Tere, Meie inimesed, saade, käbi ei kuku, vaatleb kasvamise ja kasvatamise lugu ja see teadagi koosneb paljudest helgetes hetkedest, aga mitte ainult. See on ju elu. Mul on hea meel, et täna avavad end vikerraadiokuulajatele tütar Anni ja isa Aivar, kelle mõlema perekonnanimi oli 2013. aasta jaanipäevani. Pohlak. Aivaril on perekonnanimi endiselt Pohlak. Annist sai aga pärast nimetatud jaanipäeva abikaasa Tomi järgi rahula. Muu kõrval end modellina ja laulutekstide autorina teostanud anni tõstab kõige rohkem esile kirge tegutseda. Jalgpallikohtunikuna isa Aivar omandas majandusinseneriharidused, aga muidugi teatakse teda ennekõike kui Eesti jalgpalliisa. Niisiis on tänane saade perekond Pohlaku päralt. Jutu juhib Sten Teppan. Head kuulamist. Tere tulemast vikerraadiosse anni. Tere ja Annika on kaasas, isa Aivar, rõõm näha. Tere. Esimene mõte, kui ma su toimetamiste ja graafikute peale Aivar mõtlen, on see, et Sa oled üks nendest inimestest, kelle ööpäevas on kindlasti rohkem kui 24 tundi. Ma ei kujuta ette, kuidas on võimalik sellist elu elada. Puhtlogistiliselt peaks minu meelest olema selleks helikopter. Ma tean, sulle ei meeldi lennata, ilmselt sellepärast sul isiklik kopter puudub. Ja kindlasti ei tuleks ma sinu käest kasutatud autot ostma sest selle läbisõit on ebanormaalne. Sa oled nõus, et 24 tundi ööpäevas on sinu jaoks vähe või milles küsimus, kas ma saan millestki valesti aru? Ma olen nõus, et tundub, et on vähe, et lihtsalt kogu selle asja taga on väga hea planeerimine, et mul on tegelikult aasta otsa täpselt ette teada, kus ma umbes aasta otsa, kus ma viibin, mis kell, kus ma olen, on neli kategooriat, on? Ja siis on kohtumised, siis on teatri ja kinokülastused neljas rubriik ja noh, kodus see rubriik siis tähendab siis omakorda seda, et seda ma nagu enam ei lahterda, see on see, mis peab olema nagu peas, endale hästi selge, et siis see aeg jagunebki siis logelemiseks töö tegemiseks, siis arvutiga töö tegemiseks, telefoniga töö tegemiseks, Ani nooremale õele kodukoolitundide andmiseks, perega suhtlemiseks, pereeluks, mis omakorda jaguneb siis kodutöödeks mere ääres olemiseks, mesilastega tegemiseks, aiaga tegelemiseks, näiteks eile eile panin kasvuhoone toimima terve päev otsa Nallasin tomatit ja kurkide ja igasuguste külvidega ja kui õhtul tegin treeningringi mägedes, siis naine jooksis samal ajal kuskil kuskil metsavahel, saime kokku ja siis ma ütlesin talle, kallistasin ja ütlesin, et mul oli üks täna üks väga tore päev. Oli üks selliseid hetki, kui ma läksin, tõusin mägedes süles, meil Sõrves on sellised mäed, kust päris mäed läksin, läksin nagu siis kõndima ja mis on ka treeningringi ja sel hetkel siis oli selline, mida ma harva nagu tunnelikult täiuslikkuse tunne oli, oli nagu selline hästi eale olnud. Paneks siin, enne kui saade päris hoo sisse tõmbab paikaga mõned sinu tegemised, anni, millega sind seostada või kuidas sind kutsuda. Fakt on see, et varsti oled sa noor ema. Kuidas just ütlesid, et noor ema peagi ja ja mina pigem vaatan just pere poole, kui ma endale nii-öelda ise peaks tiitlit panema, et siis ma tahaks olla hea abikaasa ja ema ja ja kõik ülejäänud tegemised on sinna kõrvale, et kui nüüd peaks mingisuguse ameti valima, siis ma armastan enda kohta jalgpallikohtunik öelda, et muud muud asjad on nagu kuidagi tulevad ja lähevad, aga, aga üks selline vahva, ma ütleks, selle hobi ma ei, ma ei võta seda tööna, et, et üks on kuidagi veidi tugevamalt, võib-olla hinges kui teised. Ehk praegu on nii, et juhul kui peaks saabuma see hetk, mil saab jälle lapse kõrvalt millegagi tegeleda ja perekond natukene kõrvale tõsta, siis esimene valik oleks jalgpallimurule kohtunikuna jooksmine. Täiesti ausalt võib öelda, et tegelikult mingisugused väiksed graafikud, plaanid ja ja mõtted on peas, et, et mul on muidugi oma kuupäevad, millal ma ideaalis näeks ennast uuesti jalgpalliplatsil jah, et et see on esimene asi, millega ma arvatavasti hakkan tegelema peale lapse sündi. Aivar sul on ikka keskmisele Eesti perele mõeldes lapsi rohkem ja oleks mulle tundub õiglane teiste suhtes ära mainida. Kes nad on ja mis nad teevad anni kohta me kuulsime ja kuuleme veel, aga, aga teised lapsed. Annilon vanem vend Siim on 32, saab annil, on normend, kes on 28, annil on noorem õle, kes saab suvel 22 ja siis on annil noorem poolõde, kõige noorem, kes saab suvel kümneaastaseks ja siis Siim Belle Liisa ja Pillerin on Ani õdede-vendade nimed. Minu poolest võiks neid lapsi veelgi olla. Plaan jah, plaan on üldine või oli üldine plaani nimi oli palju. Ja ma olen loomult nagu selline mul ma annan, sellise naturaalse vastutus on vajadusel ja see on osa sellest maailma vastu vastutusest ja, ja, ja lapsed, see on vastutus nende ees, eks ole, et see on minu jaoks nagu hästi-hästi, loomulik, et ja, ja minu isa ja ema mõlemad suurest perest, et kohe ühe ropsuga pakuksid, et mõlemad on sellised nelja õe-venna perekonnast, et aga sina ise, minul on ainult üks õde minust 12 aastat nooremat, et mingil põhjusel see pere ei olnud nii väga suur. Ja kui me juttudega juba sinna teemasse jõudsime, siis mis esimesed asjad Aivar su enda kodust lapsepõlvekodust meelde tulevad? Kui sa mõtled oma perele, kus kohas sa sündinud oled, kas sa oled Tallinna poiss vä? Ja, ja ma olen Tallinnast ja et kuigi ma olen enamiku oma elust veetnud maal ja, ja tõenäoliselt, et see oli ka minu lapsepõlve üks kõige suuremaid peavalusid, mida mu vanematele tegin, et emaga nõudsin maale elama minemist kogu aeg, et väga-väga jõuliselt mäletan, et ükskord ma arvan, ma võisin olla siis kuskil 10 aasta jooksul ma karjusin. Kaks päeva järjest nutsin põhimõtteliselt, et maale elama minna. Milles ta tuli. Kuidas sa teadsid, et mis seal maal on ta seda nii väga tahtis? Sellepärast, et seal oli vanaema ja vanaisa olid mõlemad maal, ehk siis ema ja isa pere oli mõlemad ikkagi maalt pärit ja ma arvan, et ma olen nagu tajunud-tunnetanud ise ennast nagu varasest lapsepõlvest peale ja ma olin alla kümneaastane, kui ma küsisin enda käest selliseid küsimusi. Et miks ma olen selline nagu vanaaegne inimene või, või midagi sellist ja ja ma jõudsin ära, mõtlesin, et huvitav, et kas on tõesti nii, et minu eel on olnud minu esivanematel on kogu aeg, et on olnud nagu on sündinud laps hästi vanana. Et ehk siis oleks jäänud nagu mingi kogus põlvkondi vahele, et ei ole veel nii kaugele jõudnud oma oma mingit tüüpi arengus või jutumärkidega arengus, et et aga tegelikult, et tõenäoliselt tegemist on ikkagi sellise noh, ma arvan, et need on ka nagu erinevad inimtüübid, kes, kes kõigeneetiliselt pärinevad ajaloost ja ja võib-olla näiteks äkki ei tunne ju neid kõiki nii hästi, et aga näiteks äkinandertaallane on siin lähedal kuskil midagi sellist, et, et et, et ehk siis minus on säilinud ürgolemas, ütleme siis nagu niimoodi, et midagi sellist inimese julge olemas ja ja seetõttu on ka intuitsioon töötab teistmoodi veel ja ta pole nii ära hävitatud, eks ole, kõik need reaktsioonid, automaatsed reaktsioonid valedele asjadele, alkoholile midagi sellist, eks ole, et ma pean nagu elama loodusega kooskõlas. Mind juhib looduse loogika ja, ja seetõttu on mingid asjad, ma oleks väga enesestmõistetav ja mingid asjad väga arusaamad, teistpidi jälle, et, et see on nagu see ja see käskis ka mul anda noh, kohe sealsamas vastus, et linnakeskkonnas ei ole nagu nagu midagi teha, et ehk siis teistpidi on ka see Eratlikkuse vajadus on nagu väga suur enda sees, et. Mida sa mäletad sealt, missugune see lapsepõlv oli, kas pigem oma kodu, oma inimesed või, või käisid sinna juurde ikkagi hoovimängud ja sõpruskond? Siis oli ikkagi ju teistsugune aeg, lapsed tulid õhtul või esimesel võimalusel õue palli mängima ja nii edasi. Mind armastati main armastatud laps, ehk siis oli väga-väga tähtis aspekt ja mõistatada hoitud hoolitud minu pärast muretseda. D mind toetati, mulle anti vabadusse on teine väga oluline aspekt, et antiruumi kasvada. Aks anti ruumi olla MINA ISE. Eks ma mingil määral võtsin selle ruumi ruumise selliselt, sest et ka see lause on meeles, et ma olin 16, siis ema ütles, et Õe kasvatame teiste reeglite järgi