Tere ja kena pühapäeva. Minu saatekülalised on isa ja tütar, kes räägivad oma kasvamise loo nii koos kui eraldi kasvamise loo. Vähe on elusid, mis mööduvad pilvitu taeva all. Küsimus on, kuidas hoida pea püsti ning jääda väärikaks, kui seesama elu juhib sind vägisi kraavi. Jaan Tammsalu on vaimulik. Tallinna Jaani koguduse. Oma kahest tütrest võttis ta stuudiosse kaasa noorema Ruts Paju kes on ametilt sotsiaalministeeriumis kantsleri abi. Mina olen Sten Teppan ja soovin kõigile head kuulamist. Tere tulemast vikerraadio stuudiosse, Rutt, tere ja tere, Jaan. Tere. Tere. Ehkki on pühapäeva hommik, Jaani sünnipäev, pealegi, palju õnne. Suur tänu. Palju õnne ja aitäh. Ei saa ma lubada, et see tänane vestlus sünnib algusest lõpuni ainult rõõmsatele teemadele toetudes või midagi niisugust elu lihtsalt ei käi sel viisil. Ma olen väga tänulik, et te võtsite vastu minu kutse tulla ja rääkida kasvamisest kasvamisest kas koos või eraldi. Aga enne, kui me sukeldume teie eludesse JAAN, palun luba täpsustada üht momenti, millele ma mõtlen alati sinuga kohtudes. Et see vajab selgeks rääkimist isegi mitte niivõrd minu enda pilgu läbi võimu enda jaoks, vaid kuulajate jaoks. See on see mõnede jaoks igipõline sina ja teie küsimus. Miski justkui ütleb mulle, et ma peaksin sind teietama. Aga sa oled niisugune inimene, kellega suheldes, mida rohkem Sa seda teed, on siin väga keeruline teietada. Sest sa ise oled väga rõhutatult sina peal ja ilmselgelt ei ole see juhuslik, palun ütle, miks sa oled valinud inimestega sellise suhtlemisviisi. On mõned inimesed, keda oma triatloniga, keda ma ei suuda, seda ma arvan, et vabariigi president või küllap neid inimesi on teel, aga kirikus ja ma ju suhtlen peaasjalikult inimestega kirikus, mõni mu juurde tulevad inimesed matusekõnelustega ristimiskõnelustega, laulatus kõnelustega muredega. Ja kui nad on üksi mu ees, siis ma ei näe korraga kahte. Mulle kuidagi tundub, et see toob asja lähemale, ma muidugi igaks juhuks, koba on ka alguses ja ütlen, et ma siin ruumis olen harjunud sina, et oma ja kuidas teile sobib. Ja kui siis öeldakse, et sobib, siis ma lähen sinna peale õla ja kui öeldakse, et ei sobi, eks ma siis püüan seda teid. Tei, et hoida, aga see ei tule mul hästi välja, et ma ei tea. Ma ei taha ka öelda, et tahaks kangesti ladna mees olla või selline väga lähedale pugeda kohe. Aga mulle tundub, et siin aga on võimalik lähemale minna, kui täiega. Teiega on nagu väike distantsi hoidmine kogu aeg ja, ja võib-olla ei või seda võib-olla või teda toda. Sõnaga ma, ma tunnen, et, et jõuab. Ligemale need sõnad tuleks justkui mu enda suust, ma olen pidanud aeg-ajalt seda selgitama, miks ma oma külalistele sina ütlen ja see ei ole lugupidamatuse eest, vaid just asjaolu tõttu, et mulle näib, et me saame vahemaa oma juttudes hoopis lühemaks. Me oleme lähemal ja, ja mul on see hästi-hästi tähtis, aga ma vabandan nende kuulajate ees, kellele tundub, et et see on kohatu või kuidagi ei ole halvasti üldse mõeldud rutt. Kui tihti sa oma isaga igapäevaelus tänapäeval kohtud? Tegelikult üsna sageli. Kuna isa elab minu töökohale väga lähedal, siis me võimalusel üritame koos lõunatada, et kas isa juures või mõnes lähedal olevas kohvikus. Ja tegelikult on isa ääretult hea vestluskaaslane, et igapäevaküsimustes või kui mul tekib mure, siis ma saan alati isa poole pöörduda ja isa oskab head nõu anda. Mis mured on nii palju, kui sa soovid praegu öelda igapäevaelu mured, mille kohta sa tõesti isa käest lähed küsima? Mured lastega igapäevaelus, nagu meil kõigil, ma arvan Suhtemured suhtled inimestega, kuidas suhelda edasi, kuidas teha siis, kui teine teeb nii ja nii edasi, et on selline. Vanamees on läbi paksu ja vedela läinud ja võib-olla oskab mõnda mõnda nõu anda ja mõnel korral, aga mõnikord on ka päris keeruline. Kas see vanamees, nagu sa jaan, ütled, on oma tütarde jaoks isa või, või on ta sama inimene, vaimulik koguduse õpetaja nagu, nagu teiste inimeste jaoks, kas need rollid on sinu jaoks vaadeldavat ja eraldi absoluutselt hoiad neid lahus. Kuidas sa vaatad ise sellele? Seal on lahus olev osa võib-olla ainult see, et kui, kui mu tütar peaks kirikus olema ja, ja ma näitaks talle armulauda, jagan, ja ta tahab mind samal ajal kallistada, siis ma võib-olla hoian teda natukene eemal, eks ole. Et töötingimustes ma arvan, et, et noh, vabandust, kui laksu all või midagi taolist, mida, mida, mida ei juhtu. Et kui läheb väga familiaarsed, siis peab eemale hoidma, see on lihtsalt teoreetiline. Praktiliselt mul ei ole tundku tulnud kunagi oma lastega seda probleemi nagu üle elada, et ma pean kuidagi märg kui andma, et siin palun natuke teistmoodi. Sest nad on sellised inimesed, kes oskavad olla väga hästi. No üks tütar Rutt on meil täna siin, aga, aga räägime teisest lapsest ka mõnusana. Teine veidikene vanem kristiine kristiine Nändi ja võib-olla ka tegelikult, et ka kasupoeg ergo sellepärast et ligi 12 aastat vist elasime kuus, olime koos ja on olemas veel üks inimene, kes on oluline nagu selles ringis. Aga teine tütardest on jah, õppinud peediks ja, ja õpetada lastele lapsi kima, ERR-i välja ütlema ja, ja muid selliseid asju tegema. Et võiks öelda, et mul on kaks väga väga erinevat last ja, ja vahetevahel võib lausa pead murda, et kuidas on võimalik, et kak kahest ühesugusest inimesest või tuleb kaks täiesti erinevat väga erinevat inimest välja, eks ole, et, et see on nagu vene rulett iial ei tea, mis, millal ja millest sõltuv ja üks saab siis ühe omaduse rohkem teineteise omadusi ja nõnda. Ja mul on omad ka. Purgiski paigal, teine võis liivakasti ääre peal mängida oma kätega ja laulda pool tundi järjest ja, ja mitte sealt isegi natuke nihutada ennast. Muidugi kuus jooksid seal Kaarma kirikuaedade peal ja see oli päris jube jah. Nendele turistidele ma hiljaaegu keegi ütles mulle, et et kas sa mäletad, ütleb, et me tulime sulle ütlema, et, et mingid tüdrukud jooksevad meetri kõrguste kivi lahtiste kividega tehtud aedade, tal ei olnud betoneeritud, eks ole. Et need saavad surma seal ja nad ütlesid, Ena tere, naised ja nad ongi minu tütred, aga kas sa ei keela, miks ma peaksin neid keel maga, nad võivad ju kukkuda. Eks nad siis vaatavad ja ka võib-olla tänu sellele on elus nii mõnigi asi olemata jäänud ja kukkumine kukkumata jäänud, et omal ajal sai, sai teha ka asju, mis mida ei keelatud kogu aeg teha. Tegelikult mõned aastad tagasi, Me käisime Kaarmale, Laura-Katriin oli kaasas minul minu tütar ja ta jooksis nendel samadel kiviaegadel aedadel ja mina hoidsin hinge kinni, aitas, rahune, las ta jookseb. Rutt kummas kirjelduses sa end ära tundsid, praegu, kui Jaan rääkis, et üks oli niisugune, keda ei saanud purgis ka kinni hoida, teine oli, kes liivakasti serval istudes laulis. Kahjuks olin mina see, kes purgiskee püsinud kujuneks. Räägime veel lapsepõlvest, aga räägime Jaan sinu lapsepõlvest kõigepealt, kui sa tagasi mõtted, siis mis su esimesed mälupildid on, mis sinu vanematekodust sul silme ees läbi jooksma hakkavad? Mida enam olen mälu kohta raamatuid lugenud, seda enam ma olen sellega nõus, et paljud mälupildid ei ole mälupildid selles mõttes, et sa mäletad täpselt seda tegevust. Aga sa mäletadki seda pilti timmida, vaadates sulle keegi kõrvalt ütles, et, et siis me olime seal ja siis me tegime seda ja siis hakkad seda pidama omaenda mälupildiks. Mul õnneks isa fotografeeris väga palju, mul on väga palju pilte lapsepõlvest ja läbi nende piltide on, mul on näiteks üks selline mälupilt. Hetkeks ilma tööta huvita Nõukogude liidus oli ka võimalik ilma tööta jääda ühest kohast ära ja teise kohta parasjagu ei saanud. Ja siis siis selle niinimetatud Eesti vabariigi aegse isapuhkuse ehk ilma palgata puhkuse ja ja mind ei pandud, sõime vaid isa käis uhkelt mingisuguse kummalise lapsekäruga mõõda Kingissepa linna ringi ja, ja kaubu peas ja kes tahtis teada, siis sai kindlasti teada uhkelt mehelt, et, et see on tema laps, poeg et isa on minuga alguses väga palju koos olnud ja ma olen selle üle väga-väga tänulik, et see aeg oli selline, et ei, ei loobitud kohe nii-öelda kuue kuuselt kuskile sõime ja ja sain olla oma vanematega koos, ma olen vanemate ainukesena Ps, mu mõlemad vanemad olid teise grupi invaliidid üks kaotanud jala lastehalvatuse tagajärjel ja, ja teine seljavigastusega. Ja nende jaoks oli minu sünd selleni ime, et nad ei, Nad ei lakanud seda imet imetlemast peaaegu et lõpuni välja, kui kõik ümberringi ütlevad, et olgu kaks filoste inimesteta võti ju abielluda. Et laps ei hakka muretsema, eestlased muretsevad igasuguseid asju, diivaneid ja lapsi ja aga see oli sõnum meile oli, see, oli nendele sõnum jah, et ärge hakake lapsi muretsema, et vaadake, et toetage 11 ja üks on proteesiga ja ja teine käib viletsast ja nii edasi ja nemad muretsesid kohe. Ühe lapse ja ma olen väga