Tere ja kaunist pühapäeva neile, kes meie, inimesed, vikerraadiosarisaade, käbi ei kuku, vahendab täna isa ja pojasaluveeri mõtteid praegune otsa. Koolijuht Aarne kuulus klahvpillimängijana 80.-te keskpaiga kõige populaarsematesse ansamblisse Eestis. See oli karavan pärast pärlipüüdjat tulijaga kursimuutus. Tähtsamaks said koorilaulja pedagoogika. Aarnel ja tema abikaasa, leerikal on kaks poega. Neist vanem Sten Christian elab juba aastaid Jaapanis. Tulevane Tokyo Ülikooli doktor pole samuti muusikast suure kaarega mööda kõndinud, kuid tema ellu mahuvad veel film ja meedia. Täna saadab ta saates oma isa, kuidas see kõik on läinud just nii, kuhu ulatuvad juured ja räägivad nad tänastest saatekülalistest, kelle jäljerada Me lähemalt uurime. Küsimusi esitab Sten Teppan. Kuulake mõnuga. Tere tulemast vikerraadiosse, Aarne Saluveer. Ilusat pühapäeva ja Sten-Kristian Saluveer. Rõõm näha. Ehk siis üks haarne lastest. Ma ei saa jätta juhust kasutamata, võttes arvesse, Sten, kuskohast sa tulnud oled ja kus kohas oled sa suurema osa oma viimastest aastatest veetnud? Ma ei mäletagi, et oleks oma silmaga näinud kõnelemas kedagi jaapani keeles või kuulnud. Palun tee mulle seda rõõmu. Ütle midagi vikerraadiokuulajatele tervituseks. Horoskoobi Messimas. Tere, mina olen Sten Saluveer. Ma tulen Eestist, ma olen Eestist pärit, ma õpin praegu Tokyo Ülikooli doktoriprogrammis. Doktorantuuris, näed, nüüd ei oska eesti keelt rääkida. Kui kaua kulub aega, et midagi niisugust ühel eestlasel selgeks õppida? Sõltub jaapani keel ja eesti keel oma häälduselt on küllaltki sarnased ja kui ma oleksin hakanud jaapani keelt võib-olla õppima 18 aastaselt või 16 aastaselt, nagu need võimalused juba Eestis on olemas, et siis võib-olla oleks omandanud selle palju kiiremini. Eestis on tegelikult päris palju inimesi, kes jaapani keelt valdavad väga heal suurepärasel tasemel. Näiteks Margit Juurikas on just tõlkinud hiljuti 20. sajandi jaapani kuulsama raamatu. Vaikus on kirjutanud suusaku endo ja millest Martin Scorsese tegi just filmi ja Scorsese võttis selle raamatust sellest raamatust aru saamiseks 30 aastat ja ja hea on näha, et ka eesti tõlgid joovad selliseid tekste ette võtta. Minul endal kulus jaapani keele õppimiseks et olla võimeline suhtlema umbes neli aastat. Kui ma käisin siis Tallinna Ülikoolis ja, ja peale seda, kui ma läksin Jaapanisse, siis umbes poole aasta pärast läks pea lahti ja ja kõik see maailm nii-öelda Mis asjaoludel on Sten Christian sattunud Jaapanisse, selle juurde me jõuame varsti tagasi, aga ma paigutaks teid toimetamiste või tegemiste valdkonna kaardil ka kuhugi. Aarnega on natukene lihtsam, sest tema virvendab pidevalt silmapiiril ja Georg Otsa kooli direktorina on sind üsna lihtne välja hõigata. Muusikas oled sa olnud pikki aastakümneid viimasel ajal koorijuhi ja muusikapedagoogina vist eeskätt, eks rahuldab see sind absoluutselt. Sinuga on natukene keerulisem, ma oskan sulle Sten Christian juurde öelda küll ka valdkonnad nagu muusika ja film ja meedia. Aga mida sa täpselt teed, seda ma küll ei oska öelda, sa ise oskad v? Mõnikord on seda väga raske öelda, aga ma arvan, et ma eelkõige siis tõenäoliselt võiks ennast pidada meedia konsultandiks ja võib-olla siis ka meedia sotsioloogiks põhiliselt see, millega ma viimasel ajal olen tegelenud, on esiteks audiovisuaaltööstuse arendamine ehk siis nii-öelda viia Eesti maailmasse ja tuua maailm Eestisse, seda eelkõige siis läbi Pimedate Ööde filmifestivali. Ja noh, teine asi, mille, kus minu akadeemiline taust ja võib-olla minu enda isiklik huvi saavad kokku, on see, et et ma üritan kuidagi siis tuua omavahel kokku tehnoloogiat intellektuaalomandit ja ja ka siis noh, nii-öelda loovust ja audiovisuaaltööstust olles siis viimased kaks aastat. Ta on töötanud päris palju koostöös Euroopa komisjoniga ja aidates siis läbi viia neid debatte sellel keerulisel teemal, nagu digitaalne ühisturg ja Euroopa konkurentsivõime selles digitaliseeruv maailmas. Arne, missuguses maailma otsas ja millega toimetab sinu teine poeg Karl. Paneks pikemate definitsiooni, aga meie andmetel on ta võtnud kasutusele need teadmised, mida ta on saanud siis reklaamivaldkonnas ja siis pikalt praktiseerinud üsna suures büroos taevas ja teised ja vastavalt siis ka nende tellimuste ja klientidega teinud mõningaid selliseid asju, millest siis kuldmune munetakse ja selliseid tähelepanu avaldusi saadakse selles valdkonnas. Aga nagu Sikkalist vahel juhtub, on nii, et ühel hetkel tekib tahtmine olla rohkem nagu oma aja ja mõtete peremees ka, et see, mida sa kellelegi siis selleks kampaaniaks pakuks, sobiks väga hästi sinu enda meediapildiga ja temaga, et nad on asutanud nagu oma sellise mis ta siis on firma nimega. Nagu näha nad päris hästi sellega erinevatel piltidel nii riigipoolsete tellijate kui kui ka siis eraomanike poole pealt ja mulle on meeldinud mõned sellised teravad sotsiaalkampaaniad, mida nad tegid siis tookord küll veel ka Kadrioru tellimustele noorematele inimestele, mis puudutas taaskasutust samamoodi, siis ma ei tea, kasvõi näiteks turvaseksist arusaamist ja sellega toimetulekut keeles, milles siis need inimesed, kellele see on suunatud, aru saab, et võib-olla siukest talle minuvanustele on see suhteliselt natuke ootamatu, aga, aga ma arvan, sõnum peab eelkõige sellele kohale jõudma, kellele ta mõeldud on. Et sellega tegeleda. Üks asi meenus mulle veel Steniga seoses lihtsalt kuulajatele ääremärkusena meeldetuletuseks ka et kümmekond minutit tagasi eetris olnud uudised on saanud ju mõne aasta eest Stennilt Audio kujunduse, nii et põhimõtteliselt tiga tahtsin öelda iga päev põhimõtteliselt iga tund tuletata ennast oma tegemistega vähemalt ühes aspektis meile meelde, et kusagilt alustada siis Aarne, me peame vist maanduma Viljandis seal, kus hakkas ühel hetkel sinu nimeline toimetama ja vist üsna varakult tegelikult juba muusikast, kui ma olen asjadest õigesti aru saanud, kas sa mäletad, kas sinu kodus oli pill varakult olemas ja kui, siis mis? No oli jah, sellepärast et tegelikult sellised suguvõsa pildid ulatuvad seal vanavanaisaga kuskile nendele nendele Petserimaa-aladele, mille puhul meil täna Venemaaga ju noh, kas siis on või ei ole erimeelsusi, eks ju. Et seal need inimesed elasid ja pidasid oma peret üleval ja on pildid, kus siis selleaegsed nii-öelda ansamblid või külapillimehed siis on kokku tulnud ja ennast teadvustanud. Aga edasi oli, võib olla põhjus selles, et et perekonnas oli muidugi siis ju lisaks isale veel hulk õdesid-vendi ja väga erinevas vanuses, mida tookord veel juhtus, oli ju see haigused, laastasid inimesi ja nii juhtuski, et, et vanaisa oli abielus tegelikult järjest kolme õega, kes siis järgmine õde võttis jälle nii-öelda siis siit lahkunud õelapsed. Kuidas öelda, enda hoida? Minu arust see on päris oluline asi meeles pidada, et me täna siin jamame igasugune sotsiaalhooldussüsteemidega ka see, et inimesed isegi ilma seadusteta peavadki nende eest hoolt kandma on üsna oluline. Ja siis minu isa ühe nii öelda vanima õe lapsena püüdis saada haridust võib-olla isegi rohkem, kui seda tollel ajal nagu ühiskonnas ilmtingimata vaja oli, käis vist kas siis rongi peale hüpates või siis ka jala vajadusel kuskil Vastseliina tagant petsialisse kooli. Siis tulid sõja-aastad, mis olid üsna segased, satuti ka abi teenistustesse mujal ja, ja küllap see siis sõjajärgselt oli natuke raske või piirav. Aga läks õppima. Tartus õppis korraga eesti keelt ülikoolis ja Elleris ka siis muusikat, et need Tartu kuulsused, kes siis kõik on olnud Ritsinkud ja muud olid siis tema õpilased ja vist koolikaaslased, olid ka Venno Laul ja teised sellised tuntud nimed. Isa oli neist sõja tõttu natukene vanem. Ja pärast seda, kui ta oli pioneerilaagriarstiga sõbraks saanud ja ilmselt siis ka mitte ainult sõbraks, vaid ka. Võib-olla mina olin selle taga, sest järgnes suunamine Viljandisse, sealt siis hakkas elu peale ja noh, oli muidugi Pill kodus. Viljandis tuli üks tänaseni legendaarne selline inimene nagu Kalle Tamra muusikakooli direktoriks, kes siis salvestas tol hetkel kõik meie lõpueksamid ja kontserdid. Ja nii edasi ostis sisse kõik saksa DV pärit velt meistrit Lawynetit, basseti soodustas loomingut. Noh, ja nii me seal siis tegutsesime ja ühel hetkel läks sealt siis edasi muusikakoolis ja tol hetkel nii-öelda rütmimuusikat tänases keeles ei õpitud, aga aga õppimine tähendab ju seda, et kuula, mõtle tee järele, eks me siis ikka kuulasime. Õppisime Viljandi kultuurimaja oli sel hetkel legendaarse direktori Raimo kivistiku käes. Sellest natuke on räägitud, aga ühiskond võiks sellest rohkem rääkida, sest et tegelikult et kõik, mis jääb sellest Tartu muusikapäevadest selle ettepoole on ju tegelikult selline veel erakordselt värviline aeg, sest et komsomol ei kujundanud vaid inimesed tegid nagu täiesti ise sinna jääb kaks Viljandi rokifestivali 75 76, mis olid ikka tõeliselt uut sokid. Ja noh, sealt tulema jah. See kõik kõlab niimoodi nagu muusika sinus oleks hästi iseenesest mõistetav, justkui osa DNA-st, et sinu jaoks ei ole kunagi dilemmasid olnud või küsimusi, kõik juhtuski nii nagu pere poolt ette antud. Ma arvan, et emagi näiteks, kes ütleme, oli siis arsti kutsumusega kutsumus on vist jälle see, mis tuleb mingitest mõjutustest, et et olles sõja ajal ja muul ajal peidus nii-öelda paganamaal oma onude juures, seal tookord tuberkuloos, võttiseni Mesi niitis maha pered, surid kõik üksteise järel. See ema läks arstiks, tema oligi kopsuarst hiljem ka kiirabis, et ennast nagu vormis hoida. Ema kindlasti soovis praktilisemat elukutset ja, ja, ja tegelikult gümnaasiumis need, kellega me seal käisime või keskkoolis meil tegelikult matemaatika-füüsika eriklass lihtsalt selline, kus hästi palju oli vaja heas mõttes mõelda, pida, lahendada vajadusel ülesandeid, meil olid sellised