üles. Aga mille pealt tuli tuli selle vabaduse teema pealt, et ühesõnaga kuidas sa seda ära kasutasid, kasutanud kurjasti ära, see oli lihtsalt see, et ema, ütleme, isa on selline siis anni vanaisa, minu isa, selline intelligentne, tasakaalukas, rahulik eestlane. Ja ema on tasakaalukas, intelligentne, jõuline passi järgi poolatar. Aga hästi segavereline, aga kes on kultuuriliselt ennast kasvatanud eestlaseks, et ta tuli Eestisse, kui ta oli kolmeaastane oma perega talle kõige noorem laps, emal oli vajadus allutada endale lapsi. Ja, ja ma tead, õega käisid tal veel jõulisemad lahingud kui minu omad selle peale minuga. Aga mina sain sealt sellesamase tarkuse, et, et mind lasti suureks kasvada kõigepealt ja siis hakkas ta üritama mind nii-öelda allutada endale. Sellest saab rääkida nagu toredalt kõige toredasti kõigest sellest, et tema oli rohkem segaduses kui mina, igatahes sellest võitlusest, aga sealt mina õppisin selle vabaduse tähtsuse vaata et laste kasvatamisel ja ja, ja ma olen andnud kogu kogu kogu selle kogu selle ruumi, mis on olnud võimalik selleks, et igaüks oma oma oma tee ise ise valida. Natuke filosoofiline teema, aga võib-olla see ikkagi läbi praktiliste näidete püüate selgitada või seletada seda, mida sa silmas pead vabaduse all, kas seda, et, et sa võisid õhtul tulla ka hiljem koju ja keegi väga ei muretsenud reeglit, mingisugused ikka kehtisid? Sten sa võid ette kujutada see, et, et ma ei käinud kuskil, et ma ei tahtnudki kuskile, selg seljateemat üldse ei olnud. Ma olin, kasvasin oma raamatutes ja, ja käisin maal ja maalt ei andnud nagu väga hilja tulla, et, et väga hilja sealt bussi ei tulnudki enam ära ja ja, ja seda seda teemat üldse ei olnud, et oleks nagu mingile valele teele läinud. Küsimus oli ikkagi nendes lihtsalt otsustes, kuidas ma tahtsin edasi minna näiteks mu emale pärast ei meeldinud eriti et ma palliga tegelesin, sellepärast et tema pidi arveid maksma, eks ole, ja ja Eesti aja alguses ja eks ta oleks tahtnud, et ma oleksin läinud rohkem majanduse sellise ärisuuna peale. Tegelikult ei lõpetanud, eks, nagu sa ütlesid, insener-ökonomistina tipi sinna ma läksin loomulikult sellepärast et ma ei olnud väljakujunenud lihtsalt ja läksingi, kuna ema oli õpetanud, et Tartu Ülikooli rahanduse siis nii oli, et aga ega see mind nagu ei paelunud. Paelus ikka kogu aeg nagu elu ise ja, ja see tuli puhtalt sellelt teemalt. Et a la sellistelt lihtsatelt asjadelt, et et mis on täna isegi veel aktuaalne, et kui ma emaga kokku saan, siis, siis tuleb alati nagu lõpuks ikkagi see, et kuule, et mul on tegelikult veel üks asi küll väga enam ei taha seda öelda, nad on üle 80 minu ema, isa, aga Tolobaalsele kuulete, et ma läksin eile sealt Hugo bossi poest mööda, ostaks sulle ühe ilusa ülikonna, nägin seal, oli üks tore või või et tahad, ma annan sulle raha, et käin juuksuris juukseid korda, et see on nagu rohkem või vähem täna endiselt nagu teema, aga see ongi nagu armastuse vaata osa. Et kui ema tuleb sellisest keskkonnast nagu ta on, ema on kasvanud, siis tema jaoks on need nagu olulised asjad, aga, aga mina tean seda, et, et ma olen nagu temast saanud selle, selle tugeva sisemise enesekindluse, ehk siis mul ei ole nagu vaja kellelegi ennast nagu tõestada läbi Hugo bossi ülikonna või läbi läbi ilusa soengu, et mulle mulle sobib palju rohkem see variant, et, et no katsu sa lambavestis tänapäeva Euroopas läbi lüüa, et see on nagu minu arust hulga põnevam nagu väljakutse ja ja, ja, ja midagi nagu sellist või ütleme tegelikult selle asja nimi on nagu see tähendab seda, et sa pead olema persoonina sedavõrd aktsiad planeeritav, sedavõrd tugev, et sa saad oma sisuliste asjade peale. Siin peetakse nagu, nagu, nagu kellekski ja ja, ja sealt olidki need asjad, mis, mis siis laste kasvatamisel olid nagu olulised, aga, aga mis, nagu ainid puudutab konkreetselt, siis näiteks temalt on nagu väga tugev tagasiside. Ma olen ju mees, eks ole, minu jaoks on naine olnud kogu aeg üks väga suur mõistatus, sellepärast et pole ise naine olnud ja ja annilt on see tagasiside tulnud nagu väga-väga hea ja väga tugev ja, ja ma olen saanud nagu stardiimpulsi naise tüdruku mõistmiseks olen saanud läbi tagasisidemeanniga. Ma jätan su lapsepõlve veel rahule, nii. Püüan siin sinu vastustest ise midagi välja lugeda, sest otsesõnu sa ei ütle, kuhu ma sihtisin, on see, et kas tõesti jalgpall ei olnud sinu hoovi mäng lapsena ja sa pigem olid omaette raamatutega, nagu sa ütlesid? Ja vot oli jalgpall, sellega on nüüd selline lugu, et, et jalgpallist pärineb minu hea vene keele oskus muuseas või ütleme, mitte hea, vaid lausa väga hea, ma mäletan, me elasime kesklinnas Koidu tänaval ja kui ma olin seitsmeaastane, siis me kolisime mustamäele. Ja mustamäel olid, oli see aeg, see aeg, kus ja, ja me elasime Sütiste 18 ja seal taga oli see mets, rahume, mets algas, mis lõppes siis teisel pool, nõme linnaosaga ja meie maja taga oli see vana tankitõrjet sott, et mis siis praegugi on alles seal Mustamäe haiglate kõrval. See oli see periood, kui seal käisid eestlaste venelaste lahingud. Ehk siis reaalsed sõjad ja kaklused, kaklused ja tohutud kaklused, see oli siis, kui ehitati seda mustamäelt nagu üles. Ja, ja minul oli veel üks väga oluline asi minu kujunemisel oli see, et mu ema pani mind kuueaastaselt kooli. Kuna ma ammu oskasin lugeda ja kirjutada, pole mõtet seal lasteaias rohkem käia. Ja ma olin hästi maali hilise arenguga, eks ma olin füüsiliselt siis ma olin hästi väike poiss ja ma olin juba siis nagu teistsugune, ehk siis ma nagu sellesse koolikeskkonda üldse ei sulandunud sisse. Et või mul polnudki vajadust, teised vaatasid, et mingisugune eelkooliealine on siia nende klassi pandud, eks ole, ja, ja, ja eks mulle, kui sa kooli kogukonda ei tekkinud, mul oli üks või kaks sellist sõpra, kellega tihedamalt nagu läbi käisime, aga õuemängud, kuna õue eestlasest tollel jalgpalli mänginud venelased mängisid õues jalgpalli ja kuna kuna me olime eelmises korteris Koidu tänaval olime ühe vene ohvitseriga vene ohvitseri perekonnaga elanud ühisköögiga korter, kes tulevad ühisköögid, korterid ja nendel oli minuvanune poiss, siis ma valdasin kuueaastaselt vene keelt täiesti vabalt juba. Ja, ja ma läksin venelastega jalgpalli mängima, jalgpalli, mängisingi venelastega konkreetselt õues ja talvel jäähokit, mitte midagi muud ma nendega ei teinud, mängisin jalgpalli, ma mäletan, et üks kord siis selle piirkonna eestlased, kes kaklesid nende venelastega, tulid mu juurde ja ütlesid, et kui sa nendega jalgpalli mängimist ei lõpeta, siis me loeme, et sa oled venelane, mõtlesin okei, no mis siis ikka. Kui nii, siis nii et kui muud valikut ei ole. Et ja, ja ma ei saanud sellest mitte midagi aru, et mis seal, mida see tähendab reaalselt, sellepärast et teised olid nagu kodus kuidagi nagu ette valmistatud, aga mulle sellest sellel teemal ei räägitud, ilmselt seal samal põhjusel just nimelt, et ma mängisin venelastega jalgpalli, et mitte tekitada mingisugust sellist sellist teistsugust nagu tunned ja, ja hiljem pärast maal tekkis mul ka siis nagu oma sõpruskond, aga need poisid olid must, mingi kaks, kolm aastat nooremad, seal tekkis nagu see lugu, et kus lõid välja liidriomadused. Et nende teiste endast natuke vanemate eestlastega koolis mul ei olnud midagi ühist venelastega, ma käisin jalgpalli mängimas, reaalne kogukond tekkis hiljem maale. Ma arvan, et kuskil selline 12. 