õnnelik, et minu vanemad mind muretsesid endale ja nad olid väga õnnelikud selle üle, nii et võib-olla minu lapsepõlvest jääb mulle meelde üks pilt, veel on mul meeles, et mind kaitsti ka siis kui mul oleks tulnud üks korralik litakas anda. See tähendab, et kui õpetaja kirjutas mulle märkuse, et Jaanil on jälle kumm puudu ei kirjutanud välja, et kustukumm, aga ema kirjutas sinna alla kas püksikumm või nii, et noh, ma olin selline laps, kes oli ime ja kes tegi kõik alati kõige paremini. Eeskujulik, absoluutselt eeskujuliku ema oli, oli juba väga, väga vana, siis ma ütlesin talle, et kas nad tõesti arvasid, et ma ei suitsetanud. Sa leidsid ja suitsu pakema taskust pidevalt ja ta ütles, aga sa ütlesid, et sa leidsid nad maast ja sa ei saa neid jätta, et isa suitsetab ja nii edasi ja ta jäi kõike seda uskuma, et uskuda, et tema poeg on kõik see kõige kõige kõige. Ja mina panin kuuri põnele põlema, siis tema ütles, et see oli naabripoiss, kes pani, eks ole, kuuri põlema, tahtsin vaadata, kuidas paberit põlema enam kustutada ei suutnud ja siis läks vanemate vahel läks kakluseks, et kelle poeg sinna kuskile jooksis. Minu ema muidugi ütles, et naabripoissi mina olen ema seeliku varjus, temas ei karistada. Sul ei ole tegelikult võrdlusmomenti, aga, aga võib-olla sa oled sellegi peale mõelnud, et kas olla perekonnas üksik laps? On see mänginud sinu sinu mõtteviisis, valikutes, otsustes olemises mingit rolli? No kindlasti, ma arvan, et üksiklapsel oleneb vanematest, muidugi ma hiljuti saatsin teele ühte meest, kes oli ka vanemate ainukene laps aga tema isa oli Eesti vabariigi kolonel ja poisi mälestustes on see, et isa oli väga range ja ta ise ka oli üsna selline pealispinnaliselt range inimene. Et ikka need asjad mõjutavad üht või teist viisi, aga, aga peamiselt ikkagi kipub olema nii, et kui laps üksi kasvab ja teda väga imetletakse, siis on oht kõveraks kasvada palju suurem kui see, kui sa pead arvestama ka teisega, kui midagi antakse. Kui midagi kingitakse, kas sa pead, saad ütelda meie isa, meie ema ja nii edasi ja sa näed, et sul on õde, sulanud mänd, kes ka midagi vajab, sa õpid rohkem teistega arvestama. Et võib-olla üksiku lapse üks häda on see, et kui ta ta teadlikult ei juhita selle poole, siis hiljem elus on tal keeruline hakata teiste inimestega arvestama ka perekonnas, näiteks arvestama, et ka naisel on oma vajadused, ka lastel on oma vajadused ja nii edasi. Seal oli üks suur ego. Võib-olla saab pühenduda oma tööle täiega. Sa oled väga austatud ja nii edasi, aga, aga sa ei suuda märgata, et keegi oota, Ta peab sind, keegi on, kellega on üksi kodus, kellelegi on raske see pool asjast, et, et ma arvan, et need inimesed, kellel on õel ja vennad, võib-olla vahetevahel tahaksid küll mõtlevad, ise käid, jumal, oh jumal, oleksime üksinda, saaks kõik asjad endale. Aga see on tegelikult tohutu väärtus, kui sul on keegi teine inimene kõrval, kellega koos mõõda kiviaedu joosta ja, ja, ja möllu teha. Mina pidin ennast kogu aeg ütleme vanematele poistele nii-öelda sõbraks ja siis nendega lollusi kaasa tegema. Sellepärast et noh, kui sa tahad vanemate poiste sõber, siis sa pead kõva poiss olema katuselt alla hüppama, kolme meetri kõrguselt igasugu muid asju tegema, aga see oleks võinud mu neelu maksta. Ühel hetkel. Kui sinu vanemad mõlemad olid invaliidid ja sina olid pere ainus laps, see tähendab ilmselt ka olukorda, kus sa pead nooremana kui muidu võtma endale raskemaid keerulisemaid mehelikumaid ülesandeid. Kas see oli niimoodi ja kahtlemata? Mõisa ei jaksanud paljusid asju teha, ta lihtsalt ei suutnud näiteks ämbriga tulla, ta tuli poolelei ämbriga ja nii edasi ja, ja mina hakkasin 200 ämbriga tulema, ühel hetkel juba neil oli pumbakaev oli ja, ja sealt tuli vett tuua, tõlk tuli välja viia, puutulid ära raiuda ja see kõik sai ühel hetkel ja väga varakult minu ülesandeks. Ja jumal tänatud, et me saime keskküttega korteri sellel hetkel või aasta enne seda, kui ma otsustasin templi tulla Tallinna vanemate juurest ära. Ma ei oleks julgenud iiksatadagi, et ma tulen ära ja ema peaks hakkama ämbreid tassima või puid lõhkuma või otsima kedagi appi. Õnneks oli see olukord hetkel selline, et ma sain rahulikult öelda, et nüüd on minu aeg Sid saarevalt minna. Tagatöö kogemus kindlasti see, et mul on kohustused, see taskuraha ei saa, lihtsalt seda visatakse, vaid tulen vanematega koos metsa minna korjata maasikaid, korjata mustikaid, korjata Pokk liia, minna turule neid nii, mina olin see poiss, kes Kingissepa linna turu peale müüs. Ma ei mäleta, et mul oleks nii-öelda suveks lihtsalt raha pihku visatud, öeldi, et. Tema aluste peale väga varakult sai hakatud, et neid asju tegema tahtsid makki saada, tuli suvi läbi tööd teha rehvis näiteks kuskil leedugejal. Ta oli rehvidirektor tol ajal. Ütle Jaan, kes on see õpetaja sinu Saaremaa koolipäevadest, kes sulle meelde tuleb ja mis põhjusel tavaliselt ikkagi koolipõlvest. Kõik õpetajad meelde ei jää, ma arvan, aga, aga keegi nende hulgast üldiselt mingil põhjusel ikkagi tuleb sinuga hilisemasse elusse kaasa. Kas sinu jaoks koolis niisugune inimene eksisteeris? Kuressaarest võin ma ütelda seda, et et mul on meelde jäänud lasteaiast üks kasvatada ja kellele ma ühel hetkel teatasin, et kui ma suureks saan, siis ma abiellun sinuga. Ta oli minu meelest nii ilus ilus naine. Meil oli küll mingi 30 aastat vanusevahet, aga mis ma tulla sellest teadsin. Aga mul ei ole ühegi õpetaja nimesid meeles. Tänaseks mullal mälul. Mäluga on niisugune asi trikki juhtunud, et ma olen siia nii palju juurde pinud, et minu katusekamber on juba täis saanud korralikult ja tuleb uusi asju peale. Aga küll on jäänud meelde üks esimeste klasside klassijuhataja. Hästi helge ja hästi soe inimene ja selline kaitsev emalik. Aga nad on kuidagi sulandunud kõik üheks ja, ja võib-olla välja arvatud üks õpetaja, kellega meil tekkis lõpus konflikt, nii et ta mind viskas lõpu pealt välja, kui teised tantsima hakkasid, sai nii-öelda ära teha siis kehalise kasvatuse õpetaja tol ajal, kõik teised on sulandunud üheks ilusaks, toredaks inimeseks kes olid väga-väga mõistlikud, väga aru saavat, kirjutasid lõputunni või mingile neljanda klassitunnistusele. Kalavet kutsuvad vabandust, aga käitumine kolm või midagi taolist. Et ütleme nii, et nad olid õiglased ja head aga ühtegi nime ei ole. Rutt, ma ei tea, kui palju või vähe sa oma vanavanematega Jaani vanematega elus kohtuda jõudsid. Väga palju ja nad on tegelikult väga palju mõjutanud, sest et lapsepõlves jällegi Kuressaare on väike linn, elasime lähestikku ja enamus lõunat ma sõin tegelikult vanaema vanaisa juures. Kui sa mõtled nendele aegadele tagasi, siis mis sõnadega sa kirjeldaksid oma isa ja tema vanemate omavahelist suhet või läbisaamist või? Seda kirjeldab soojus, nende suhted olid väga head. Kuigi isa elas küll kaugel, aga nad helistasid tihti ja ja ma arvan, et seal soojus Kas Jaan sinu jaoks on konkreetseid omadusi, väärtusi, mida sa enda hinnangul oled kaasa võtnud, vanematekodust? Kindlasti ema meeletu tahtejõud, visadus ja, ja tema lause, et Jaan, kui sa midagi tahad ja visanud selle poole püüdles, siis siis kõik on võimalik. Ja see oli inimene, kes, kui ta töökoht ühel hetkel teatati, et me oleme otsustanud kolmandale korrusele täid kolida esimeselt korruselt oli väga viletsa proteesiga, mis ei paindunud nii nagu tänapäeva proteesid. Siis ta lihtsalt läks, läks järgmine esmaspäev, teisipäev hõlmata oleks aastaid sinna kolmandale korrusele tema jaoks seal nagu mitte miski ületamatu, kõik oli ületatav ja mulle, kui ma vaatan rotti, siis ma siis ma näen, näen seda, seda oma ema, kes saab hakkama. Ja isegi siis, kui on väga raske, isegi siis, kui kõik ei tule kaasa sellega, mida ta tahaks, siis tema saab hakkama ja isalt tohutu lugemus, et seal veel kaks nädalat enne oma surma. Ta oli väga-väga vilets, läks, ta võttis tal aega kaks tundi, selle kolmesaja-kahesaja meetri läbimine väikese abivahendiga. Ta läks, tõi neli paksu raamatut, millest oli suremise päevaks poolteist läbi lugenud. Et kuni lõpuni välja meeletu lugemus ja, ja muidugi kahju, et ma temalt ei saanud seda tohutult head mälu, et kui ma talle ütlesin, tulin kuskilt koreast ja ütlesin, et, et ma kohtusin ühe tšehhi hokimängijaga, kes omal ajal vangi pandi, sest kogu koondist pandi vangi, sest nad võitsid hõbemedali kuskil olümpiamängudel ja siis tulid tagasi ja oli teada, et nad tahavad ära karata ja nad pandi kinni kõik ja siis ma ütlesin, et, et mingisugused mängud, kus ta kus ta oli, isots, kohe, ei, sellel aastal šant Moritzi mängud olid, et, et ta nagu noh, tema jaoks nüüd kes hõbeda õbedali võitnud spordis ja nendest ta ise ei saanud paljusid asju teha. Aga ta väga innukalt jälgis asju ja, ja oli väga kursis ja tali Talle jäi meelde see, mida ta luges, on inimesi, kes loevad