1869. 1969. Detsember anno 1968 kolm päeva enne Lydia Koidula 120 viiendat sünniaastapäeva ja 188 päeva enne juubelilaulupidu laulab oma 90. juubelipäeval laulud. Rahvakoor Endla raadiomikrofonid kuulavad pealt Lydia Koidula nimelises Pärnu uues teatrimajas 20. sajandi arhitektuur, sajanditevanune Eesti laul ja lavasügavuses aastaarvude 1000 878968 vahel. Endla koori lipp. See on sinisel põhjal kuldsete narmaste vahel. Kuldne Vanemuise kannel, kogu Eesti laulukultuuri sümbol ja aastaarv 1878 missis tähistaki Endla koori asutamist. Laulud lauldakse säraga. Mälestused jäävad ja kui meil on olemas fotomälestused, siis neid võib kanda aastakümnetegi taha. Teatrimaja fuajees on avatud ka näitus, mis laseb nüüd meil hoopis hoopis noorematel heita pilgu Endla minevikku aegadesse. Kaks hõbepäist meest ei ole kahtlust. Nemad on kooriveteranid. Kumb on teist nüüd ainult kauem kooris laulnud, kas teie, seltsimees klemm või seltsimees õnnis? Küllap meiegi ühel ajal ühel ajal algesime praegugi laulame üheskoos kõrvuti ka veel. Ja kui kaugele on see algusots? Minu algusots on kaunis kaugel, mina hakkasin laulma segakooris 1908. aastal. Oi oi, oi oi oi, sest saab ju 60 aastat. Jah, aga Endlas siis Endlas juba alustasime laulu 1920.-st aastast. Kui vanad siis praegu olete, kui juba nii ammu laulma hakkasite? Välimuse järgi ei saa siin midagi öelda, 78 ei ole enam kaugel, sellepärast 77 on juba täis. Natuke poisiks, sest et minul on alles 65 täis. Kus on siis nüüd kõige esimesed teadaolevad faktid või dokumendid koori ajaloost? Veel koorikroonikas kõneldakse nii, et algus tehti 1875. aastal siis saadeti põhikiri registreerimiseks, siis oli mõeldud meeskoor. Põhikiri tuli aga registreerimatult tagasi. 1877. aastal saadeti uuesti põhikiri registreerida 22 allkirjaga ja tuli kinnitatult tagasi 1878. aastal 1878. aastal, siis kirjutati ka üks üleskutse üleskutse Eesti muusiku ja laulu edendamise tööl. Vaja suur tubli Eesti laulukoor kokku saada, ühineme ühiseks suureks laulukooris Pärnus kokku ja saame tubli laulukoori, Endla. Katsume seda koori tubliks ja suureks teha, nõnda et meil Pärnus ka tõesti tubli Eesti laulukaar olemas on. Ja siin all ongi teade, et 20. detsembril 1878 esines Endla seltsi segakoor Pärnus oma esimese avaliku kontserdiga. Kas ei ole kuskil mõnda pilti, kus te olete ka pehas? Siin? 1000 926. aastal olen mina siin siin keskpaigas fotodot, vaatame ära nüüd kui noormees, siis olite see nii ja siis ka siin pildi peal on Nõukogude Liidu rahvakunstnik Tiit Kuusik. Aga seltsimees õnnist teid ei ole selle pildi peal, ma tegin selle pildi, nii et ma ei saanud siin peal olla. Endla peale suurt isa 1000 946. aastal Pärnu August Jakobsoni nimelises esimeses keskkoolis lastevanematest moodustasime esimese kooli Pärdus segakoori, seda juhatas praegune meie koori tenori laulja pihla kõige pisem pilt, sellel stendi ja kõige vähem lauljaid siin peale ongi see ja siis edasi edasi. Juba see koor kasvas suuremas siin te näete pildil ühte meie kontserti ja samal ajal ka natukene hiljem alustas tegevust Pärnu linna kultuurimaja segakoor. Need olid isust kaks kuidagi juba päris elujõulist koori olid ja Pärnu linna täitevkomitee otsusega 1958 aasta taastati uuesti enda nime, kuna väga palju oli neid lauljaid kiska juba vanasti laulsid Endla kooris ja vot siingi nüüd on järgmised pildid, kus siis on juba sega Corendlana. See pildid on 1000 958. üheksandast aastast ja 1961.