Tere ja ilusat pühapäeva meie inimestele. Juristi ja mitmekordne minister Märt Rask aitas iseseisvuse taastanud Eestis taas üles ehitada õigussüsteemi. Küllap tuleb juttu ka töövõitudest, aga saatega käbi ei kuku. Esimene eesmärk on uurida, kuidas on üles ehitatud perekond ja selle juurde teadupärast kuuluvad nii võidud kui kaotused. Et jutuajamine saaks mitmekihilise, palusin Märdil kaasa võtta üks poegadest, Ramon, kes käbi nad tõepoolest ei ole kännust kuigi kaugele kukkunud. Elu on läinud nii, et isa ja poeg ei tegutse mõlemad mitte ainult advokaadina, vaid teevad seda ühes ja samas kontoris, mille uksele tatud Rask advokaadibüroo. Niisiis käbi saatekülalised isa ja poeg Märt ja Ramon Rask. Vestlust juhib Sten Teppan. Head kuulamist. Tere tulemast vikerraadio stuudiosse. Märt Rask, tere. Märt on kaasa võtnud ühe oma poegadest, mul on hea meel tedagi siin tervitada, Ramon thrilleri. Märt on samuti Põltsamaa kooli vilistlane, mis teeb meid koolivendadeks. Kas te olete oma perega Märt Põltsamaalt pärit või kuidas, kuidas Põltsamaale kooli sattusid? Noh, kui me oleme koolivennad, siin räägime, sina räägime, sina ei ole mina päris Põltsamaalt pärit. Ma olen abajal sündinud. Ja minu isa ema, kõik need sugulast tegelikult seal. Kose Kose-Uuemõisa, Haba ja sealtkandist, siit neli 50 kilomeetrit Tallinnast, aga noh, arvas, et ma olen sündinud 1950, mida võib lugeda veel sõjajärgseks perioodiks. Minu isa ema ei tahtnud Siberisse sõita ja sellepärast nad kolisid ära. Aga ma sündisin labajalaga vist alla aasta olin, kui nad läksid Põltsamaa kanti elama ja, ja sealt siis ka minu järgmine elukuli kuni ülikooli lõpetamiseni suhteliselt kolimine päästis Siberisse saatmisest, et noh, kas see nii täpselt oli, sellepärast et see oli ju enne minu sündi. Aga, aga vähemalt kodus nendest asjadest meil väga palju ei räägitud. Pealegi isa oli just vangilaagrist tagasi tulnud ja pärast seda ilmselt oli neil mõistlik oma elukohta ja, ja suhtlusringkondades elavat vahetada, et pahandusi rohkem ei tuleks. Üks asi, mis siin hakatuseks tuleb veel ära klaarida, on see, et ma sirvisin vanu ajalehti ja lugesin artiklit aastast 2013, mil Märt Rask sai priiks riigikohtu esimehe amet, sest see oli hästi pikk lugu tehtud kusagil maakohas ma ei mäleta, mis selle nimi on, mereäärne paik. Meie alliklepa suvekodu pildil olid sina nokkmüts peas ja teatasid mulle tundus üsna veenva häälega, et sellest hetkest alates pead sa pensionipõlve. Unustage kõik muu ära. Kas midagi on tõlkes kaduma läinud, mis on juhtunud kolm pool aastat hiljem? Minu meelest ei ole sa pensionil praegu. Elu on mitmekesine, küsimus on selles, et ma võin pensionipõlve pidada üsna töiselt. See ei tähenda seda, et hommikul tõusen üles, joon kohvil, loen lehed läbi, panen karvased sussid jalga ja lohistan neid siis päev otsa mööda. Tuba oleks väga mõnus, pension ei ole. Ma proovisin esimesed talvekuud niimoodi. Igavaks läheb ja seetõttu mul on olnud siiamaani rakendust erinevates nõupidamisringides. Ja. Ma olen väga õnnelik, et Ramon tegi advokaadibüroo ja kutsus mind sinna tööle ka selle kahe aastaga ma ehitasin valmis endale sauna. Ma laiendasin oma maakodu, ma tegin nii palju asju