tohutult palju, aga ei mäleta mitte midagi sellest, mida nad loevad. Isa aina pakkis endale juurde teadmisi. Ja tollase kirjutamine tuli ajakirjanik ja, ja, ja, ja küllap ka sealt. Ta on tulnud see, et, et mina neid raamatuid välja on praegu ja ja võib-olla ka tülide lahendamine. Isa läks minema, kui tüliks läks kolmeks tunniks neljaks tunniks ema bluuleks. Ema pidi hulluks minema, tihtipeale ta läks lihtsalt, ta ütles, et tal on asja vaid jalgratta, läks metsa, tuli tagasi ja siis oli naine maha rahunenud ja, või olnud rahunenud, siis ütles, et tal jäi veel midagi garaaži teha. Temaga ei olnud võimalik eriti riielda, et mina ei viitsi riielda. Karjumine või niuksed asjad. No ma ei taha. Mille sina võtad ja kuhu sa lähed? Teise tuppa lülitad arvuti sisse ja aga mul ei ole vaja üldse kuskile minna. Mul ei ole viimased aastad olnud vaja mitte kuskile minna, ära eest. Ei ole vaja riialda, elu on nii lühike Riiblemise peale kulutada mingite tühjade tühjade asjade peale. Mul on abikaasa, kellega mul ei ole vaja riielda, tema vahetevahel vaikib, aga siis ma püüan, püüan selle üle elada ja, ja kui sa vaikimine lõpeb, siis, siis on nagu sünnib. Jälle sa jõudsid juba jutluses mainida, et ühel hetkel jõudsid Tallinna läksid õppima tempty, sinust sai ehitusspetsialist midagi niisugust, jah, ehitustehnika. Ja, ja siis tuli nõukogude armee ja ma olen jaan, vaadanud mõningaid sinu jutuajamisi intervjuusid varasemast ajast ja sa oled kirjeldanud Nõukogude armeed või seda aega, mil sa Ukrainas ajateenistuses olid kui niisugust. Meil sinuga midagi juhtus seal nagu mõnes mõttes langes liisk, mis hakkab edasi juhtuma. Sa tegid oma edasised valikud, aga ma ei märganud kusagil, et oleks öelnud, mis täpselt juhtus. Kõigepealt oli see, et ma tempi lõpetades sain aru, et mind võidakse sõjaväkke võtta, sest lõpetamine on märtsis, tippi astumine on septembris. Vahepeal on just võtmisaeg, eks ole, see kevadise võtmise aeg ja ma tegin kõik saada või siis nii-öelda otse ja 14 15 hinnet tegin ümber lihtsalt lõpetasin punase diplomiga korralikult kaks, kolm liitrit kohvi öö jooksul ja, ja nii ta läks seal sama jälle emalt päritud sa midagi väga tahad. Jõud võtsid pead kahe käega kinni, kui meele tulin, ütlesin, et ma tahan nüüd konstruktsioonide ainet teha kannegravile ümber või midagi muud, et nad jälle sa tuled. Noh, kas sa tõesti oskad? Ma olin kindel, et ma ei pea minema ja siis mind võeti ikkagi ära, tähendab, minuga tehti valskust mulle valeta. Mulle lubati. Siis mulle lubati, et mind jäetakse Saaremaale, kuna mul on haiged vanemad ja siis meid saadeti Ukrainasse, tähendab vale vale otsa, tuli probleem probleemi otsa. Aga see pidi nii minema. Ja mis siis seal juhtus, Afganistani sõda algus? Üks purjus ohvitser äratas meid kolme-nelja ajal öösel üles, vehkis Nagaaniga nina all soli nähtamiste laetud, teatas, et Afganistanis algas sõda, Nõukogude armeed tungisid, eks ole, sisse meie läheme ka ja katsuge mulle vastu hakata. Ta saate esimese kuuli kohe purjus sõdur seal oma nakaaniga vehkima selle ruudu ees uniste poistekamba ees. Ma ei tahtnud minna Afganistanis, et mul ei olnud mingisugust isu minna, minna sõdima, kuskile kedagi maha laskma, selleks, et sind maha ei lasta ja nii edasi. Ja minu jaoks kuskilt sealt tuli see piir, et kui elu ilma jumalata ongi selline kus inimesed nii-öelda sellistel hetkedel lähevad nii õnnelikuks, muutuvad, et nad saavad kedagi tappa, kedagi hävitada ja nii edasi. Kogu see nõukogude sõjaväesüsteemi nii-öelda ülesehitusse ja kuidas vanad nii-öelda noorida püssid ja kui küsisid, et miks sa seda teed vahele minnes siis täitsa taga meid trumbid ka, et noh tähendab mingisugust loogikat ei ole Ansse niuke loomalik loogika on. Ja ma leidsin ühe inimese või kohtusin seal Vovi keskhaiglas või sõjaväe haiglas ühe inimesega, kellel oli tiival ja kellel oli veel usulist kirjandust ja ma hakkasin seda lugema. Käis laks ära, et kuule, siin on midagi, mis võiks olla isegi keset seda hullumeelsust. Ma just mõtlesin, et mismoodi see moment sinuni jõudis, sest ega sul tegelikult kodust ju sellist tausta kaasas ei olnud, mis oleks justkui teeotsa kätte andnud või et see oleks varem juba mõtisklenud. Jumala teemal, et see tuli ikkagi täiesti ootamatult tänu juhusele, et kellelgi oli käepärast. Tegelikult on nii, et kui me emaga enne ema minekut seda arutasime, ema kuskilt intervjuust seda kuulis ja siis ta ütles mulle seda, mis ma nüüd ütlen. Siis ta ütles mulle, et kuule, see oli mina, mitte vanaema, aga mul on jäänud meelde nii, et kui ma olin umbes nelja-aastane siis vanaema ütles mulle, et tule istuma kõrvale ja õpi üks asi selgeks ja ma ei küsinud ka purgiski nagu rott, aga vanaema oli, oli armastust varbaotstest juukseotsteni täis ja teda ma kuulasin. Ja siis ta õpetas mulle ühe õhtupalve selgeks, mida ma ka täna veel koos abikaasaga nendel õhtutel palvetan, kus ma, kui ma enne magama jää, kui tead, puudutab paik ja ja seal Mobi sõjaväe haiglas selle hullumeelsuse keskelt ära saadud saanuna mõeldes, milline see maailm on, hakkasin ma sedapalvet meelde, tuletame üle 15 aasta või umbes nõnda ja mul tuli ta meelde ja ma jäin magama, nii nagu poleks maailmas mitte midagi kurjaga halba. See mõjus nii selle palve uuesti kättesaamine, et ma tundsin, et ma olen seal nagu ma olen öelnud jumala peopesa kumeruse SLI. Ja sealt tuli see hetk võib-olla seda hetke võib kirjeldada kui hetke, kus midagi juhtus. Läbi selle palve läbi selle tajumise. Et keegi on tee, kes kaitseb, hoiab variat, kes on kandnud läbi elu. Kas ma võin ühe loo rääkida, kale lahkem, seal logo Rutiga? Üritan just käima õppinud, tutterdab ringi karma postulaat on väga kõrge maja, ühelt poolt madalam, teiselt poolt kõrgem, vundamendi kõrgus kuskil poolteist meetrit all olen veeretanud just suuri suuri suuri raudkive, et teha põõsas abikaasa, istutanud pojengi sinna Plaliseb ja laulab ja vehib kätega ja ronib üsna madalale aknalauale on, Me oleme teisel korrusel, mina olen seal kuskil ahju juures ja vaatan oma tütart uhkusega, nii nagu minu isa kord vankriga oma pojaga ringi sõitis, aga mina vaatan, kuidas ta kõnet, kuidas ta kõnnib, kuidas ta hüppab ja kuidas ta ronib ja siis see laps paneb kaks kätt, on püsti akna peal ja paneb kaks kätt akna vastu kahelt poolt. Ja siis juhtub mõlemad aknad avanevad ja minu enda silme ees tüdruk lendab pea ees ja ma tean, kui kõrge see on, üle viie meetri. Ma jooksin ja nägin. Ma jooksin alla, laps laulis, istus nagu põhjalist põhjalisi raamatus, kuidas Pöial-Liisi on seal õie peal või sees paksud pojengid. Ja ta on täpselt sinna keskele ringi keskele kukkunud, ümberringi on suured maakivid ja laps laulad. Sa oled mõnel hetkel nii hoitud, kuigi mõni teine teeb selliseid vigu. Siiamaani ei oska öelda, kes jättis, jättis haagid lahti. Õnneks ei riielnud sel teemal abikaasaga tol ajal mitte hetkegi, ma ei mäleta, et oleks riielnud, me olime mõlemad lihtsalt kohutavalt õnnelikud. Et laps on terve ja laps on elus. Et need on need hetked, mis jäävad süvistuvat sulle kuskile ajju, nõnda et ei ole nii nagu kooliõpetajate nimedega, mis ära kaovad, vaid kus sa oled lõpmata õnnelik ja lõpmata tänulik talle, kes jälle oma peopesa kumeruse alla panija ja täpselt nii lase asjadel minna. Et on sul olemas see, keda sa väga armastad. Korraks armee juttude juurde, kas sa said sealt jaan terve nahaga tulema, kokkuvõttes ma olen kuulnud hästi palju lugusid, millest üks jubedam kui teine ja ma ei hakka neid rääkima ja me enam-vähem kõik, kes on piisavalt vanad, kujutavad ette, mis seal toimus. Aga sulle jäänute vaimseid ega füüsilisi traumasid sellest, mis sind hiljem kummitamas käivad. Ei jäänud see purjus purjus ohvitser, mida, keda ma kirjeldasin, see jäi aga tegelikult rohkem jäänud maga, kuulsin juttusid, aga, aga meid oli Eesti. Eestlasi oli seal movi lähedal briik Karpatskima enne Ukrukalise õppisin reaktiivlennukite elektri Montööriks üks kord miili ühte vanasse vanasse lagunenud lennukisse ja siis anti paber kätte, et ma olen nüüd hävitajate elektri, Maltöörna, tere talv. Aga sellega on niisugune lugu, et me hoidsime kokku, eestlased on üks kummaline rahvas. Kui ta on kuskil väljamaal ja, ja, ja teised nagu norima kipuvad, siis isegi eestlased võivad kui hoida ja me olime väga kokkuhoidvad ja meid kardeti. Ma ei teinud mitte kellelegi liiga, aga kui ühele meist liiga hakati tegema, siis olime me seitse tükki kohe ukse peal ja küsisime, et kas on probleeme. Ja see toimis nendes kohtades, kus me koos olime, nii et mul ei ole ühtegi negatiivset kogemust, kus oleks keegi hakanud ülekohut tegema või isegi siis, kui mind taheti Sersontide kooli saada ja ma pakkusin ukrainlase välja, ei tulnud keegi minuga norima, et näed fašist jälle, et ei, võib olla ainult üks kogemus sõjaväest on, mida Valerilastele tihtipeale