legendaarsed. Minu põlvkond teab, et olid reaalained, et mitte siis nagu Eesti olümpiaadil lihtsalt vaid tulid kokku Tallinna reaalkool, Kaagno meie. Ma ei mäleta, kas oli Miina härma keegi veel viie koolivõistlused ja siis seal ragistas ajusid. Et see oli tegelikult kõik ääretult põnev, aga, aga tõsi on see, et ühel hetkel lihtsalt muusika tõmbab ära ja võib-olla tagantjärgi vaadates on see ju üsna õige otsus, sest mulle meeldib enamasti minu töö kõikides aspektides, mitte et seal probleeme ja raskusi ei oleks, aga aga ega ma ei kujutaks ennast väga sellise Kindla kontoritöö või, või ütleme sellise jah, tänama. Kandmistreerin, administreerimine on nagu selle toimetamise üks tähtis osa, ilma selleta ka päris ei saa. Muusikal peab olema mingi raam ja korrastatud. Aga ütleme, mingi juristina või või noh, ütleme insenerina võib-olla ma ei oleks nii kirglik. Võib-olla sõnastus on erinev, aga mõte jääb samaks, selle küsimusena esitan vist enam-vähem igas saates oma külalistele. Ja sulle ka, kas sa enda hinnangul nüüd distantsilt vaadates olid hea poiss kodus ma mõtlen nüüd päris varast lapsepõlvekoolis käimist. Koduseid töid? Ma arvan, et kui ma õieti sinu küsimust aru saan, siis selle hea olemas on alati nagu noh, ütleme kaks poolt, et üks on tõesti nagu maailma mõistes head, mitte olla nagu noh, nagu kuri või pahatahtlik, et inimesi on alati nagu pimedad ja valged pooled ja ja kuidagi need inimesi mõjutavad, et selles mõttes ma arvan, et pigem nagu selline hea pool on võib-olla suunav olnud, aga ega see tähendab ju ka see, et sa pead oma teed leidma või püüdma piisavalt iseseisev olla, noh, ütleme sealsamas, needsamad kui sa hakkad tegema ikkagi näiteks bändiproove mingil hetkel, siis ühtegi asja täna ka kellaajast kellaajani tehes ei saa teha maksimaalselt hästi asja tehakse ma tea ikka näidele, kui Queen oleks teinud proovi kahest neljani iga päev, ehk siis me teaks neist mitte midagi. Ja kõik teised ka, et me panime pärast oma koolipäeva nii pikalt kui kultuurimajad ja kõik olid kinni ja seal oli ma tea, kell oli kolmes Isahmuts närviseks tuli karjuma akna alla, tule koju ja ma karjusin, vastu ei tule, et neli lugu on veel vajada, läbi teha. Aga hommikul me läksime kooli ja suhteliselt selge peaga, mõtlesime, et noh, et eks selline aeg on. Aga ma arvan, ma tahaks olla nii, nii hea kui vähegi olukord ja inimesed ja situatsioon võimaldab. Kas sa oled mitmeti andekas või see tähendab seda, et et sa said kõigega võrdselt hakkama, koolis, absoluutselt mitte, või muudes ainetes? Pigem on see, et ma olen elus nii palju padu andekate inimestega kokku puutunud ja, ja vahel osanud ka ja saanud olla võimaluse olla sellistes tiimides, kus on, kus on just neid inimesi, keda sa nimetad, aga andekataks neid on olnud väga erinevas žanrites erinevates kohtades, et see on olnud lihtsalt selline avastamise huvi, et kui seal kaheksakümnendatel hakkas või parem hakkas kujunema katku, Ellerheina kammerkoor tegi oma legendaarse Debretseni sellise grand prii kus siis oli kohal tormis ja millest räägitakse tänini. Ma olen olnud nüüd hiljem seal ise ise ka žüriis ja nad räägivad sellest raua eelmisest palju siis nüüd 36 aastat hiljem, ainult et need on sellised mõjutused, et ilmselt me siin neid loitse tehes käisime tegelikult seal teispool ikkagi ära. Need mälestused on väga tugevad, aga samamoodi kõik need ansamblikaaslased, kellega me ehitasime üles igaks järgmiseks muusikapäevaks eriti mis ei pidanud olema alguses üldse maailma kõige kuulsamad ja Margo Kõlar kirjutas, Tartu päevadel on mingisugust sündi, muusikat näiteks sellist, nagu tol hetkel oli plaanis, lõhuti proovi teha laenati, kui kõik need neli senti, mis Tallinnas selle aja peale olija jagati graafikud ära, millal keegi proovi saab teha ja kõik need inimesed või siis inspeega käisime laulmas neid kantused luumenit Moskvas, muuseas, see oli huvitav seik. Hiljem olen meenutanud, et see ebameeldivat kuulus klubi, kus toimus pantvangi intsident ja mis seal oli, see oli tookord Moskva kuullaagritehase nii-öelda kultuuriklubi, meie seal esinesime lihtsalt ühel hetkel, aastaid hiljem sa mingi sündmuse pildi kokku, seal me olimegi. Mina arvan, et elu selles mõttes Eestis selles. Noh, nii-öelda see, mis meil siin ümber erineval kombel toimub, et see ongi täiesti fantastiline koht See, et oma isale vastu haukuda, kas sa natukene võimendasid seda üle, et või? Väga äge, ega siis setu on setu, noh selles mõttes sealt tuleb igalt poolt vastu lihtsalt et. Kokkuvõttes tuleb ju meenutada kõiki neid häid asju, mis on võib-olla siis selle ägeduse taga, on üks asi, on see, et me võime olla kuitahes poliitkorrektsed ja rahulikult vestelda, naeratades nendest mingit loba välja ajada, aga küsimus on see, et mis eesmärk kuhu nagu jõutada Kas olite muusikas mingis mõttes rebel või mis sind mõjutas tollal sa ütlesid, et koolis seda rütmimuusika nimelist asja õppida ei saanud, aga kusagilt pidid mingid mõjutused tulema ka Viljandi poistele, kes siis korraldasid ühel hetkel nagu sa ütlesid, Viljandi. Nüüd vist peaks selle nime jälle ütlema, kelle nimi oli üllo Kaur, kellest on ka räägitud, palju nad seal ju räägid tänastele noortele, et et me teadsime täpselt, mitu, ma ei tea kellegi plaati Champs Browni või, või siis Edgar Winteri plaati Eestis oli, kelle käes need olid, need ju kõik lindistati ära endale kuulata. Ja sealt tekkis mingi selline muusikavalik ja millegipärast kuigi oli, siis nii-öelda see Eesti NSV riikliku filharmoonia, mis tootis ka ansambleid, vana Toomas ja teised filharmoonia tootis noh, kuidagi öelda sellist korrekt, muusikat, ansambel, vana Toomas tegi mõne pildi ka, aga põhimõtteliselt oli ta teatud selline noh, ütleme konserv inimesed said tööd, esinesid kõik nagu toimis. Aga see nii-öelda kõrval kus, mida siis niigelt raadiosse, mäelt kohtadesse ja tuli sisse niikuinii seal oli nagu pagana Patšill, noh, et ega sellest nakatusid ja läksid edasi ja proovisid järgi mängida. Tagantjärgi on muidugi jube naeruväärne see, et või kui raske mingi kruu või asi toimus, sest oli nii teisest kohast teistmoodi, seda õpiti siis kas nootide aju järgi, kui vaatad, kui palju need tänased inimesed on saanud muusikat kuulata ja kui head pillimehed on noh, mõnes mõttes selle ajaga võrreldes. Aga kõik need, kes tookord katsetused olid, sihuksed, pioneerid või noh, ütleme teerajajad heas mõttes. Jaa, jaa. Ja neid oli huvitav tunda. Oh jumal tulid kokku, ma tea, Mülleri Sass ja tartus, džuukija teravik on hea Rujad, esimesed Grapsi bändid ja kõik see toimus seal Viljandis. Mida sa, inimene veel tahad saada? Kui sa mõtled tagasi oma vanematele isale, emale, siis mis sa oled nende mõtteviisist või sõnadest kaasa võtnud, kas teadlikult või alateadlikult, kuidas sulle tundub praegu? Ma arvan, ma pean selle üle veel mõtlema tulevikus ka, kui seda aega on, aga, aga võib-olla seda, need olid suured pered, nagu ma ütlesin, ja need suguvõsad said tavaliselt oma vanavanemate juures suvel kokku, kuna tuli aidata teha näiteks ma ei tea neid samu põllu või kolhoositöid, eks mindi kõnniti kuskilt bussi pealt, siis tulid onud, tädid, siis keegi niitis heinalapselapsed, said kokku, arutati ilma asju üsna ausalt ja kenasti teineteisega leida kooselamise helgeid hetki, neid kindlasti oli. Tööd tehti ka, et noh, ütleme ma ei tea, ma arvan, et põhiväärtused ongi seal kuskil olemas ja oli piisavalt arutlusi, ma tea olemise viisid kultuuri, kunsti, mille iganes üle suudeti kuidagi oma maailmavaateline olemus nii ära defineerida, et, et noh, see ei kujunenud mingisuguse plakatlikul moel, vaid pigem siuksel inimlikul. Kui sa Eestis ringi sõidad, kas kusagil on see koht, kus sa tunned natuke teistmoodi, kui sa Tallinnast välja lähed, kas Viljandi on see kohtikat käib nõks läbi, kui on visanud. On ikka nüüd pärast seda, kui, kui seal ei ela täpselt selles kohas enam, need inimesed, kes seal aastaid elasid, on sellel võib-olla natuke teine tähendus, aga aga seal elab endiselt palju sõpru, meie klass näiteks käib koos, vanasti käis jõulude ajal klassijuhataja juures koos ja, ja muusika seda klassijuhataja Jaak Tamme. Tuleb ära sellepärast mainida, et et ega see sinu poolt mainitud inimeste eks nad olidki erineval moel andekad meie nii-öelda nendes klassides ja kõrval hoidnud kirjandusklassis käib päris palju. Eesti omas mõttes nagu tipptegijaid. Aga eks me püüdsime üle kätega minna, kui me vahel saime, aga see Jaak Tamm vedas meid parajal moel, sundis mõtlema, toppis bussi, tiris vargamäele, rääkis need lood ka ära, vot temast oli ka kuidagi ikkagi väga kasu sellele seltskonnale, et mingid raamid nagu hoidis paigas ja muus mõttes lasi nagu olla, see tema muuseas oli natuke ikkagi vastu sellele ka noh, nii-öelda, et üldse sinna kultuurimajja minna, tal oli ikka tunne, et kõik bändimehed on pätid, kaabakad, sulid, joodikud ja nii edasi lai olnud. Ma tahaks nagu seda nii-öelda nimetus selles mõttes kindlasti noh, kuidas öelda, kaitsta, et inimene leiab oma olemise vormi sellisena nagu ta selle enda jaoks parasjagu kõige vajaliku maks peab ja igaühel võib olla mis tahes perioode, vajadusi, kuidas elukokkuvõttes ära hallatakse. Mis me sellest ikka teistele ette kirjutame, oma elu tuleb elada normaalselt. Missugune oli üks äge õhtu kultuurimajas Viljandi kultuurimajas, hakkab mulle tunduma. Jäta nüüd päris huvitava paigana. Ma olen natuke lugenud ka neid vanu aegu. Ma teen hästi lühikese sissejuhatuse, ma ei tea, kas nüüd huvitav, aga tollases Eesti NSV-s oli see küll huvitav, ma arvan, et vist oli aasta 76 seesama legendaarne festival oli nii-öelda välja kuulutatud küll ja info läks laiali, probleem oli selles, et kuna mitte midagi taolist N liidus ei toimunud, siis tulid Vladivostokist põhimõtteliselt tollased hipid nii-öelda kaks nädalat rongiga ja Lätist ja Leedust igalt poolt ja tulidki. Aga midagi