteks kõige suurem tiiger, paksem tiiger, õigemini siis tuleks öelda, on kaalunud päält 400 kilo, 420 kilo umbes või, või kusagil sinna kanti ja kas see tiiger vabas looduses kipub meil ära kaduma ja teda siis on püütud ka nüüd taastama hakata, see programm käivitati kusagil möödunud sajandi kaheksakümnendatel aastatel ja, ja seal siis püüti ka vabast loodusest mingi hulk loomi, kui mu mälu ei peta, need on kohe 70 või 80 looma. Ja siis jagati erinevate maailma loomaaedade vahel laiali ja, ja püütakse neid siis loomaaedades paljundada. Ja tegelikult nad paljunevad loomaaedades üpris hästi, siin Tallinnaski on nad andnud järglasi ja annavad teistes loomaaedades ka kasvavad ilusti suureks. Ja see kõik oleks muidugi väga tore, aga häda on selles, et kui me tahaksime neid loodusse tagasi viia, siis see ei tule meil hästi välja, ei tule välja ühel väga proosalisel põhjusel, nimelt need tiigrid ei oska looduses toime tulla, nad ei oska saaki püüda, sest enamasti õpetab saaki püüdma emaga loomaaias ei ole tal seda võimalik teha ja ta on harjunud saama siis toitu inimese käest, see tähendab, et ta inimest ei karda aegudes looduses siis inimese juurde tükib ja ja inimene talase sööki ei anna, siis ta võib ta peale pahaseks saada, võta ka maha murda. Neist võivad saada näiteks inimsööjad, tiigrid, keda amuuri tiigrite hulgas muidu on väga vähe, et põhiliselt on need bengali tiigrid, kes inimsööjad. Aga noh, sellised loodusse tagasi lastud inimesega harjunud eksemplarid võivad siis ka sellise asjaga hakkama saada. Nii et, et kuigi jah, meil tiiger nagu näiliselt on olemas, see populatsioon on ka loomaaedades päris suureks kasvanud, siis nende taasasustamise programm ilmselt ei tule välja, et tõenäoliselt oleks vaja siia mingit vaheetappi, mingeid tiigrite suletud kaitseala, kus siis nad saaksid elada suht looduslähedastes tingimustes ja, ja siis ise õppida saaki püüdma, aga sellise ala rajamine on, on väga keerukas, et ma ei tea, kas see õnnestub. Ma jälle korraks tuleb nende Tasmaania kuradite juurde, siis nende puhul on selline programm käivitatud, et neil on loodud niisugune vaheetapp, kus neid siis natukene hoitakse poollooduslikes tingimustes ja sealt siis nad lastakse hiljem vabasse loodusesse laiali, kui kui on selge, et nad on terved ja nendega on kõik korras, siis siis nad seal võõrduvad inimesest, need inimesed suisa tõrjuvad neid endast eemale, nad saavad seal ise endale toitu püüda ja õpivad siis looduses toime. Tuleme, kui see kõik korras, vaatasime pääset vabadusse, aga noh, Tasmaania kurat on sihukse väikse koera suurune, aga tiiger on ikka väga suur loom, temale peaksime me siis ehitama hirveaiad ja kõik muud, mis, mis sinna veel juurde kuuluvad, et nad selle saagipüüdmise selgeks saaksid. Aga kui rääkida valski hobustest, siis nemad kohanesid vabas looduses väga hästi. Nemad on muidugi rohusööjad. Nojah, ta ei kipu kedagi murdma ja teda pea õpetama, rohu söömine on tal veres. Aga muidu sõpruse vaske hobusega on jah, on ka päris selline huvitav lugu, et pikka aega ju teda looduses üldse ei näinudki. Teda ei olnud olemas looduses ja tema avastamise lugu üleüldse on niisugune naljakas, me ju teame, et tema leidis esimesena Nikolai pruse valski geograaf ja aga tegelikult olevat esimese pruse vulski hobuse kirjelduse andnud tükk maad varem. Peeter Esimese ihuarst, inglane John Bell, kes käis ekspeditsioonil Mongoolias ja tema siis nägi teda esimest korda, kuna ta ei saanud nahka kaasa, siis, siis ei olnud