ära, mis kõik jäid, olid jäänud kunagi tegemata. Ja ma võin ütelda niimoodi, et ma võin uhkusega tunnistada, et mul on ligi 300 töötundi ekskavaatorijuhina mis on erakordselt huvitav asi, isa vahetas ka minu kodus ära kanalisatsioonitorud kolme meetri sügavusel kopaga, selleks on luba vaja selleks oskusi tarvis seal käte, jalgade koordinatsioon, väga tähtis. Ja ma tean inimesi, keda õpetatakse välja ekskavaatorijuhiks kaks nädalat ja kahe nädalaga hakkama ei saa, siis siis ongi kõik, seal on mitmed firmad niimoodi õpetajad välja. Mina sain ekskavaatoriga tõstma umbes teisel päeval, see tähendab seda, et see aju ja käte tegevus enam-vähem toimib veel kõik see, mida sa oma kätega teed, lööd naela, seinalaod, müüri, mida kõike muud see on vahepealsel perioodil, mulle tundus oluliselt loomingulisem oluliselt toredam, kui kirjutada õigustekste lahendada inim, inimsuhete või sotsiaalsete suhete probleeme. Sellest ei jää mitte midagi järgi materiaalses mõttes ja see oli väga ilus kaheaastane aeg, aga Ramon arvas, et kolmandal-neljandal aastal müüril müüritöö pealt uuesti advokaaditöö peal on raske tagasi pöörduda. Sellepärast ta kiirustaski seda kõike tegema. Põgusalt oli lapsepõlvest, aga väga põgusalt läheme sinna algusesse, kui sa mõtled tagasi. Mis pildid silme eest esimestena jooksma hakkavad, olgu siis kas vanade fotode pealt või, või nii kaugele, kui sa ise päriselt arvad end mäletavad. Vaieldamatult noore inimese jaoks on kõik ilus ja kui võtta seda perioodi, kui Põltsamaal elasin ja koolis käisin, siis see oli üks, üks ilusamaid aegu üldse. Öeldakse, et Põltsamaal kõik mängivad puhkpilliorkestris. Päris nii ei ole, aga mina sattusin sinna, käisin ka Põltsamaa laste muusikakoolis, seal oli juba siis niimoodi jah. Ja see oli siis oli Voldemar Lemmiku Lembit ringi ajal oli seal niimoodi ja pärast ma ei tea, kas ta pärast nüüd on niimoodi läinud, aga aga siis oli ju ikka Põltsamaal oli kaks vähemalt või kolm orkestrit puhkpilliorkestrit ja ja see oli päris tõsine selline. Aga see võtab palju aega ära. Kaks korda nädalas proovid muusikakooli juurde tähendab samaaegselt see ringkond või see seltskond, kellega suhtlesid, need olidki kiherdasidki ümber selle muusikalise tausta ja kõige selle isetegevus kõige selleni, et see üldine suhtumine ellu ja võib-olla natukene vabam mõtlemine ja kriitilisem ühiskonna suhtumine on ikkagi pärit sellest perioodist. Kodune taust ka võib-olla kuigivõrd sellepärast. Ma juba mainisin, et mina sündisin küll pärast seda, kui isa oli vangilaagrist tagasi tulnud, aga noh, vahest arva, sellest räägiti, aga üldiselt ei räägitud mul kodus sellest. Küll aga sain ma täie teadvusega sa teada siis, kui ma olin läinud. Tartu riikliku ülikooli õigusteaduskondade teisel kursusel tuli minu kursuse juhendaja dotsent Saarso minu juurde, ütles niimoodi, et üliõpilane raske Teil ei ole kunagi võimalik töötada Nõukogude prokuratuuri ja kohtuorganites. See on ka see elukutse valik kuval juurasse läinud, siis ega minul ei olnud enam võimalik seal kellelegiga vaielda, ma saingi aru, et ainuke koht, kuhu mind võetakse, tahetakse, ongi advokatuur saatus, sõrm. Et selle tööpinnalt, mida advokaat teeb, ükstapuha