seal juhtus. Ma detaili tõesti ei mäleta, võib-olla keegi kuulajatest teab paremini ja parandab. Aga vist oli nii, et lükati nädal või kaks edasi festivali, aga tol hetkel ikka komed mängiti selliseid tandi tantsuõhtuid mängiti normaalselt erinevat, sihukest biiti rokkmuusikat, eks ju, liigutati selle järgi mitte siis ainult käis väga häid ideesid, eks ju, kes teid uue muusika kohale, aga elav muusika toimis, nii? Juhtus, et olime õhtu, seal oli selline lugu, et tulid siis nii-öelda need väliskülalised, kes olid kokku sõitnud väga erinev seltskond ja meil oli üks väike selline volgasakslaste kogukond, ilmselt nende järeltulijad, kes seal oli vangi võetud ja Saksamaale ei lastud, Nad asustati kuidagi siia lähemale, elasid natuke oma elu, rääkisid kord ka vist emakeelena mitte enam saksa keelt, vaid muidugi nõukogude liidus vajaliku vene keelt. Ja hakkab mingi tantsimine peale ja sa mängid laval mingit lõbu tunned. Kuulge, sõbrad, siin midagi nagu ei ole päris see, et mingisugune asi on õhus. Ja ega seal väga palju aega läinud, kui ühel hetkel selgus, et ilmselgelt nendel Volga sakslastele näiteks ei meeldinud noh, need nii-öelda tulnukad, see on selline, ma ei tea, mingi näide sellest võõrvihast, mis on kuskil nagu olemas, eks, et mingid teised tulid, eks ju, nüüd siin meie maakoht, ma arvan, et isegi me eestlastena ei käsitlenud Viljandit sellisena või et kuule sa nüüd kuulub meile, tuleb Pärnu omadele või Tallinna omadele. Vabandage, selline seltskond inimesi on olemas, kes kogu aeg nii mõtleb. Vaata igal juhul sakslastele lühike sütik ja siis ühel hetkel ma ei tea, ma naljatan muidugi mängib mingi Monica, Monica ja mooni tonn ja ühel hetkel kogu saal lööb, saad aru, sihuke kisma nagu mingi Hollywoodi sihuke see film, aga no ikka korralikult ja siis ega niipalju kui sees oli võimalik, pandi sees, siis edasi läks kisma sees oli mööbel, puruks tooli, jalad, blatted ja mingit posti tänavat kuskil alla läks mingi lööma, noh, ma ei tea, kas seal on huvitav õhtu, huvitavaid õhtuid saab olla mitmel moel, aga see oli igal juhul üsna ebatüüpiline, mis meelde jääb. Noh, selles ajastus küll, jah. Ansambli liikmed, bändimehed, lauljad, muusikud jäeti terveks. Niidilöödud. Ei, meil ei olnud ka selliseid, et oh küll tore, nüüd saab seda nagu proovida või noh, mis seal ikka nagu ega siis teineteist nagu veriseks tampida ei pruugi ikkagi nagu väga eesmärk. Pärane olla Sten, mis tüüpi isa on, et kas need jutud praegu on sinu jaoks pigem sellised ka harukordset kuulata või ta mõnikord kodus või kokku satute? Vaadake ajas tagasi ja räägib, oh, kuidas meil. Ma arvan, et ega väga palju mingit sellist nostalgitsemist ei ole toimunud, sest ma arvan, et me ei ole väga aega, põle aega ei ole ja ei ole ka väga nostalgiline, pole võetud veel nostalgilised inimesed, samamoodi vist. Aga ei, mingisuguseid asju on nagu ikka olnud kuulda ja eks mina, minu sõbrad oleme mingite teatud bändide ja ja muusikategevustega nagu kaasas käinud, et mõnes mõttes oled ju ise olnud osa sellest eri erinevas vastavalt siis noh, nagu erinevas suhtes, eks ole. Ma saan aru, et need automaatselt ei välista üks teist, see algus kusagil bändidega, pigem rütmimuusika, mis väljendina kõlab minu jaoks endiselt naljakana, aga popmuusika või rokkmuusika ja siis hoopis teine periood minu jaoks hoopis teine periood sinu isa puhul, milleks on koorimuusika ka kuidagi see maailm. Kuidas need sinu jaoks, kes sa oled lähedal seisev isik haagivad omavahel. Mina küll ei näe siin nagu mingit vastuolu, see kõik mahub ühe inimese sisse ära absoluutselt, ja noh, ma ei tea, kas prio Niinaugun kunagi just nagu öelnud ka seda, et lõppkokkuvõttes ei olegi mingit vahet, et millist muusikat Sa teed, et, et noh, mingi teatud hetkel see, see muusika, mis sinust välja tuleb, lihtsalt kanaliseerub mingisugusesse erinevasse erinevasse vormi, eks ole. Või võtta siis näiteks ka esimesed paar nädalat tagasi David Bowie sellel suurel näitusel, mis on nüüd otsapidi Tokyosse jõudnud ja mind nagu väga hammastaski see, et kui, kui seal on mingi teatud kunsti impulss, eks ole, et siis seal võib ennast mingi teatud ajahetkel, eks ta realiseerub erinevates asjades, eks ole, povi kes olid nagu ka meeleon, et iga viie aasta tagant suutis teha alati midagi uut ja teha mingisuguse uue väljenduse ja noh, minu meelest ongi võib-olla mulle isiklikult nagu tundub, et et võib-olla paljude selliste 80.-te kuulsuste juures ongi see suur häda see, et nad jäävad mingisugusesse ühte asja kinni. Minu meelest võiks olla elu eesmärk see, et sa alati üritad leida ja katsetada ja otsida seda, mis sinu oma on ja eks ma ise olen ka näinud, et elu jooksul igasuguseid erinevaid asju katsetanud ja nüüd võib-olla olen aru saanud, et lõpuks, et mis, mis nagu see minu asi on, võib-olla Aarne puhul on ka see, et jah, et võib-olla 10 aasta pärast leiad leiadki selle oma. Aga noh, seda ma muidugi pean ütlema, et üks dokumentaalfilm, mida ma kunagi teha tahaks, oleks Karabahhist. Ja see põhjus minu meelest tal on just selle puhul nagu see et noh, mind nagu laiemalt üldse, nagu huvitab see kogu see selline nagu 80.-te fenomen, et me ei pea olema nagu selles suhtes nagu nostalgilised. Et kaheksakümnendad või seitsmekümnendad olid üks igavesti tore aeg. Aga teisest küljest selles selles ajas oli nagu mingi teatavat sorti power mingit teatavat sorti nagu võimalused, eks ole. Et noh, nii palju kui mina seda karavani asja mäletan, kui ma kuskil kolm. Ma arvan, et üks esimesi mälestusi ongi umbes see, kuidas ma kuskil Mainori keldris Jaan Karbil trummi pedaali ära lõhkusin ja siis see, kuidas me kuskil istusime alla Linnahalli stuudios, eks ole. Aga eks sellised asjad või kuskil noh, näiteks linnahalli peaks teid siis ja noh, see kogemused, et sa saad lapsena nagu vaadata sinna taha ja ja saad aru, et, et, et oo, et see ongi nagu lahe asi, et noh, see kindlasti mõjutab. Aga loomulikult huvitav, huvitav ja ongi nagu see, et et kui sul on, ütleme 10 aastat, siis noh, sõna otseses mõttes nagu rock, n roll, ükstaskõik, millist Eesti suurte brändide kohtades rääkida, eks ole, ja siis kuidas see kõik nagu järsku läbi saab. Ja kuidas sa sellega peaksid nagu hakkama saama, see tohutu muutus, eks ole, mis seal selle kahe-kolme aasta jooksul toimus seal 80.-te lõpus 90.-te alguses, et noh, see oli nagu maailm läks tagurpidi. Ma peaks olema ikka väga tänulik sellele ütleme nüüd siis kuidas me nimetame telelaulu lastele või kõigile neile mõnes mõttes ikkagi ju täiesti päästjad või andsid nagu tõesti selle teise poole või uue suuna, mis on, mis on äärmiselt põnev olnud õppida ja ega see kunagi lõppenud sa mainisid seda, seda ansamblit, mis kindlasti on olnud ühel hetkel väga-väga oluline ja mulle osa nendest eriti sellest oma loomingust, mis tol hetkel võib-olla ei, kindlasti ei ületanud pärlipüüdja kuulsust, aga noh, see on, et kuidagi see leib ja, ja, ja, ja tegelikult tuli ka koos hoida ja ega siis meelt tuleb lahutada ja meelestada tuleb ka inimesed, me püüdsime kuskilt, et tasakaalu otsida, võib-olla see oligi Tal seda teha ühe nime all selles mõttes, et vahel tahaks teha lihtsalt asjadele nagu erinevad projektid täna turundusest nii tehtaks get, ärge tehke nagu erinevaid asju liiga sarnase kaubamärgi all, aga see selleks aga vältisime Venemaale minekut ja õnneks ei läinud, siis meil oli meelispundar, kes oli käinu trammiga tuurilt kuude kaupa, ütles, et kui sinna lähed, siis oled hukutada end ära, et noh, see jättis nagu selle etapi vahele, õnneks käisime küll, meid kutsuti sinna, me oleme olnud vist üsna mitmel õhtul tegelikult kesktelevisiooni staarid, selles mõttes vana-aasta õhtul ka seda loetakse ju jubedaks läbimurdeks, eks ju. Aga. Ja siis oli seal mingi suur moskvakontsert veel mingil hetkel. 10 viienda aastase noorsoofestival, noh see oli ikkagi nii, et ma arvan, et sellist korki pargis oli üks suuremaid publikuid, mida üldse on võimalik välja mõelda sel hetkel noh, seal on neid episoode jah, aga aga lihtsalt praen Ena juurde tagasi tulles, et et kui me olime neutrauthaažis Londonis paar aastat tagasi koos immoga Hiibi jaa, jaa Alzingersitega siis oli ju kontserdil heinaga, siis tookord andis ka intervjuu Päevalehes ja kus ta siin meil kajastatud on, kes ikkagi läks just sellest tormise muusikast pöördesse ja, ja ütleski seda. Näete, siin on sõnumit, siin on heliloojad, see on üks osa Eesti muusikast ja ma tahakski natuke tormisel peatuda, et Tormise muusikat, mida võib-olla inimesed, kes sinna väga sisse pole läinud, näevad nagu mingisuguses väga konkreetses väga lihtsas võtmes, et see erisus, mida tormis välja on pakkunud, alates sellest kevade filmimuusikast, kui avamängudes, mida tuntakse või siis selle rahvalaulu arranžeeringutes lõppedes Sampo tagumisega, mis oli võib-olla tema kõige viimane originaallooming üldse. Mis kirjutati siis aastal 2000 Hannoveri maailmanäituse jaoks, meie oleme seda jätkuvalt esitamas kogu aeg. Et seda on niivõrd põnev teha, seda annet miksinud Sten ja Kunjoki oli vist, eks ju, jaapanis, kes ta tegi, see plaat anti välja Jaapanis. Need asjad kuidagimoodi teine teist aeg-ajalt puudutavad ja tulevad kokku ka. Et sellel suvel me peaksime Eurovisiooni eetris siis tütarlastekooriga tegema kuus minutit sellist tormist, mille puhul ma loodan, et tema selline suurus saab natuke rohkematele inimestele, kes varem ei teadnud arusaadavaks niuksed tahtmised on. Me peame vist veel korra Viljandisse tagasi hüppama, selleks et tuua mängu üks inimene, kellest ka kuidagi mööda ei saa. Sinu abikaasa õige varakult trehvata sulle ette või sina talle, kumba pidi. See käis. Kõik toimub kultuurimajas, väikelinnas ehk seesama kultuursesse, et kus on muusika, kus on bändi, seal tulevad tüdrukud ka ja staari vist on see, loodetavasti siis kinnitab üle, et et algselt ta tegelikult püüdis süst oma