millegi põhjal kirjeldada. See loom jäi siis tundmatuks isegi Carli neeger omal ajal kõik teadaolevad loomad oma kuulsasse loomariigi süsteemi kirja pani siis tema pruse valski hobust sinna kirja pannud ei ole, nii et hiljem siis ta avastati uuesti Prose valski poolt, Polase valski käis seal ekspeditsioonil ja tema, see loomade kogumisviis oli omapära nimelt seal piiri peal olevat, soldatid olid pandud siis ka küttima tsaaririigi hüvanguks. Et nad lasid siis kõiki loomi, keda nad nägid, et siis võib-olla satub nende hulka sellise, kes on teadusele tundmatud ja nende soldatite käest siis sõpruse, valski naha ja ja kondid saigi ja kui ta siis tõi ta Peterburi siis alguses määrati ta Tarpaniks Euroopa Metshobuseks prose valski hobune. Ja alles kusagil kolm aastat hiljem siis oli teadlane Ivan Poljakov, kes vaatas uuesti need materjalid üle, siis kirjeldas Rose valski hobuse, andis talle Nikolai plase valski auk selle nimega ja, ja siis samal aastal, kui hobune kirjeldatud Cisclõbuse valski järjekordsed ekspositsioonid tulles teatas ka, et on elusalt neid loomi näinud, aga rohkem mitte midagi. Aga need loomakesed kaduses, teadlaste, inimeste huviorbiidist ja, ja siis ühel heal hetkel, kui suvi taas ärkas, siis neid loomi looduses ei olnud. Et olid säilinud siis ainult loomaaedades ja neid siis kasvatategi pikki aastaid, ainult loomaaedades ja olid päris suured loomaaedade populatsioonid, noh, kui me võtame kõik need loomaaiad kokku, kus nad siis olemas olid ja siis käivitati nende taasasustamise programm. Neitsist viidi 1997. aastal Kobi kõrbe looduskaitsealale ja lasti seal siis lahti ja siis veel ka. Ühes teises piirkonnas samuti Mongoolias lasti teine sats neid hobuseid lahti ja praegusel hetkel Neid peaks looduses olema juba õige mitusada, nii et see programm on olnud päris edukas ja metshobuste karjad seal Mongoolias toimetavad jällegi vabas looduses, nii nagu nad kunagistele headel aegadel olid, nii et see loom kadunud ei ole, päris. Aga inimesed näevad neid üsna harva. Jah, sama lugu on nende metsikute kaamelite ega seal tegelikult ka avarused, mis seal on, kus nad loomad liiguvad, on niivõrd suured, nad on nii ettevaatlikud, et nende võime märgata inimest on tunduvalt suurem kui inimese võime märgata neid, et ammu enne, kui inimene neid hakkab märkama, on nad juba inimest märganud, eemalduvad vaikselt. Ja need kaugused, millelt nad inimesi näevad, on seal mitmed kilomeetrid. Nende kuulmine samuti on oluliselt teravam nii hobustel kui nendele metsikutele kaamelitel spetsiaalsed ekspeditsioonid, kes tahavad filmida. Ma ei tea hobuste kohta seda, aga ma tean kaamelite kohta, et selleks, et saada mingeidki kaadreid, need vaesed filmimehed olid seal kobi kõrbes toimetamas peaaegu kuu aega, enne kui need esimesed kaadrid õnnestus saada ja neil olid kaasas Mongoolia parimad jäljekütid ja need spetsialistid, kes neid kaameli tundsid, nii et rohkem ilmselt kui, kui teadmised aitab, õnn nende loomadega kokku saada ja loomi märgata, et see, see ei ole väga kerge. Meil siin Tallinna loomaaias elab päris arvuka karjana selline loom nagu Tavidi hirv ehk miilu see loomake siis sattus loomaaedadesse pärast seda, kui olid kinni püütud Hiinas omal ajal ühes kuninglikus pargis elanud eksemplarid. Sõjapark lagunes laiali, kuna oli suured tormid ja üleujutused ja loomad, pääset vabastad, püüti kinni ja siis viidi erinevates loomaaedades selline, et oli mingi aeg, kus Hiinas praktiliselt ei olnudki neid Hiina soo-aladelt pärit