-st aastast ja niiviisi läks edasise laulutraditsioon, millele mõnes mõttes algusepanijaks olnud meie suur valgustaja Carl Robert Jakobson. Sest tema oli ju üks esimese eestvõtjaid, kui Pärnu Endla asutama hakati. Seltsimees klemm kõigepealt kui tutvustate meid naisperega, siin on meie kaks õieti kolm soprani lauljad, jää siis, siin on üks Altu laulja nimed on siin kabiin siis Saidla, siis kose, minu abikaasa, nii, teil siis terve perekond laulab. Praegusel hetkel küll nii suur, kui ta on, sest nooremad on juba pesast ära lendan. Eks kodurahu jaoks ongi see kõige parem kindlasti. Kui me meenutaksime teiega koos, nüüd koori tänast päeva Moskvas, käisime Moskva näitusel üleliidulise näits, laulsime estraadil ise kaasas ja olin, kas kõlas hästi. Balti riikide sõpruskontsert toimus Riias suvel Leedu ja Läti kooridega koos meie olime siis ainuke eesti koor, esindasime. Karjalas kontsert ei andnud, aga muidu väga huvitav reis oli. Aga kas on üldse võimalik, et koor kuskile läheb ja ei laula? Alati laulame, käisime taga Karpaatides väga huvitavat kontserdi, seal laulsime, andsime väga ilusat, matkad olid, laul oli suurepärane mägedes, Kaukaasias seal siiski kontserdi ka jäänud, aga laulsime igal võimalikul juhul, kus me saime, kus me laulsime gruusia sõjateel, seal kajas mägedest vastu, see oli igatahes väga ülev. Koori dirigent Herbert Pulk väisas tänavu sügisel septembrikuusse. Peale terve pikk sügis on kõik sellega läinud üsna palju tööd ja vaeva, muret, et täna võiks rõõmu tunda ka olete töötanud selle kooriga? 10 aastat. Mis selles töös kõige raskem on üldse niisuguse isetegevusliku kooriga koostööd teha. Kooskäimine sest inimesed on ikka sellised, kes omast vabast ajast tulevad ja ja nagu, nagu koolijuht tahab ikka rohkem saada ja inimestel aga ei ole aega. Kuidas on ettevalmistuste käiguga juubelilaulupeoks, mis ju paralleelselt Gridel käima tänaseks juubelikontserdiks valmistudes? No põhiliselt on meil see kava Nomandatuses möödunud aastale Viljandi Lõuna-Eesti segakooride laulupäev. See oli hõlmas peagu kõiki laule, mis tulevad ettekandmisel juubelilaulupeol ka täna. Me esitame laulupeo avakantaat laulu algus, mis praegu on meil kaunis värskelt käes. Ja jäi veel õppimata meil Ernesaksa laululavalt lahkuvatele, koolidele, mis on meil üks kõiv viima kõige viimaseks numbriks selles laulupeo kavast, kuid loodame jaanuarikuul selle asja ära õppida veebruarikuus, arvatavasti esimene proov, kus me siis saame selle esimese vooru laulud kõik ära esitada, et lunastada omale pääse juubelilaulupeole. Andestust, mis tõi teid tänasele kontserdile? Ma jäin endile koorilaulja, aga minu kaste laulab kiin ja see pleks mitte ilus, kui ma ei tohiks, kuulame tema laulu. Need koorilaul on osagi teie elust olnud nii hästi, jah, on. Kell. Kas teie olete ka vana koorilaulja? Järsku olete selleski kooris laulnud? Olen küll. Näete, kust te selle peale tulete, seal küsimus, ma tulin hea õnne peale, tehes juurde, kuidas? Paistan laulja välja? Noh, ikka vanemad mehed, kes tulevad juba koorilaulu kontserdile, nii et laul on teil ka kogu elu kaasas käinud, ma olen kuueteistaastased juba laulnud Endla kooris, aga nüüd on natuke natuke vahet Sid talveks, seepärast et meil on, ma käin meeskooris ka selle Lüdigi ja nüüd meil juhtus niimoodi need proovid korraga siis ainult kahel pool käia, nii kange laulumised, kaks rauda korraga tules rauda seniajani. Niidan praegu ühega leppima. Lubage teie nimega keegeldad Evelt laulupeole, lähme. Lääme laulupeol. Lugupeetud külalised. Mul on väga meeldiv teatada, et rahvakollektiivi nimetuste segakoor Endla on autasustatud Eesti NSV Kultuuriministeeriumi aukirjaga. Lubage teid tervitada üle anda ka esimesse