sõbrannat nii-öelda aidata järje peale ja tutvustada. Ja ega see teise inimese ülesleidmine on nagu raske asi selles mõttes, et paljud inimesed puutume paljudega elus kokku ja, ja lihtsalt juhtub nii, et mõnedega saadakse lähedasemaks või siis, et mõnedega sõlmitakse ka kõik vastavad vastavad lepingud. Aga nii ta juhtus jah, et mul on selle üle. Täna on muidugi ääretult hea meel, et see kõik on juhtunud. Muide, mida sa tol hetkel tegid seal kultuurimajas, päriselt lava peal, sest mängisin klahvpille, sa mängisid. Laulsin ka, ilmselt väga koleda häälega mõned lood koleda häälega. Heino, vaata bändis, kõik tahavad laulda, kidramees laulab omad mõned lood ära, eks, aga siis peab olema päris laulja, päris laulja peab olema ilus, äge ja tõmbama inimesi kokku, eks ju. Ja nii edasi, aga ta ka kogu aeg ei jõua ja siis teevad teised ka ja nii on. Muidugi huvitav on kuulda, sa räägid endast koleda häälega laulmas, sest karavani jõuk oli hiljem see, kes paistis laulmise poolest ikka väga silma. Ja vist ainus bänd sisuliselt, kus kõik mehed olid suutelised häälega panustama. Ei, me saime kontserdil väga hästi hakkama ja mingi panus ka, aga, aga veel kord tuleb mainida, et ikkagi mida seal lisaks nii-öelda eeslauljale see, kuidas tegelikult ikkagi kõlasid kokku Karp, Tammeorg ja pundar. Asi sai sealt alguse, et me käisime ju Tallinnas erinevate, tiirutab veel väljakutsete peal mingeid keikkasid tegemas ja lihtsalt, kui need kolm hakkasid laulma, siis need hääled lihtsalt sobisid kokku, onju see, see paraku on nii et ega siis see on nagu pillide saundiga häältega on eriti mõni asi klapib kokku, mõni klapi kokku, need klappisid ja siis kui sinna veel juurde liita ja veel rohkem peale lindistada, siis tulemus oli selline? Jah, seal ju teatud sarnasusi ja, ja keegi seda väga ei varjanudki, igalühel on kuskil mingid eeskujud ja väga vähe on neid. Ma ei tea võib-olla siukseid asju, mis on maailmas täiesti originaalsed ja, ja veel vähem on neid, mis on siis päris Eesti päritolu. Aga raadiomaja kaheksases Tuuderiga lindistada samasuguseid asju või samasugust soundi taga ajada, nagu teised mehed tegid kuskil ma tea, häbiraudil või see oli ka ikkagi suhteliselt harutu võidujooks, aga ei, mulle meeldib neid täna kuulatega seal, kuidas öelda. Liiga igavat noot ei ole, kõiges on ikka mingi tõmme sees. Sinu abi kaasastel, kui vanad te olite, kui te tuttavaks saite? Ma arvan, et ikkagi niisugune 16 17 vä. Elu oli ikka väga alguses kellelegi saatus ei olnud ju sel hetkel veel ettemääratud. Sinu naisest sai psühhiaater. Tema õppis ju Tartus, eks ma eeldan. Mina tallinnas, tema Tartus jäite kokku hoolimata kõigest ütleme nii, et see oli pikalt külalisabielu, et ma tunnen väga hästi Tartu arstide ühikat ja, ja tema tunneb küllalt hästi seda kivimäel olevat Muusikaakadeemia ühikat, et ega noored inimesed tegid teineteisele ruumi alati, kui, kui selleks vajadus oli ja siis lõppkokkuvõttes oli. Meil oli üks, minul pidi olema praktika, mina pidin ju kuskil nii-öelda proovima kätte, et kuidas nii-öelda noorte juhendamine käib ja tookord Ta oli kaks varianti Konsis, kas pioneerilaager suveks, eks ju, või siis malemalev loomulikult oli mitmes mõttes targem, andis vabadusi, võib-olla teenisid rohkem ja, ja igas mõttes, et see, kes tahtis lihtsamalt, võib-olla oleks pioneerilaagrisse. Aga mina tegin siis selle arsti üliõpilasega rühma leias. Põnev oli see, et, et mul on seal mõned töökaaslased tänaseks, kes on selles rühmas olnud Raimo sõidel näiteks Peeter Laurits, Hasso Krull, sellised inimesed oli põnev malevasuvi, aga lisaks sellele tõenäoliselt, et on sealt ka Sten pärit ja ja siis me käisime Viljandisse, Sten kasvatas vanaema ju selles mõttes päris päris üsna mitu aastat, kuni need õpingud kestsid ja ja ma arvan, et kokku me kolisime siis Tallinnasse. Mingi 85. oli 86. Viimsi kooli internaattuppa. Nii see elu läks, jah? Ma ei arva, et sa peaksid siin kogu Eesti ees oma hinge nüüd päris lahti rebima ja ja paljaks võtma, piltlikult öeldes. Aga sa võiksid ikkagi oma naist sealt algusaegadest mõne hea sõnaga meenutada, et mis tema puhul siis kuidagi korda läks või, või toimis, ma saan aru, et mõnede inimeste vahel tekib see ja mõnede inimeste vahel ei teki mitte kunagi. Kindlasti sa oled enda jaoks seda püüdnud mõtestada, et mis maksvusele pääses. Nats võib-olla ajas muutunud ja, või siis mõni asi on kinnitust saanud, aga. Ma annan sulle natuke mõtlemisaega, ma ise ise ise mõtlesin või noh, kui sa rääkisid siin oma vanematest, sinu ema tegutses meditsiini valdkonnas ja hiljem abikaasa ka, et mõnikord räägitakse sellest, et pojad leiavad, et endale kaaslase kuidagi ema eeskujul või et need sidemed, seosed, paralleelid võivad olla üsna ühesed, aga noh, see selgus hiljem, et sinu abikaasast saab samuti meditsiinivaldkonna töötaja. Mingil hetkel see vist ikka hakkasin seal selginema ka, et tegelikult ega see selles mõttes ei ole vale, et inimesed, et kindlasti on maailma erinevaid lugusid täis, aga mingisugune arusaamine Su teiste perekondade vahel nagu tekib, et see ei ole nagu selline päris nagu kahe vaenutseda mingi Roomeo ja Juulia omavahel kohtumine, ega see ka mingisugune ilmtingimata Ta seal legendina elusaga eluna tõenäoliselt ei lõppegi väga hästi. Et ja ei seal seal oli neid asju, aga loomulikult oli tegemist ilusa ja kütkestav ja, ja piisavalt targa ja inimesega ja lõppkokkuvõttes võib-olla ikkagi kõik need elukombed ja muud harjumused, mida sa võib-olla eeldad, et su lastel on terve ema näiteks minu jaoks ei ole see kunagi nagu vähetähtis olnud. Ma mäletan ühte bändide ajast ühte legendaarset Eli meest, kellel oli ka kolm poega ja kes alati enne seda, kui tal tekkis perekonna planeerimine, jättis näiteks suitsetamise aastaks maha täiesti kindlalt öeldes, et mina pean sel hetkel olema nagu valmis ja kes tegi ka sealt selliseid otseselt ei noh, ma ei tea, aga lõppkokkuvõttes neid häid sõnu tuleb öelda igatpidi. Tänaseks on ju see, et vahel. Ma pean talt ju nii-öelda nagu abi saama ja, ja aeg-ajalt mõni selline tark rahulik nõuanne päästab meid ja aitab edasi. Üsna ammuses intervjuus on su abikaasa rääkinud, et, et ega sinu kaaslannaks saamine mõeldes su vanematele kõige lihtsam ei pruukinudki olla, et kodust ikkagi püüti seda asja kuidagi juhtida ka või kuhu, kuhu sa satud, kelle juurde? Mina otseselt ju ei mäleta, sest et mina ei ju ei nii-öelda välispostjuhtimist vahest ei võta nagu üldse nagu kas ma saan ilmselt arugi, et keegi püüab juhtida, sest ma olen juba asunud juhtima ise. Aga noh, ju võib-olla oli ka siis ka teisi tuttavaid inimesi aga, aga minu arust ikkagi jõudis, aga kuidas öelda selles mõttes õnnelikult ja, ja kiiresti kohale, et. Ega need planeeringud täna, et oodata pikalt ja leida õige inimene on ka head teha kõik oma karjäärid asjad ära ja siis jõuda nagu kohale, aga, aga ma pean tunnistama, et see olukord, kus sul 57 siin on tegelikult siiski nagu lapselaps ka võimalik noh, nii-öelda oma vestlusringi võtta, et see on siis piisavalt põnev ja kuidagi juhtus nii ju tegelikult, et eteerika isa, kes oli olnud tondi, sõjakooli õpilane ja siis hiljem nagu siis eesti armee ohvitser, võeti kinni saadet, tee nagu kõik teisedki, kaugele Siberisse. Tuli tagasi ka siit, ta leidis oma noorepõlve armastuse uuesti üles, kellega nad siis said alguses poja, aga hiljem ka tütre. Poeg ei jäänud ellu ja Erik isa suri enne pulmi sügisel, nii et siis me olime juba nagunii-öelda suhteliselt vanaemade ja vanavanaemad, et seal on sellist matriarhaate nagu piisavalt olnud, kes on nagu aidanud perel tänaseni toime tulla. Hüppame Sten, sinu juurde saab korraks oma lapsepõlvepilte, siin juba panid ritta, need olid Karabahhiga seoses, kas sul on midagi veel meenub ja kas need esimesed ongi karavani-ga seotud või tuleb midagi muud kõrvale? Lapsepõlvest on ikkagi minule ka Viljandi olnud väga oluline ja me just rääkisime siis noh, minu ema emast ehk siis aastast kelle juures ma oma esimesed viis eluaastat elasin ja ega ju väga raske ongi ju meenutada seda, et noh, mida sa nüüd nagu tegelikult mäletad, mida sa enda ja mida sa kujutad endale ette mäletavat, aga jutate juurde. Just, aga ma arvan, et see, et ma elasin Viljandis hästi palju ja mingeid selliseid hästi värvilised või või isegi tihti unes meenuvad sellised asjad, noh täiesti nagu umbes vanaema maja ja meil oli seal suur aed ja ja, ja nii edasi ja noh, Viljandi oli selline väga, väga lahe koht, kus kus sai olla. Ja üks asi kindlasti, mis oli noh, vanavanemate puhul nagu hästi-hästi oluline oli see, et Meie nagu mõlemate kodus, kuigi need vanavanemad tõesti olid väga erinevad, eks ole. Aga üks asi, mis see oligi, see, et eks nad olid mõnes mõttes sellised nii-öelda isetehtud inimesed ennast kuskilt erinevatest küladest sinna linna välja võidelnud ja neid väga huvitas huvitasid raamatuid, huvitasid teadmised ja nii edasi on meil kodus, neid oli väga palju. Ega mul sõpru selles mõttes seal Viljandis palju ei olnud ja suvi läbi ma põhimõtteliselt, mida ma siis tegin, olin, istusin kinos, kinos rubiin. Kui ma olin juba natuke suurem ja lugesin raamatuid, hästi-hästi palju, noh, sinnamaani, kui nii vist kuueaastaselt sain juba, pluss kuus prillid. Aga just see, et need võimalused olid nagu olemas ühest küljest ja see kõik omamoodi oli nagu üks selline suur seiklus või keskkond, kus, kus noh, vana, seal olid seal mingisuguseid asju, mida sa, mida ta seal ehitas ja ja nii edasi, et see oli, see oli üks selline suur nagu seikluse maa ja ma olen ise nagu päris paljud on minu käest küsinud just, et et kuidas sa jaksad reisida nii palju, et kuidas saaksid sõita Jaapanisse või koreasse või Hongkongi või noh üle kogu maailma ringi käia, ma arvan, et see ongi, ongi just seesama asi, et et ühest küljest seal on nii suured võimalused, et sa loed hästi palju. Aga teisest küljest ei