millises poliitilises kontekstis on väga raske etteheiteid teha. Erinevalt nendele, kes töötasid nii-öelda nõukogude prokuratuuri ja kohtuorganites juristid olid me kõik ju. Kui sa oled õigel ajal õiges kohas, siis saatus juhib sind ise öelda niimoodi, et tohutult pingutasin selleks, et saada selleks või teiseks või kolmandaks. Mina võin küll väga rahulikult käsi põhiseadusel pandud, et, et ma mingit üleinimlikke pingutusi küll teinud ei ole. Põltsamaa on üks hästi tore, sümpaatne väike linn. Kas ühele noorele poisikluttile tähendas pigem linnaelu või oli see koht ikkagi piisavalt pisikene, et ta oli maahõnguga tunda? Ma ei tea, missugune elu-olu teil oli seal? Ei, mina kaldun arvama, et Marika täiesti täiesti maha poiss, selles mõttes, et ma olen ise lehma lüpsnud, olen ise lambaid karjatanud, olen ise heina teinud, poisikesest peast. Olen neljandas klassis hoburehaga riisumus käinud hobust rakendanud, kõike seda teinud, sellepärast et sel ajal oli niimoodi, et mul elasime seal Põltsamaa äärelinnas ja minu ema pidas nelja lammast kuni selle hetkeni, millal ta sealt ära tuli, noh, vanadusest lihtsalt tuli jõe Tallinnasse elama. See kõik, kuidas seemet või taime mulda pannakse või kuidas looma hooldatakse, see mis seal salata. Mul on olnud võimalus ka koos sugulastega siga tappa. See pool on ikka niimoodi, et üsnagi maalähedane suhtumine ja, ja selles mõttes. Ma arvan, et, et see kogemus ei ole mind kunagi seganud ja kodune korda ikka pigem selline, et enne tulihein riisuda loomad, toit ja nii edasi, enne kui sai minna, siis midagi muud tegema, palli mängima või, või mis iganes. Kuna ma ütlesin, et ega need pallimängud ja kõik asjad läksid minust suhteliselt kaugelt mööda, sellepärast et see aeg oli sisustatud nendesamade puhkpilliorkestrit ega muude asjadega. Kuna meil suurt loomapidamist või sellist majapidamist ei olnud, siis tegelikult vanemad olid lõbusad, nad said sellega hakkama, see oli pigem nagu mulle ikkagi. Kuule poiss, tuli appi peatee seda võtta laua otsast kinni ja ma ei tundnud seda, et vähemalt praegu takkajärgi võttes, et see oleks mingi tohutult Jüristav kohustus olnud või midagi taolist, ma hakkasin neljal 15 aastaselt isale töö juurde käima isale ehitusmees, mina tegin segu temalutus, nööri viskus krohvi seina. Niimoodi läksid kõik suved suhteliselt, nii et ka see kogemus oli väärt. Aga see on midagi niisugust, mis külge ei hakanud, ma mõtlen, kui piisavalt kaua ja põhjalikult kas või isa sabas jõlkuda, siis tihti läheb. Et seda raha oli tarvis, ega ma siis sellepärast iialgi armas hädas, mitte. Ei ma austust, armastust isa vastu soovides saada taskuraha. Aga nii hulluks asi ei läinud, et oleks ise ehitajaks hakanud. Ma tean märtsini varasematest intervjuudest, et ega kodus üleliia vaimustuses vanemad ei olnud sinu valikute suhtes, mõtlen nüüd siis haridust ja hilisemate tööpõldu. Kas need küsimusi kunagi enne kodus arutati ka või sa langetasid otsuseid ise, mis saab? No ma läksin peale keskkooli kõigepealt nõukogude armeesse teenima. Sellega oli nagu kaks aastat kohe maha võetud, et minu igasugustest plaanidest ja pärast seda. Ma olin mingite valikute ees, aga millegipärast ma arvasin, et vähemalt