Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku esmaspäeva, 15. mai olulisemad päeva sündmused, mina olen Uku Toom. Taas nimetati Keskerakonna poolt Tallinna linnapea kandidaadiks. Inimene, kes tunneb linna, kes tunneb linna majandus, kes teab linna probleeme. Taavil on väga selge visioon tulevikuks. Teiste erakondade esindajad peavad seda halvaks valikuks. Aas kannab endaga Keskerakonna varasemat taaka ja sellel kõigel on stagnatsiooni maik. Ta on 16 aastat olnud Tallinna juhtimise juures, eks ju, et noh, selles mõttes ta esindab kõike seda, mis Tallinnas on valesti kehvast asjaajamises, eks ju, kõik see minevik, mis sealt tuleb Eks ju, kohalikud omavalitsused peavad esitama täna oma seisukohad valitsuse kava suhtes, mille järgi väiksemad omavalitsused suurematega liidetakse. Ehkki aega on keskööni, on praeguseks oma kavatsusest teada andnud üksnes veerand omavalitsustest. Looduskaitse preemia. Selle aasta laureaat on loomaökoloog ja looduskaitsja Agu Leivits. Paljusid riike tabanud küberrünnakud ei ole Eestit tabanud. Turism Venemaalt Eestisse on taas tõusuteel. Juunis rahvusringhäälingu juhatuse esimehena alustab Eerik Roose esitab nõukogule kinnitamiseks viieliikmelise juhatuse, lisades kui juhatuses olevale Joel sarvele veel kolm liiget. Jaanus Lieberg. Ta vastutab tehnoloogiast, Urmas Oru vastutab siis provokatsiooni ja, ja toimetuste eest ja kanalia Pramineva siis heina rõõmuse kureerida. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas avas täna hommikul üle mitme aasta taastseremooniale reaalselt lühikese jala värava tervitada Toompealt linnale pidupäeva puhul õnne soovima saabunud peaministrit. Eesti Rahva muuseum on külastanud üle 200000 inimese, neist 75000 on näitusekülastajad, kes on termi tulnud konverentsi või mõne muu üritusega seoses. Käsipalli Eesti meistrivõistluste finaal Alzeeria tiitlikaitsja Põlva Serviti ja Kehra vahel jätkub täna Põlvas üks üks viigiseisult. Ilm püsib mõningate hoovihmadega ja läheb järk-järgult soojemaks. Ja siis kõigest pikemalt Keskerakonna Tallinna linnapeakandidaat sügisel toimuvatel kohalikel valimistel on Taavi Aas. Ta täidab Tallinna linnapea kohuseid 2015. aasta septembrist, kui Harju maakohus kõrvaldas Edgar Savisaare ametist. Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles, et Tallinna saab hästi edukalt juhtida inimene, kes on linna arengusse panustanud ja kel on kogemus ning usaldus. Margitta. Otsmaa räägib edasi. Keskerakond on pealinnas võimul olnud 16 aastat. Järjekordseks valimiskampaaniaks lubas erakonna juht Jüri Ratas, et nüüd tullakse välja sõnumitega tulevikum, sest Taavi Aas on väga tugev linnapeakandidaat. Et inimene, kes tunneb linna, kes tunneb linna majandus, kes teab linna probleeme, Taavil on väga selge visioon tulevikuks. Taavi isikuomadused on, ma arvan, väga õiget on hooliv inimene, ta kindlasti on ühendav inimene. Eelmistel kohalikel valimistel kogus aas 227 häält, nüüd on plaanid suuremad. Me läheme kindlasti nendele valimistele võitma. Me läheme kindlustama seda, mida me oleme linnas saavutanud. Tänaseks ei ole meie konkurendid välja käinud ühtegi positiivset ideed, mida nad tahaksid teha, küll on nad öelnud, mida