saa seda nagu realiseerida, et see mõnes mõttes on selline, et sa võid reisida oma peas. Et kui ma mäletan, et lugesin seal umbes a'la seiklusjutte maalt ja merelt umbes pooleteist kuuga läbi või kõik need maailm ja mõnda seeriad, eks ole, kus, kus seal olid? Igasuguseid populaarteaduslikke raamatuid alates maist kuni kuni aasia või Meie Araabia need siis oli selline asi, kuhu sa said oma nagu. Jah, reisida oma peas ja noh, nüüd kui need võimalused on, et eks, eks see mingi selline asi on see, mis sind kuidagi kuidagi edasi Mingi maailma avastamise kiht minu arust läbisel seiklusjutte maalt ja merelt ja kõikide nende muude populaarteaduslike raamatute, mida tookord siis vastavalt ajal välja anti, on võib-olla ka ikkagi nagu päritab, et noh, see tunne, et tahaks maailma avastada, heas mõttes on noh, ma arvan, tuleb päris paljudesse, aga ega ma väga ei teadnudki, kuidas ta sind mõjutanud on, aga ma mõtlen, et seal oli hästi palju vabadust. Et noh, kindlasti vanema püüdis luua ju mingit sellist nii-öelda turvalist, tsooni, ruumi, aga noh, ega ta kogu aeg ju ei jõudnud ka, et ma arvan, et sa iseolemise võime ja mida me täna ju ütlema, et sotsiaalmeedia on tore. Me oleme teistega seotud, aga et järjest vähem on aega olla nagu iseendaga. Et mingil määral peaks olema inimestel aega oma kasvamise ajal olla piisavalt ainult iseendaga, et see on ka võib-olla üks teema Kui palju sa aega seal Viljandis haid veeta või pidid veetma, et kas tekkis oht, et sa muutud rohkem vanavanemate lapseks, kui oma isa ema lapseks? Ja ei mäletagi nii väga tihti, aga ma mäletan seda esimesed viis aastat ma elasin Viljandis ja kusjuures kolisime ära esimesel jaanuaril kahe 86. aastal, sest et ma mäletan, pakkisime asjad kokku ja siis oli veel üks sinine mis ta siis oli Žiguli, millega ma siis kolisin sinna Viimsisse, aga ega noh, see kuidagi selles mõttes kõik need inimesed käisid omavahel väga palju läbi. Minu vanavanaema veel elas ka tollel ajal selles mõttes ja samamoodi. Aarne vanaisa ja kõik inimesed käisid omavahel nagu tihti läbi, et ma ei mäletaks küll seda, et meil oleks kuidagi mingi selline nagu lahk kuidagi lahviknemise tunne olnud, eks ole, ja ja noh, arvestades ka seda, et kui vana Erika tollel või kui noored, eks ole, siis Aarne Eerika tollel ajal olid, eks ole, et siis noh võib-olla seal ei olnudki selles mõttes nagu sellist väga suurt nagu distantsi tajumist. Oled sa valmis, Aarne selleks hetkeks noorena lapsevanemaks ta ei ole, nii et ma ei tea, selleks muidugi pistan üldse raske valmis olla, esimest korda ükskõik vana. Kindlasti on võimalik valmistada, see ongi ikkagi see, kui sa oled selle ette võtnud ja pikalt mõelnud ja kõik ette planeerinud, aga minu generatsioonis sildaga ilmselt tookord täiesti täiesti tuli ette ja kuidas öelda, siis peabki tänama kõiki neid vanavanemaid ja lapsi ennast ja kõiki muid asju, et selle juures on siis kuidas öelda mistahes vead või asjad sellisel kombel saanud oma parandused või võimalused muutuda, et et meil on võimalik siin täna stuudios olla, rääkida endast ja teistest, et. Sest see oli see aeg, mõtlen, kui Sten Christian sündis, siis karavan tõmbas ennast just korralikult käima, eks tulid need kõige populaarsemad aastad. Tallinna. Oligi ju sel hetkel, Sten rääkis 86 sealt edasi, et me olime just saanud Tartu festivali Grand Prix, kuule, kõik jahtisid seda, noh, ma teen alati nagu nalja. Et konkurents on ikkagi selles mõttes edasiviiv, aga turumajandus, seda ilmtingimata ideed täna kujutleda olukorda kogu Eesti nii-öelda bändimehed põhimõtteliselt rivistanud ennast pooleks aastaks üles kirjutavad lugusid, teevad tasuta proovi selleks, et Valter Ojakääru ütleks noorte hääles, et oi, tublilt panita või midagi sihukest, noh et, et see on täiesti uskumatult äge ja, ja sellised olime. Et aga, aga siis tuli jah, et me tegime vastasest 250 mängu, mis vahest tähendas seda, et neljapäev kindlasti reedel kindlasti laupäeval vahel, kui oli kontsertperiood, võis olla kaks mängu. Tookord selliseid klubi stiil ei olnud, kontserte tehti kinodes näiteks Rakveres, jaga kuskil Jõgeval, inimeste kultuurinälg oli see, kes popp oli, seda taheti kuulata. Et võis ka olla. Eks neli pooleteisttunnist kontserti näiteks pühapäeval. Tegelikult ma ikka tegin täie koormusega seda, seda muusikaõpetaja tööd seal Viimsis, mis muuseas oli ääretult tore teeb ja kui seal poleks olnud mingeid selliseid oh, kuidas öelda ajastu poliitilisi muutusi või mingeid natukene paindlikum, elus ma täitsa ja kindlalt oleksin rahus seal täna koolis edasi, sest üldse nagu ei torma ise kuskil kuskile mujale teiste teiste asjade peale, et seda, mida teed, seda on tore teha ja aga see oli jah, selline. Ühe asja tahaks ära klaarida, veel vanast intervjuust välja võtta, sa oled öelnud, et karabanis püüdsid või püüdlesid sa pseudotegelikkuse suunas ja pärast seda justkui avas tegelik elu või see ehe autentne elu sulle end savist rääkisid seal umbes kandlemängimisest ja mulgi kuuekandmisest ja kõik nii edasi. Mis tähendab seda tegelikult karavani. Tegelikult nii väga seda ei nautinud siis või. Kuule, see oli ikka väga äge äärt, ega kedagi vägisi lavale ei aja, ikka tahtsin sinna minna ja põnevaid asju oli palju, et eks me käisime siit ju Eestist väljas ja nägime asju, pole kahtlust ja, ja ma ütlen, osa muusikast oli ääretult põnev. Osa muusiku elust on ka see, mida igaüks, kes selle ala endale valab, valib, peab teadma, et see on kuidas öelda töö tegemine, et sa pead selle endale toredaks tegema, aga see vahel alati ei pruugi õnnestuda. Seda ka, mis osa. Ean mängida lugusid, mis sulle väga meeldivad. Ei ole variant, et sulle kõik need, ma ei tea, kui, kui palju asjad kõik on südamelähedane, igaüks toob midagi mingil põhjusel see leppis kokku pannakse, eks ju. Noh, et et väga lihtne on siis, kui on juba selline kindel pakett koos ja kõik on väga veendunud, aga aga see ei pruugi nii olla. Kuule, bändimehed jaurama kasvõi sellepärast näiteks, et millised on su vabadused laval, naat, kas Saaremaa valsi võib mängida sellise või teisi soolo või vabandust, väga keerata seda asja või, või üldse keerata üle võlli, eks ju, et mis siia sobib või ei sobi, noh, et, et eks see on selline suur lavaline kokkulepe ju. Teil tuli repertuaari koha pealt pehmelt öeldes diskussioone sageli ette või. Ei, ma ei, piltlikult, ma arvan, et rohkem räägitakse nendest nii-öelda legendaarsete Struja lahingutest, aga iga loominguline koosseis, kes sellisel kombel peab otsuseid tegema mingil hetkel, teeb meid ikkagi üsna ägedalt, noh, et kuskil on mingi filter, ma arvan näiteks, et ma julgen mäletada. Näiteks Jaan Karp oli üks selline texi filter, kes ütles mingi asja peale, ütles, et sõbrad ma saan aru, et asi võib-olla peabki kohale jõudma, aga vot see tekst on siin kergelt küündimatu. Jätame nüüd selle nagu ikka vahele ja siis keegi võiks vastata. Ei, ei, ikka ei ole tore ja aga nad sihuksed, filtrid pidid olema vahepeal ju igaühel mingi roll oli. Ma ei taha kellelegi liiga teha, kas karavani repertuaar tol ajal, kui sina seal olid koosnes kahest poolest, üks oli originaalmuusika originaallooming, mille vist Agu Tammeorg põhiliselt tõi ja siis ülejäänud olid kaverit välismaalauludest. Kas sina sina ka midagi tegid, üritasid, kas sinu lugusid ka jõudis? Vot ma jõudsin siheda Aivar Mäe oksi nii-öelda varaste salvestusteni, mis on siin fondis, mille peale kolleeg Meelis ütles, et muidugi seal on bänd, mängisime seal Kihnu, Janis on, ju siis võtsime lood mahalindist, tulime siia, panime hommikuni või midagi, umbes nii. Ja ei, mul on seal ka mingid asjad erinevatele tekstidele, mida me siis käsitasime oma, ma ei tea, kas midagi on lihtsalt, eriti esile tasub tuua. Me hakkasime seda oma loomingut tegelikult tegema sellel eelneval Elektra perioodil, kus ilmusid linnahalliga Roland Jupiter kaheksa ja asjad ja seal sai käia, et seal on päris sellist mingisuguseid progerokitaustaga lugusid, mis, mis täitsa toimivad ja mis isegi olid omas ajas ka kerges mõttes hitid, et täna mõnda lugu kuulanud pole, võib olla vigane. Kas sul tekkis mingil hetkel konflikt? Jällegi sa ütled, et kõiki lugusid ju ei saanud armastada sellega, mis meeldib sulle ja mis meeldib näiteks karavani publikule. Kas ansambli jaoks olid need käärid olemas, et võib-olla mõni lugu sai teenimatult palju avalikku tähelepanu, kui te ise oleks soovinud mõne teise esiletõstmist? Vähemalt saan küsimusest aru küll, aga tegelikult vist ei ole, aga noh, seal ütleme, et tõepoolest väga laiale publikule meeldimine on, eks ta selline väike, kuidas öelda, diil iseendaga on. Publikut, sul peab olema, tuleb teha kompromisse ikkagi noh, ütleme, et on tehtud jah, teatud hetkedel. Kindlasti olid väga erinevad mängud, noh, kui rääkida mängude sisust, kas sa mängid Ülikooliklubis näiteks, mis oli tol hetkel ütleme selline mingis mõttes topp kohta, eks ju, kõik noored inimesed koos kogu Tartu tuli kokku seal sa panid erineva kava kokku, kui sa mängisid kuskil mingil lauluväljakul või sa mängisid, ütleme mingisuguse, ma ei tea, suure tehase peole, eks ju. Need olid kindlasti kolme erinevat kava. Sten kas sa mäletad, mil moel isa toimetamine muusikas sind mõjutas, kas sellel on seos et sa sattusid ka ikkagi küll hoopis teises liinis tegutsema, aga ikkagi muusika juurde? Ja kindlasti ma arvan, noh, ma ei tea, ma ei oska öelda, et karavani süntesaator seisis kodus nurgas, mida, seda see oli väga hea süntesaator, seda süntesaatorid oleks tohtinud maha müüa. Nous aga kurk polüsiks, jess. Aga, aga nali naljaks, aga õnneks vist on räägitud, et ma juba lapsena kuskil seal mingite klaveritel ümber käisin ja mingisuguseid asju seal lammutasin ja noh, meil oli ka päris palju plaat oli kodus, kassett oli päris palju kodus ja eks nüüd vist siis sai kuulatud. Kas sa jõudsid omade hulgas uhkelt ringi käia ka teatades või