naiivselt lootsin, et, et sellest kõigest ma saan paremini aru. Ja ma suudan sellest ühiskonda paremini mõista, kui ma lähen õigusteadust õppima. Kusjuures, ega tegelikult mul oli ike pilt silme ees, pilust saab niisugune tulevikus niisugune kriminaaluurija või, või niisugune soov oli kuritegevus välja juurde, siiamaani pole hakkama saadud. Ehk noh, see on see noore inimese optimism, mis võib olla teatutest, aga muidugi väga suur, korrektiiv oli minu jaoks 1968 Tšehhoslovakkia sündmused 69 lõpetasin keskkooli ja, ja kõik see jant veel edasi käis sõjaväes esimese hooga. Needsamad teenistusse võetud noored löödi metsalaagrisse hirmutades kolm kuud või palju, me olime seal. Et me oleme nagu tagavarareserv, kes peaks väljakule, aga aga see läks kõik mööda. Siis hakkas nagu settima, tähendab, midagi hakkas nagu arusaamist, aga mingit tohutut nihukest vastupanuliikujad või protestivaimu minus küll ei olnud, ma julgen ütelda, pigem ikkagi soov asjadest aru saada. Ja see õigusteaduskonna valik oli, oli minu valik ja ema hakkas nutma, kui ta teada sai, et ma olen seda valinud ja siis ta ütleski niimoodi, et sa lähed nendega nüüd nendega nüüd ühte punti, kes suisa vangi panid. Aga sellega me jotka piirdus ja rohkem meil sellel teemal kuni nende surmani juttu ei olnud. Nad aktsepteerisid lihtsalt neid valikuid, mida ma olin teinud. Ma mäletan tolleaegset õigusteaduskonda, mida teistes teaduskondades peeti nii-öelda kudumid punaseks, siis vähemalt roosaks teaduskonnaks ja sarjas, et kõik tudengid ise seal teadsid ka õppejõude. Et õigusteaduskonnast valmistati ette ka üsna arvukalt ju komsomoli ja partei kaadrit ja erinevatesse organitesse aga teiselt poolt jälle need, kes õigustas, ka lõpetasid ja tahtsid või pidid minema suunamise korras, olgu ta siis siseministeeriumi või KGB ridadesse tööle, siis neid peeti jälle liidu mastaabis puhast kredisteks Pealt punaste seest valged. Need ei sobinud ka sinna. Täna päeval. Õigusteaduskonna õppimine on ikkagi ühe sotsiaaldistsipliini õppimine, aga siis oli ta selgelt ideologiseeritud ja see on ka see põhjus, miks ma ütlesin, et, et saatus, sõrm oli see, mis ütles niimoodi, et ma ei sobi sinna, aga mitte enda pärast, vaid see taust võeti, et ma oma vanemate tõttu ei sobi sinna, mis oli, mis andis mulle tohutu kergenduse. Takkajärgi analüüsides ma ei pea seletama kellelegi, kus olid seal hetki, kus sa oled teisel hetkel miks ma ei kuulunud kommunistlikusse parteisse, partei ei kutsunud. Sa pidid olema Põltsamaal hea õpilane. Ma olin üsna keskmine, üsna keskmine, lõpetasin 11 klassi 11 aastaga aga aga ilma eriliste kiituskirjadeta ilma millegita, sel lihtsal põhjusel, et, et mul oli väga palju huvitavat kogu aeg teha. Ma sain hakkama, mulle jäi mulje, et elus peale puhkpillimängu ei olnudki suurt midagi, nüüd tuleb välja, et oli veel palju muud huvitavat, mida näiteks alates sellest, mis sa teed omaealiste seltskonnas ja tol ajal üsnagi palju kulus aega igasugustel pidudel käimise pidudel mängimise peale või või siis ka suhtlemisel omaealistega vastassoo esindajatega. See on täitsa normaalne tegevus, kui kuue-seitsmeteistaastane, poiss või tüdruk leiavad ennast alles kuskil suveööl