Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Viis maailma kõige väärtuslikumaks hinnatud ettevõtted kauplevad andmetega. Kes oleks seda osanud oletada veel tosin aasta eest. Enamus oleks väärtuslik emaettevõte pärimisele pakkunud ilmselt mõnd naftatootjat. Paistab, et see aeg hakkab mööda saama. Vähemalt soovitab ajakiri The Economist taolise arengu peale mõtelda artiklis, mille pealkirigi teotada, et maailma väärtuslikumaks ressursiks pole enam nafta. Vaidan. Need viis ettevõtet, kelle aktsiate eest ollakse valmis kõige enam maksma on alfa, bet, Amazon, Apple, Facebook ja Microsoft. Mainitud ettevõtete väärtus kajastab sisuliselt väga erineva ettevalmistuse ja kultuuritaustaga inimesi siduvat ühist usku. Et andmetega tegelevad ettevõtted lisavad väärtust. Paberite abil nende raha natuke sele enim lisa mis vastab ka tõele vaadates, kuidas kõige ettevõtete kasumid jätkavad kasvamist. Üllatavalt suur osa nende pakutavatest teenustest on aga tasuta. Mis ümberöelduna tähendab, et tasu ei ole raha, vaid midagi, mida kliendid ei oska hinnata, jätavad märkamata. Mis loomulikult ei tähenda, nagu tasu jääks võtmata. Ilma selleta poleks. Kasvõi kasumit tasu võetakse andmetena, neid puhastatakse, kombineeritakse väärtuslikuks, informatsiooniks, selliseks, mida saab, kes siis juba raha vastu vahetada. Võrdlus nafta kui energiakandjaga on üllatavalt kohane. Rajaneb ju elu kui nähtus korrastatusele. See tähendab, et keemiliste elementide kaootilise supis peaks osa neist elu loomise eeldusena moodustama just. Teatud molekule, et neist teha just teadusstruktuure kuni rakkude, kudede ja tervikliku organismi välja. Selline asjade korrapärasuse saavutamine ja hoidmine vajab energiat ja informatsiooni. Sama nähtus kordub ka eluta looduses. Näiteks kui tahame, et auto sõidaks, peab. Oma kindlale struktuurile ja omama liikumiseks energiat, informatsiooni vajame ka kaupade ja teenuste loomisest, müügini peas olevatest mõtetest reaalse tegutsemiseni. Kulub ju mõtet info hulka ka maailma toimimisest arusaamine. Teinekord võib info abil oluliselt energiat kokku hoida, olgu siis inimtegevuse või optimeeritud programmi lõiku näol. Sega, hinnates teadmisi, väärtustame informatsiooni. Järelikult. Puuduvad andmed ja nendest kasvab arusaamine üha väärtuslikumaks. Pealegi me enam ei saa või vähemalt ei taha ilma infovahenditeta elada. Keda teadmised ükskõikseks jätavad, huvituvad kindlasti üha enam sellest, et maailmas oleks nende heaolu toetamas piisavalt teenuseid ja vahendeid. Need omakorda vajavad siis toimimiseks andmeid. Järelikult andmete hind ikkagi kasvab, isegi kui me neid ise ei kasuta ega taju. Näiteks sobib. Kaks miljardit inimest, et Facebook nende sotsiaalsete suhete eest hoolt kannaks, paljud ei saaks hakkama ilma Google'i otsingute või kaardi teenusteta ja nii edasi. Kanamasti vaatenurka andmete võrdluses naftatööstusega osutab siiski ühele teisele ajaloolisele seigale. Omal ajal muutusid naftatootjad läbi rikkuste kiire kasvu. Suure mõjuga ettevõteteks nende mõju varjus kujuneda nii suureks, et tekkis küsimus riigile allesjäävast rollist ühiskonna asjade korraldamises. Seetõttu kasvas vajadus vältida erakordse mõjuga ettevõtete üle pea kasvamist. Riigi tööriistaks oli domineerivat ettevõtete tükeldamine, kasvu piiramine erinevate seadustega. Ning nüüd on siis käes aeg tunda hirmuanne vabrikantide kasvu pärast. See on eriline või infoga manipuleerides. Inimesi aktiveerida passiivseks, muuta, kujundada tarbimist ja poliitikat. Andmete omamine vormib ümber konkurentsikeskkonna, vajutades esmalt ettevõtluse ning majanduse kulgu. Ja seejärel ka rahvusvahelist poliitikat. Kui sotsiaalmeediaomanik õpib tundma inimesi ja nende suhtlusringkonda. Siis isejuhtivate autode ajastut võib võrrelda sõidukite sotsiaalvõrgustik, kuna mis kogub andmeid kaupade liikumisest, ettevõtete toimimisest. Ja loomulikult inimeste elust. Järelikult kasvavad Andmetööstust ohjeldama kutsuvad üleskutsed. Ülesande lahendamine saab olema naftahiidude kontrollist oluliselt keerulisem. Aga seni jätkub andmete väärtuste kasvutunnetusprotsess, mille kaasuvaks näoks on nafta järel maailmas väärtuselt teiseks enimkaubeldud loodusvara ehk. Kohvi väärtuse suurenemine sest tõenäoliselt kasvab kooselus osalevate andmete mahuga kohvi tarbimine.