ütlen, et kui leedulased tulid, siis öeldi, et leedulased tulid, kui tulid, lätlasid siis Lottes Schibrisli, kui tulime, meie oldi kuraati brüsseli ja vot see oli üks, mida ma olen palju hiljem mõelnud, sest me oleme ainus rahvas tänu meie Eesti meeste sõna kasutada tusele kurateese kuratava, isegi kõrgharidusega inimesed keda on nimeta teatud maailmas mitte Stonce, vaid kuraatori. Jumal tänatud, et jumal on selliseid hoidnud. Vikerraadio Me läheme saatega, mille nimi on, käbi ei kuku hetke pärast edasi, aga kuulame vahele ühe loo muusikat. Ja nagu ikka, on valiku teinud saatekülalised, ehk siis täna rutt ja Jaan. Isa väga hea sõber on Tõnis Mägi ja ka minu generatsioon väga austab ja see muusika väga meeldib. Ja samas olen käinud palju isa raamatu esitlus lustele. Enamus neist olen läbi käinud. Meelde on jäänud ka Robert Jürjendal ja kunagi nooruses, nad on koos muusikat teinud, nii et äkki midagi sealt. Siis, kui Robert aga noor oli ja Tõnis Mägi oli peaaegu et noor aitäh. Ehal pooleks jooma. Eelnõule on tuua laeva peal ma miljoni euroliidul ei ole nali ilma kogu maailma. Iive. Ellunud vaeva peale mille oli ta ei ole. Tõmba kogu maailma. Saade on, käbi ei kuku minu külalised täna isa tütar Jaan Tammsalu ja Rutt Paju. Jätkame siit ja on, mis hetkel tekkis sul perekond. See oli see hetk, kui ma tulin Nõukogude armeest ja läksin tippi ettevalmistuskursustele. Unistus oli tol korral täitmata jäänud, täitumata jäänud, aga vahepeal see poolteist aastat oli ikkagi nii-öelda korralikult nüristunud. Ja ma ei uskunud, et ma Ma nüüd nagunii lihtsalt sisse saan ja tahtsin nagu tark olla. Hakkasin seal käima ja siis seal oli, oli üks inimene, kes seal esimeses esimesel päeval käis, kuula mind, lollikest valiti rühmajuhiks, siis mulle anti kohustus sellele inimesele külla minna ja küsida, et miks ta enam ei käi. Ja siis kuidagi nõnda läks. Et jäin, aga tema ei tulnud ja mina läksin, tulin ka tulema. Tibist. Vaikselt sündis perekond pärast sõda ja sündisid tütar, sündisid tütred, mõlemad tütred sündisid Tallinnas ja Riina all oli ka varasemast abielust. Oli poeg ja, ja ka teda olen ma kasvatanud, võiks öelda nii ligi 12 aastat, nii et nii ta läks. Rütmis hetkest sinu pildid algavad. Võib-olla need suved Saaremaa suvilas on tegelikult kui isa oli ehitanud palksuvila Saaremaal, kus rand ei olnud päris kaugel jalutuskäigu kaugusel kui me käisime ühiselt suvilas suve veetmas, võib-olla need on nagu need pildid, mis tulevad esimesena ette. Kui suur vanusevahe? Meil on pea neli aastat vanusevahe, tema on siis vanem. Just et kuidas teie omavahelistes suhetes kajastus, see vist on juba mõnusalt soliidne vahe, kus vanem õde pigem vist hoolitseb väiksema eest, kui kiusab. Eks seda kiusamist oli ka, sest et iga sünnipäev, kuhu minu õde kutsuti, siis mina loomulikult tahtsin ka kaasa tulla. Loomulikult tema ei tahtnud, et aga loomulikult ema ütles jällegi, et siis sünnipäeval ei lähe, kui kaasa võetakse, et jah, just et, aga, aga samas oli meil sellel Pärna tänaval, kus me elasime, oli hästi hästi mõnus seltskond, et kõik hoidsid kõiki naabritüdrukud ja poisid, sest et meil oli vanem vend, et kellega me kõik kõikus, siis olime tänava peal ikka mängiti. Uca auka on kindlasti üks mäng, mis on meelde jäänud. Keksumängud kõik sellised. Jaan sinu vaimulikuks pühitsemise eest möödus nüüd jaanuaris 30 aastat, kui ma ei eksi, eks kui varakult või mis hetkel sa Rutt teadvustasid, kes on su isa? Päris väiksest sellest esimesest teadlikust elust ma arvan alates, sest et käisime ju tegelikult perega kirikus. Kui me Saaremaa leiame igal igal pühapäeval, et tegelikult päris päris väiksest peale teadvustasin. Kas see hoiak või mõtteviis andis kodus igapäevaselt tunda, siis isa isa oma sõnade ja tegudega tuletas seda nagu sihilikult või tahtmatult kogu aeg meelde? Loomulikult söögipalvet ja me lugesime aga tegelikult, et isal on see ja omadused, et kui ta on kodus, siis ta on kodus, et oskab neid kahte asja piisavalt hästi ikkagi lahus hoida. Kui ta teeb tööd, siis ta teeb seda armastuse ja kindlasti andes kõike, aga, aga kui, kui ta on meiega, siis ta siis ta on 100 protsenti meiega. Ma mäletan oma koolipõlvest, minu pinginaaber oli ka pärit usklikest perekonnast. Ja see oli veel nõuka ajal. Meil lõpetajad vähemalt meie koolis sugugi soosivalt sellesse ei suhtunud. Mitte et kuidagi otseselt oleks näha olnud halvustamist või midagi niisugust. Aga teatud momentidel ikkagi seljataguseid repliigid või tunnetad selle ära. Kuidas, kas sinul läks lihtsamini? Minul õnneks läks lihtsamini, et ma ei tunnetanud koolis kunagi, et keegi oleks sellepärast midagi halvasti ütelnud või et ma oleks kuidagi teistmoodi olnud. Ei, seda küll ei ole olnud kunagi. Võib-olla mul väga väga vedas sellega, et, et ma Saaremaale vaimulikuks, õigemini esialgu vaimuliku praktikandiks kolme koguduse peale Toomas Pauli järglasena 86. aastal juba läksin, aga aga sabas ikkagi mitte juba vaid alles, sest lapsed olid veel väga väikesed ja lapsed läksid kooli ju mitme mitme aasta pärast. Ja selleks ajaks oli juba see nii-öelda laulame revolutsioon ja kõik toimunud ja selleks ajaks oli juba neid inimesi, kes tormasid kirikutes leerilapsi ristima, nii palju, et ma arvan, et et kui nemad kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid alanud, aga kui minu lapsed koolimajja jõudsid, olid pooled nendest lastest, kes seal koolimajas olid värskelt ristitud ja vanemad just leeris käinud, et üle 60000 inimese kümnenduma 10 aasta jooksul ristiti Eestimaal. Ja, ja see puudutas ikka väga väga paljusid inimesi, et, et neid inimesi, keda minagi ristinud, on tohutult palju. Et pigem oli võib-olla see positiivne suhtumine sel ajal, et ma mäletan, et kui Saaremaal tehti mingisugust populaarsusküsitlust, siis ühel hetkel juhtus nii, et maavanemale esimene mina olin teine. Ja noh, miks peaks siis selle populaarsuselt teise inimese lapsi hakkama nagu nööki? Vastupidi, ma olen väga uhke selle üle, et minu isa on. Et, et ütleme nii, et kui, kui mu lapsed oleksid sündinud 10 aastat enne varem siis ma arvan, et nad oleksid selle kriitimise korralikult kätte saanud. Sest ma mäletan, et kui ma oleksin Saaremaale tööle, siis ühe minu klassivenna isegi mingi naabri ema lasi kuulujutu lahti et Jaanson sõjaväes korralikult peksa ja Läks ta lolliks ja nüüd hakkab, hakkas ta kirikuõpetajaks. Sellega kuidagi seletati ära, miks minusugune mees, eks ole, kes, kes peolõvi edasi ühel hetkel äkki kiriku õpetajana tuleb Saaremaale tagasi kodusaarele tagasi. Et kui sa küsisid, et kas sõjaväes midagi juhtus, siis tema teadis täpselt, mis juhtus, ma sain korralikult peksa, nii et ajud läksid selliseks, et enam muuks ei kõlvanud kui kirikuõpetajaks. Aga paar aastat hiljem kõik ju Eestis muu. Ja see, keda nii-öelda naerdi, see äkki sai niisuguseks, et ma mäletan, kui ma Kuressaares või Kingissepas ringi käisin esimestel aastatel, siis nii mõnedki endised sõbrad ja klassikaaslased läksid teisele poole tänavat mitte tere anda, et mitte mitte need näidata, nagu nad ei märkaks mind. Ja kaks aastat hiljem tulid needsamad inimesed teised poolt teed minu poole teiste ees mulle tere anda, et nad on kirikuõpetaja ja ma mäletan, kuidas üks mees tormas kunagi käärkambrisse ja ütles, et jaan kurat, ristima laps. Sest ta arvas, et, et noh, ma olen kuidagi sõber või nõnda, et me olime tali mind kolm korda televiisorist näinud. Ja kui ma talle siis ütlesin, et kurat risti kurat nüüd. Ma arvan, et kõik magada minestanud raadiote taga, aga ma tsiteerin praegu mitte ei kasuta kogemata seda sõna, muide ma ühel hommikul trennis ka ütlesin selle sõna välja ka täie teadvuse juures. Ja küll meestel oli sellega väga palju tegemist siis pärast. Aga, aga nii oli, et väga paljud inimesed arvasid, et kui nad, kus nad saavad vaimulikule tere öelda, siis nad annakse tehtud mehed. Et ma arvan, et minu lastel läks ajaliselt ajaliselt väga hästi sätitud sünnidon. No nii sätid sõnasabast haarates Jaani koguduse õpetaja käib trennis, trennis. Kaks korda nädalas ja korraliku trenni, Alar Streimann, treener. Basseini, isa, Mart Seim, isa tõstmas, käid või ei käi tõstmas, me ei tõsta midagi. Me tõstame ennast, kätekõverdused, painutused, väga korralik kompleksharjutuste süsteem, tund. Siis saun, vahel ka massaaž, kaks korda nädalas pluss üks kord nädalas korralik tantsutrenn. Need kolm korda nädalas korraliku trenni. Selles vanuses tuleb liigutama hakata, muidu tuleb muudkui kilosid juurde. Nii nagu ütles Alar Seim, viie aasta või 10 aastaga tuleb viis kilo juurde ja kaks kilo läheb ära ja siis lisas viiskella, rasva tuleb juurde, kaks kilo lihast kaob. Kui ei liiguta, nii et ma olen selles eas. Tagasi Ruti lapsepõlve. Kuidas sa oled laste kasvatamise küsimusse suhtunud, kas sinu jaoks eksisteerib niisugune sõna ja vorm