nad tahaksid ära kaotada. Meie ei luba Meil midagi Tallinnast ära kaotada. Sotsiaaldemokraatide Tallinna piirkonna juht Rainer Vakra ütleb, et Keskerakond on läinud kergema vastupanu teed ja panustanud vanale kaardiväele. Võiks öelda isegi petlikult natuke meenutab selliste Nõukogude Liidu kaheksakümnendaid aastaid, kus ei usaldata ei noori ega edumeelsed, vaid ikka nii-öelda omasid sõbralik vuntsidega onusid. Et mulle tundub lühidalt, et Edgar Savisaare sussid on juba täna Taavi Aasale ja tema meeskonnale väikeseks jäänud. Reformierakonna üks linnapeakandidaate Kristen Michal andis mõista, et Jüri Ratas andis täna märku enda huvist Tallinna asjadega tegelemise vastu. Seistes Taavi aasa kõrval seda vastutust võtta, siis peab ta vastama küsimustele ka Tallinna TV-st. Ta peab kindlasti vastama Pacimjonovi küsimustele, tegelikult ükskõik, kuidas nad seda mängu mängiksid, Keskerakond on üks, ilma teise pooleta ei ole, Jüri Ratas peaminister Taavi aasa kiites ütles, et on 16 aastat olnud Tallinna juhtimise juures, eks ju. Et noh, selles mõttes ta esindab kõike seda, mis Tallinnas on valesti, kehvasti asjaajamises, eks ju, kõik see minevik, mis sealt tuleb, taak, eks ju. EKRE linnapeakandidaat Martin Helme meenutas üheksandal mail toimunut, mis oli otsene sõnum venekeelsele valijale. Tegelevad sõnumi saatmisega valijale oma valijale meeldimise ka, mis on iseenesest demokraatlikus poliitikas normaalne asi. Aga kahtlemata on see sellised teevad jälk, et nad ikkagi ju täiesti selgelt vastanduvad Eesti riigile eesti identiteedile. Jüri Ratase roll selles jaga Taavi aasa roll selles on, on teha katet. Isamaa ja Res Publica liidu, Tallinna piirkonnajuhte Siim Kiisler küsis kõigepealt, kui palju lasevad õiguskaitseorganid linna raha kasutada Keskerakonna kampaania huvides ja tema peab Taavi aasa kandidatuuri halvaks. Taavi Aas on ju sisuliselt neli aastat seda linna juhtinud ja jätkanud ju täiesti savi saarlikul kursil. Taavi aasa jätkamine tähendaks kogu selle jubeda korruptiivse linna propaganda jätkamist linna poolt kaupluse pidamist, see tähendab panga ehitamist, kõiki neid muid lollusi, mis seni on siin korraldatud. IRL avalikustab oma kandidaadi Tallinna meeri kohale jaanipäeva paiku, sotsiaaldemokraadid ja reformierakond. Mai lõpus. Täna langeb tähtaeg, meil, kohalikud omavalitsused peavad esitama vabariigi valitsusele oma seisukoha omavalitsuste liitmise kava suhtes. Indrek Lepik annab praegusest seisust ülevaate. Riigihalduse minister Mihhail Korbi sõnul puudutavad liitmisettepanekuid ühtekokku sadat nelja omavalitsust, kuid vastus on saadud seni üksnes 25-lt. Samas lisab ta, et mitte omavalitsus teebki oma lõpliku otsuse just täna. Liitmise ettepanek tehti eelkõige omavalitsustele, kes iseseisvalt või ka planeeritud liitumiste kaudu 5000 elaniku kriteeriumite ei täida. Samas on nimekirjas ka omavalitsusi, kes iseseisvalt kriteeriumi täidavad, kuid sellegipoolest tahetakse neile väiksemaid omavalitsusi veel külge liita. Kas tegu on täiesti ettepanekutega või on valitsus juba otsuse teinud ja planeeritud liitmised tehakse ära niikuinii. Mihhail Korb vastab. Noh, seda son nõiutud, nagu ma ei oska nagu selle kohta midagi