11. eluaasta vahel. Et ja seal seal siis oli nagu kõike, et, et seal oli siis nagu neid õuemänge ja, ja jalgpalli oli seal ikka, no niimoodi, et päevast päeva ja ööst öösse, et poolte päevade kaupa. Ja, aga seal oli täpselt seesama, et ma olen nagu hästi tõsine inimene, oma loomult hästi-hästi, tõsine inimene kogu aeg olnud. Ja siis, kui ma kuueteistaastased Annie emasse armusin, siis kogu see seltskond, kes seal mu ümber oli, et kellega me siis nagu need poiste mänge nagu mängisime, et siis need läksid käest ära sellel perioodil kogu see kamp, et need tegid siis nii-öelda hakkasid siis tegelema nende poiste rumalusega, eks ole, aga jällegi Nad jäid kõik korralikeks inimesteks, sellepärast et see kriitiline iga oli tegelikult juba ületatud ja põhimõtted olid nagu paigas. Nonii kui sa neid jutte siin kõrvalt kuulata ja ma ei tea, missugune sinu kontakt on Aivar isa-emaga ehk enda vanaisa ja vanaemaga olnud, aga tundub, et väga sõnakuulelik poiss ei ole olnud, võttes arvesse, et juuksed on ikka nagu nad on ja ülikonda väga sageli tema seljas ei näe, ta ei kuula eriti sõna. Jah. No mina mäletan väga hästi ka seda aega 20 aastat tagasi, kus me olime vanaema vanaisa juures ja vanaema rääkis meile sama juttu, et kuulge, kas te saaksite isa viia juuksuri juurde näiteks? Või äkki räägitud, aga ära ta ikkagi seda või toda teeks. Mulle meeldib väga üks vanaisa lugu, mis ta räägib. Mul isast, et see näitabki, kui konkreetne ja niisugune läbimõeldud tegutsemine oli juba nii noores eas, et kui ta lasteaeda viidi, siis talle ei meeldinud seal. Ja siis ta oli teinud seal aga nutma ja kisama ja siis viidi ja järgmine päev prooviti uuesti ja siis ma ei tea, äkki kolmandal päeval teatas, et tead, isa ja veel kaks päeva teen seda tramburai ja siis ma olen rahulik ja siis kaks päeva oligi ja siis kolmandal päeval oli laulik, läks ja mängis või tegutses oma asjadega. Et ta on nagu väga teadlik olnud sellest, et miks ja mida ta teeb juba vist väga noorest. Ma ei tea, kas sa oled märganud, on see üldse nii ilmne, et kui sa mõtled oma vanaisa ja vanaema peale ning Aivari peale, et kas sa näed teatud iseloomujoonte või või väärtuste ülekandumist, põlvkonnast põlvkonda? Nojah, kindlasti mulle tundub, et isa on saanud selle väga põneva temperamendi, mis on vanaemal, sellepärast on ka isal võib olla, kui tal on olnud mingisugused konfliktid, näiteks või asjad, et, et need on pigem vist vanaemaga olnud, et et nagu öeldakse, omasugused mõneti nagu põrkuvad ja, ja tahavadki üks teistega võidelda nii-öelda, et et isa on hästi tugev isiksus ja, ja siis vanaema samamoodi, et kindlasti enne Kas Aivar mainisid, et koolis sa ei olnud päris oma keskkonnas, et sa juba vanuse tõttu või õigupoolest nooruse tõttu tundsid seal ennast natukene teistmoodi kõik teavad sind praegu ikkagi liidrina. Jalgpalliliidrina sa oled läbi surunud asju, mis, mis tõenäoliselt on võimalik läbi suruda ainult teatud omadustega inimestel. Kas need ilmnesid kuidagi koolipõlves ka, et kui sa nüüd laset klassid silme eest läbi just põhikoolini või, või siis gümnaasiumi keskkooli lõpuni, kes sa seal olid? Pigem pildil või pigem pildi servas nurgas? Ma polnud üldse pildi peal, et et ja, ja see peab tõesti nagu paika, et ma olin hea õpilane. See on selge, et aga ma tegin seda ikkagi puhtalt kui kohustust, täitsin seal koolis. Ma õppisin hästi sellepärast et siis olid privileegid. Teises ja kolmandas klassis, mäletan, et kui sul ei olnud nädala jooksul ühtegi kolme jooksvalt, siis ei pidanud laupäeval kooli minema. Ja ma käisin laupäeval koolis ainult esimesel nädalal seetõttu, et ma ei teadnud niisugune reegel. Ja siis sain teada pärast seda on kunagi olnud ühtegi kolme väga pragmaatiline ja, ja see peab tõesti paika niimoodi, et kui mulle alguses üritati koolis mingi üles, ma pole kunagi käinud ühelgi klassiõhtul pole kunagi käinud ühelgi kooli lõpetamisel. Ei-ei, kaheksa klassi, nagu toona oli kaheksa, eks ole, lõpetamisel ei ole käinud, ei, ei ole käinud ühelgi seepärast, et kõik põhimõtted sõnastasin endale umbes kümneaastaselt, aga võib-olla üheksa aastaselt. Ja see on täiesti tõene, ütlesin endale. Ma ei hakka kunagi alluma massipsühhoos ile. Ütlesin endale selle sõna välja selliselt. Teine minu jaoks oluline asi oli see, et ma kirjeldasin ära, et mehe ja naise suhted mäletan väga hästi, et see oli jah, see pidi olema 10 aastane, siis ma tulin neljandas klassis, mäletan, kus ma olin tänaval mu ees läksin üks poiss, üks tüdruk ja ma mõtlesin endamisi, et vaatasin neid ja sõnastasin, rääkisin nendega niimoodi, et väga kurb, et poiste tüdrukud nii halvasti läbi saavad ja väga kahju on, et et tüdrukud ei usalda poisse, aga aga poisid ei väärigi seda usaldust. Siis tegid mingid järeldused enda jaoks. Aga keskkooli lõpetamisel? Helve Luukas oli meie klassijuhataja ja tal oli niisugune komme, et keemiaõpetaja, et ta iga igal keskkooli lõpetamisel andis igale kinkis ühe raamatu. Ta kirjutas sisse. Tsitaadid, mis iseloomustas kõige rohkem seda inimest. Et ehk siis kui sa küsid nende mooduste väljenduse peale, siis Helve Luukas kirjutas minu raamatusse Lenini tsitaadi. Ei eksi see, kes mitte midagi ei tee. Ehk siis ma arvan, et ta ei ole oma elus veel niimoodi puusse pannud varem ega tõenäoliselt ka mitte hiljem, aga põhjus oli väga lihtne. Ma olin väga hilise arenguga. Ma sain rahulikult, mindi forsseeritud, kuskilt otsast, ma olin, elasin oma elu, lugesin raamatuid, mängisin oma õnge ja ma sain küpseks 21 aastaselt TPI majandusteaduskonna kolmandal kursusel ühel kindlal päeval. Mul oli minu sarnane pinginaaberkoolis kogu aeg üks ja sama. Mu sõber siis nagu ja meie suhtlemisviis oli selline, et ta küsis mu käest midagi siis umbes kolme kuu pärast, vastasin, võib-olla vastasin mõnikord ühe kuu pärast, mõnikord kahe kuu pärast, aga see oli nagu normaalne, et et tõesti nii oli. Ja, ja ülikoolis ma ei suhelnud ka kaks esimest aastat praktiliselt üldse mitte kellelegi ka ja mul oli siis kommet tipi majandusteaduskond asus tollal võib-olla ka praegu seal kopli tagaotsas kõige lõpus, Kopli poolsaare lõpus. Mul oli tol ajal komme siis loengutest jalga lasta. Mõnikord, kui ma läksin hommikul kaheksaks loengusse ja, ja tundus, et see päev kohe seal ülikoolis kuidagi taha olla, siis sõitsin trammiga balti jaama, vaatasin mõne bussi ja sõitsin kuskile kaugesse metsa ja hulkusin päev otsa, tulin siis tagasi. Aga, aga teine ütleme, kui mul oli niimoodi, et ma ei saanud nagu tervest päevast ära jääda. Seal oli veel igasuguseid toredaid loenguid, kus väga mõtet olla ja, ja ma läksin jalutama koplisse, seal olid ju need samased liinid, mis täna on veel aktuaalne, viies liin ja nii edasi ja nii edasi, et oli ju väga huvitav vaadata, kuidas need inimesed seal nagu elasid. Et pooleldi põlenud majalobudikud ja, ja kogu see maailma üle järelemõtlemiseks oli see ju suurepärane koht, lisaks teen viisid enamasti need tänavad viisid mere äärde ja see oli väga-väga huvitav elu üle mõtlemise koht ja mäletan, et ühel sellisel kahetunnisel jalutuskäigul seal Koplis ma sain äkki valmis. Ehk siis tagantjärgi ma olen mõistnud seda selliselt, et ma sain valmis, ehk siis maailm enam minu peale mõju ei avaldanud, ma olin küps. Ma läksin tipi õppehoonesse sisse, mäletan, et minu rühm oli seal kuskil suhteliselt lähedal kogunenud Troppis aknal läksin nende juurde, hakkasin vabalt suhtlema. Kui te raadioeetris olete mingid kuulane, Mul site perse kõik niuksed, asjad tulevad ilusti, aga näiteks suguelundite nimed või sellist, ma pole elu sees kunagi ühtegi korda tarvitatud. Noh, mis poiste puhul tavaline, eks ole, mitte iialgi, et ehk siis ma tahtsin olla nagu väga tõsine, ma olen selle piiri nagu kuskile Tõma natuke teise kohta teistmoodi ja, ja, ja tagantjärgi võib öelda, et noh, mingisugune selline kui erinevate kultuuride summa on minus nagu väga väga tugevalt ladestunud selliseks mingisuguseks, siis omalaadseks Eesti eesti kultuurikihiks eesti mehe kultuurikihiks millekski selliseks Kui üks inimene nii noores eas kujundab endale põhimõtted või need kusagilt tekkimat, ma ei kujuta ette, mis täpselt toimub, sest minu jaoks on see täiesti võõras teema. Ma ei mäleta midagi niisugust oma lapsepõlvest, et et mõni steitment või et ma pean kuidagi nii olema. Mis need sinu jaoks olid, kui sa nendest põhimõttest Nendest veidi räägid, et see kõlab ka natuke veidralt, et sa ei lähe iseenda lõpetamisele, justkui sa ütled, et sa ei lähe, kaasab massipsühhoosi ka, see on nagu kahe otsaga asi. Mulle tundub, sest jalgpall, kuidas sa veel seda nimetatud, kui mitte massipsühhoos? Olgu, see on tulnud hiljem. Aga äkki see on näiteks minu vahend ma ei tea siis inimestega suhtlemiseks või midagi sellist, et et seesama jalgpall praegu, et äkki ta on viinud selleni, et näiteks kui ma oleks puhtalt võiks paar päeva tagasi juhuslikult sattusin