nagu kasvatamine, Hei vaid. Ma arvan, et ees olemine, ees olemine, e Sulemine näiteks olemine erinevad lapsed korjavad erinevalt, aga ma arvan, et me mõjutame ikkagi oma oma käskude-keeldude ja ütlemistega palju vähem kui oma oma olemisega oma töösse suhtuda. Võin öelda siin selle koha peal ja, ja ilma keerutamata, et minu elus on olnud üks periood, kus ma ei saanud rotti kasvatada, kus me ei saanud koos olla, kus kus oli nii, et mina läksin Saaremaalt ära ja tema jäi Saaremaal, õnneks olid vanavanemad seal, kuhu sai peitu minna, varjule minna, sai, sai alatised kõhu kõhu korralikult täis. Ütleks nii, et ma ei usu eriti sellist kasvatamist, mis on selline kuskil peas, süsteemselt läbi mõeldud ja nii edasi, küll, aga koostöö küsimus on siin ääretult oluline, et kõige raskemad hetked minu jaoks on võib-olla elus olnud see, et kui sina ütled ühte ja teine ütleb kõrvalt absoluutselt teist või sina lubad ja teine keelab ja, või teine keelab ja sina lubad ja ja ma olen näinud väga paljusid inimesi, kes on tohutus hädas sellega, et täita ei suudeta teha koostööd, vaid kuidagi võisteldakse, et üks nii-öelda ei luba midagi ja teine siis nii-öelda vaikselt lubab ja tahab sellega plusspunkte lapse silmis teenida ja siis laps ei tea, mida ta teeb ja õpib korralikuks manipulaat toriks või ka siis, kui elatakse lastest lahus või õigemini üks vanem kasvatab, teine saab aeg-ajalt siis ka võimaluse olla koos, kui siis läheb, see läks üle trumpamiseks, et kes rohkem midagi annab ja nii edasi, et vot selliste asjadega tehakse minu meelest hästi palju vigu, et et ei tehta koostööd, vaid vaid, vaid trummatakse teineteist mingites asjades üle ja muudetakse lapsed, lapsed manipulaatoriteks. Seda on sul lihtne rääkida praegu nüüd distantsilt resümeerida, et lastega tuleb niimoodi käituda, kuis oskasid, noore isana seda juba ise teadlikult teha. Ei, ma arvan, et see tuli kuidagi kogemata minu isa noh, mina ei mäleta, et isa oleks väga kasvatamisega tegelenud, isa ei saa, esimesed aastad lükkas mind lapsevankris ja ja aeg-ajalt olime ka Kuusmaal temaga, aga, aga ma ei mäleta selliseid mingeid kasvatanud tamisi või, või midagi sellist. Et pigem oli ikkagi ema, see, kes sellega tegeles ja toas ja võib-olla mingitest väärtustest rääkisin, et mida võiks ja mida ei võiks ja kuidas olla ja kuidas mitte olla. Aga võib-olla mina oma kodust küll ei näinud seda sellist noh, ala kahekesi koos. Me nüüd kasvatame seda poissi vaid vaid pigem oli nii, et lasti lasti, lasti minna ja, ja, ja kannatati ära ka väga paljud sellised asjad, mida me võib-olla väga paljud teised inimesed ei kannata ära ja, ja hakkavad väga takka üles lööma ja päitseid pähe panema ja nii edasi, et parim kasvatusmetoodika ka näide minu meelest oli see, et kui ma olin, ma ei tea, kas 13 või 14, ma arvan, et 12 või 13 siiski ja naabrimees oli, näitas kino, käis kinoautoga, diskuskil pani filmid üles ja kultuurimajades näitas kino ja kauplesin ennast kaasa, aga see oli nõnda, oli kino ja peale seda oli ka tantsupidu. Ja, ja tihtipeale läks väga hiljaks. Jaa, jaa ja mina lubasin, et ma vaatan kino ära ja siis tulen taara. Aga tühjama siis ära tulin, ma tahtsin ikka tantsupeol ka olla ühel hetkel ja ma mäletan ühte Õist tulemisse võis olla üks või kaks öösel ja ma mõtlesin, et ma hiilin salaja lihtsalt tuppa, lähen, magame ala, hommikul ütlen, et tulin päris vara. Aga ma nägin ema köögiakna peal istumas ja vaatamas värava poole. Ja kui ta mind nägi tulemas siis ma ootasin, et ta anna mulle korraliku, koosneb peaga, ma nägin ainult ta selga, magamistuppa minemast ei anna mulle mitte ühte sõna, ainult see selg ja see natuke kühmus, selge ja ettepoole ulatuv pea rääkis tohutust kurbusest ja hirmust, mida ta oli läbi elanud. Eriti ühte manitsevad sõna, mitte ühte ei peksu, ei ütlemist. Aga ma ei tahtnud enam seda selga näha, ma ei tahtnud enam ja ma mäletan, et ma tõmbasin tagasi, kui ta oleks minuga riidlema hakkan, ma arvan, et ma oleks võtnud koraasid sisse jäänud, et teistele lubatakse ja mida te keelate ja nii edasi. Mul oleks olnud enda kaitseks palju ütelda, aga kui sul on midagi öelda. Sa näed ainult lähedase inimest, tohutut kurbust, mulle mõjus see kordades enam. Ma ei tahtnud tol hetkel, et mindaks korralikult läbineppeldatud, kas pandlaga, aga, aga see teise inimese kurbus, kes sind armastab, on palju suurem karistus kui kui mingisugune manitsemine ja keelud ja käsud selle juures, et minna nende asjadega õpetatud. Ma sinu jutust saan aru, et sinu tee on vahepeal perekonnast lahku viinud. Ta ei ole ka Rutiga kogu aeg koos olnud. Ja aastaid-aastaid olime eraldi ja, ja kohtusime. See ei ole lihtne aeg üks või ükskõik mis põhjusel see kõik sünnib, eks. Kuidas sa selle olukorra endale endale selgeks teed või kaine mõistusega ära seletada, miks ma seda küsin? Ma olen umbes sama asja tegelikult ka ise läbi elanud olnud olukorras, kus laps satub kahe vanema vahele. Tema pole süüdi, eks. Ja siis mõistus ütleb üht ja süda ütleb teist. Jaa, jaa. See on keeruline olukord. Kuidas sina sellega hakkama said, mida sa endale ütlesid? Õigustuseks? Ma ei, ma ei öelnud endale midagi õigustuseks, siin ei ole nagu õigustusi, aga vahel läheb eluga lihtsalt nii et et need kaks inimest, kes, kes lõpmata hästi mõnel hetkel kokku sobivad, ühel hetkel on jäävad nad võõraks. Ja siis on see tohutu suur probleem, mida nüüd edasi, kas kas, kas võidelda edasi, hambad ristis, olla koos edasi? Mul on olnud jutuajamise väga paljude inimestega, kes on samasuguses olukorras olnud ja ma näen, et see vist aitab, et ka mina olen ise olnud selles olukorras, nad julgevad mu juurde tulla, julgevad nendest asjadest rääkida, nad ei karda, et ma neid kuidagi hukka mõistan, vaimulikuna. Ei ütleks. Nii et no minul on üks selline eesti mehele väga omane oskus, ma põgenen töösse. Tavaliselt oleks need asjad ära lahendada ja, ja, ja üks lahendamise viis on see, et kui vanemad suudavad nagu mingites asjades kokku leppida kas või selles, et, et ei keelata teisele lapse tulekut ei põgeneta eest ära või, või ei vii lapsi eest ära, kui isa tuleb või peetakse ja kokkulepetest kinni suudetakse ilma nii-öelda kohtuväliseid kokkuleppeid sõlmida, et, et see on kõige jubedam, kui ta kohtub, aga hakkama asju, asju klaarima, selliseid isiklikke asju. Ma olen saanud oma tütardega koos olla, teine tütar tuli paar aastat hiljem minu juurde elama ja, ja elaski minu juures, niikaua kui ülikooli läks. Ja Rudki korraks tuli, aga, aga otsustas, et ikkagi ema juures võib-olla on natuke parem. Aga kõige olulisem on see, et sa teed enda poolt kõik, et laps laste jaoks olemas olla ja annab neile väga selgelt märku, et sa ei tulnud nende pärast sealt ära vaid seal oli muu põhjus, miks sa ära tulid ja sa hoolid neist kogu südamest edasi ja sa oled nende jaoks olemas, kui nad sind vajavad. Pidevalt põen ka praegu, et ma liiga vähe laste või lastelastega tegelen, et lapselapsed näevad mind aeg-ajalt televiisorist, Juhkavad, et näed, siin on vanaisa neid. Ja, ja siis ma muidugi jälle torman ja viin viin lapselapse lennusadamasse või kuskil, eks ole, kohe tuleb jälle meelde, kui nõnda meelde tuletatakse, ega näinud, et vanamehi vana või vanu naisi ei olegi vaja ju igaks minutiks oma uue peretoanurka ka vaid sul on vaja teadmistest, seal on koht, kuhu sa võid tulla, keegi, kellega sa võid rääkida, keegi, kellele sa võid helistada ja ütelda, et kole ei saa, ajame juttu. Mul on vaja rääkida, võimul on üks rõõm teadet ja nii edasi, et see olemas olevuse tajumine, et, et ta on sinu jaoks olemas, mitte et ta on ala, et laps ei arvaks, et ta on mind maha jätnud vaid neil kahel inimesel omavahel juhtus midagi, mille tõttu üks ei saa teisega koos elada, 24, seitse. Aga isana ma olen olemas, ma ei kao mitte kuskile, aga valu sõnal on, loomulikult on olnud tohutult valus, on olnud väga pikk aeg, kus ma olen mõelnud, kas ma kas ma üldse pean kirikuõpetaja ja nii edasi töötama. Kas ma võin seda teha samal põhjusel, et just nimelt kui ma ei ole suutnud oma peret koos hoida, eks ole, ei ole hambad ristis nii-öelda lõpuni vastu pidanud ja nii edasi. Ja, ja siis üks sõber ka vaimulik, kui ma talle seda kurtsin, ütles, et aga vaata Ta oma koguduses ringi, kui palju on samasuguseid inimesi samasuguste probleemidega äkinants sinu juurde julgevad tulla? Sinule laulan ja sina saad aru. Ja ma olen tundnud, et ma olen saanud olla, mitte et ma seda sellega õigustaksin, vaid vaid selles on olemas üks nüanss, et sa ei ole täiuslik. Ja sind ei kardeta, kuna see ei ole täiuslik. Sest täiuslikke tihtipeale kardetakse need, kes oma täiuslikkust kogu aeg rõhutavad, et kas kogu aeg värisevad, et äkki mingi luukere kapist kukub ja nii edasi, nii edasi ma ei karda nende kukkumist, selles mõttes. Me ei pea reklaamima. Aga kui küsitakse nii siiralt nagu sina