öelda, kindlasti valitsus arutab ja arutabki just argumentide põhjal, mis nad ise välja toonud. Ja loomulikult erandid on vaja tõsiselt põhjendada ja seda ilmselt nagu vasakule ja paremale jaga, aga kindlasti kaalutakse ja mõõdetakse asjad läbi. Mulle tundub, et kõik valitsuse liikmed on valmis arutamas ja mõnda erandit sellest reeglist üldreeglist viie tuhandes- streigist ära teha. Arvutamisprotsess on alles ees ja kui ta tuleb, siis ilmselt kõik kohe saame teada. Kõik valdade ja linnade liitmised peavad olema otsustatud järgneva kuu jooksul, kuid korbi sõnul püüab valitsus sellega juba kaheksandaks juuniks valmis saada. Augusti keskpaigas algab juba valimisliitude kandidaatide registreerimine ning uutes piirides omavalitsuste volikogude valimine toimub 15. oktoobril. Esimesest juunist rahvusringhäälingu juhatuse esimehe ametis alustav Eerik Roose esitab ERR-i nõukogule juhatuse liikmeteks Joel Sarve, Jaanus lillenbergi, Urmas Oru, Irina rõõmuse, Urmas Oru oli pikka aega kanal kahe ja teiste Eesti meedia, tele ja raadiojaamade juhtival Sarv kuulub ka praegu finantsjuhina tusse. Jaanus lillemberg on rahvusringhäälingu internetipõhiste teenuste ja infotehnoloogia arendusdirektor Riina Rõõmus. Ka oma töötaja, vikerraadio peatoimetaja Erik Roose sõnul soovis ta selgelt, et juhatuse koosseis laieneks viiele inimesele. Joel, kes on ka praegu finantsjuht, siis jätkab võib-olla veidi veidi muudetud nüanssidega, aga jätkab selle koha peal siis Jaanus Lille märg, vastutab tehnoloogiast, Urmas Oru vastutab siis provokatsiooni ja, ja toimetuste eest ja kanalia Prammid jäävassis Riina rõõmuse konkureerida. See oli, oli algusest peale mõte, et vähemalt üks uus juhatuse liige võiks tuua sellistel värsket ja, ja uut kogemust, mis, mis suures organisatsioonis alati tuleb kasuks. Ringhäälingu nõukogu koguneb ettepanekut arutama homme. Praegu kuuluvad Sis juhatusse juhatuse esimees Margus Allikmaa, Ainar Ruussaar ja Joel Sarv. Ja nüüd jätkab Erle loonurm välisuudistega. Prantsusmaa president Emmanuel Macron nimetas peaministriks erakonna vabariiklased, parlamendisaadiku Eduard Filipin teatas riigipea kantselei. Põhja-Prantsusmaal Joavri sadamalinna Mary Philipi saamises peaministriks nähakse Macroni, püüad tõmmata rohkem mõõdukaid poliitikuid oma erakonda. Philip on Prantsusmaa endise presidendikandidaadi konservatiivist alanšibee lähikondlane. 46 aastane advokaat ja kirjanik Philip on võrdlemisi vähetuntud. President Emanuel Macron oli valimiskampaanias lubanud eto prantsuse poliitika keskmesse uusi inimesi. Saksamaa soovitas Prantsusmaa uuel presidendil Emmanuel Macronil võta hoogu maha oma sooviga Euroopa Liitu radikaalselt reformida, öeldes, et kaugeleulatuvad sammud, mis vajaksid ploki alusleppe muutmist, ei ole praegu realistlikud. Macron on öelnud, et pooldab euroalale eraldi eelarve koostamist, samuti soovita plokil oma parlamenti ja rahandusministrit. Euroopa Komisjoni juht Jean-Claude Juncker on märkinud, et selleks oleks vaja muuta Euroopa Liidu aluslepingud. Alusleppe muutmine nõuaks kõigi Euroopa Liidu 28 liikmesmaa heakskiitu. Venemaal ei olnud mingit pistmist Üleilmse ulatusliku küberrünnakuga, kinnitas Vene president