jaanuari aasta tagasi jaanuaris siis Postimehes avaldatud ühe novelli peale, kus oli kirjutanud literaat mu ette koguni näiteks kirjandus oleks, võib-olla ma saaksin võibolla kontakti liiga vähestega näiteks, et äkki sealt palju minu jaoks suhtlemisviis inimestega. Ma ju võtame seda väga tõsiselt, et ma ei lähe küll mitte kuidagi massiksootilises massipsühhoos on ju inimestega manipuleerimiseks eelkõige, eks ole, et, et ma või inimesed ise manipuleerivad endaga läbi selle, et viivad ennast kuskil, et noh, ma arvan, et see on nagu hästi loogiline, et see ikkagi see jalgpalli sellepärast et see kõnetab just nimelt kõiki, et see on võib-olla nagu see on võib-olla minu jaoks kõige parem poodium rahvaga suhtlemiseks, võib-olla ka maailmaga suhtlemiseks, sellepärast et see toimib ka Euroopa ja maailma tasandil täpselt sedasama nagu kirjeldada, ega jalgpalli rollija tähendab tõsi ja, ja, ja kindlasti ma ei ole kuidagi nagu ära kasutanud, et, et see on ikkagi väärtuspõhine väga ja kui sa võtad ükskõik, ma ei tea loomulikult läheb jalgpall korda massidele, aga ta on lähedal läinud, läheb korda ka inimestele, kes ei ole siis muidu väga elitaarset asjadega, ma ei tea. Mäletan Šostakovitši päevikutes oli, oli selline rida kuskil, kus ta ütleb, et, et, et mõnikord ma ei saa endast aru, kuidas võib mulle üks ebaintelligentne valdkond nagu jalgpall olla sedavõrd oluline. Et ehk ta päriselt ei saanud aru, et, et seal on ka nagu viisid või, või Karl Ristikivi näiteks, kui võtta eesti kultuuriruumist, kes kes hingedeöösse on näiteks kirjutanud sisse tema kõige, võib-olla kuulsamaid kuulsamaid romaane, ühe stseeni, mis siis mingil moel kirjeldab sellist eksistentsiaalset õhustikku, kus siis suur hulk inimesi liigub mingisuguses füüsil selles ruumis. Ja tegelikult ta kirjeldab, kuidas rahvast tuleb Haiko Stockholmi Rootsi liiga mängult ära, et selle, ta on võtnud selle kujundi, nagu sealt üle selle nii-öelda oma vaimset sõnumit on edastanud jalgpallimängult lahkudes tekkinud kogemuse kaudu. Et ilma sest jalgpallimängud seal räägiks, et ta, ta, ta on hiljem öelnud, et ta on oma jalgpalliarmastuse kirjutanud isegi sisse hingede öös ühes stseeni näol ja, ja seal ei ole teises seene seal ainuke stseen, mida saab selliselt nagu võtta. Kuhu ma tahan jutuga tüürida, on ühe perekonna algust. Kui hästi sa mäletad, kui esimesed lapsed sinu perre sündisid, mida sa periood su elus endast kujutas, olid sa selleks valmis? Kuidas sa seda nägid ja sellele kaasa elasid? Tol hetkel, kui ma mäletan, et, et ma mäletan veel kord kordan, ma mäletan täpselt, kus ma olin, millise maja ees 10 aastaselt ja kuidas mu ees liikus, siis see poiss ja tüdruk, et kui ma rääkisin sellest, et et mulle ei meeldi, kuidas mehed ja naised omavahel suhtlevad tüdrukud ja poisid ja ja et see suhe ei ole täiuslik, siis ma tegin veel ühe otsuse, ma tegin otsuse, et ma võtan naiseks esimese tüdruku, kellesse ma armun. Võtsin selle otsuse, et ma ei tohi, ma ei tohi niisama kedagi nagu petta ja mina olin siis 16 ja tema oli siis 13, Anni ema oli siis 13 ja ja muidugi mäletan ka kõiki neid, neid laste sündimisi ja. Me elasime tol ajal nagu väga kitsastes oludes siis meil on nagu väga väike maja ja, ja, ja väga samal ajal selline väga vahva meeleolu selles selles selles majas ja selles keskkonnas ja kõik nii-öelda lehmad ja kõik muud asjad, mis seal käisid, olite, olid selle maja ümber ümber olemas, mitte küll meil endale, aga, aga mis on nagu laste kasvamist nagu tohutult vajalik ja mis mind sellest laste, väikese kui nad väikesed olid, mis mind tegelikult nagu. On olukorra, millega ma ei ole rahul ja mida ma, mida ma, mida ma tahaks muuta, on just see, et mis oli nagu väga oluline õppetund ka tegelikult nende lapsepõlvest oli see, et kui nad olid mingil hetkel väikesed, siis ma mõtlesin niimoodi, et et noh, eks ma ehitasin tollal üles ka mingisuguse suure suure süsteemi eeldusi ja mõtlesin, et ema peab vastutama lasteaiast, et ma, ma pean pühenduma tööle. Et tegelikult ja, ja see on see, mille ma pärast ümber hindasin, seda ma poleks tahtnud tegelikult sellist otsust teha. See oli vale otsus, aga eks ma tegelikult tol perioodil natuke kandusin ka kõrvale oma oma mingisugusest, mitte küll põhimõtetest, aga, aga mingitest olulistest asjadest ja mille juurde ma siis jõudsin hiljem tagasi. Üks oli ka see, et ma arvan, ma 10 aastat ei lugenud ühtegi raamatut, näiteks mul hinge ikka meeletult nälga. Ma arvan, et tol esimesel perioodil, esimene seitse aastat töötasin niimoodi, et ma läksin kõikidel nädalavahetustel tegin tööd ja siis oligi see periood, kui ma tegelikult nagu tuli, esimene suur kriis, kui ma, kui ma, kui ma kukkusin reaalselt füüsiliselt ära, eks ole, aga samal ajal minusse nagu loom loomulik isa oli endiselt siiski nii palju ikkagi olemas, tõenäoliselt, et lapsed päriselt seda selliselt detaiunudki, et ma vaimselt nii ära olin tegelikult kogu aeg. Aga ma olin ikka ikka ikka küpsega. Põhimõtteliselt nägi see asi välja niimoodi, et et hommikul Anni ema siis kuulas, kui buss keerab kaks pool kilomeetrit eemal nõmmetee ristil, keeras nagu välja meie suunas, äratas mind kiiresti üles viimase hetkeni magama, ruttu riided selga ja, ja bussi peale ja siis öösel tulin. Viimane buss tuli meie juurde kella kuue ajal õhtul tulin Paide bussiga teatribuss, kes tol ajal selline Tallinn Paidegi kiirbuss, mis väljus 22 15 õhtul Estonia teatri juurest. Ja siis sellega tulin, tulin maha Tartu maanteel, mis meie kodust viie poole kilomeetri kaugusele sealt tulin siis poole 12-st poole üheni, tulin siis öösel jala. Selline see elu nagu enamikel päevadel välja nägi, hiljem mingil hetkel tekkis auto, mingil hetkel käisin jalgrattaga bussi peale aga öised tulekut metsast läbi, sealt seljakott toiduga seljas. Minul endal see kahetsustunne nende lapsepõlvega seoses jääb ja Janni noorem vend Pelle just äkki mul nädal tagasi ütles selle kohta, et et sellise lause, et aga tegelikult siis sa ehitasid kõik üles. Aga see lause esimene pool ei puudu tegelikult, eks. Järelikult oli seesama ka selline pool kõlased oleks tahtnud, et sa oled seal meiega. Ma ei oska öelda, mis see mõõdupuu on, aga küsin su käest ikkagi, kui palju sa end kasvõi tol eluperioodil nii-öelda olmeinimeseks pidasid või üldse läbi elu oled pidanud. Kas sa mähkme vahetamise inimene näiteks oled? Mul ei ole probleem mitte mingite selliste asjade kahtlemata loomulikult ei, ei, selles kogu see kogu see asi ongi, et ma olen nagu ühendanud enda jaoks elus emotsionaalse ja praktiliselt väga hästi ära. Jällegi tuleb meelde ülikoolis, ükskord olime kahe siis neiuga, olime sööklajärjekorras ja siis ma ei mäleta, mida ma seal rääkisin, seal siis juba Erelt üle 21 suhtlesin teistega. Siis üks neist ütles, et ma pole kunagi näinud veel kedagi, kelles on sedavõrd ühes inimeses koos romantika, pragmaatika ehk siis. Ma olen, ma olen suutnud ühendada ära seal nagu see maailma emotsionaalse poole ratsionaalse pooled, ehk siis kahtlemata. Ma olen unistaja, aga mul on reaalne võime jõuda, tunnistasid ka ellu viia, tajuda ära, mis on reaalne, mis ei ole reaalne ja, ja kõige tähtsamat leida alati tee, kuidas see nagu üles ehitada ja ei, ei, ma ei ole elust võõrdunud küll kuskil otsast, et aga näiteks praktiliselt iga raamatut, kui ma loen, siis ma elan niivõrd jõuliselt rollidesse sisse, et igal pool on midagi minust. Mõni aasta tagasi ma lugesin kõigepealt Šveitsi kirjaniku Pascalmeržeeri nahtsug, noh, Lismon, ehk siis öine rong, Lissaboni. Ja kus ma niivõrd selgelt samastusin peategelase intellektuaalsete omadustega, mõtlesin, kurat, see olen mina täpselt kirjeldatud. Mina pole kunagi kuskil leidnud kirjandusest veel nii täpselt ära kirjeldatud mind. Ja, ja järgmisena sattusin lugema Jevgeni buda laskini lambri, mis kirjeldab siis vene kultuuriruumist seda ürginimest, seal kultuuriruumis on need ürginimesed kõikide tajude ja ja tunnetega lugesin ja mõtle saadikule, teine raamat siia otsa ja see kirjeldab ära minu emotsionaalse poole. Saatsin lastele ka tookord sõnumi kohe, et lugege neid raamatuid, et ma tunnen täisvastutust oma kohustuste muude asjade