Davidi hirvesid tohib ainult maailma loomaaedades ja vaenuloomades nad paljusid väga hästi. No näiteks ka Tallinna loomaaias, kes on käinud siis Paldiski maantee poolsest väravast sisse minnes on näha kohe paremat kätt suur hirve, mis on miilusid paksult täis. Miilusid siis Hiinas jah, ei olnud ja on tehtud mitmeid siukseid taasasustamise programm, inglased, nende programmide eestvedajad põhiliselt olnud ja, ja neid on siis sinna Hiinas nüüd kolmeri piirkonda taasasustatud ja, ja tuleb välja, et väga suure eduga tahas loodusse viidud on kohanenud eluga väga hästi, paljunevad väga hästi turistidele kõige paremini kättesaadavad on need viilud, kes on paigutatud siis pekingi lähedasse hirveaeda. Selle liigi taasasustamine on üks edu näide. Arvatakse, et hetkel on Hiinas juba looduses kusagil tsirka 3000 miilut ja see on väga suur populatsioon, kui arvestada, et veel paar-kolmkümmend aastat tagasi olnud seal mitte ühtegi eksemplar. Ja nüüd tundub olevat nii, et, et seda liiki ei ole võimalik enam Hiinasse ka viia, kuna, kuna hiinlased ise ei ole transpordi eest maksma nõus Euroopast on väga pikk transpordi teekond ja see transport on ääretult kallis ja teised riigid ka ei suuda seda transporti kinni maksta, nii et hiinlased on vist jäänud pidama selle otsuse juurde. Karjad, mis neil seal loodud on, need on enda taastootmiseks täiesti piisavad. Tekib kohe täitsa niisugune natuke absurdne olukord, haruldane loom, tegelikult on väga mitmetes loomaaedades suisa üleliigseks muutunud, sest ta paljuneb seal loomaaias nii hästi. Nii et ka selliseid olukordi võib ette tulla. Kes koerlastest on haruldaseks muutunud? Koerlaste viimase aja haruldaseks muutunud tegelane on hüäänkoer. Need olid kunagi Aafrikas üpris arvukas Nad tegelased, nad jooksid seal suurte karjadena ringi väga sotsiaalselt ja ääretult vastupidav, et need on siis tüüpilised koerlased, kes suudavad joosta väga-väga pikki maid ja, ja ääretult kiiresti, hoides kõrget tempot ja niimoodi oma saaklooma ära väsitada. Aga nende koerad, kes ja olid veel kümneid aastaid tagasi üpris arvukad olnud viimastel aastatel Nende arvukus vähenenud ja mis põhjuseks on, aga seda vist ei oskagi öelda, kas on see küttimine või on seal näiteks ka elupaikade vähenemine, neil ei ole rahulikku ruumi poegi üles kasvatada, igatahes nende arvukus on jah väga tugevasti taandunud ja nad on sattunud haruldaseks muutunud loomade nimekirja. See loomake on tegelikult, et väga sotsiaalne, tähendab, nemad elavad suurte pererühmadena koos Nad teevad oma pesad maa alla, seal siis kasvatavad nad ühiselt need pojad üles, seal on mitmeema pojad seal rühmas kogu kari hoolitseb siis kõikide poegade eest, nii et seal on siis emad ja, ja tädid ja onud ja isad kõik seki läbi nende laste eest hoolt kandmas. Aga see hoolekanne ilmselt on sattunud siis vastuollu nende muude keskkonnatingimustega, nii et jah, nende loomakestega, kus on, on vähenenud samuti koera laste hulgas väga haruldaseks muutunud punahunt. Etioopia mägedes elavad suured rebased ja nende võib-olla kõige suurem ohustatus seisneb selles, et seal piirkonnas peetakse hästi palju sõdu ja nende sõdade tulemusena siis kannatavad ka loomad. Muuseas, see on Aafrikas väga paljude loomade huku põhjused. Sõjategevuse käigus, looduskaitse reeglid unustatakse. Sõjavägi tahab süüa ja toiduks kasutatakse ära kõik loomad, kes püssi ette satuvad ja ei ole tähtis, kas ta on haruldane väljasuremisohus või väga tavaline liik, kõik, kes seal ees on, kõik, siis