Vladimir Putin, kutsudes Ühendriike jätkama arutelu küberjulgeolekuleppe üle. Küberrünnak, mida nimetas kõigi aegade ulatusliku maks, algas reedel ning tabas enam kui 150. riigis sadu tuhandeid arvuteid. Venemaa president Vladimir Putin ütles, et praegu on veel liiga vara öelda, kas ta kavatseb 2018. aasta presidendivalimistel uuesti riigipeaks kandideerida. Suurem osa analüütikuid on veendunud, et Putin siiski kandideerib. Mai alguses selgus Levada keskuse uuringust, et president Putini poolt hääletaks 48 protsenti Venemaa valijatest. Kui presidendivalimised toimuksid praegu. Samuti selgub arvamusküsitluses Teed, valimisaktiivsus oleks kõrgem. Uuringust selgub ka, et kokku 42 protsenti Venemaa valijatest ei ole kindlad, kelle poolt nad hääletavad ja kas nad üleüldse valima lähevad. Euroopa Liit ja USA arutavad ülehomme Brüsselis USA võimalikku keeldu sülearvutite lennuki salongi kaasa võtmisele. USA sisejulgeolekuministeerium teatas, et otsustab peagi, kas laiendada seni kaheksa moslemiriigi suhtes kehtivat keeldu ka Euroopa suunalistele lennuliinidele. Euroopa komisjon kõneleb kolmapäeval USA võimudega Aedühiselt hinnata uusi ohte ja otsustada, kuidas neile kuus reageerida. Välisuudistes oli juba juttu viimaste päevade teadetest küberrünnakute kohta ja neid oli väga arvukalt. Jane Saluorg uuris, kas ja kuidas, kuidas see ka Eestit puudutab. Klaid mägi, riigi infosüsteemi ameti intsidentide käsitlemise osakonna juht. Reedest alates on erinevad ettevõtted ja asutused üle maailma saanud küberrünnakuid. Milline olukord praegu on? Hetkel on õnneks olukord rahulik, et loodetud teiste kolmandat lainet ei ole siiamaani maailmas valla lastud ja kõik on äraootaval seisukohal, et mis siis tulemas on? Kas ohvrite hulgas on praeguse seisuga ka mõni Eesti ettevõte või asutus? Meile teadaolevalt ei ole, et me oleme otsinud, vaadanud ja vanemad ka seda, et kas on olnud nii-öelda sihtmärkide hulgas Eesti ettevõtteid või Eesti süsteeme, siis tõesti mõned sihtmärgid on, on Eestis olnud kude, ohvritest siiamaani ei ole, et kui juhuslikult on mõni ettevõte või eraisik, kes on seda tüüpi lunavara ohvriks langenud, siis me oleksime väga tänulikud, kui see ettevõte või eraisik võtaks meiega ühendust, et me saaksime seda nakatumist ja seda rünnet lähemalt uurida. Kui vaadata nüüd neid praegu toimunuid rünnakuid, siis kui ohtlikud need on, mis need tagajärjed võivad sellistel rünnakutel olla? Kui Inglismaal on, on mõned meditsiiniasutused oma teenusele teatanud, operatsioon edasi lükatud ja erinevad riiklikud teenused on lausa seisma jäänud, et siis Venemaal oli, kui ei suudetud juhilubasid välja anda tänu sellele, et riiklikud andmebaasid olid krüpteeritud, siis tagajärjed võivad olla sellel väga fataalselt. Põhjused on reeglina hästi lihtsalt, et inimesed jätkuvalt kasutavad väga aegunud tarkvara ja aegunud tarkvaras on siis omajagu selliseid haavatavusi, mida küberkurjategijad ära kasutavad, vältida küberrünnete ja küberkuritegevuse ohvriks langemist, siis kindlasti tuleks üle vaadata oma aegunud tarkvara välja vahetada kaasaegse tarkvara vastu. Ja loomulikult kõik tarkvara uuendused, mis välja tulevad, tuleb viivitamatult süsteemidele