eest. Ma arvan, et võib-olla võib alati loota. Ma ei pea kunagi alt ja teisest küljest on täpselt see, et KuMul on uni. Ükskõik kui ma olen oma aidanud magama ja, ja ma võin unustada kõik. Anni siis, kui sina sündisid, kui sa olid väike laps, siis minu arvepidamist mööda suisa juba oli end jalgpalli lõika maha müünud suhteliselt. Kas kodus olid mõned muud mänguasjad ka peale jalgpalliga seonduvate vahendite? Kusjuures ma olen, ma mõtlesin selle peale, et ma olen ainukene laps, kes pole jalgpallitrennis käinud. Et kõik teised õed-vennad on jalgpallitrennis käinud. Päris ausalt, ma ei mäleta mänguasju, kui ma mõtlen tagasi sellele ajale, kui me olime noored, siis meil oli kogu aeg tegemist. Meie mänguasjad olid näiteks vanaisa ehitas seal majanaabrile, hiljem meilile, naabri lehm oli mänguasi põhimõtteliselt küll, jah, vaene naabri lehm ja olid vanaisa, haamer, naelad, ehitasime sinna mingi tonni asju, et mul abikaasa naeris, kui me esimene aasta saime kokku ja siis ma vaatasin seal ajalehte, ütlesin voh, me oleme kontserdile. Ja siis millisele kontserdile näeme, Kukerpillid. Ja siis ta vaatab mulle, et mis asja kukeriks kõgervilid, et mina mäletan väga selgelt neid asju, mida me isaga koos tegime, et isa laulis, Kukerpillide lugusi laulis ja, ja laule. Siis õhtuti ma kandsin käte peal, kõik olen nad häälitan magama lauldes, et ja valdavalt Kukerpillide repertuaaris. Ja ma isegi ei teadnud, alguses ma olin äkki 18 koma küsis isalt, et, et mul on mingi mälupilt selline tüdruk istub kuskil selle kas kas siis hobuse taga ja külgutab jalga ja rääkisin talle erinevaid neid lugusi lauludest ja siis ta ütles mulle, et näed kukervil laulud, et mul olid mingid mälupildid, lihtsalt, mul ei ole aimugi, mis need laulud on. Ja me ju käisime jalgratastega väga palju sõitmas ja mina mäletan selle koha peal, ma mäletan väga, väga õnneliku lapsepõlve kuni 10. eluaastani ma ei osanud nagu näha midagi, et et kedagi nagu ei ole või kedagi, kedagi peaks rohkem olema kodus või mitte, meil lehmi oli seal 20 kõrval kah ja üks tüütud ära leidega ja nii edasi. Õhtuks tuli koju ja süüa sai ka, et noh, mina ei näinud, et imelik oli ka, võib-olla ma, ma ei, ma võin öelda, palju see oli, 20 30 ruutu see maja kokku, kus me viiekesi elasime, tualeti ka ei olnud, eks ole, endal väga optimistlik, et noh jah, et jah, ma arvan ka, et pigem, et, et tualett oli väljas ja minu jaoks jälle täpselt samamoodi. Ma ei näinud selles mitte midagi imelikku. Tualett oli väljas, seda sõitsid ilusti kuivkäimla. Nojah, et, et see oli minu jaoks nii loomulik ja, ja tegelikult, et üks asi, mis nagu tänasel päeval on minus väga tugevalt sees ja mida hindab kindlasti väga tugevalt mu abikaasa, on see, et Ma ei lähe stressi väga paljudest asjadest. Mul ei teki mingisugust sihukest halba tunnet, et ma vaat et ma peaks olema vaikselt või ootama kedagi või see kannatlikkus, mingisugune on väga palju tekkinud selle kõrval, et isa on väga konkreetsed, mingid, et ajad, millal ta tuleb, noh, jääb siis hiljaks või mitte, et mul on kuidagi temaga harjunud kaasas käima saaliturniiridel näiteks. Oh noh, laps peab istuma seal tribüünil üheksa tundi, noh, mis siin ikka istunud. Et ma võtan nagu väga-väga rahulikult selliseid asju, mis tänapäeval Sa näed, liikluskultuuriinimesed siin sõidavad sulle ette ja siis kui sa kogemata pidurdad, siis nad näitavad sulle näppu aknast välja ja nii edasi. Ja siis ma lihtsalt naeratan neile vastu, et, et noh, mis siis ikka vaata, et ma ei lähe nagu endast välja väga-väga paljudest asjadest ja kuidagi hästi sihuke, et kus ma selle, selle mingisuguse mõnusa ja ma võiks olla tänasel päeval öelda mingisuguse rahulolu, suure rahulolu ja sellise sisemist sisemist pinget nagu. Mul ei ole tekitatud kunagi lapsepõlves, et ma näiteks peaks saavutama või vaatan täna teatud saateid ja asju ja vaata, need lapsed peavad seal lava peal olema ja astume kaks samu siia ja vanemad teevad seal kõiki liigutusi kaasa, eks ole. Et see on tore ja las nad teevad ja minu poolest kõik on vahva, kui neil on tore, lastel tore, aga minul ei ole kunagi seda pinget tehtud, et pandud peale, et ma pean mingisugune olema. Sa ei ole tundnud ootusi kodust, et pead midagi saavutama, kuhugi jõudma. Absoluutselt mitte, ja ma arvan, et see on ainuõige, sellepärast et mina olen alles kusagil, ma, ma ütleks, 25, on see elu eluaasta, millal ma hakkasin tundma ise niimoodi huvi asjade vastu, mida ma, mida ma ise tahaks teha, eks ole. Millega ma tahaks kuhugi jõuda. Üks lause, mis selle mu abikaasale väga meeldib, ta meeldib isegi mulle teinekord nüüd öelda, et et isa ühte lauset, mis ma, mis paneb nagu kõik paika minu arvates. Meie rumalustega ei tegele. Et sa ise mõtled siis enda jaoks välja, mis on need, mis need rumalused ja tegelikult jälle siin istudes ja mõeldes mõtlen, et ta ei ole kunagi mulle öelnud, tead, ära seda tee või ära toda tee. Näiteks ta on mulle öelnud, ma mäletan väga hästi, et ühe endise peigmehe kohta see oli küll jobu hiljem aga ennem ta ei olnud mitte midagi, ühesõnaga vihma siis mind peigmehe juurde visata. Aga hiljem on selge. Vend vahetult ees vend vahetult järel, suhteliselt väikeste vanusevahedega, eks väiksena, kas sind kiusati ka? Geimi kiusasin väiksema, suurema vennaga, vist? Mulle tundub, et tegelikult. Ei, ma olen alati visanud nalja, et me oleme nagu kolm poissi, et sellised riided, mis meil käepärast olid, olid seljas ja, ja kõigil olid siuksed õlgadeni juuksed ja jooksime ringi seal, et et mingit sellist vahet ei ole küll, et sa oled tüdruk või, või midagi sellist. Tegid kaasa, mida poisitekteerisid põhimõtteliselt. Ja vein veidi oli, siis mingi hetk hakkas jalgpalli mängimine, siis vend ütles, et nojah, et kui sa ei tule, siis oled kaotaja siis kaotaja ja mina loobusin suhteliselt kiiresti, oh vahet ei ole, et ma kade. Koduõppest räägime kohe, sest mingil põhjusel on sinu filosoofias olnud Aivar, see eranditult kõikide laste puhul oluline. Kõigepealt Danny, sinu versiooni sellest kuulates Eestis ei ole vist väga palju neid lapsi, kes saavad selle privileegi osaliseks või sellise karistuse osaliseks. Ma ei teagi täpselt, mis seisukoht võtta. Sest igal asjal on plussid ja miinused. Isegi sellel asjal on miinused. Kuigi te võite rääkida mida tahes, ma saan aru, sinu mälestused on tegelikult klassidest üks kuni neli. Nad on väga toredad. Kui ma pean meenutama Ma tahaks päriselt öelda, et ma mäletan õppimist kui sellist, konkreetselt seda, et istu ja õpi. Et nüüd sa pead seda tegema ja vaata, et sa ei jäta midagi vahele, siis ma mäletan viiendast klassist, et ma ei mäleta seda esimest nelja klassi üldse? Jah, et me käisime metsas. Me õppisime need seened selgeks samblikud samblad, kehaline kasvatus, väga vahva, me lihtsalt jooksime, hüppasime üle lombi ja kes hüppas kui kaugele, kes proovis teistmoodi. Et Ma ei mäleta seda õppeprotsessi nii kooli mõistes, onju, aga mäletan, et mul oli inglise keele õpik ja ma väga tahaks seda õpikut uuesti endale. Et ma õppisin seal Timm ja siis timm is häboy, eks ole, ja lugesin seda ja mõtlesin, et millal ma saan juba järgmise lehe keelad keerata, et ma tahaks näha, mis timmiga juhtub, eks ole, et mis ta, mis ta teeb siin raamatus ja nii edasi, et et protsess, see oli, see oli elu selles suhtes, et sa, sa ei võtnud seda mingisuguse tuupimise või asjana, et õppisid isa-emaga. Ja lõpus siis neljas klass, äkki oli matemaatika eesti keelega natukene abi siis naabritädi seal oli matemaatikaõpetaja, abistas, et me kõik kolmekesi olime koos, kes siis tegi oma harjutusi, sai valmis, siis vaatas, mis kõrval teine teeb ja nii edasi. Mingi aeg te õppisite ka siis kolmekesi koos Est päris või, või kahekesi koos? Et tegelikult me oleme kodus, kui me oleme neid asju teinud, me oleme kõik koos teinud. Et kui me seal matemaatikaõpetaja juures käisime, siis me kolmekesi koos käisime. Miks niisugune mõtteviis Aivar, sest me juba jutust saime aruanne ei ole ju ainult sinu lastest, kes on koduõppes ka kõik järgmised. Mõtleme. Hästi rahulikult, lihtsalt miks omal ajal kool tekkis, et mis selle põhjus oli? Selle põhjus oli see, et vanematel ei