kuskil kella viie kuue ajal, et ei olegi aeg magama minna olnud oleksid ilusad ajad, mis on sinna jäänud, nii et tee meile seda rõõmu ja iseloomusta oma vanemaid. Tublid inimesed ja tagasihoidlikud, kui sa küsid sellest aspektist, et mis juhtnöörid mulle Antsile, kuidas meid kasvatasid, või siis ausalt öeldes, ega nad lasid mul ikka ise kasvada. Ja oli selge, selgelt siuksed mõõdupuud, et see, kui sa öösel kell viis koju tulid, ei olnud probleem. Oleneb vanusest. Kui ma tulin seitsmeteistaastasena koju, siis vaadata sellele hoopis teise pilguga. Ma mäletan tõesti võib-olla kuskil, et kui see kordus kordus, siis isa üks hommikul, kust lahtede tuliselt ma tahaks kastaminijat näha? Mägi ei näinud, ei näinud, ei näinud sellepärast, et ei olnud põhjust esitleda. Arvan, et vanemate roll on isegi sõnatu eeskuju parem kui sõnakas enesekehtestamine või pealesurumine või pidev niukene näpunäide jagamine teatud vanuses, võib-olla on see vajalik, aga, aga sa iseteadvus tekib ikkagi inimesel juba üsna varakult. Kus ja mida ei saa alla suruda hirmuga, mida ei saa siis kus hirmu tekitad juba siis tekib ju kindlasti see barjäär. Ma räägin nihukest tarka juttu, nagu minugi oleks minuga oleks seda kõike niimoodi tehtud. Ei, ma lihtsalt mäletan, et see niimoodi oli. Ja Ma ei mäleta, et oleks isa või ema ma ei ole kordagi peksa saanud. Minu vanuses inimesed ilmselt tuletavad päris palju meelde seda, kuidas nad triibulisi said. Mina ei saanud selle kohta rohkem, räägib kas sinu vanemate kohta või sinu kohta, see sa ei saanud, ma arvan, varemate kohta ilmselt neid põhjuseid oli ikka mitmeid. Kambajõmmid, kes ikka seal mingi lollusega hakkama said, ütlesid saidi kodus keretäie, eks ole. Mina ei saanud vesteldi natukene võib-olla, ja vaikiti kaks päeva näiteks. Üsna ebamugav. Ja see teistmoodi ja ja mina võin kinnitada, et mina Mul ei ole kordagi oma poega siir tarvis olnud füüsilist karistada kuidagi taolist, nii et maid on teisi meetodeid. Tead, kas meetoditega, tunnetus selles mõttes, et sulle oma laps, see, sa ei saa olla mingisugune hirmuvalitseja või kes iganes püüad nagu aru saada, miks see niimoodi ei olnud, mitte niimoodi, et kas juhtus vaid miks ja kui sa ei jõua selleni, miks siis sa lihtsalt oled rumal inimene. Ja siis ei ole mõtet oma viha välja valada millegi peale. Oma poegade ema on abikaasa, said kohast ülikooliajalt või hiljem ikka ülikoolist, ülikoolist Omalt kursuselt. Ka jurist ja kvalifitseeritud tugev jurist. Ühiselamus elasite koos siis juba oli see võimalik või? See oli võimalik. Jah, neljandal kursusel elasime ühes toas oli poiste toad, olid tüdrukute toad ja, ja siis, kui meil oli kursusel juba nii palju abielupaare et oli võimalik poisid ehk need abielumehed ja need abielunaised lihtsalt omavahel kohad ära vahetada, siis, siis ma arvan, et see ei olnud, see ei olnud seaduslik, aga see lihtsalt toimis niimoodi seda aktsepteeriti, et kui inimene on abielus, siis ta saab, abikaasad saavad ühes ühiselamu toas elada, midagi ametlikku selle juures ei olnud, aga nii me elasime, neljandal korrusel asub jah, tõesti. Siis kui meil sündis esimene poeg, siis me elasime ühes toas viiendal kursusel, praktika aeg siis, siis me