peale panna. Ta oodata pool aastat või aasta ja siis mõelda, et ma teen vahest harva ja rohkem korraga, et see väga ei päästa. On teil teada, kas Eesti asutused praegu või ettevõtted on praegu kuidagi kõrgendatud tähelepanu juhtinud enda ettevõtete sees sellistele asjadele? Meie oleme siis kolmandik Eesti riigiasutustega ja elutähtsa teenuse osutajatega pidevalt ühenduses olnud annudele edasi soovitused ja juhised, kuidas seda vältida, et palun üle vaadata need konkreetsed haavatavused siis, mis antud ründe poole ära kasutatakse. Palume teha neil regulaarseid tagavarakoopiaid oma süsteemidest, et juhul kui tõesti kuidagimoodi pihta saada, et oleks võimalik andmed taastada, et me anname, anname välja jah, selliseid õpetusi, juhiseid, kui, kui hoiatusi pidevalt ja hoiame nagu maailmas toimuval toimuval silma peal, et olla võimalikult hästi valmis, kui Eesti peaks selliseks suuremaks sihtmärgiks saama. Täna tähistatakse Tallinna päeva tegevlinnapea. Taavi Aas avas kell pool 10 tseremoniaalses lühikese jala värava tervitada Toompealt alllinnale pidupäeva puhul õnne soovima saabunud peaminister Jüri ratast. Margitta otsmaa vahendab tseremooniat. On värava kinni või kuidas hinged on õlitatud staffiga pool. Nendel. Aladel ära ära linnale. Seejärel kandis linnavaht ette läinud nädalavahetus oli linnas rahulik, sadamasse saabus kaks kruiisilaeva. Ühtlasi avati lühikese jala värava kõrval ka tahvel. Tegevlinnapea Taavi Aas selgitab. Meil on tehtud selline tegevus, et tähistada Tallinna ajaloolised väravad. Mõnes kohas ta väravakohad, kus hetkel väravaid enam ei ole. Tee värav alles ja tahvel räägib selle väravalugu. Selliste Tallinna päeva traditsiooni juurutamisel välja pakutud sümboolset Toompea ja alllinnavõimuesindajate kohtumist ei olnud poliitiliste erimeelsuste tõttu toimunud juba 11 aastat. Peaminister Jüri Ratas, kes on ka ise Tallinna linnapeana kohtunud, väraval küll valitsuse liikmetega, mitte aga toonase peaministriga leiab ette sümboolses tähendusest, on veelgi olulisem sisuline koostöö. Sellest võidab riik, sellest võidavad linna elanikud, olgu selleks kasvõi üheks konkreetseks näiteks Linnahalli korda tegemine rahvusvaheliseks turismikonverentsikeskuseks. Kui juhtub, et Keskerakond pärast kohalike omavalitsuste valimisi linnas võimul ei ole, kas peaminister Jüri Ratas läheb ka siis lühikese jala väravale koputama? Mina pean õigeks, et peaminister ja Tallinna linnapea kohtuvad ta Viieteistkümnenda mai hommikul tõesti väraval ükskõik missugusest erakonnast. Need naised või mehed saavad tulevikus olema. Keskkonnaminister Marko Pomerants andis täna botaanikaaias looduskaitsekuud, avades pikaaegsele looduseuurijale kaitsjale loomaökoloog Agu Leivitsale üle. Eerik Kumari nimelise looduskaitse preemia koos looduskaitse kuldmärgiga. See preemia on elude keemia ning sellega tunnustatakse inimesi, kelle tegevus looduslike koosluste, haruldaste liikide ja looduse üksikobjektide kaitse korraldamisel on olnud tähelepanu väärne Indrek Leppiku intervjuu Lauraadiga. Mis teie hinnangul teile selle preemia tõi? Mida see tähendab teie jaoks? No ma arvan, et eks see eelkõige on tulnud see pika-pikaajaline töö selles