küsid ja räägitakse oma lugu juurde, siis ei ole põhjust öelda, et meil on kõik hästi kogu aeg olnud. Rott sinu isa kuulates mul on tunne ja mul on hea meel, et te olete hoolimata kõigest ei, vaatamata kõigele siin praegu, nii nagu te olete. Tõenäoliselt aeg teeb ka oma töö ja, ja inimene kipub võib-olla halvemaid asju kuidagi blokeerima või ära unustama, need ei ole hiljem nii tähtsad. Aga ma ei usu, et see aeg oli selle väga lihtne. Ei saa ju ühele lapsele olla, eks. Aga kindlasti ei olnud see kerge, kui ema isa lahku läksid, aga aga jällegi, ma arvan, et inimesed kelle suhted mingi hetk läheb, suhted mingitel mingil hetkel lähevad sassi kui nad panna ühe katuse alla elama, see ei ole parem kindlasti lastele. Ja samas nagu ma, ma arvan seda, et tihtipeale see, kui mõni laps elab oma vanemaga ühe katuse all nad võivad olla palju kaugemad, kui meie oleme isaga. Et minul tekkinud kunagi protsi tulnud. Loomulikult ma olen olnud teismeline. Loomulikult tekkis. Ma olen seda kogenud. Ma nõustun isaga, et see, et ma tean, et mul on, kuhu pöörduda, kellele helistada, kui on jagada rõõmu või muret, siis see on palju olulisem kui see, et sa elad nagu elada ühe katuse all inimesega. Kas sul ei olnud niisugust tunnet, et sa pead valima poole ja kui sa ühe valitsuse reedad teise? Esialgu võib-olla oli, aga see, selles osas saavad vanemad hästi palju ära teha. Et kui nad panevad selle viha ja kõik kõrvale ja suudavad nagu lasteaia nimel mingeid kokkuleppeid teha, siis enam ei pea lapsed tundma ennast kuidagi pooli valivana. Kuidas sul endal elus läinud on? Ma arvan, et mul on hästi läinud, sest mul on kaks väga toredat laps last. Jan, Marten ja Laura-Katriin. Mul on suurepärane abikaasa Jaan. Jaanus, vabandust. Et hästi on läinud, sest pere on väga oluline minu jaoks. Ja kui see on olemas, siis ma arvan, et kõik muu läheb ka paika. Kui sa nüüd mõtled oma oma vanemate peale siis kumma omadusi endas rohkem ära tunned? Meil oli siin alguses juttu, Jaan ütles ka, et ühel tütrel on natukene rohkem ühelt teisel tütrel natukene rohkem teiselt, et kui sa niimoodi peeglisse vaatad, siis, siis kumba sa rohkem seal näed, või endast tunned ära? Ma tahaks loota, et mõlemat. Et isast ma olen kindlasti pärinud sellise sihikindluse ja ka selle, et kui ma midagi ette võtan, siis me ka selle lõpuni viin. Emast olen kindlasti pärinud sellist purgiski, mitte püsimist öelda. Et ma tahan Lottet mõlemalt Kas usuga kaasnev maailm on sinu jaoks tänaseni iseenesest mõistetav kirik sinu isa, vaimulikuks olemine armulaud ja nii edasi, et see on sinu elu lahutamatu osa? Jah, ma vähemalt on minu jaoks loomulik, mitte midagi ebaloomulikku. Et ma olen kasvanud sellega koos üles ja nii on. Ehk sinu käest ma ei pea küsima või ei saa küsida, et kas usud või mitte või et? Võid küsida, ma usun. See siiski on kokkulepe iseendaga, et selleks ei saa keegi sind sundida. Lapsena küll sa käid vanematega koos, aga kui sa saad suuremaks, siis need otsused sa pead ikkagi ise tegema. Ma leian. Kas sa Jaan mõistaksid, kui oleks juhtunud niimoodi et lapsed ei tule sinuga kaasa? Mõistaksin ja, ja loomulikult natuke küsiksin ka enda käest, et mis ma olen siis valesti teinud, nendes asjades, kus ma olen olnud kuidagi ebasiiras usuküsimustes kas siis peab ilmtingimata midagi valesti tegema. Et ma jälle ikkagi väga palju rõhutada tahaksin seda, et eeskuju on oluline ja, ja ma arvan, et lapsed näevad ära selle, kas on siiras või mitte, mida vanem teeb, kui ta on vaimulik. Kas see on tehtud paatos või on see, kas inimene on selle taga täielikult? Ise ma olen ühele vaimulikule kunagi õigemini praktikandile öelnud, et jätan meelde, kuidas siin altaris rääkisid. Ja pine, palun koju ja sul on seal alla üheaastane laps ja räägi talle sama valjult ja samasuguse hääletooniga minutajaga, kui ta nutma ei hakka, siis võid kirikusse tagasi tulla ja, ja seda paatost edasi arendada. Ühesõnaga, kui seal täis võltsi ja lapsed tajuvad selle väga selgelt ja kiirelt ära, siis ma arvan, et see peletab tegelikult lapse kirikust eemale või kui kirikus ollakse üks ja kodus ollakse täiesti teine. Vaat siin on seega, et miks karut võib-olla laiendaksin seda, mida Rutt ütles, et et kui selle ühise katuse all elades on pidevalt pinged õhus, sa tuled, räägid armastusest ja sa tuled koju ja sa ei suuda, sa ei jaksa enam, eks ole, et midagi on läinud kuskilt katki, siis ei tohi seda aastaid ja aastakümneid näiteks tuua, siis on parem minna teineteist teed ja luua see koht, kus on seda armastust ja kutsuda ka teine sinna kutsuda ka lapsed sinna, eks ole. Et siin on. Ja, ja küllap teinegi aru saab, et, et ma arvan, et siin on väga palju tegemist sellega kuidas asju ette elad. Et inimese teod ja käitumine ja enese ülalpidamine sõltub mõnikord sellest, kes on nende vanemad, rohkem mõnikord vähem, missugune on isa või ema positsioon? Elukutse amet, noh, ka siin saates on käinud politseinikud, näiteks ma ei kujuta ette, et politseiniku poeg saaks endale noorena teatud asju lubada. Ei saa, sest tema isa on teatud staatuses ja rollis räägib alati välja. Samamoodi rutt, mulle tundub sinu isa teatud positsioonil teatud väärtuste esindaja keda ühe vale sammu puhul lapsena on jube lihtne alt vedada. Kas sa oled jätnud midagi tegemata, jõuad oma küsimuseni? Mõeldes selle peale, kes on su isa? Ma arvan, et pigem mitte et tegelikult nagu ma ütlesin, ennem olen ka mina olin teismeline, et ma arvan, et mul ei ole jäänud tegemata, sest et isa tegelikult, et nagu ma ütlesin, on väga hea, ära kuulaja ja tegelikult oskate andestada, et, et me kõik oleme inimesed, me kõik teeme vigu, et ei ole kunagi pidanud midagi jätma, rääkimata või tundma häbi enda tegude pärast või ma loodan, et ka isa pidanud tundma häbi minu pärast. Kui ma mõtlen omaenda nooruse peale ja, ja oma mõllamiste peale ja oma oma noh, siiski võib öelda või mõne mõne detaili, et ma ei läinud Kaheksanda klassi järgi ja kaheksanda ajal ühelegi peole sealt edasi ka ilma et ei oleks endale viina sisse kallanud, et käsi ei päriseks mul lapsepõlvest peale käed värisesid ja siis, kui sa võtad kedagi tantsima ja sul käsi väriseb, siis noh, siis ta ju ei taha sinuga tantsida ja siis ma leidsin viinast lohutust või rahustust. Ja, ja tol ajal tol ajal see malla minul ikka päris korralik ja aeg-ajalt lõppes ka päris õnnetult. Meie elud on mingisuguses eluperioodist tütrega üsna sarnased olnud, et me oleme mõlemad mõlemad ära möllanud ja, ja ühel hetkel on tulnud inglise keele sõnakoodina. Nüüd aitab. Et, et selles ei ole enam midagi huvitavat, mitte midagi põnevat. Ja nüüd võiks nagu teistsugust elu elama hakata, vaata ja, ja mul on sõdi ametraalne nii-öelda vastupidi suust tulnud, et ma, ma olen äkki maandunud ja saanud vaimulikuks, eks ole. Ja, ja, ja, ja Rutt on saanud siis väga toredaks emaks ja sotsiaalministeeriumi ametnikuks, et meil mõlemal on olnud väga sarnane siin, selline sinu soid elus alt ülesse viuhti ja, ja aeg-ajalt ka natuke tsiuh alt jälle läbi, aga mitte selliselt Alt, et, et keegi ei saaks ütelda oioioi, mida te nüüd teinud olete. Selle kõige juures on tähtis terveks jääda. Absoluutselt kõikidel ei ole seda kahjuks antud. Need on õnnega koos, kes tulevad tervena välja. Jah nii nagu rott seal pojengipõõsas, nii olen minagi olnud mitmed korrad elus tagantjärgi mõtlemas. Kes oli, kes meid sealt autorataste alt eest ära tõmbas, kes oli, kes mind hoidis, kama kuskilt kukkusin lossipallidelt kivide vahele ja ennast seal hommikul kella kahe ajal öösel leidsin. Ja vaatasin, milline, milline on see kõrgus sealt kust ma nähtavasti kukkunud olin, et, et neid olukordi on olnud, kus võid tagantjärgi öelda, et et kellelegi käed on ikka väga-väga hoidnud ja, ja keegi on tahtnud, et sa edasi oleksid ja oleksid edasi tervena, nii et meil on vist mõlemal meie oma seiklusi mõeldes mõtet ütelda, et et see oli tema, kes hoidis, kui ma vihmane toru mõõda mitmendat korruselt läbi akna alla läksin, aga vihmale torude kinnitusklambrid olid ikka väga-väga vilets, et kuidas kõik seal püsis, kuidas ei kukkunud tol korral ja nii edasi. Millega sa, Jaan seletaksid olukorda, kui kui kolmandalt korruselt kukkuv inimene saab surma. Ja teine inimene samast aknast kukkudes jääb ellu. See on see hoidmise küsimus. Ma arvan seda, et et meile on antud, kui kaua me olema siin peame, me oleme külalised selles maailmas, kellel on öeldud ilma et me seda ise mäletaksime. Palun neljaks aastaks, palun 50-ks, palun 102. Ja nüüd on see küsimus, et kas me teeme ise midagi sellel ühendamiseks, mis meil antud on. Ja kas me teeme seda teadlikult, hakkame teadlikult ennast hävitama või on see selline alateadlik hävitamine selline kus ei ole nii, et ma tahangi surma saada või midagi taolist. Aga mul on küll tunne, kui ma olen siin, ma näen mõnda kaheksa aastast nelja-aastast