olnud piisavalt teadmisi selleks, et lapsi õpetada, lugema, kirjutama, lõpetada, õpetada lastele elementaarseid, siis teadmisi ja, ja see oli, seepärast oli kuul nagu vajalik. Et mis on tänapäeval kooli esimene funktsioon, valdav osa koolide õpetatakse inimeste alluma lükatakse inimene raami raamidesse, õpetatakse tallu. See oli mul jällegi väga varakult selge, et, et see veri ei vaja seda või ei, vastupidi, tal ei tohi seda sellist asja nagu luua, see veri vajab vabadust, kuna tal on vastutustunne olemas sees täiesti. Ja sellepärast ongi see kõik nagu selliselt nagu kujundatud ja, ja no ma ei tea täna, kui kõik nad on lõpetanud ülikoolis bakalaureuseõpe, need, kes on koduõppel olnud ja, ja kaks kolmest mäki magistrina lõpetanud juba midagi sellist. Minul on magistritöödega Aga sellel vist kaheksale ja ja ma ei tea, kus siin nende asjadega omadega on, aga see on tähtis ja sul on lapsepõlves vaja ruumi. Sul ei ole vaja raames, sul on vaja ruumi. Loomulikult eeldus on see, et vastutustunne on paigas. Näiteks praegu nüüd, kui ma kõige noorema tütrega, siis olen nagu seal õpiprotsessi hästi tihedalt seotud. Ma võin täpselt öelda seda, et meil läheb 50 protsenti. Me kasutame 50 protsenti aega õpiajast, täpselt pool sellest, mis, mis läheb neil koolis, see tähendab seda, et inimene saab ülejäänud ajal areneda, eks ole. Ja, ja, ja selle arenemiseks ongi vaja ikkagi õhku ja ruumi ja kõike seda. Aga ikkagi, kuidas, võttes arvesse, et sa ise ju endiselt oma oma lapse õpetamisega tegeled, siis kuidas sa selle aja endale planeerid, kas asjad käivad ikkagi tähtsuse järjekorras, et sa tead, kolmapäeval kella 10-st näiteks kella kaheni, tegeled sa selle asjaga, sest miks mulle tundub see natuke keeruline. Sul peab olema just enda suhtes distsipliin, et sa ei anna kusagilt järele või et ei hakka kompromisse tegema ja ei lase kusagilt nii-öelda lohisema. See ongi seesama. Kogu aeg räägime vastutustundest sellise olemas ja ja kui me võtame nüüd sellesama asja, et ma ütlesin, et aastane ette planeeritud tähendab, kalalõigud on planeeritud, ehk siis mina annan matemaatikat ja vene keelt praegu Pillerinule, kes on kolmandas klassis Ruhnu koolis ja, ja ehk siis need päevad, kui ma lähen Tallinnasse mandril meil matemaatikat vene keelt ei ole ja me õpime veel esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev, ehk siis meil pole olnud veel reedet vaja kasutada, olnud siiamaani polareedelt kasutada ja me kasutame, Meil on kolm tundi päevas ja, ja muidu on niimoodi, et me sööme hommikust ära ja kui me oleme, mina söön kõige kiiremini, mina lõpetan hommikusöögi söögitoas, siis meil on söögituba, on ka klassituba. Ja siis meil on seal see tahvel, kuidas see tänapäeval nimetatakse, see, kus on ruuduline paber peal, kuhu viltpliiatsiga saab kirjutada. Ja siis Pillerini ema söövad, mina tõusen püsti ja teen päevakava ja kõigepealt paneme paika kolm tundi ja siis sõltuvalt minu tegevustes, kas mul parajasti põleb midagi kuskil, mida pean kohe mingit tööd tegema või minu tööd iseloomust sõltuvalt siis paigutame minu tunnid üldjuhul teiseks või kolmandaks. Et tema harva alustada. Sellepärast, et mul tavaliselt ikkagi midagi sellist on, mis ma pean hommikul kohe kiiresti ära tegema. Esimene tund tavaliselt tavaliselt ei ole, aga täpselt täpselt jah pool ja see on poolajast kulub ja, ja see on väga kindel süsteem, täpselt nii ongi. Aga kui formaalne see koduõpe on näiteks tundide kestvuse suhtes ja päeva pikkuse suhtes, et kui laps ära väsib, kas siis sa otsustad, et aitab küll või, või on ikkagi mingisugune kondikava mingitki? Ei, meil on, me ajame täpselt õppeplaanis näpuga järge. Ma võin tuua äärmuslikke näiteid, et üldjuhul meil on, me kirjutame sinna tunniplaani sisse ikkagi niimoodi, et ala 10 15 eesti keel 11 15, matemaatika 12 15 Inimeseõpetus, eks ole. Et ehk siis me plaanime 45 tundi tund ja 15 minutit, vaheaeg, meil on igas tunnis, mida me tahame teha, ehk siis Meil matemaatikas on nagu väga selgelt, et me tahame kahe peamis nagu ühe tunniga tegema ära kahe tunni materjali, eks ole. Tahame, see on kujunenud välja niimoodi, et see on nagu normaalne. Aga on olnud niimoodi, et me oleme teinud selle kahe tunni kakud on ehk siis 45 minutilise kahe tunni materjali asemel oleme teinud kuue tunni materjali ehk siis ta läheb nagu väga heasse hoogu ja nii edasi. Oleme niimoodi, et oleme lõpetanud ära 45 minuti pärast, siis näeme tol päeval. No üldse ei lähe, eks ole. Oleme istunud kuus tundi, üks kord kahe tunni materjali kallal, sellepärast et see oli puhtalt selline olelusvõitlus, ühel hetkel tekkis, kumb on kõvem see noorem õde, sealt tuleb selline jõuline naisterahvas. Et ühesõnaga oli üks võimuvõitlus, et kumb jääb peale, kas tema või mina, kuus tundi tegime selle tulemusel, mina käisin pärast öösel kiirabis ja temal oli 37, viis palavik. Ja järgmine hommik ja aga kõige tähtsam ongi see, et järgmine hommik, Me istusime, arutasime omavahel üheksaaastane laps ja mina ja ema ka loomulikult arutasime seda, mis ilmneb, juhtus ja kuhu me miks, milleni see kõik nagu viis puhtalt olelusvõitluse rääkisimegi sellest olelusvõitlusest, mis toimus eelmine päev, aga on ka läinud 45 minutit, on ainuke tund 10 tund, 15 tund, 20, kui mingil põhjusel ei klapi, aga me vaatame, et on tark läbi suruda see siiski, et mitte tekitada seda, et iga kord, kui läheb kui ei ole nagu päriselt seda tuju, siis siis jätamegi pooleli. Sa pead nagu tajuma, kuidas on nagu õige, kuidas ei ole õige, aga väga kindel süsteem on kogu aeg nagu asja taga ja õppematerjali plaanis, ma lähen kirjutan omale hariliku pliiatsiga aasta alguses kirjutan kohe ette endale. Ma vaatan, et kuidas ma nagu mul on enda graafika teada, eks ole. Et ma jõuaksin nii-öelda, kui me peame vastava minema mai lõpus, et selleks ajaks materjal läbi ja praegu ma võin öelda, et, et ma olen umbes või meie oleme temaga umbes kaks nädalat ees. Ema on eesti keeles k piller innuga ka umbes kaks nädalat ees, et Eesti ühiskond, ma ütlen väga selgelt, meie kestmajäämine, mitte kestmajäämine, sõltub sellest, kui palju me suudame kasvatada üles isiksusi, see on meie absoluutselt ainukene is. Sellepärast see nii-öelda koduta võimaluse nagu üli ülioluline ja, ja ma tean, et seda Tallinnas on, kui ma ei eksi, 170 last koduõppel muidugi erinevate põhjustega. Aga minu jaoks täna haridussüsteem on ikkagi süsteemi pärast ja ta tegelikult oma olemuselt õpetab inimeste ta tegelikult surutakse laps raami selleks, et teda oleks, kuidas öelda, temaga oleks pärast lihtsam toime tulla. Ega täpselt samamoodi, mis sa arvad, et sõjaväeteenistuse põhjus on see, et sõdida seal võetakse, meestel lihtsalt lõigatakse kogu iseseisvus ära, et mehed on oma olemuselt loomingulised ja, ja võetakse nende loomingus lihtsalt ära, et ega seal muud funktsiooni ei ole. Nii kurb kui see ka ei ole, aga mul on seda hea rääkida, sellepärast et et meil on nagu selle vastutustunde tasakaaluga nagu hästi. Kui sa juba sõjaväge mainisid, missugune su enda taust või ajalugu selle koha pealt on kokkupuude Nõukogude armeega? Jällegi ajastust umbes kaheksa üheksa 10 eluaastat, et siis selline filosoofiline mõtisklus, et meestel ja naistel mõlemal elusaks halbasid, naised peavad sünnitama, mehed peavad minema sõjaväkke. Et oli minu selline lapsepõlvemõtisklusi, siis mõtlesin, et selles suhteliselt nagu meestel poistel parem sõjalast on võimalik ikka kõrval hoida, sünnitamisest ei ole. Aga hiljem ma juba sain aru, et naised on loodud ka kahtlemata vastavalt selliselt naistele sobib sünnitamine paremini kui sõjavägi. Et see on täiesti ilmselge, aga sinu viis ära nihverdada oli niimoodi, et mul vedas, lihtsalt. Ma olin viimane. 