looduskaitsesüsteemis. Et siin ma võin nimetada neid märksõnu Nigula looduskaitseala, siis linnud, lindude ränne, need on need põhilised, et ilmselt on kindlasti see see aspekt, et mul on olnud au jätkata kord Kumari poolt alustatud asjade uuringutega. Ja ilmselt on see siis üks väike põhjus, miks see valik on tehtud. Looduskaitseteemad on praegu väga aktuaalsed poliitikas Rail Baltic metsandus, kus teie hinnangul see tasakaal on majanduse ja looduskaitse vahel, on teada nelja võlusõna. Esimene võlusõna on teadus teadma, et teaduspõhisust, teine võlusõna, kohandus, mees, võime või adapeerumine, et kui me näeme, et me teeme midagi valesti ja meil on mingisugused teadmised, et me siis oleme valmis oma vigu parandada, see käib ka looduskaitsjate kohta ka ühiskonna kohta laiemalt. Kolmas võlusõna on, tihti tasub vaadata asju natuke laiemalt, ökosüsteemi tasandile jääda, mitte sellesse konkreetsesse liiki või oma meeliselupaika kinni, vaid natuke laiemalt. Et see võlusõna, nimi, ökosüsteemne lähenemine, et vaadata ja neljas, ilmselt see, milles Eesti probleemid kõige rohkem põhjustatud on see kogukonnapõhisus kaasamine, see läbirääkimine, sest eks looduskaitse realiseerumine see ei ole ju midagi, muutuks poliitika tegelikult teatud rahva tahte väljendus sel juhul mida peaks teisiti tegema, et neid projekte mõistlikult ja hästi läbi viia. Ma arvan, et siin on kõige olulisem on see selgitustöö ja kui on plaanis teha suuri arendusi, siis varakult hakata nendest rääkima ja, ja ma arvan, et väga oluline, mis on, võib-olla ei ole piisavalt tehtud, on see rääkimine selgitamine õigel ajal aus olemine, et rääkida, kuidas asjad tegelikult ikkagi on, et võib-olla on see kõige olulisem asi, mida tuleks parandada. Eesti Rahva muuseumi külastajatest 15 protsenti on välisturistid, piletitulu on kogunenud üle miljoni euro. Esimesel poolel aastal on piletimüügile positiivselt mõjunud ka see, et paljud üritustel osalejad ei ole ainult muuseumis käijad. Korraldajad panevad ka muuseumipileti konverentsipaketti, siis Reene Leas jätkab. Eesti Rahva Muuseumi Tartus on tänaseks külastanud pisut üle 200000 inimese. Muuseumi direktori Tõnis Lukase sõnul on nende seas ka mõne muu ürituse raames ERMis käinud inimesed, kes on siiski soovinud tutvuda ekspositsiooniga. Nad jagunevad nii, et 125000 nendest on ostnud kassast pileti ja 75000 on siis kas oma asutust või, või muude gruppidega koos tulnud ja nende eest on makstud arvega. Aga kõigil neil on ainult piletid, need on, nad on näituste külastajad, muuseumikülastajad klassikalises mõttes, lisaks on 22000 inimest käinud erinevatel üritustel, ettevõtmistel on käinud teatrietendusele, on käinud kontsertidel, nii et kokkumuuseumi niimoodi et nendest on jälg maha jäänud, on külastanud tegelikult nüüd 225000 inimest. Jah, on palju selliseid konverentse olnud, nüüd, eriti nendel esimestel kuudel, kui muuseum on kõigi jaoks veel huvitav, kus konverentsi korraldaja kas on arstide konverents või infotehnoloogide või ükskõik mis valdkonna konverents arvestab sellega, et suur osa inimestest on meie majas esimest korda ja võimaldab neile ka tõesti näituste külastamist. Meie portaalile antud intervjuus tunnistas