äraga tapetakse. Aga kui vaadata mõningaid teisi loomaliike, siis on küll selliseid, kes on ääretult ohustatud veel. Ja, ja võib-olla üks kõige haruldasem loom üldse. Praegusel hetkel ma ei teagi, kas ta nüüd looduses on alles või ei ole. Arvatavasti siiski on, on üks niisugune kummaline tegelane, kelle nimi on eesti keeles väga omapärane, see on Haiti pilukoonu. Seda ei oska nagu väljagi korralikult öelda, ta näeb välja päris naljakas. Keha on umbes 30 sentimeetrit pikk, kas siis pikk, veidi torujas nina on tal seljas siuksed hõredad karvad ja siis pikk saba Meie karihiired, kui neil oleksid pikad jalad ja hästi suur ja paks kere, siis nad võiksid olla samasugused nagu see Haiti pilukoonu ja mis tema haruldaseks muutnud harulduseks on muutnud see, et sinna Haitile on toodud sisse palju kasse ja koeri seni, kui, kui neid loomi seal ei olnud, senise Haiti pilukoonu oli suhteliselt tavaline, ta jooksis ringi igal pool, noh, kuna ta ööloom siis siis teda palju ei pandud tähele, aga siiski ta sattus aeg-ajalt ette ja ta ei olnud mingi eriline haruldus. Teadlased kirjeldasid esimest korda alles 1833. aastal ja möödunud sajandi algusest 1900.-te aastate alguses arvati, et, et ta on ära kadunud, siis võid need koerad, kassid seal parasjagu palju möllanud. Aga 1907. aastal leiti uus väike populatsioon, on väike asurkond mägedest üles ja siis teda oli seal päris palju, nii et arvati, et ta on nagu suurest ohust saanud väljapääsu ja ta enam ei ole ohustatud. Ja teda leiti ka elamus Dominikaanis möödunud sajandi kuuekümnendatel aastatel. Ja siis kaheksakümnendatel aastatel oli ta taas jälle kadunud ja teda otsiti siis päris palju, leiti ka mõned eksemplarid. Ja veel 96. aastal leiti mõned eksemplarid. Nii Dominikaanis, Haitis ja viimane teade, kus teda looduses nähtud on aastast 2005, pärast seda enam teda kohatud ei ole. Ja arvatakse, et ta on ainult paaris Haiti rahvuspargis veel olemas. Võib-olla, ja ta on tõesti ääretult haruldane, kui ta nüüd alles on, teda ei õnnestu, kui hästi loomaaedades pidada, selleks on vaja siis ainult neid Kariibi mere saarte loomaaedu ja tal on kummaline käitumine, nimelt see käitumine on selline, et kui ta ohustatud on siis ta jookseb eest ära, tema jooks on sihuke kohmakas, koperdab seal, astub omale varba peale, kukub oma jalgade taha komistada sisepikali. Ja kui ta ikkagi tunneb, et vaenlane on väga lähedal, siis ta järsku jääb seisma ja peidab oma pea ära kas lehtede alla või kuhu ja arvates, et siis ta on peidus noh, umbes nii, nagu meil on levitanud need karikatuurid jaanalindudest topivad pea liiva alla. Ja kogu ülejäänud keha on näha nii, et koerad, kassid murravad maha ja, ja, ja see tema lõpuks siis ongi. Ja nad on pelga siukseid üksikelulised, et nad vastastikku üksteisega hästi läbi saa, nad murravad 11 ja kaklevad üksteisega, saavad haavasid, mis omakorda neid nõrgendavad. Et selle loomakese tulevik on suhteliselt tume ja me ei tea, mis, mis temast üldse saamas on. Nüüd. Kuidas on lood roomajatega, kas nendega on kõik korras? Tegelikult ei ole korras, ei ole väga paljude liikide korras, ei ole korras suurte kilpkonnadega, kelle arvukus väheneb katastroofiliselt korras suurte madudega, keda püütakse kontrollimatult küll loomaaedade või eraisikute tarvis, ei ole korras ka krokodillid ega keda vahepeal püüti väga intensiivselt naha pärast ja Allikaatoritega täpselt samamoodi, no näiteks alligaatorid hulgas kindlasti kõige haruldasem on hiina alligaator, kes loodusest vist on