olime jälle laiali kuidagi, aga noh, need ajad läks kiiresti. No Rasmus ei viibi küll siin selle jutuajamise juures, aga kuivõrd sa esimese poja sünni ära mainisid, siis oleks minu meelest aus Rasmasele korraks ka nii-öelda tagaselja tähelepanu juhtida, et avalikkuse ees ka võrdlemisi hästi tuntud, ehkki külmit, et sinu, jaa, jaa, Ramoni tegevusvaldkonna kaudu. Aktiivne inimene ometi ja La muu jäätis on see, millega vist väga paljud teda seostavad või, või noh, kui, kui ma niisugused nimed välja hõikan, siis võib-olla viib mõni mõni inimene nime ja näo kokku. Räägime lastest Märt ja siis tuleb tasapisi Ramon gaasi ja mängu nende sünnivahem. Kui mitu aastat nüüd viis, viis saan talle parasjagu, et ma ei teagi, kas Ramon, sa oled Rasmusega, mäletad sa mängukaaslane ka või ta jõudis ikkagi ees juba nii palju ära minna, et sa pidid juba omas maailmas toimetama. Ma arvan, et see viis on just väga hea vahesest Rasmusega, meil meil ühiseid mänge, kambajõmmid Ena väga ei olnud, küll aga oli selles võtmes, et tema oli pigem juhendaja või korraldajad, näiteks mu esimene korvpallitreener oligi mu vend. Kui ma vaatan tagasi, et kes mind on tõenäoliselt kõige rohkem mõjutanud, siis ongi tegelikult vend ja tema eeskuju, sest sest tema tegelikult võttis väga varakult omaks selle rolli, et ta, et ta ongi minu jaoks see peegel, mille vastu nagu mina ennast siis mõõdan ja, ja, ja, ja seal on ju ehk siis ta on ka alati käitunud eeskujuna ja tema oli mu esimene korvpallitreener, tegelane, kes ütles mulle, mis on alates lasteaia hoovist kuni kooli hoovi nii mõistlik ja vajalik kindlasti tuleneb sellest, et me oleme, olime ikkagi mõlemad lapsed, siis tema sõna, mitte vanemate saanud alavääristada, seda tema sõna tõenäoliselt oli ka, jõudis ka paremini kohale. Et Rasmusega meil on olnud väga hea, väga hea ja usalduslik suhe. Sa ise oled läbi-lõhki linnapoiss kui saue voi saue saab linnaks nimetada, ma arvan, et see siinkohal ma kohe tervitan kõiki saue elanike sellepärast, et see on minu jaoks tegelikult on olnud üks kõige päikesepaistelisem koht. Sest ega teeks nii nagu isa ütles, et tema jaoks oli Põltsamaa siis minu jaoks tegelikult see oli, oli niisugune mõnus, turvaline läbikasvanud, et kogukond, kus me käisime alates sõimest, kuni mina siis üheksanda klassini üks oma seltskonda koos. Kas sa mäletad hetke või olukorda või sündmust, mille pealt vanust, mil sa hakkasid jagama, millega su vanemad tegelevad? Just hiljuti siin pidin, tegime büroos siukse asjaga, panime seina peale lasteaia meenutusi ja siis, kui ma lappasin läbi seda lasteaiatööde pakki, vanasti pandi kaasa sellistes voldikutes need tööd siis seal selliseid nagu advokaadid alaseid vihjeid oli suhteliselt palju, et kus keegi portfelliga mees käib või teeb, et noh, tõenäoliselt see oli, noh, see oli nii-nii suur osa tegelikkuses vanemate suhtlusest, onju, et kus nad käivad pisut nad räägivad, et see teadmine tuli, noh, lisaks oli ka vanaisa, advokaat ja ja see oli ka nagu veel veel ka sealt ringist tuttav teema. Et ma arvan, et see teadlikkus sellest, et on mingi asjaajamise amet, kus käiakse kellelegi probleeme lahendamas, see oli kuskil kuskil lasteaiatasandil kuskil mul