1980. aastal astusin tipi majandusteaduskonda viimane aasta, kellel ülikool, vabadussõjalaste, need, kes 81. astusid, need korjati kõik peale esimest kuud sõjaväkke ära ja siis pärast said alles tagasi. Ja mul vedas ka teistpidi, sellepärast et kuna need süsteemid ei töötanud koordineeritult, siis tippis oli muidu niimoodi, et oli sõjaline algõpetus alates diskursust, eks ole, filtri teel käisime igal reedel kella üheksast kuni 16-ni ja pärast seda järgnes kolmekuuline sõjaväelaager Kaliningradi oblastis, kus siis selle kolme kuuga Sitel neljandat kursust suvega olid, Kaliningradi oblastisse saadi ohvitserideks. Aga kuna nüüd hakati minema sõjaväkke, siis see muudeti ära. Ehk siis, kuna üliõpilased olid kõik juba sõjaväes käinud, siis asendati 90 päeva Kaliningradi oblastis 45 päevaga tapal ja see rakendati aasta enne, kui need ühesõnaga oli üks aasta, kes polnud käinud sõjaväes ja läksid tapale 45-ks päevaks ja see oli minu kursus, aga ma olin endale sõnastanud kogu aeg rääkinud oma sisekõnes endale, et ma teen seal 45 päeva ära, teen seal 45 päeva ära seal tapal, aga tegelikkus oli see, et kui mis, mis rongi ja sõitsime Tapalisemalasin Jäneda jaamas rongilt jalga jänesehaake tehes. Ja, ja mäletada meeletut kergendust, kui ma siis seal Jäneda Vetla maanteel kõndisin. Mul oli seljakotis maaliinide bussiplaan, et ma teadsin täpselt, kust, mis kelgu meeletu kergendus. Mäletad, helikopter lendas, peitsin ennast igaks juhuks metsa ära, kui oli. Ja siis käisid mu ema-isa juures käisid selle tipi sõjalise kateedri ohvitserid mangumas, et las ta tuleb, et ega midagi ei juhtu, et me tegelikult meil on tal tegelikult oma roll. Mille ma pärast hiljem sain aru, mida te isa oli vene ajal oli, töötas Ministrite nõukogu asjadevalitsuses, eks siis nii-öelda Nõukogude Eesti valitsuse majandusasju oli majandusvalitsuse juhataja ja seal olid tollal tagapoed ja sink, kalamari, viltpliiatsid, kõik, mis vaja oli ja, ja, ja siis need ohvitserid olid neljandal kursusel esimesel avastanud, et mu isa töötab seal ja tegelikult ma tegin, sest on nii palju aega möödas, saab rääkida, sellest, tegi neljandal kursuse sõjalist, niimoodi Noviku üheksaks kohale. Võeti Mil kõrvale anti mulle pitsat pihku, mida on vaja, mis, mis viie pliiatsit eksas püksipraks, latti suitsuvorsti läksid telefoniputkasse seal, kus 20 kopikalist tega helistada sai, helistan isale, lugesin nimekirja ette. See on nagu hästi lihtne elu selles mõttes kõik ja, ja veel kord ma ütlen nagu üdini eesti mees, lihtne, rahulik, sõbralik ja, ja läksin koju magama. Siis kella nelja ajal tuli isa, autojuht tõi kogu krempli ära, viskas mind sinna sinna sõjaväekateedri võõra viisil kotiga kraami jälle ära, jaolk. Ühesõnaga, Nende plaan oli, Nad tahtsid mind rakendada seal sõjaväelaagris, ilmselt veel võimsamalt tahtsid mind kohe saata linnaloaga linna ja sellepärast neil nii suur häda oligi mind sinna saada, nad jäid kraamist ilma. Ja aga siis ikkagi oma, sattusin siis Magdaleena haigla psühhoneuroloogiaosakonda professor suppingu juurde, kadunud professor suppingu juurde. Ta küsis, mis teeme, mõtlesin, ükskõik mida, niikuinii ei mõju. Siis okei, et proovime siis ühe rahustava süstiga, kuidas sellega oleks, ma ütlesin, et ma ei tea, ise teate, et ei toimi niikuinii tegid selle süsti ära. Läksin esimesele korrusele, peitsin ennast kuskile nurga taha ära. Vaatasin, kuidas koodlukuga uks toimib. Nägin mitu korda, et vajub väga aeglaselt kinni, kvarstid nii-öelda eemalduvad sellest uksest järgmise kinni vajumise ajal panin jala ukse vahele vaikselt korstnale ära, lendaksin läbi. Keerasin akna kremoonid lahti, lasin jalga. Ja terve sellel nädalase haiglas viibimise ajal, nad ei saanud aru, kuidas ma igal õhtul olen kadunud. Hommikul tulen tagasi. Vabadusiha oli nii suur. Kodukoolitusest üks küsimus andi sulle võttes arvesse, et noh, palju siin ikka enam aastaid jäänud on, varsti tuleb ise mõelda selle peale, mida lapsega ette võtta või kuhu saata. Kas sa oled nii veendunud selle süsteemi, mida isa on juurutanud usku, et sa jätkad sedasama, kas enda nahal kogenud tule, mõeldes ka seda, et Ta peab ühel hetkel näiteks viiendasse minema, kus kõik on juba omavahel sõbrad, Sa oled täitsa uus nägu ja peate kuidagi sulanduma. Ei, mul on juba plaani võetud, et juba sõjaväkke. Ei, aga tegelikult muidugi me oleme arutanud seda juba ja nii edasi, et kõik loomulikult oleneb lapsest, eks ole, ma praegu ei saa öelda, et täpselt nii teeme ja täpselt nii need asjad hakkavad juhtuma. Vaat see küsimus oli väga huvitatud huvitavalt esitatud juba, et et kuidas viid kooli, seal on kõik sõbrad juba ja nii edasi. Mulle meeldib, kui inimesed tulevad minu juurde argumendiga, et koduõppel, laps, tal ei ole sõpru, tai saa sotsialiseeruda ja nii edasi, et, et ma ei tea, kui sa vaatad mulle otsa, ütled sa mulle, et ma olen millegist ilma jäänud, esimene, kuni võib-olla mõtled. Aga Ma ei näe siin mingisugust probleemi, ma tean teatud koole, näiteks kus ma olen isegi nii detailselt juba läbi mõelda asjadelt, mett, et ma tahaks seda katsetada koduõpet. Ja miks mitte siis kooliga saada kokkuleppele, et laps käib seal näiteks spordipäeval käib seal ekskursioonidel koos esimene miks mitte nädal, ta käibki seal koolis kohal, et tutvustad talle seda, et milline see kool on ja, ja kuidas nad teised õpivad, eks ole, ta võib tulla selle nädalalt tagasi öelda. Ei Ma käin terve aasta hästi. Et miks mitte niimoodi jooksu pealt võtta ja, ja ja ma arvan, et ma ise lapsevanemana, tulevase lapsevanemana, siis ma olen valmis võtma ka seda vastutust, et, et need asjad oleks tehtud ka juhul, kui laps soovib ja sobib siis kodupeks. See saade siin pühapäeva hommikul noh, üldiselt väga tõsistel teemadel ei peatu, aga ma küsin seda siiski, sest sest see on mulle huvitav teada. Sa oled anni näinud pealt ja tegelikult kogu Eesti, kes vähegi huvi tundis, on näinud pealt, kuidas su isa sinu emast lahutas. See oli üks võrdlemisi detailselt meedia veergudel lahatud lugu. Värvikas, inetu ja minu ettekujutust mööda lapsele või lastele selles perekonnas mitte väga lihtne pealtnäha ja kuulata. Sa olid siis umbes 16 17 aastat vana. Kuidas sa toime tulid sellega, et need sündmused arenesid? Nii no tegelikult me ütleme, minu jaoks vast Selles osas oli kõige keerulisem oligi kuna ma kodus ikkagi tundsin ennast hästi oma vanematega ja kõik oli nagu selles suhtes okei. Et minu jaoks oli kõige keerulisem see, kuidas Ma saan, ma mõistan, inimlikkuse lasen teile, et kuidas inimesed teatud olukordadega ei suuda kõige siis kainema mõistusega tulla toime. Et ja selle tõttu kõige keerulisem ongi just see samane võib-olla isegi see meediapool kõige rohkem, et täna ma ütlen vaatanile tagasi, ütlen, et ei olnud midagi hullu ja ma olen nii ja naa õppinud sellest, eks ole. Ma muidugi olen alati pidanud, et seda, et kui mul peaks kunagi vajadus olema lahutada näiteks, et siis, siis ma tean täpselt, mis asjad on, need, mida ma teeks, mida ma ei teeks, eks ole, ja, ja kuidas sakslastele toeks olla. Aga Ma mõistan ka vaadates väga palju inimesi enda ümber, et see üksi seda ei tee, eks ole, et, et kui, kui juba käib sealt teatud hetkel must käis läbi, et siis siis seda on väga keeruline laste jaoks. Ma ei taha öelda, meeldivaks teha, aga ütleme niimoodi talutavamaks. Et. Sa pidid mingis mõttes poole valima, teete vanemate lastega isa juurde, kas see oli niisugune koht, kus istuti laua taha ja valiti sujuvalt mingitel. Me jäime sinna mina vanema venna ja noorema vennaga, jäime siis sinna koju, kus me oleme üles kasvanud ehk Me jäime isa juurde. Aga vot seda ma ei ole küll kunagi tundnud, et ma peaks pooli valima. Et vot seda, seda ma ei ole tundnud, et ma olen tundnud, et nad ei saa üksteistega läbidalt, on tollel hetkel, eks ole. Ja et on keeruline, eks ole, ma, kuna ma olen alati selline selline lepitaja ja diplomaat ja nii edasi, et siis mind häiris see, et mina ei saa sellest nagu midagi enda peale võtta. Tollel ajal ma tegin endale tätoveeringu nabaaugu, eks ole, ma vist värvisin juuksed lillaks, aga keegi ei pahandanud minuga, keegi ei tahtnud minuga konflikti astuda, et mina üritasin jah enda peale mingeid asju võtta, ma tundsin, et see oleks nagu mingil põhjusel õige ja lihtsam, siis. Aga, aga seda ei olnud ja, ja tahaks öelda, et mina olen seda tüpaaži inimene, et et ma üritan kõikidest asjadest Ta parima ja õppida ja ma nägu ka. Ma olen isale teatud etteheiteid, eks ole, teinud tütarlapsena nagu ta ütles, et teatud hetkel, aga ma just kusagil nädal aega tagasi ütlesin, et oma abikaasale, et, et mul ei ole