tuues esile kus isa mängib või, või kes ta on või sa oled liiga noor veel selleks? Ei, see ei olnud kuidagi nagu oluline. Miks karavan oli Eesti kõige populaarsem bänd aastatel 84 85 86, kolm aastat järjest. Näiteks ei olnud seal väga palju Viljandis seal kellelgi väga palju Kekkata, sest kõik niikuinii teadsid. Ja ega Tallinnas võib-olla me käisimegi rohkem. Bändiliikmete lapsed käisid omavahel läbi, eks ole, mõned vanemad, mõned nooremad Ott Karp, eks ole. Kelle ma võib-olla mõned aastad hiljem ise ära konverteerisin, eks ole nüüd tuntud trummi ja bassiartist ja nii edasi, et aga see ei olnud oluline, aga oluline oli vist. Ta oli muusikali nagu olemas mingitel erinevatel viisidel, eks ma siis mingil hetkel ei oleks siin ka muusikakooli kitarri õppima. Kas seal oli Aarne kodus tähtis, et lapsed peaksite pildi valdama? No see on selline kahe otsaga asi, mina arvan täna ju jätkuvalt, et kui pole mingit traumaatilist kogemust, siis kõiki inimesi peaks lapsena muusika huvitama, peaks nende meeleolu suutma kuidas öelda, heas mõttes juhtida ilma kuidas siis öelda sellise käsukorraldused. Ja tänaseks on õnneks ka muusikapedagoogika palju muutunud, et kõike nagu sunni ja tampimisega ei saa, et noh, meie oleme tulnud sellest perioodist, kus meid õpetati nii tihtipeale ja, ja ma ise ka õpetasime mingi ajat. Õnneks mina sain natukene ümber pidaja juurde õppida seal üheksakümnendatel Salzburgis ja Mozart joomise ja mujal ja loomulikult ma arvan, et ma tean, mu lapsed, lapselapsed, sinu omad, kõik ülejäänud eesti mudilaskoori omad seal lauluväljakule. Et neile muusika võiks olla oluline asi midagi maailmas ära tunda. Selles vanuses laps ei jää ka väga vastu, ta hakkab vastu ajama siis mingil hetkel, kui sa pead tegema tüütuid harjutusi ja ma ei tea mingit asja õpetama ja see ei tundu põnev ja sa ei suuda endale teistele ära põhjendada sel hetkel hakata meile kõigile vastu. Kas sa said, said sellest hetkest üle või? Ei, no ma mäletan jah, kuskil alguses ei olnudki väga keeruline, aga siis kuskil ütleme, mäletan, kas muusikakooli neljan ei mäleta, kas neljandal või viiendal aastal, siis, siis oli kord külmaga keeruline, seal oli mingisuguseid teravaid ütlemisi ka perekonnas. Eks me kõik olemegi natuke suurte egode ja teravate ütlemistega mõnikord minugi Tarja õpetajale, Heiki Mätlik, täiesti uskumatu inimene. Huvitav kokkusattumus, et siis ma käisin siin juba üle 20 esimeses keskkoolis ühelt poolt nagu Lydia rahula, kes oli, oli väga karm ja, aga samas noh, ütleme, suutis meid kahe või kolme aastaga ikkagi nagu selles muusikateoreetilises osas, eks ole. Noh, tõmmata sellisele tipptasemele, et sa võisid silmad kinni, midagi teha, noh, meil oli selline hea hullude klass ka, kus näiteks Evelin Võigemast, eks ole, ja Veronika Portsmouthi ja nii edasi, et see oli noh, selline seltskond, kes, keda siis rahul, aga mõnes mõttes nagu omavahel noh, nii-öelda lükkas meie kõikide egode üksteise vastu niimoodi, et et see mõnes mõttes muutus selliseks võistluseks, et kumb siis kirjutab paremat diktaatikas Võigemast, Saluveer või ports, ma ütleks, et, aga noh, see oli hea, et see andis nagu selles mõttes sellise kindluse, et sa saad selles süsteemis nagu opereerida ja Heiki Matic oli selles mõttes hästi huvitav inimene ta et ta kuidagi suutis jälle nagu muusikaliselt kõik selle nagu sinna kitarri kanaliseerida, küll sa mingitel teatud semi traagilistel põhjustel ka lõppes. Et ma olen ise selle peale võib-olla isegi ennast natuke nagu süüdi tundnud selles mõttes, et ma ei olegi aru saanud, kas Eikel olid minu suhtes mingisugused ootused, et noh, teisest küljest oli see, et mul oli üks päris raske käevigastus ja üsna raske nagu puberteet, s ja mingilt sellel hetkel juba tekkisid kuskilt ühe plaadimängijaid šampleride ja nii edasi ja kõik see oli hoopis mingisugune, kuna see ühest küljest mõnes mõttes muusikat, seal oli kõik nii noh, ma ei oska öelda, mõnes mõttes selline nagu vana elu või või siuke Kaheksakümnendad, või noh, kuidagi seostus sellise vanaisaga järsku kogu see uus maailm, eks ole, kus see oli nii tohutu vabanemine, et seal oli mingi muusika, mis kõlas hoopis täiesti teistmoodi ja seal olid mingid uued võimalused ja ja see oli noh, täiesti nagu mingi noh, sa oleksid nagu saanud minna kuhugi teisele nagu planeedile, eks ole, et eks siis sa peadki mingisuguseid valikuid tegema, eks. Ma olen selle üle nagu põdenud päris palju. Aga noh, teisest küljest ma ei mäleta, kes ütles Manfred. Issemm boss ütles kunagi väga hästi. Et miks ta hakkas plaadi produtsendiks, oli just see, et ta mingil hetkel sai aru, et kuulas, mingeid klarnetimängija, mäletaks mail Stavist või midagi sellist, ütles, et ma ei suuda elu sees pilli niimoodi mängida nagu Mailstevis. Aga võib-olla ma suudan anda või luua selle keskkonna nendele maailma parimatele pillimeestele nagu noh, nagu tegutsemiseks või nende visiooni nagu realiseerimiseks ja noh, minu jaoks mõnes mõttes, see oli selline asi, mis lükkas selle koorma nagu sellest ära, et et noh, loomulikult ikka mingil määral nagu Pille mängin ja oskan mingisuguseid asju teha, aga selge on see, et ega minust ei saanud mingit Erki Pärnoja. Aga võib-olla ma suudan olla nendele inimestele toeks, luua neile võimalused, et luua need kooslused, olgu see siis muusikas või filmis või milleski muus, et need inimesed saaksid nagu särada ja ausalt öeldes see, et kui ma näen, et tuleb selline nii-öelda super kooslus kokku ja ma olen suutnud need inimesed kokku viia erinevatest kultuuridest, taustadest ja nii edasi ja sealt midagi sünnib, et noh, ma isiklikult saan sellest väga suure rahulduse, aga noh, ma arvan, et ega meile kõigile ma mäletan, see ütleme siis see nii-öelda klassikalise muusikahariduse ja ja noh, kogu selle nii-öelda elektroonilise muusika pealetulek, et ega see kellelegi ei läinud, et ma mäletan Ott Kart täpselt samamoodi põhimõtteliselt mänge, mängisime reede õhtul Bella plaate ja siis laupäeva hommikul tuli minna, kes oli klaveriõpetaja, mitte Pedersen, aga legendaarne Eesti džässpianist tuli hommikul hommikul kell kell kaheksa, mine lava närisse tundja, justin eristada nende heliredeleid mängimata, ega ega see Talgamist täpselt nii sujuvalt ei läinud. Üks teine oluline asi muidugi on ka see, et mille peale peab nagu mõtlema on see, et olles nüüd iseenda poega muusikakooli viinud. Et kui palju tõesti see haridus ja see taust on muutunud, et noh, ma kujutan ette, et kui keegi oleks noh, seal oli telenostalgitsemist või et kui oleks, polnud aga teisest küljest see, et, et kui keegi suudaks sulle anda või suudab juba sulle anda kuskil muusikakooli alguses mingisuguse ägeda repertuaari kätte, et noh, selge on see, et on olemas mingi kaanon, mingi tehnika, mille sa pead omandama. Aga eks meie kõigi muusikamaitsed on ju erinevad, eks ole. Kuisu kitarriõpetaja ütleb, et okei, paneme nüüd eteks pätmitiinit või Steve rassi või ma ei tea mida iganes, eks ole, siis on ka selline asi, mis on noh, ütleme muusikaajaloo mõttes ja kogemuse mõttes legitiimne, aga see on selline asi, mis ka sinuga nagu suhestub, eks. Ja, ja minu meelest see ongi nagu tänapäeva sellise õpetuse üks suur võimalus ja võib-olla kohustus, et, et sa saad mõnes mõttes leida sellele oma tudengile või partnerile, eks ole, just täpselt sellise asja mingisuguses süsteemis, mis, mis talle sobib ja mis tema selle lukku nagu lahti laseb. Et see on hästi oluline. Sinu jutust lipsas läbi üks väljend ja ma saatejuhina ei saa lasta sellel lihtsalt kuhugi niimoodi õhku haihtuda. See oli kas need just täpselt nii, aga mõte jääb samaks. Raske puberteet. Tahad sa sellest rääkida, mida see sinu moodi endast siis kujutas? Ma arvan, et seal olidki mingid sellised väga ime, imelikud asjad jooksid omavahel kokku, et esimene asi oli väga selge oli see, et ma mäletan, et mul oli mingi teatavat sorti identiteedikriis ja ma arvan, et identiteedikriis jah, täiesti oli ka väga paljuski nagu sellest tingitud, et et ma nagu sain aru, et mul on mingi kohustus tegeleda selle klassikalise muusikaga, ega see kohustus võib-olla isegi ei tulnud nagu perekonna poolt see kohustus võib-olla tuli minust endast, ma ei, ma ei oska seda seletada. Teisest küljest olid kõik sellised nagu hästi segased 90.-te alguses, eks ole, kus sul on mõned mõned sõbrad, kelle vanemad on seal mingid mafioosnikud, mõned sõbrad, kes mingit küla pättide kogu, eks viimse elu oligi üks selline selline materjal, millest nüüd jälle tagantjärgi võiks veel ühe dokumentaalfilmi teha, sest noh, kõik oligi lihtsalt nii mental, noh et. Ja eks mingil hetkel ma korraks mingisugusesse halba seltskonda nagu sattusin, aga küll ka mingite peret tülide ja üsna selliste traagiliste sündmuste tulemustena selt, sest ma tulin linna kooli. Aga teine asi, mis oli minu jaoks nagu hästi oluline, oli see, et mul olid mõned vanemad sõbrad ja, ja kuidagi sellega samal ajal paralleelselt ma hakkasin tegelikult tegelema nii-öelda siis selle noh, nii-öelda elektroonilise muusika plaadi mängimist, aga nagu ma juba enne ütlesin, et see oli selles mõttes selline hästi oluline noh, nagu alternatiiv, kui tollele mõelda selle peale, mis seal 90.