tõenäoliselt kadunud ja teda siis paljundatakse praegusel hetkel loomaaedades sellise vahelduva eduga päris hästi veel kätte saadud, seda tehnoloogiat ei ole siis kaimanid seal Lõuna-Ameerikas, samamoodi nende arvukus väheneb, kuigi mõningates piirkondades neid on veel ohtralt, aga, aga üldine tendents nende vähenemise suunas. Ilmselt on see ka liigiti väga erinev, et näiteks kui me räägime suurtest madudest, siis mõningate liikide arvukus väheneb, aga näiteks lemmikloomade kasv populaarset püütonid, keda on Florida kanti lahti lastud, paljunevad seal jälle suure eduga ja, ja seal on ta muutunud lausa probleemseks liigiks. Kui ta homo seal ürgses kodupaigas on, on kadumas selle püügi tulemusena siis jällegi Ameerika mõningates piirkondades kipuvad nad suisa tellimust võtma, et, et see olukord on väga keeruline inimene, siig osanud sekkuda ja ja, ja lood siis väga segaseks ajada. Ja, ja kui me korraks veel põikame lindude juurde, siis lindudest on üks väga suur haruldus hammastuvi Titunkulus. Streigi Rostris on ta ladinakeelse nimega, ta elab ainult ühel saarel Samoa saar ja ta on seal siis Emmdeemne liike, ainult sellel saarel elab liikega selle maa rahvuslind. Ja see lind avastate suhteliselt hilja alles kusagil 1840.-te aastate paiku. Ja ta oli siis juba vähearvukas, teda tegelikult väga palju ei ole. Ja huvitav on see, et saan liikele ilmselt kõige lähedasemaks sugulaseks on see meie saate alguses mainitud Toodo lennuvõimetu suur linn, kes siis praktiliselt paarikümne aastaga ära söödi ja tema ladinakeelne nimi tydruk kulus, tähendabki tegelikult väikest Toodot ja ta ongi selline huvitav vahevorm nende päris tuvide ja toodu vahel. Ning see, see hammastuvi siis seal Samoa saarel on ka väljanägemiselt päris huvitav. Tema nokk ei ole mitte selline tuvi noka moodi, vaid pigem sihuke papagoi noka moodi, et alguses kiputi kohe teda, paneme ka papagoid hulka papagoid sugulaseks, aga tegelikult ta ei ole ta ikka tuvide sugulane aga tema sihuke toitumisstiil on siis erinev, milles, kui on abiks ja selle tõttu ta siis siukse kummalise nokaga on. Ja ta ei ole sugugi suur, ta on meie metsades suhteliselt tavalise kaelustuviga enam-vähem ühe suurune mingi 30 sentimeetrit pikk ja ta on siis kummalise värvusega, et keha, alapool ja kael ja pea on siis mustjat värvi, aga ta on sihuke metalse sinakasrohelise läikega, sealjuures valgus murrab siis tema sulgedes. Ja siis selg ja saba on kastanpruunid ja kõht on siis rohekas veel ja siis nokk on punane, niisugune päris värvi kirev lind ja tema siis sööb ühe ainsa puuvilju vina puuviljad, mis seal saarel siis kasvavad. Ja, ja selleks, et siis seda vilja siukest Giulist kesta, läbi hammustada, selleks on tal siis selline keeruline papagoinokk, millega ta saab sealt läbi järada. Nii et jah, selline lind on siis ka ja tegemist väga haruldase linnuga ja looduses tõenäoliselt ka lähiaegadel kadumas oleva linnuga. Kui ohustatud loomad on inimahvid? Kuigi mõne arvukus on seal kirjade järgi päris suur, siis nende elupaigad on sellised, mis kipuvad kaduma ja Aafrika inimahvidega veel häda see, et neid tahetakse jätkuvalt ikkagi tarvitada toiduks. Neid kütitakse selleks, et neid süüa ja, ja Ma ise ei ole näinud, aga, aga väidavad inimesed Kesk-Aafrika turgudel võib osta šimpansid kui gorillat liha, Kerena nende olukord on kehvakene, aga õnneks ka see gorilla alamliik, mis kõige rohkem House mägigorilla, need arvatakse olevat kusagil 300 500 isendit alles, et nende kaitsemeetmed on nüüd