mitte ühtegi etteheidet enam, mul ei ole, et ma saan aru, et ajalugu on ajalugu emale ja isale, mul ei ole tänasel päeval vaja etteheiteid teha, ma olen võtnud, ma olen ise pind sellest arenenud ja, ja teatud noh, see on mind kindlasti mõjutanud teatud viisil, aga tahaks, tahaks öelda, et et mitte midagi nagu liig negatiivseks. Kui sa ise distantsilt Aivar sellele kõigele 2000 neljandal-viiendal aastal tagasi vaatad, siis kas sa praegu või aja jooksul olete mõelnud, kas midagi sai valesti tehtud või kas sa oled mingis mõttes ka nagu kahetseja tüüp või analüüsid hiljem ja leiad, et oleks saanud ka teistmoodi ja, ja kui palju sul toona oli aega mõelda ja võimalust laste peale just millele sa mõtlesid siis, kui asjad võtavad nii avalikkuse ees veel eriti imet? Jutukulgemise muidugi olen mõelnud ja, ja, ja väga sageli, et ja, ja mis on nagu järeldused, on see, et mul üks on nagu oluline asi, mida, mida tegelikult on raskem kui väljaspoolt mõista, et et ma tegelikult olin nii-öelda kõigepealt toimus mul see nii-öelda kriis, mul hakkasid nii-öelda see loomupärane ärevus, mis oli minus läks üle paanikahoogudeks hästi, lihtsalt öeldes, mainin haigest perioodil ja sellele tuli otsa ja mingit pidi seal sellest tingitud see abielukriis. Kuidas seda nüüd nagu mõelda või kuidas seda nagu täpselt nagu kirjeldada, siis loomulikult nagu kani ütles, et see oli väga oluline õppetund ka mingit tüüpi edu mul. Katus konkreetselt sõitis sellepärast, et oli niisugune tunne, et kõigiga maailmas kõikide asjadega hakkama saanud kõik asjad nagu sujuvad ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi ja ütleme, minu jaoks oli see kõik, mis siis nagu juhtus. Ta tõi mind tagasi sellele teele, mis ma, kus ma tegelikult olin alustanud selle tõsiseks inimeseks olemisel ja, ja kui ma ütlen nagu mingisuguseid lollusi pole, ei teinud ka sellel perioodil lihtsalt emotsionaalselt, olid eufoorias ja see oli selle asja nagu selline, mingit pidi nagu olemusliku osa. Aga kui nüüd mõelda veel teine nurk, mis, mis ma olen kirjeldanud, kui sa mäletad, siis ma ütlesin, et ma pidin võtma esimese Seda abielud teisel moel poleks olnud võimalik lahendada, lahutada ehk siis see pidigi minema sellise pauk nagu vähe öeldud, eks ole. Et see oli ainuke viis sellepärast et murda neid põhimõtteid, seal ei olnud nagu teist teist varianti. Ja kui küsida samal ajal, kas oli nagu vajalik siis siis vastus on jah, just nimelt selleks, et tuua mind välja mingisugusest nagu olukorras, kuhu ma ennast ise oli nagu viinud mul ei ole nagu kunagi endal olnud nagu mingisugust sellist nagu vihatunnet või, või, või nagu kättemaksutahet või mingist nagu sellist, et et aga. Ja sinna otsa tegelikult kus hästi mõtled, oli ka üks konflikt jalgpallis. Praktiliselt kohe sinna otsa 2005 2006. Need on kaks kõige suuremat kõige vajalikumad õppetundi minu jaoks. Ühes ma sain aru, mida tähendab tegelikult pere ja kuidas seda, kuidas selles meie keskkonnas tuleb käituda, mis on olulised, mis on ebaolulised, mis ja nii edasi ja nii edasi. Ja teineteise teises kriisis, ma sain aru, kuidas ühiskond toimib. Ma julgen väita, et ma ei oleks täna ligikaudugi see, kui poleks neid kriise olnud, ei isana, ei perekonna osana, ei inimesena, juhina vaata, kui nüüd jõuame siia selle vanasõna juurde või mis asi see on, see kõnekäänd, et mis ei tapa, teeb tugevaks, eks ole, et tegelikult see ei ole, see ei puutu küll üldse, nagu seda siis võib-olla tuleb nagu halvas kontekstis veidi kõlab äkki õigustusena, aga inimesed ei tohi karta negatiivi sellepärast et kuidas sa saad teada muidu, mis on halb ja mis on vale. Et loomulikult tuleb seda ära hoida nii palju, kui on võimalik, aga kui sa ei oska, keegi pole sind õpetanud, sul pole mingit tüüpi nagu kogemust, siis, siis sa ei saagi selliste asjadega nagu toime tulla. See teema on kindlasti ka paljudele kuulajatele tuttav inimesi, kes on sarnasest olukorrast läbi käinud. Mõtlen siis vanemate lahutus, lapsed? Noh, neid ei ole ju vähe. Kas niisuguses olukorras on võimalik midagi mõistlikku lastele öelda, millega neid lohutada, kui sa näed osad neist alaealised, pealegi. Kui nad usuvad, et neid armastatakse siis on, ma arvan, lõpuks kõik hästi. Et see on nagu see, et kui sa hakkad mõtlema selle peale, et kui palju on tervena näiliselt tervena toimivaid peresid, kus armastust ei ole siis võib-olla siit tuleb mingi selline nagu mõte nagu välja, et tegelikult ju kirg temperament, nende asjade üks pool ongi ju tegelikult, mis asi on armastuse tasakaalustav, teine pool on ju ikkagi mingit pidi viha, eks ole, et õnnetuseks et sa pead seda lihtsalt nagu teadma ja tulema selle kõigega nagu toime minu arvates? Jah, kui, kui lastest rääkida, siis ainuke asi, mis selles olukorras mida, mida on võimalik, nagu öelda on võib-olla vanematele siis see, et tõepoolest, et armastage oma lapsi, ükskõik mis muu seal ümber, mis teie enda vahel ei ole ja, ja, ja, ja lapsi peaks peaks toetama, selguma, tajuvad armastust, see on minu arust kõige-kõige-Niiles. Ma tahaks selle jutuajamise positiivsemas toonis lõpetada ja sa saad Aivar varsti kolmandat korda vanaisaks. Ja võttes arvesse, et sinu esimene teine lapselaps on veel väga pisikesed imiku ohtu, pigem see, kas sa sellesse rolli oled jõudnud juba kuidagi sisse elada, on see sinu maailma pikse löögina kuidagi kohale jõudnud või, või veel mitte? Ei, see on ju kõik elu loomulik osa ja, ja. Ma ei saaks öelda, et ma tunnen sellepärast ennast kuidagi nagu maailmas teistmoodi, et ma ühel hetkel sain vanaisaks, seda kindlasti mitte küll, aga ma saan öelda, et vananemise protsess on iseenesest midagi, millega tuleb leppida, aga tuletab lihtsalt meelde ja, aga see ei ole enam ei ei tuleta, ei tuleta. See on kuidagi nagu, ma ei tea, see lapse lastetulekul nagu enesestmõistetav see. Ma tunnen reaalset vananemist palju kriitilisemaks tähenduses, kui, kui seda, et ma vanaisaks olen saanud ja tegelikult ju mingit pidi on võib-olla ootus olnud selles suhtes nagu pigem sellepärast et kuigi ma sellele liiga palju mõelnud ei ole, sest et jällegi kogu töö on ju tehtud, eks ole, et, et kogu see asi pidi või peab vormistama varem või hiljem Dani vanem vend Siimon ühe korra öelnud sellise lause, et et mis on väga kihvt lauset, et on öelnud, et see, kas olid hea isa, ei näita mitte seda, see kui palju sul on lapsi, vaid see, kui palju sul on lapselapsi. Et ehk siis et sellest ajast ma olen nagu mõelnud, et see saab olema huvitav, nagu näha, et, et et kui hea isamaa siis ikkagi nagu, nagu lõpuks lõpuks olin, aga, aga staatus vanaisa. Nojah alguses muidugi tundub paljutõotav, eks. Lapselaste kohapeal. Ja, ja vaata, nad elavad kõik Annibelle siin elavad sellise mõnekilomeetrise vahega, et neil on seal potentsiaali selleks kodukooliks maailm, et see tundub nagu selline ahvatlev variant, mugav variant. Et kolm last pooleteise aasta sees on. Jah. Ma võin öelda päris ausalt, et see on isegi jutuks tulnud, et ma tegelikult niimoodi oma nooremale vennale ütlesin, et me läksime külla ja küsisin, küsisime, et kuna neil on pool aastat vahet olema, kui, kui meil laps sünnib, et siis küsisime esimese asjana Kuu koolide oma lapse panete, et meil tulevad klassiõde, klassivend või klassivend klassivend, et et kuhu koolide paned ja siis mul vendistust kapi peal ja vaatasime siis ta ei saanud midagi aru, mis ma küsis. Naine, tal kepslevad ringi palju õnnevend ei saanud midagi aru, et et aga me oleme noh, niisama natuke vestelda sel teemal, et, et ma saan aru, et ka vendade jaoks on see kodub variant nagu täiesti kaalutav asi ja muidugi muidugi niimoodi on väga vahva elada. Et vennad ja nende lapsed on ka väga lähedal, et jah, põhimõtteliselt küll, et me juba praegu käime niimoodi kärutamas, et noh, mul on koer kaasas aint käru asemele, et kõik kolmekesi. Et see on väga vahva. Aitäh, et te selle aja meiega veetsite oli erakordselt tore. Ma tänan teid nende mõtete ja juttude eest. Anni aitäh tulemast. Aivar, tänane aitäh. Ehk siis isa ja tütar Anni Rahula ja Aivar Pohlak olid täna saates külas. Selle saate nimi on, käbi ei kuku ja me kohtume nädala pärast jälle. Mina olen stendi.