kamatnud, kes on õnnetult surma saanud, et olen ikka öelnud, et ta tuligi kaheksaks aastaks küll. Keda me mõtleme, kui palju ilusat ja head ta selle kaheksa aasta jooksul endaga tõi. Siis oleme sellele külalisele gara tänulikud. Kui ma usuksin, et elu on vaid kriips hauakivil kahe aastaarvu vahel mõnel lühike, igavene pikk, siis ma ei oskaks su küsimusele vastata. Ja mul oleks häbi ütelda, et ühte hoitakse lihtsalt rohkem kui teist. Aga ma usun, et elu on igavene. Ma usun, et elu läheb edasi niikaua kui me eestlastena siin maa peal oleme elanud, oleme seda alati uskunud, et surmanelt lävepakk. Ega ma vaatan sellest perspektiivist lähtudes. Siis ma suudan ka nii-öelda Pipi Pikksukk ana jumalale emale lehvitada, kes väga varakult läks ja ütelda ära minu pärast seal üleval murets. Nii et see ei ole selliselt, et ühte hoiti 11, ei hoitud rohkem midagi taolist, vaid ühele anti rohkem, ühele määrati rohkem, ühele teisele määrati vähem. Miks. See on natukene teemat jätkav, mulle meenub üks sinu tsitaat või või mõttekäik, mis väga muljet avaldas ja meelde jäi. See kõlas umbes nii, et mõnele inimesele, võttes arvesse sinu tausta ehitusspetsialistina on antud mutrivõti 15 ja elu annab talle eta ainult mutreid, mis ongi täpselt selle võtme jaoks mõeldud. Teisel inimesel võib olla neid võtmeid rohkem, aga ta ei saa ikkagi keeratud keeratud. Küsimus jääb samaks, et kas meid ikkagi kusagilt koheldakse? Erineval viisil? Ma olen seda öelnud nii, et et meil on kõigil sõita mingisugune maa ja me peaksime sinna välja jõudma. Nüüd me peaksime ära taipama, milleks on meile elu antud ja siis sinnapoole minema hakata hakkama, mitte eluaeg muudkui õppima ja mitte üldse minema hakata. Ja see, kes meile on andnud, siis selle sõiduvahendi, see ei nõua sopika saanult. Tee pool aga tee hästi. Jumalanna õpetaja Lauri sarnane, ma usun. Kui ta annab sulle vähem, siis ta nõuabki sinult vähem ja see, kellelt Leda palju annad erinevaid andia, talente ja seinad lihtsalt maha parseldada minnes kuskile tööle, kus saab lihtsalt rohkem pappi ja põnevam elu. Ma arvan, et sellelt nõutakse kord väga-väga palju, kus on need talendid, kas kauplesid nendega või mitte. Nii et siin on nii väga mitu erinevat kihti, et sellega võime õue. Tunniajalise suhte teha. Ma tahaksin Jaan või palun sinult selgitust veel ühele momendile sinu elus, millest sa oled rääkinud, vihjates kui ühest olulisest hetkest, aga sa ei ole avanud päris täpselt tagamaid, vähemalt ma ei ole leidnud. See oli siis, kui sinu käest küsiti, kas sa oled kunagi oma vaimuliku elus nii-öelda kahtlema löönud, et kas sa oled ikka leidnud enda jaoks õige ja sa kirjeldasid olukorda nii et, et sa olid väga õnnetu noormees, kes läks Tallinna bussijaama ja oli valmis sõitma Petseri poole kloostrisse. Aga bussi ei tulnud. Oli ka vara oli, õnneks ma läksin kuskil kolme-nelja ajal, nii et noh, oli hea ajastus. Ütleme siis nii, et summa, mis juhtus, võib-olla juhtus tol hetkel see, et jälle, kuidas neid mälupilte kokku seada, nii et Nad oleksid täiesti tões, et mul on tunne, et ma, kui ma elasin tol ajal Tallinnas siis võiks olla sellest, et minu mõned lähedased inimesed ei tahtnud, et vaimulikuks lähen ja mind tohutult hakkas tõmbama sinnapoole. Ja see kahetine olek, et sa tahaksid, sa juba vaikselt õpid teiste teadmata käid Instituudis, sind huvitab tohutult see maailm ja, ja need inimesed, mõned inimesed, kes on ümber, püüavad siin nii-öelda veenda, et sa mitte mingil juhul selle lollusega tegelema ei hakkaks, mis nende meelest on lollus. Ja võib-olla sel hetkel tekkis selline maailma kokkuvarisemine ja tahtmine minna tõmmata ukse enda taga kinni ja olla siis nii-öelda kloostris koos oma jumalaga. Aga õnneks tuli mul ühel hetkel meelde üks rabin frantacury luulet, tuss, mille on Uku Masing tõlkinud, mis, mille mõte on see, et üks mees ühel öösel mõtles nüüd jumal, ma lähen teenima singi ja ronis üle oma laste. Ja naise jääks, hääl ütles, kuhu sa loll lähed? Ma olen siin. Nii et sellega me ei lahenda midagi, et me läheme ja paneme ukse kinni enda ja oma kõige lähedasemat inimeste vahelt ja läheme hakkame jumalat teenima. Sellega me ei teeni jumalat, vaid kedagi teist. See on minu jaoks võib-olla vastus sellele küsimusele. Ma ei kujutaks praegu ennast kuskil mungana, mul oli siis juba kaks last ka, mind poleks niikuinii vastu võetud, box järgi uuritud. Ja, ja, ja naine ja nii edasi, et siis see ei oleks nagu üldse välja mänginud, aga noh, see oli niuke rahake meeleheitehetk, et, et noh, et kui, kui nõnda ei saa, siis ma lähen ups ära elanike, me oleme kõiki vahetevahel ma olen siis hoopis ära, eks ole. Kuhu sa lähed, lollike, kuhu sul on minna, et mõtted, Need, mälestused, kõik tulevad sinuga kaasa, ei, saadi leid teha oma mälule ja siis hakata uuesti kuskilt otsast peale mäletamata, et sul on lapsed, sul on, sul on kohustused ja see ei ole võimalik. Kõrvalt vaadates tekib mul tunne, et vaimuliku elu või usk ja jumal, kes on selle enda jaoks leidnud või tema annab inimesele justkui puutumatuse. Aga sind täna siin kuulates ma saan aru, et sul on ka olnud päris elu päris muredega Sa oled luust ja lihast, sa oled pidanud väga inimlikes olukordades hakkama saama valikuid tegema, nendega toime tulema. Tagasilööke on tulnud, missugune nendest on Jaan sinu jaoks olnud elu jooksul kõige tõsisem? Võib-olla ei ole lihtne võrrelda erinevad kategooriad ja üks sündmus ei pea teist üle trumpama, eriti negatiivses kontekstis. Aga nende seast ma ei tea, võib-olla ma küsin seda sellepärast, et nagu ikka inimesed vaatavad televisioonist, politseikroonikat meelsasti loevad krimiuudiseid väidetavalt sel põhjusel, et leida endale jälle lohutust, et näen kusagil kellelgi läheb ka sama halvasti, veel halvemini. Võib-olla see on see koht, kus ma tahan veel veenduda, et sa pead igapäevaste argiste aga isiklike tagasilöökidega tegelema, hoolimata sellest et sinu elus on jumal. Sellega on üks kummaline lugu, et ma olen mõelnud, kui palju selle peale, et mis minuga toimub, et et ma kuulutan kirikus andeks, on, mis ma ütlen, et jumala andestab neile, kes andestust nendelt palud, temalt paluvad. Ja üks kummaline asi on, ma usun sellesse. Ma usun sellesse täielikult. Ja ma olen õppinud ühe asja selgeks. Andesta, matus on üks, üks kõige jubedamaid asju, mida inimene võib iseendaga teha. Ja võib-olla tänu sellele, et ma olen selle täiesti selgeks saanud olema jõudnud sellesse olukorda, et kui paar aastat on mingist jamast mõõdus siis ma mõtlen, et aga vaata, kui hästi läks. Vaata, mis on uues olukorras head. Ja. Ma ei tea, et mul oleks ühtegi inimest, kelle kohta ma võiksin öelda, et ma kuidagi kannan Kaunade peale või olen pahane, vihane noh, kui mõni inimene nii-öelda kümnendat korda ühte ja samasse ämbrisse astub ja jälle tuleb ja jälle valetab, tähendab, ja nii edasi, et siis noh siis võib-olla sellel hetkel küll jälle kihvatab üle. Aga mul ei ole ühtegi sellist asja, mille kohta võiks öelda, et see nüüd ületas kõik teised asjad ja see oli nüüd nii jube, et seda tasuks meenutada tänasel päeval. Isegi siis, kui mõni sõber noh, nii nagu noored vahel ütlevad või ka vanemad, et noa selga lööb mõnes kriisisituatsioonis, selle asemel, et kaitsta selle asemel hoopis-hoopis-hoopis sült ja maha tõmmata. Siis ma olen võtnud seda hoopis nii et ahaa, et nüüd ma saan siis aru, pilt selge, mõni asi läheb selgemaks, pikne kärgatas ära, saad natukene haiget, pilpad lendavad su ümber, kõrvad on umbes või, või Muugavad. Natukese aja pärast on see kõik mõõdas ilm on selge, et väike selline ja selle maastikul on asjad nagu paremini asjad paigas. Sa saad mõnedest asjadest nüüd juba paremini aru, miks oli mingi asi tol hetkel nii ja naapidi et minu jaoks on need kriisisituatsioonid pigem sellised selginemise hetked. Nad ei ole siis kuma nende sees, olen nad siis on valus, siis on tohutult valus. Siis kui ise põhjustab midagi, on valus. Siis kui teised sulle teevad, on valus. Et ma kindlasti ei saa ütelda seda, et teised on mulle midagi rohkem teinud, kui mina olen teinud halba siin elus ja olen jumal tänatud ka selle koha pealt üsna vilets mälu. Ei viitsi nende jamadega enam tegeleda. Nad olid kord ära. Ühte tahaks siiski meelde tuletada, no sellest on äkki umbes neli või viis aastat. Sa mõistad, millest ma räägin, eks, ja kui palju õõnestas kogu see lugu, mis sai tohutu meediakajastuse sinust kui vaba müürlasest sinu staatust oma koguduse silme ees oli ju inimesi. Vähemalt jäi mulje mitte vähe kes vähemalt oma sõnades kaotasid sinusse usalduse. Kas Jaani koguduse liikmete hulk kahanes siis? Jaani koguduse liikmete hulk on aasta-aastalt kogu aeg tõusnud. Et kui ma võtan kokku need inimesed, kes kuuluvad Jaani kirikusse läbi ristimise leeritamise siis see arv on järjest kasvanud ja kui ma võtan seda, et 15 aastat või 12 