Lukas, et väga tõenäoliselt kandideerib ta uuesti ERMi direktoriks, kui tema esimene ametiaeg mööda saab. Ma olen mõelnud sellele Eesti Rahva Muuseumi tööle kui katkematu tööle ja praegu ei ole siin ükski etapp lõppemas ega, ega uus algamas, sest see kõik on üleminekuperiood ja mis kestab veel tegelikult aastaid, kogu selle maja käivitamine ja kõigi plaanide elluviimine, see on veel pooleli, nii et, et praegu ma tunnen küll, et igasuguseid kuupäevad ja tähtajad on täiesti meelest läinud ja pühendaksin täie energiaga Eesti Rahva muuseumile. Ma ennast tundes võin öelda, et kui ma südamega selle koha küljes ripun, siis tõenäoliselt kandideeriksin, kui see kallistele sobib. Helve näitan räägib, milliseks kujuneb ilm. Madalrõhuvöönd, mis meile täna siia-sinna kerget vihma tõi, on homseks taandunud Venemaale ning Läänemere ääres tugevneb kõrgrõhkkondade mõju. Järgmisel ööl on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, enne südaööd võib Ida-Eestis veel hoovihma sadada. Puhub valdavalt põhjatuul neli kuni 10, põhja ja Ida-Eestis puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss neli kraadi. Homne päev on Lääne-Eestis päikesepaisteline, Ida-Eestis on pilvi rohkem, kuid sajuta. Puhub valdavalt põhjakaare tuul kolm kuni kaheksa, Ida-Eestis puhanguti 11 meetrit sekundis. Pärastlõunal tuul nõrgeneb ja sooja tuleb kaheksa kuni 13, kohati 15 kraadi. Ja nüüd tänased spordiuudised Juhan Kilumets. Põlvas jätkub täna käsipalli Eesti meistrivõistluste finaalseeria, kui kohalik Serviti võõrustab Kehra meeskonda. Kolme võiduni mängitav seeria on praegu üks, üks viigis. Tiitlikaitsja Põlva võitis avamängu kodus kahe väravaga, Kehra jäi reedel oma koduväljakul peale viie tabamusega. Tänane kohtumine algab mesikäpa hallis kell seitse. Korvpalli meistrivõistlustel peavad täna pronksiseeria kolmanda mängu Tartu ülikool ja Pärnu sadam. Kaks esimest mängu võitnud Tartul on võimalik seeria koduväljakul lõpetada. Mäng algab ülikooli spordihoones kell 19 10. Nädalavahetusel Saksamaal Viispaadenis võisteldes uuest Irina lihast vigastanud kettaheitja Gerd Kanter peab tegema vähemalt paari nädala pikkuse võistluspausi. Täna tehtud ultraheliuuring tuvastas rinnalihaserebendi taastumise kiirendamiseks sai kaantega plasmasüsti maikuus seega kantslerit enam võistlemas ei näe. Õnneks täitis ta nädalavahetusel vigastuse kiuste Londoni maailmameistrivõistluste normi. Saksamaal ja Prantsusmaal jätkuvatel jäähoki maailmameistrivõistlustel sai null. Kaks kaotusseisu jäänud Soome lõpuks lisaajal raske kolm. Kaks võidu Šveitsi üle. Šveitsile on B-grupis kolmandana 12 punkti, Soomel neljandana üks punkt vähem. Tiitlikaitsjal Kanada ja Tšehhi lon Tiidrid täna 13 punkti. A-grupis sai Rootsi neli, kaks jagu Taanist ja jätkab 13 punktiga kolmandal kohal. USA-l on 15 ja Venemaal 14 punkti. Jäähokiliigas NHL alistas ana endaks kodujääl Nashville predatoorse viis. Kolm ning viigistas läänekonverentsi finaalseeria üks-ühele. Korvpalliliigas NBA jäi kuulden steit läänekonverentsi finaali avamängus võõrsil San Antonio vastu teisel veerandil 25 punktilise kaotusseisu, kuid sai lõpuks ikka 113 111 võidu. Need olid siis tänase päevakaja materjalid kuulmiseni.