-test Eestis toimus, olidki nagu kahte sorti ütleme, kolme sorti inimesi olid vanainimesed olid kantpead ja seal olid kunstiinimesed, eks ole. Ja, ja mõnes mõttes seal oligi see kaks varianti, et kas sa oled siis kunstiinimene või on, võtan need kõik kuidagi üldiselt kokku, eks ole, või sa oled nagu kantpea, eks ole. Noh, õnneks mina sattusin nagu sinna teisele poole, sest mul oli väga palju häid sõpru ja ja ma ei taha nagu, selles mõttes nagu nostalgitseda, aga, aga see, mis tollel hetkel nagu selles Eesti nii-öelda andekraanides nagu toimus, oli ikkagi hästi võimas. Sest et noh, see, kui eks käis Johnbiilia ja kõik, mis sealt hakkas nagu juhtuma ja nii edasi ja siis ma hakkasin juba radio Moostest mingeid kassette nagu lindistama ja nii edasi, aga noh, ma lihtsalt reaalselt mäletan, kui ma sain mingid esimesed vinüüli, et et noh, see oli selline asi, mis lihtsalt noh, see oli selline tunne, nagu sa oleksid olnud nagu purjus, eks ole, kui sa saad mingi Masteliselt löögi plaadija, eks, Madis Nestor ja kõik, mu teised sõbrad on sama asja rääkinud, aga mis selle asja juures nagu võimas oli just see et esiteks mingi sotsiaalne alternatiiv. Ja ma mäletan, et kui ja, ja sa võisid ennast tegelikult nagu realiseerida mingisuguses mingisuguses vormis noh, mis andis sinu elule mõtte ja näiteks tollel ajal, eks ole, Raul hakkas juba siin Raul Saaremetsaga saateid tegema ja Meelis Meri, eks ole, hakkas tegema top-raadios. Ma mäletan, et me tegime lugusid niimoodi, et me saime põhimõtteliselt viia iga nädal TOP raadiosse mingi uue loo, eks ole, noh, mäletan samamoodi. Paulia, Paulia, Madis, eks ole. Noh, mõnes mõttes tõid seda siia ja siis siia nagu raadiosse, siis me hakkasime, tegime plaadifirmade live ja nii edasi ja see oli selline asi, mis nagu ühest küljest nagu tõstis sind sellest olemasolevast 90.-te õudusest välja. Ja teisest küljest nagu lõi elule mingisuguse hästi selge mõtte, et see olukord oligi nagu väga drastiline, et kui toitaks, toimusid seal petispeod, eks ole, või mäletan, seal Pirital oli, siis seal oli asjad, käisid niimoodi, et seal mingisugused jõmmid ootasid, et põhimõtteliselt nende uste juures, et nii-öelda need karvased ja sulelised, eks ole, kes sealt välja tulevad, et saaks neile nagu vastu hambaid anda. Ma olen ise ka ühe korra pirita niimoodi nagu saanud, eks ole. Et kuskil viimsi vahel plaatidega koju, eks ole, siis mingi kohalik mafioosnikud poeg tuleb, tahab sulle kesta anda sellepärast et seal on nagu vinüüli kaasas, eks ole, et noh, et see oli päris kummaline. Aga aga kuidagi see meid nagu hästi tugevalt sidus ja mis oli ka hästi-hästi oluline muusika mõttes, oli see, et kui mõelda, mis nendel pidudel toimus, siis, siis ju see oli noh, nagu selline tohutu muusikaline nagu lugemisalbum, eks ole, et sulle ühel peol mängiti mingit indie-rokki, eks ole, seal olid mingid indi katsetused, siis olid seal mingid hiphopimehed, eks ole, siis olid seal mingid hevimehed koos, eks ole, keegi mängisin mingit tehnot ja nii edasi, et see oli nagu selline noh, nagu demonstreeris hästi tugevalt, et, et mis võib olla sellise hea hea kogukonna jõud. Ja, ja üks asi, millest muidugi tahaks veel rääkida. Et noh, esimene asi on see, et sa pead inimese aitamise ja kuidagi ära nagu nägema, et millistes inimestes on potentsiaal ja siis leidma või andma sellised nagu võimalused, eks ole, et need inimesed saaksid edasi areneda. Lisaks on veel võib-olla kaks inimest, kes on olnud hästi või kolm inimest, kes, kes on nagu hästi olulised on esiteks Uku Kuut, tuntud muusikaprodutsent, isegi eks ole. Ja 96. aastal ma hakkasin keskkooli kõrvalt lav raadiost tööle oma saateid tegemas terve, isegi selline reedeõhtune slot, kus erinevate IZ käisime mängimas ja, ja lisaks sellele siis Uku andis oma terve stuudio minu sõprade käsutusse kuidas, et noh, kui nüüd nagu tagasivaatavalt mõelda, et ega me nüüd ka mingisuguseid väga korralikud nagu tüübid ei olnud, aga noh, sõna otseses mõttes oli jälle see, et mängid reede õhtul plaate, siis laupäeva hommikul kell kaheksaid stuudiosse hakkad tegelema noh, et see, et keegi, kelle keegi võtab ühe väga suure materiaalse vara ja näeb nagu mingisugust võimalust, eks ole, annab mingite noorte kätte selle kasutada, et see oli ikkagi väga, see oli ikkagi väga oluline ja noh, ma arvan, et ega me ega sealt ei oleks neid, mingisuguseid teatud rahvusvahelise hiite, mida Rauliga tegime või mida, mida iganes, et ega need ei oleks ka muidu muudmoodi tulnud, eks ole. Ja noh, teine teine selline hetk oli see, kui mind kutsuti orbitaal Voxi seda una pumba nii-öelda legendaarset Kambek albumit tegema, eks ole, et eks, eks see oli ka selline asi, et palju neid stuudioid siis Eestis üldse tollel ajal oli, eks ole, ja see, et sulle anti selline võimalus jällegi vastutus, midagi sellist kokku pandud, see oli mõlema Uku poolt üksis Uku Kuut ja teine Uku Toomet, et see oli väga suur usaldus ja ma olen selle eest väga tänulik neile. Ma toon korraks uuesti mängu. Sinu ema, kes on psühhiaater? Väga huvitab mind, kuidas ja kas üldse kodust elu kuidagi reguleerib, mõjutab ka, kui põhimõtteliselt üks lapse vanematest on inimese peas toimuva seletamisel defineerimisel õppinud professionaal. Kas sa mäletad, et ta seda kuidagi sinu või su venna peal kasutas ka? Ei kindlasti ei kasutanud, aga ma arvan, et eks tal olid omad hirmud. Et eks selle kohta on ju räägitud ka, et arstidel on alati endale mingit kõige suuremad hirmud ja aga ei noh, selge on see, et jah, eks see kindlasti on mingisuguseid asju mõjutanud, et et see emotsionaalne tasakaal ongi väga raske, et kui sul on psühhiaater, ütleme siis dirigent filmi produtsente, kopirait õnnega koos, et siis et see ongi väga keeruline, aga mulle tundub, et et noh, mingil mingil hetkel on olnud jah selliseid hetki, et sa üritad rääkida midagi ja sa üritad rääkida samast asjast, aga see keel on täiesti erinev, eks ole. Aga, aga noh, nüüd tundub, et aega, pikku me saame nendest asjadest rääkida, aga see on tegelikult üks hästi oluline punkt nagu minu jaoks, mida me oleme ka oma vennaga väga palju väga palju arutanud, ongi see, et me oleme hästi tänulikud, et meile on antud võimalusi. Ja neist ei ole tahetud teha seda ja neid, keda võib-olla kellelegi vanemad või õppejõud või noh, nii-öelda tahaksid nagu vormida ja minu meelest on hästi-hästi oluline väga tihti sa ei teagi, et mis su elu siis peakski nagu olemas, et et me oleme saanud õppida ja me oleme saanud reisidele, mõnes mõttes oleme, oleme saanud ka hullu panna, eks ole, hullupanek on ka mingil hetkel nagu hästi oluline siis. Et see on ka väga suur väärtus omaette, et kas me oleksime tingimata olnud kuidagi praegu õnnelikumad, et et kui oleks olnud selline keskklassi ilus elu väikelinnas ma arvan Mitte Aarne, sa siin kusagil alguses rääkisid, kuidas sinu isa pidi sind öösel kell kolm kusagilt koju hõikuma. Kas midagi sarnast on sul oma laste pealt ka mäletada, et et ikkagi noh, isa peab neid kusagilt kokku korjama või taga ajama või, ja pagan teab kus, mis toimub. Mul on ju tegelikult Stenni huvitav kuulata, sellepärast et sellistes mingites rääkimistes et see ei ole selline ju võib-olla üldse üldlevinud. Ma ei tea, pere kokkutulek, hakkame nendest rääkima, Pam, lõke põlema hukkuma rääkima võime mingites ühiskondades on teisel moel toimunud, aga aga ma kindlasti täna kuulen asju, mida ma ju võib-olla ei tea. Ma ise mõtlen, et see algklassiperiood, mis kuni lastel on kuni 10. aastani, see on tegelikult hästi oluline, et seal nad saaksid ennast võimalikult käima joosta seal on loomulikult on olemas jälle kõik ma tea, uuringud ja faktid, mida siis keegi soovitab ja vajalikuks peab. Sealt edasi, selles puberteedis peab ka kuskil ikkagi see vabaduse tunne olema mingite raamide sees, et noh, kuskil on see, millest nagu välja ei lähe, aga ei no ma ei ole jäänud saatest kedagi ära kutsumas käinud ja, ja seda vist pole juhtunud, aga ma arvan, et mul konkreetselt lihtsalt palju vähem aega sel hetkel, kui minu isal üldse oli, noh, mõtlen ma olin neljapäeva õhtust seal pühapäeva või esmaspäeva hommikuni tegelikult pidevalt rakkes ja, ja ma arvan, et ma olen seda täna öelnud, et minu jaoks on raske hakata üldse välja mõtlema selliseid asju, et laupäev mis me teeme, pühapäev, mis me teeme, noh, nii nagu tavaline inimene ütleb, et ma olin reedel kell viis pastakas kukkus, tööpäev lõppes, eks ju, nüüd reede õhtul on see rituaal kellelegil, laupäeva õhtul on seerid, rituaal või päeval, eks ju, sellist elu noh, ütleme on olnud väga-väga-väga vähe, et ega seda tööelu ühendati, vahel võeti reisidele keegi kaasa mingit iganes, aga aga see oli ikkagi üks periood, mille puhul mõtlen. Ma ma olen praegu avastamas sellist mõistet nagu laupäev, pühapäev või ma püüan seda enda teiste jaoks selgeks teha osaliselt seoses lapselapsega osaliselt mu naine on seda, kuidas öelda, kehtestanud, et me peame püüdma leida need õhtupoolikud vabad ajad ja ma püüan siis jõudumööda sellest aru saada, sellepärast et ongi juba igatsugu asju tehtud, tuleb, et aeg-ajal teiste jaoks, aga ma arvan, et siis ei olnud. Aga ma arvan, et meil oli seal, noh, ütleme mingeid hetki sellest perioodist, mida Sten siin on kirjeldanud ikkagi selliseid, kus kus midagi oli õhus, mille puhul ma tean, juh ütleb, et kuule, need asjad ei ole päris nagu nii hästi, eks ju, ja ma arvan, et sel hetkel me oleme ikka mõned korrad päris korralikult selles mõttes nagu nii-öelda löönud ja uksed on pakkunud, inimesed on sisse-välja käinud, et noh ikka aga, aga see on see tunne, et asilauk hakkab kuskile minema, mis nagu pole vist päris see. Aga rohkem ma isegi ausalt öelda ei mäleta. Kas sa oled praegu rahul sellega ja oled sa teadlikult mõelnud niimoodi, et jumal tänatud, poisid on ikka suhteliselt hästi, ma arvan. Mina olen ma sellega väga rahul, kõige tänu just nagu öeldud, vanaemale osaliselt abikaasale. Me ei ole alati kinud seda teineteisele isegi piisavalt kenal moel öelda aga need põhimõtteliselt toimimise suhtes võib-olla pole olnud mitte kõige kõige halvemad, et ma hindan veel kord seda vabadust, et mitte ühtegi kohta või positsiooni või tegevust ei ole teadaolevalt saadud selle selle näol, nagu me tihti ühiskonnas kuuleme, et kuule, kellelegi ma tea, isa ema või keegi on seal ees, seetõttu hakkab see või teine või kolmas asi toimub minu arust see on saanud põhimõtteliselt kaupade, teenuste, inimeste vaba liikumine ja vaba teostamine nii-öelda konkurentsi tingimustes on kõige olulisem asi. Kuidas sa, Sten, oled oma elu korraldanud, võttes arvesse, et suur osa sinu ajast on möödunud jaapanis. Sul on laps kui vana? Seitsme aastele, kuidas elu on korraldatud. Elu on raske. Aga. Selles selles mõttes, et eks eks see jaapani lugu on üks selline pikk ja keeruline lugu, aga aga hästi lühidalt selle kokkuvõttes, et eks mul kuskil seal teismelise eas juba hakkas väga suur huvi jaapani kultuuri vastu tekkima ega raske ongi öelda, et kust see nüüd siis nagu tekkinud on, eks ole, aga noh, ma mäletan, et seal kuskil mingitel ande ground kunstisündmustel vaatasime mingeid jaapani filme, Soome televisioonist võis neile näidata tollel hetkel päris palju kur, osavate ja nii edasi ja see huvi tekkis ja ma mäletan, et seal 2000.