hästi tugevad, noh, nad on praktiliselt kõik ükshaaval nagu üle loetud ja neid teatakse. Ja nendega siis tundub asi minevat veidikese paremuse poole, ilma loomaaedade sekkumiseta. Kuigi neid on maailma mõnes loomaaias ka olemas, aga hästi vähe. Põhiliselt püütakse ikkagi looduskaitsealadel praegugi paljundada ja, ja alles hoida. Teised inimahvid. Aafrikas on natuke arvukamad, aga Aasias näiteks Cybonid, need väikesed, väga musikaalsed inimahvid. Nemad kipuvad jällegi metsa langetamise tõttu hukka saama, noh, mitte sellepärast, et, et puud neile peale kukuksid, vaid vaid sellepärast, et nende elupaigad lihtsalt kaovad ära. Nad on puudel elutsevad loomad maa peal, nad ei tule toime, nende toitun puu otsas, nende liikumine, nende kogu elu on seal puu otsas ja kui need puud nende ümbert ära kaovad, siis nad ei ole võimelised elama. Ja kõige haruldasem nende hulgas on hõbekipun, kes tõesti on praegu sattunud sõna otseses mõttes hävimisohtu ja nende asurkond nad looduses on väga väikeseks jäänud. Täpset arvu jälle ei ole praegu teadagi sest tegemist on raskesti jälgitavate loomadega ja neid lihtsalt ei ole võimalik kokku lugeda, kuid see mulje tundub olevat selline, et kui varem oli nende kohtamissagedus nii päris keskmine, siis praegu on see üliharv, kui neid trehvab. Ja muidugi Orangutan, kes on Aasias suurim, siis ka nende arvukus on vähenenud, kuna neid kütitakse küll ravida. Eesmärgid küll liha saamise eesmärgid, lemmikloomadeks, müümise eesmärgist, suurt ahvide pidamine lemmikloomana on siiski mitmetes piirkondades väga levinud ja salakaubitsemine tähendab seda, et isa ema lastakse maha ja siis poeg võetakse, müüakse lemmikloomaks. Ja kui nad siis piirilt kinni peetakse, siis nad lähevad selliste spetsiaalsetes kasvufarmidesse ja seal Kagu-Aasias on mitmeid selliseid troopilisi farme, kus siis neid poegi kasvatatakse. Aga see üks poeg siis tähendab vähemalt ühe või siis võib-olla ikka kahe täiskasvanu surma. See on selline kurb lugu praegu nende Orangutanidega, et inimesed, kes käivad ka kohases, seal käiakse päris palju. Ilmselt on ka nendes farmides käinud, muidugi on väga tore vaadata neid süles olevaid ennast silitada laskvaid pisikesi Orangutane, aga, aga see taust seal on äärmiselt kahetsusväärne ja kurb, et nende arvukus, jah, tõenäoliselt ka läheb jätkuvalt allapoole. Milline on suurte pandade olukord? Praegu Hiinas tehakse meeletult head tööd nende paljundamisega ja see panda, kuigi ta on rahvusvahelise looduskaitse sümboliks kujunenud oma imearmsa väljanägemise tõttu, siis siis tegelikult tundub, et hetkel tema olukord nii väga katastroofiline ei olegi, kui ta mõned aastad tagasi oli, et nii looduses kui ka loomaaedades on päris tugevad asurkonnad meil olemas ja ja see loomake vist on päris heades kätes. Mulle tundub noh, ma ei ole mingi panda spetsialist ja võib-olla mõni spetsialist ütleb mulle, et vot see ja see ja see asi on veel tegemata. Aga tundub, et praegusel hetkel siiski see kõige suurem oht, mis seda suurt pandat on ähvardanud, on mööda saanud ja ja see loom on nii looduses kui loomaaedades päris hea turvapaiga leidnud. Mida öelda tänase saate lõpetuseks? Kui uskuda nüüd teadlasi, kes neid erinevaid liike erinevaid loomarühmi on, on uurinud, siis väga paljud nende hulgast väidavad, et käivitunud on juba suur neljas väljasuremise laine ja et see lõpeb kusagil 25 kuni 30 protsendi praegu olemasolevate liikide kadumisega maapinnast. Kuulsite keskel programmi saate tegidki orgaheria Marje Lenk.