juubelilaulupeo peakomisjonilt ja laulupeo bürood. Tahaks loota. Tee tuleb juubelilaulupeole sama viimistletud ja toreda kavaga hästi viivitatud kalaga, nagu teie täna siin esitate oma juubelikontserdist, ava. Kallis juubilar ajalooline tõde on see, et Pärnus oli eksisteerinud kõrvuti kaks kunstilist kollektiivi. Teater ja koor. Elukinnituse sedagi abielu. Heinrich Meri, teie olete ju üks osa Pärnu muusikaelust ja tema muusika ajaloost ka, eks ole. Mina tulin siia 19. aastal 1919, sestsaadik olen, mõtlesin, keerutanud jah. No ma sind helikunsti seltsi asutasin sümfooniaorkestri siia siis lauljatele osakonna ja nii edasi, siin sai ikka tehtud. Kora, juhatasin segakola, juhatasin meeskoli, mõni aasta. Ja nüüd siis nüüd siis oli nii kaugele, et pensionäride orkestrit nõnda. Kas sellega ka laulupeole minnakse? Ei vist, sest see on niivõrd unikaalne. Teie ise lähete aga küll juubelilaulu, täna ma lähen. Sümfooniaorkestriga. Artruritan, kui kaua teie elu on seal? Pärnu muusikaeluga pärnukoorilauluga? Nüüd olen 15 aastat nii pidevalt juba Pärnus, kuigi ma olen Pärnust välja läinud ja noores põlves ka ikka veel noorukina kaasa löönud Pärnu muusikaelule. Kunagi olin ju meie muusika veteran, meri õpilaskooris ja koostamaga olen rohkesti musitseerinud mitmesuguses ansamblites aga hiljem on ju haaratas nüüd veerinud ja kodu neljast kaugele viinud. Aga tänane juubelipäev on kaks Pärnu muusikaelu alustala, toonud siia juubelikontserdile niiviisi toredasti. No juubel, see on meile muidugi väga südamelähedane. Missugune on olnud Endla osa Pärnu muusikaelus endistel aegadel, laulukoor oli nüüd austatud noh nagu need enne minu siiatulekut juba ammugi. Ja tema lind ikka igatahes suurem muusikaline üksus. Sündisin. Muusika motiveeris Eesti seltskonna, sest sel ajal oli siin kaks heliseltskonda niinimetatud saksa seltskond ja eesti seltskond. Eestlasel siis olid laulukoor Endla. Missugune on olnud Eesti üldlaulupidude osa kogu meie rahvusliku muusikakultuuri arengus? Usun, et siin vaevalt leiame veel rohkem superlatiivid, kui ütleme, et et õieti eesti rahvamuusikahing on väljendanud ennast esimesest laulupeost ja see on andnud sellise tõuke, et meie laulupeod on nüüd võrsunud ilma kitlemata vist maailma suurimateks, arvedasime ühiskoore. No lühidalt laulu pidu on olnud ja jääb ka tulevikus meie rahva suurimaks peoks. Lugupeetud kuulajad, raadio muusikasaadete toimetus sai see osavõtuks Rannu puhkpilliorkestri 80. aastapäeva kontserdist, mida samuti täna, 21. detsembril Ranno maa kultuurimajas tähistatakse. Kaaskirjas öeldakse, et Rannu pasunakoor asutati 1888. aastal Joosep Pirkhouci poolt, kes käis Tartust kohal 40 kilomeetrit ja pillid osteti samal suvel Saksamaalt. Esimene esinemine oli 24. detsembril 1888. Niisiis head juubelipäeva ka Rannu puhkpilliorkestrile ja küllap üldlaulupeo ettevalmistamissaadete käigus jõuame kohtuda ka teiega. Siis on teil kiri Rakverest, kus Rakvere segakoor laulik tähistab oma 60 aastast juubelit. Koorimata kõla võimsast Diviru viisi, niisiis head juubelipäeva teile ja kõlagu tõepoolest võimsasti viruviisi. Laulud ei lõpe või kui nad lõppevad täna siin, siis selleks, et homme alata kuskil teisal koori ees lillekorvide rida, otsekui oleks Meil aiaäärses tänavas, Koidula mail mis ulatub Vändrast Pärnusse ja Pärnust Tartuni. Suur suvi juba käes. Suveni on aga veel aega. Üldlaulupeoni Tallinnas on jäänutel tervelt 188 päevalaulud. Nad lähevad vägeva voolu selle üle me maa, nii et jaanikuul on küll iga Eestimaa pere saatnud oma laulikud Tallinnasse suurele peole. 1869. 1969.