-te aastate alguses, kui mind kutsuti PÖFFi produtsendiks, siis me nägime, et see, mis sealt Aasiast tuleb, on nii et see on nii võimas ja nii huvitav, aga, aga keegi ei julgenud sellega tegeleda. Ja kuidagi see võimalus avanes ja ma hakkasin sellega tegelema ja sealt edasi siis olid sellised väga õnnelikud kokku saada tunnust, juhtumit, kuidas minul selline Jaapani jutumärkides kasuema, kellega ma sain Berliinis tuttavaks, kes on kes oli suur Priit Pärna fänn, seal meil tekkis selle kokkupuude sealt ma juba hakkasin töötama jaapani filmitööstusega ja nii edasi, aga ja 2005, kui ma esimest korda käisime Jaapanis siis noh, see oli täiesti uskumatu tunne, et ma oletan, et sa astud lennukist välja ja seal on selline tunne, et sa oled nagu kodus. Praegu on nagu tagasi mõeldes see, et minna kuuks ajaks aastal 2005 Eestist Jaapanisse, seal enam-vähem nagu kuu peale lendamine, noh tollel tol ajal ei olnud mobiiltelefone, ei Google Maps ja mitte midagi, eks ole, käia seal ringi kuu aega ja saada nagu hakkama, et see oli ikkagi täiesti uskumatu kogemuse ja sealt edasi ma siis nagu Väigeteerisin ja paar aastat mõtlesin, et õpin jaapani keelt, et ei tulnud sellest kuidagi oma käe peal midagi välja, siis ma astusin 2008 Tallinna ülikooli õppisin töö kõrvalt kolm pool aastat jaapanoloogiat klassikalist jaapani kirjandust, filosoofiat ja nii edasi ja siis 2011 siis mind kutsuti peale kultuuripealinna suur filmiprojekti, kutsute siis jaapani valitsuse poolt sinna nii-öelda Tokyo ülikooli residentuuri. Ja, ja noh, see oli täiesti uskumatu lugu. Et loomulikult selle nimel pidi väga palju pingutama, et kõik see paberitöö ja kõik korda saada, kinnitas sealt Tokyo ülikoolist tuli umbes täpselt üks päev enne seda tähtaega. Aga see, et minna nagu Tokyo ülikooli õppima, et tollel hetkel oli see oli väga võimas, sest noh, Tokyo ülikool on Jaapanis päris number üks ülikool ja ka tegelikult maailma rankingus täitsa adekvaatne ja, ja samamoodi kuidagi kokkusattumist tagajärjel minu õppejõud, ülikooli asepresident, kellega me saime läbi ja siis ta ütles, et tule edasi siis magistratuuri lõpetasin magistratuuri ja sealt edasi, siis oli juba, et nüüd sa siis tuled meile doktorantuuri ja, aga see oli muidugi raske koht tõesti, et et eks Oliver elas, elas meiega peaaegu kaks aastat Jaapanis, käis Jaapani lasteaias. Ega ta päris tavaline eesti poiss enam ei ole, mis ongi selles mõttes lahe, et see on jätnud talle mingi sellise ägeda kogemus, aga käib ja kummardab või seal liiga primitiivne, vabaneb jaapanlastest palju, ei tea, jaga loeb jaapani numbreid ja vaatab asja multifilme ja tunneb kõikide nende seevastu väga suurt huvi, et see on lahe. Aga noh, selge oli see, et mingil hetkel tuli teha valikuid ja eks Oliver pidi eestisse kooli tulema lasteaeda ja ja ja ongi väga keeruline, et ühest küljest, et kui sind on selle ülikooli poolt sinna doktorantuuri kutsutud. Ja teisest küljest oled nii-öelda esimene Eesti humanitaar, kes on sinna ülikooli nagu saanud. Et siis siis see surve igalt poolt oli, oli päris suur, et seal on väga lihtne otsus. Öelda ei jääda perega jahmatas. Jah, et et ma teadsin Seda jaapani kontekstist, et kui ma oleksin öelnud ei ja sai oli, oli ikkagi üsna nagu kaalukausil, siis selge oli see, et võttes arvesse seda seda kogu konteksti, siis tõenäoliselt oleks andnud mingisuguse löögi kõigele sellele, mida ma viimased 15 aastat oma elust olid nagu üles ehitanud ja saias teistele väga raske otsus. Aga nüüdse doktorantuur on siis lõppemas lõpuks loodetavasti sellel aastal ja tegelikult teine põhjus, mis seal, mis selle juures oli oluline. Jah, ma mõtlesin, et okei kannatame ära. Sõidame iga teine kuu või iga kuu edasi-tagasi. Biden Tokyosse lendamine ei olegi üldse nii nii pikka aega, et kui me juba Pariisi viis tundi lendama, eks ole, läbi oma ühenduste ja Tokyosse kaheksa pool tundi, et siis maailm on, maailm on nagu palju väiksem, kui võiks seda, et ette kujutada. Aga ma mõtlesin, et üks oluline asi minu jaoks oli see, et ma olen ka varsti 40 juba ja võib-olla oma südames ma ei ole veel 40, aga mingil hetkel hakkab elu dikteerima ja ma mõtlesin lihtsalt seda, et see doktorikraad oleks. Minu jaoks on oluline see, et ma saaksin hakata õpetama ja ma nagu tunnen, et nagu ma ütlesin, et väga paljud inimesed on mind minu elu juures aidanud ja võib-olla viie või 10 aasta pärast ma tunnen, et oleks aeg hakata andma seda tagasi ja selle eelduseks tegelikult on doktorikraad. Ja võib-olla mingil hetkel elus peabki natukene pingutama ja siis järele andma. Ei saa jätta jälle ühte juhust kasutamata. Ta sa oled Eestit ja eestlasi saanud pikka aega kõrvalt vaadata, ma ei tea, kui palju sa selle korda läheb, aga küllap ikka hoiad silmad lahti ja vaata milliseid, mis signaale või vaiba siitpoolt tõuseb. Kuidas sulle tundub, kõrvaltvaataja pilk on ikka natuke teistsugune, mis suunas me siin mõtleme ja muretseme? Härra Ilves, eelmine president Käis riigivisiidile ja siis ütles oma seal kõnes, mida ta siis jaapani Parlamendis pidas, et jah, Eestil ja Eestile, Jaapani on üks naaber. Ja see naaber on veel kahevahel, et, et noh, loomulikult mõi et see naabernaabriks, aga ma mäletan väga hästi, et kui, kui toimusid need Sündmused Ukrainas ja sellele järgnevat nii-öelda piiririkkumised Eestis, et, et see oli küll üks hetk, kus ma mõtlesin, et okei, et nüüd see kõik hakkab uuesti teada. Aga noh, nagu laiemalt vaadates. Mulle tundub, et noh, olles ise elanud nüüd päris kaua aega, see on juba peaaegu seitse aastat jaapaniseks. Et, et me mõnes mõttes Eestis vaidleme üsna palju mõttetute asjade pärast. Et, et see ruum on nii väike ja me kulutame oma aega ja energiat nagu mingitel triviaalsetel küsimuste peale vaidlemiseks, et noh, et selle üle, et kas me peaksime integreerima mingit või, või disintegreerima mingit kolmekümmet protsenti meie kodanikest, eks ole, või või, või kulutama aega selle peale, et noh, nagu mõtlema, et kes, kes kellega koos elab, eks ole, või või millises partnerlussuhtes on või, või midagi. Või midagi sellist, et et noh, eriti just vaadates nagu sellele üheksakümnendatel aastatel, kui meil oli ainult 10 aastat ja selle 10 aasta jooksul toimus nii palju, et reaalselt esimesed kolm aastat Tallinnas kioskid plahvatasid ja, ja siis seitsme aasta pärast meil oli nagu e-riik. Et mulle nagu tundub, et, et ma tean, et see, see jõud ja see talent need oskused on nagu olemas, aga küsimus on selles, et kuidas seda kõike nüüd nagu kanaliseerida, kõige paremini ära kasutada, et siis tuleb, tulebki mingil hetkel võtta nagu need need mõttetud asjad nii-öelda ära vaielda ja ja siis keskenduda tõesti nendele olulistele asjadele ja ma usun, et Eesti ja eestlased et me saame ikkagi maailmaperspektiivis väga palju ära teha, olgu see siis tehnoloogia vallas, sõnavabaduse vallas, tolerantsuse vallas, loodushoius, mida iganes. Need on, need, see on kõik see taust, mis on meil olemas ja see energia, et jah, et me suudame väikse rahvana teha suuri asju. Aga selleks, et neid suuri asju teha, tuleb suurelt mõelda. Lõpetuseks kas sulaarne on olnud lihtne, leppida olukorraga, et, et tänapäeva maailm pakubki võimaluse perekonnal laiali lennata ja suhelda arvutiekraanide vahendusel või muud taolised võimalused? No need asjapooli, kes teineteisega suhtestuvad ja inimesi on ju rohkem ja minu tegutsemine selles suhtes saab olla ainult selles olukorras kuidas öelda, niivõrd siduv või pigem siis mitte lõhku, kui ma seda noh, täna valmis olen. Ma ise arvan, et et ma olen selles mõttes siiski päris palju suutnud ajas muutuda. Võimalik, et suudan seda veel noh, need valikud, mida Sten kirjelduseks samasuguseid asju on nagu endal tunda, neid tuleb teha paljudel inimestel paljud inimesed liiguvad nii-öelda oma kuidas öelda sisemiste tungide ja vahel on need. Et ei ole võimalik võtta ainult ühte kindlat ja head varianti, et ja, ja sul on kaks ja mõlemad on vajalikud või kolm, et kuidas neid kompromisse seal keegi loob, seda peavad, õpime kõik tegema, seda me ette ei näe. Saame heal juhul mõjutada ja kas vahel rääkida või oma tegevusega sellele märku anda, et et kuidas öelda pikaajalistes protsessides peab igasuguseid asju suutma vahel vahel taluda, siis on siis on kunagi võimalik noh, kuidas öelda erinevaid häid vilju, võib-olla kogeda. Aga oluline, et kõikide noh, nii-öelda see enese mina oleks piisavalt suutnud ennast näidata. Et oleks suudaks olla piisavalt sõbralikus kontaktis kõikide nende lähedaste ja vast ka kaugemate inimestega, kellega meil tuleb oma seda elu korraldada. Head praegu, nii on läinud. Edasi tuleb teha, mis võimalikult parim vahelmanni puu istutada ja vahel mõni lõbustuspark läbidaja tüli ära lepitada, vahelmanni tüli tekitada selleks, et mõned asjad selgeks saaks, sedagi teha. Aitäh teile selle jutuajamise eest oli rõõm, aitäh tulemast Sten-Kristjan ja. Ja näeme veel. Aga ilusaid pühapäevi kõigile siia. Selle koha peal ei tohiks öelda mitte saia. Naera, mis on, et head aega ei kohtumite kunagi, aga mattane, et kohtume varsti. Aitäh Aarne, sulle ka. Salüsaada käbi ei kuku, mina olen Sten Teppan ja me kuuleme nädala pärast taas.