aastat tagasi oli Jaani kirikus 160 üritust keskmiselt aastas, nüüd on 460, siis see arv inimesi, kes kirikus käib, on ka pidevalt kasvanud. Kaheldamatult mõned inimesed aeti segadusse, segadusse läheb, inimene oleks inimene sellepärast et, et kui oleks mõnede emist väljaspoolt kirikut seda öelnud, et see on vale, mida ma teen, siis ei oleks seda segadust võib-olla olnud, ikka keegi ütleb, et ikka kellelegi ei meeldi, aga kuna kiriku enda seest tuli seda rünnakut, siis olid inimesed segaduses, et, et kuidas neid suhtuda. Ja liin jooksis ju endagi kogudusest läbi, eks ole, õpetajate juurest läbi, aga ütleme nii, et see segadus vajus ära üsna üsna kiiresti. Ja ma ei pidanud midagi tõestama. Ja, ja väga palju on neid inimesi, kes tulid mu juurde ja ja ütlesin mingeid toetavaid ilusaid sõnu. Sa ei tunne, et sa oled oma oma usaldusväärsusest midagi selle tõttu kaotanud. Ma arvan, et on inimesi, kes kindlasti enam ei osta näiteks Jaan Tammsalu raamatut, kuna Jaan Tammsalu on, eks ole see ja teine ja kolmas aga hiljaaegu ühel ühel ühel raamatu esitlusel raamatute esindatusel nii-öelda uueaegse, Eesti vabariigi esimene Saksa suursaadik esitles oma raamatuid ja ta oli uurinud siis seitsmeteistkümnenda 18. sajandi Eestimaad ja, ja ta jõudis ühele järeldusele, Jaan Undusk tõi selle välja. Kõik, kes Tartu ülikooli asutamist nõudsid, taasasutamist nõudsid, olid vabamüürlased. Ja kõik need mõisnikud, kes tahtsid pärisorjuse kaotamist saksa mõisnikud olid vabamüürlased. Nii et kui me natuke ajalugu vaadata viitsiksime ja ei vaataks Youtube'is mingisuguseid õudusi, mis on fabritseeritud vaba müülusele siis me võib-olla saaksime teada, et ei oleks vaja nagu võidelda asjaga. Kindlasti on inimesi, kes tahavad uskuda, et seal midagi halba ja nendele ei aita sellest, et ma ütlen, et seal ei ole mitte midagi halba, absoluutselt mitte midagi halba, asi käib piibli alusel ja, ja mehed püüavad piiblist rohkem teada saada ja nii edasi. Mehed püüavad paremateks meesteks saada, väärikamatakse inimesteks saada ja nii edasi, et see ei ole midagi sellist, mida peaks nagu, mille üle teaks teine inimene muretsema, et mis sinuga siis juhtub, kui see sinna sattunud. Aga kui inimene tahab midagi uskuda teistmoodi, siis ta, ta leiab tänapäeval internetist igalt poolt piisavalt põhjendusi, et seal all See olukord rahunes lõpuks maha, sa ei pidanud millestki kellestki lahti ütlema, pooli valima? Ei, ei. Teised valisid pooled ära, et mul, minul ei olnud vaja midagi valida, et see oli see mäng, kus ühesõnaga inimestel oli otsustada, kas olla minuga või, või ütelda, et ma nüüd olen pettunud, õudsulta midagi taolist. Mulle väga meeldib, üks üks lugu, mida meie eetika õppejõud meile lugeda andis, kui hõikas mind ja seal on üks olukord, kus piiskop saadab teele ühe esimese indiaani rahvusest vaimulik kui, ja, ja ütleb, et kui sul on mingi probleem, siis tule minu juurde. Ja siis sa ei saa aru, et mis asi on probleem ja ta ütleb, et noh, näiteks kui ma lükkan sind aknast väljakümnendaga taksost välja, hoian sul nagu natist kinni, siis sul on probleem. Ja see preester natuke mõttes ütles, et ei, piiskop, siis on sul probleem. Ja mul ei olnud valikuid, ma lihtsalt olin see, kes ma olin, ma teadsin, et ma ei ole midagi halba sellega teinud, ma teadsin, et see hulk inimesi, kelle keskel ma olen seal vabamüürluse, on sellised, kelle, kelle eest ma võin öelda mütsi alla neelata, Ta, või ma võin olla kindel, et see on väga hea seltskond ja väga väärikas seltskond, väga paljud ka kiriku liikmed ja nii edasi. Et mul ei ole vaja nagu häbeneda, sest nüüd on tulnud midagi õudset välja, millega ma tegelen, eks ole, kapiuksed on lahti läinud ja 19 luukere vajus välja. See ei ole see, nüüd on teistel see probleem ja mul on kahju. Paljudele tekitati see probleem. Paljud pidid hakkama pooli valima, kuna nad ei teadnud, keda selles asjas uskuda. Tänaseks on nii, et Eesti luterliku kiriku peapiiskop on mulle hiljaaegu andnud kiriku kõige kõrgema tunnustuse kuldristi kaela, nii et et selle, see on nagu punkt, võib-olla sellele et vaadatakse seda, mida ma olen kirikus teinud ja täna ollakse tänulikud selle eest ja, ja, ja võib-olla mõned mõned asjadega ära harjutud, et kui ta tahab las ta siis käib trennis, las ta teeb, käib ka tantsutrennis, eks ole, ja ja noh, käib seal vabameelsust ega kogus, et paistab, et see teda väga ei, hullemaks ei tee. Täitsa normaalne mees. Ma loodan, et inimesed. Ütlevad nii. Rutt, sa oled abielus, eks olen. Kas kiriklikud laulatatud? Me oleme ei olegi. Ütleme nii, isa kulmud tõusid natukene minu omad veel rohkem. Ei, minu kulmud, ei see ei ole ju mulle üllatusse, tähendab pulmas, kus ja ma käisin pulmas, ma käisin registreerimisel ja, ja, ja, ja vot siin on see, et ma ei, ma ei ole kindlasti see isa, kes hakkab nii-öelda väimees pojal käsa väänama või midagi taolist, et mulle väga meeldib minu väimeespoeg tematuid, kus tema sihikindlus see, kuidas ta oma peret hoiab ja nii edasi ja tema vali on see, see on nii-öelda, see ei ole ka jälle minu probleem, eks ole. Et ühel hetkel see võib ikkagi juhtuda. Ma olen laulatanud paljusid paare, 25. registreerimise aastapäeval, isegi 30. registreerimise aastapäeval, 50. I have a dream, nagu ütles Martin Luther King, kes pärast küll maha lasti, aga mul on ka üks unistus ja ma loodan, et enne mahalaskmist võib-olla sa isegi Kas see on kompromisside tegemise koht, Rutt nii-öelda, et kui sa tahad õnnelikus harmoonias olla, siis peavad mõlemad pooled üksteisele natukene vastu tulema ja sa, sa mõnes mõttes ikkagi oled justkui enda poolt midagi ära andnud, et et see abielu on ilmalik või sa ei võta seda üldse nii dramaatiliselt. Ei, ma arvan, et ei peagi võtma ja kuskilt otsast ei, ei olegi dramaatiline ja millegi äraandmine. Et see oli see aeg ja see oli see hetk ja need olid need otsused, et kiriklik laulatus ei või abielu ei, ei kesta nii pikalt, kui on kestnud minu elu Jaanusega. Jaan mainis, et eks lapselastega kohtumine noh, et, et siin võib olla natukene, on järeleaitamisruumi seda ütlevad lihtsalt kõik üldiselt sest tänapäeva elu on ikkagi, nagu ta on ja sellele pikemalt kurtma ei hakka. Ei, minu meelest näiteks lastelaste vanaema või minu eksabikaasa kohta seda küll öelda ei saa, et tema on, lendab igal võimalusel peale, kui lapselapsed kätte antakse, et müts maha tema ees, et tema tegeleb lapselastega väga-väga palju ja. Ja vanaisa töökoht vist on jälle selline, kuhu lapsed ja lapselapsed eriti nii-öelda kaasa minna või kolama minna ei saa nagu paljude ametite puhul. Tegelikult on võimalik, et ma ka siinsamas kasutan juhust poisil, kui kõrvalmajas koolis aega tekib, siis, siis ta tuleb siia. Jansiin kirik ei ole see kohta. Tähendab oli üks periood, kus ma nädalas üks kord võtsin Laura oma kõige vanema lapselapse mustamäelt lasteaiast ja viisin ta vanalinna kooli, siis sinna ettevalmistuskursustele ja see oli iga nädal üks kindel aeg ja, ja, ja tihtipeale siis jäi ju pärast aega ja, ja me läksime, olimegi kirikus ja rit tulija siis võttis siis lapse kaasa. Et, et on kirik, on küll see koht, sellepärast et kui sul on 460 üritust aastas, siis aastas on palju rohkem tunda, nii et seda aega, kui kirik on tühi kus seal saab ringi kõndida, vaadata peitust, mängida pinkide vahel, et seda on seal küll ja küll ja me oleme seal kirikus altarile turnima minna. On kohti, kuhu ei minda ja seal see tulebki lastele selgeks teha, et kes on, kes siis veel, kui mitte vanemad või vanavanemad ei ütel, ütle, et siin on piir, siit ei tohi sisse minna ja kui tuleb küsimus, miks siis tuleb see ka ära seletada? Mul on väga hea meel, et te tulite minuga rääkima ja et te jagasite oma elu raadiokuulajatega, mul on üks küsimus veel, see on tore juhus, et sa oled sattunud kolmel korral Jaani kirikusse. Miks meil on jaanikirikuid nii palju? Evangelist Johannes on see, kes on andnud nime paljudele Jaani kirikutele, Johannese Tanjaanideks, muutunud Eestis ja Ristija Johannes, nii et meil on nii ristija kui evangelist Johannese nimelisi kirikuid ja ema, kellest Johannes oli see jõnger, kes enda kohta ei tarvita tavaliselt oma ema püüniumites üldse oma nime vaid ta ütleb, see jünger, keda Jeesus armastas, ütleb Peetrus, Andreas ja see jünger, keda Jeesus armastas, tema jaoks oli see kõige tähtsam armastuse apostel. Et ma ei tea, miks ma olen nendesse kirikutesse sattunud Saaremaa, Jaani, Viljandi ja nii ja nüüd Tallinna Jaani. Aga ma olen ka paljudesse teistesse kirikutesse sattunud üle terve terve maailma ja, ja muide, ka Edinburghi Jaani kogudusele Johannese koguduses olen olen kaks pool kuud tööd teinud pretsestreidil, nii et isegi tuleb neljas praegu siia juurde ka ainult kaks pool kuud, nii et mitte. Veelkord, minu suur, suur tänu, aitäh tulemast. Isa Jaan Tammsalu ja tütar Ruth Pajo, aitäh. Kutsumast.