on alles esimeste klasside need soov, soov siis ametit, kelleks tahad saada, mis su lemmikvärv, mingid muud asjad ja seal juba oma alguses määratlesin ära oma oma pürgimusi, milleks siis oli küll dollamitele teadlikult aga vanemate eeskuju saada, saada advokaadiks. Marta Ramon rääkis Josteta oma vennaga haakesid nad üsna hästi ja vennast sai inspiratsioon ja põhiline abijõud. Kui sa vaatad kahele oma pojale, siis seda ma juba kuulsin, et ju nad pidasid ennast piisavalt korralikult üleval või osi oli isa vastava taustaga, et väga füüsilise karistuse viise või meetodeid ei olnud vaja appi võtta, et aga kui sarnased või erinevad need kaks on, oled sa vahel mõelnud selle peale, et justkui ühe isa ja ühe ema lapsed, aga kuidas nüüd ütelda, minu arvates ei ole kahte sarnast isegi veetilka olemas. Kahte sarnast last ei ole ka olemas, aga kindlasti on nendes sellist kokkulangevust sarnaselt päris palju. Sarnased, aga mitte identsed. Ja Rasmus on rahulikum ja võib-olla selline teatud mõttes flegmaatilisem. Ja Ramon on olnud kogu aeg selline koleerilisem, energilisem, kiiresti otsustav, kiiresti tegutsev ja paistena, nad mõlemad minu arvates tasa, kaalustasid 11 ja ja ma arvan, et ma ei ole ülekohtune ei Rasmusega Ramoni suhtes kujutlen, et tegelikult me Rasmuse käekäigu suunamise ja, ja kasvatamisega, noorte vanematena tegelesime ilmselt oluliselt rohkem. Ja väga palju tegid loomulikult mari vanemad Rasmuse hoidmisel tudengit veel polnudki kus elada eriti. Ja võib-olla see, mis sai nagu hea halva tunnetuse mõttes vanemale pojale vähemalt püütud selgeks teha, see kandus just sedasama juttu kaudu, mida Ramon rääkis nooremale edasi, nii et et kui on vagu sirgeks aetud, siis teist teist vagu kõrvale on lihtsam ajada. Aga arvates Nad on olnud väga head sõbrad läbi aegade siin mitte väga selliseks lüüriliseks nostalgiliseks minnes, aga noh, näiteks kui Rasmus oli juba suur poiss, käis ülikoolis ja ütles, et tema nüüd läheb vanemate juurest ära elama oma pruudi juurde, linna tuleb Sauelt ära. Siis Ramon tuli mehe juurde ja nõudis kategooriliselt vormis, et Rasmusel selgeks tegema, et ta ei läheks ära. Ja siis meil oli tükk tegemist, et rasvus või Ramonile selgeks teha, et et me ei hakka seda tegema ja me ei saa seda selgeks. Nüüd ma saan tagantjärgi aru, milline katastroof oleks olnud, kui Rasmus ei olekski kodustatud, kuna see on muuseas seal täiesti omaette teema ja ma olen väga, mul on tohutult hea meel, et, et mõlemad pojad on sellised, kes on nagu algusest peale endale rida oma rida ajanud. Üks tõsisemaid hirme, mis väga paljudel minuvanustel vanematel on, on see, et nende küpses keskeas täiskasvanud lapsed ei ole iseseisvunud. Neid näiteid on olemas, noh, see on see kasvõi see veel Pikri aegadel nõukogude ajast, umbes niimoodi, et kuidas 40 aastane vanapoiss oma emaga koos elab ja mis seal siis kõik toimuma hakkab. See on õnnetus, noh, see ei ole ju ainult mitte meil seal Hispaanias, kus kohas kirjutatakse väga paljudes kohtades, kus noored inimest ei iseseisvunud loomad oma perekonda, vaid teil on see mugavusaste, on selline, et neil on selles keskkonnas, selles võib öelda ka toiduahelas lihtsam eksisteerida, elada kui ise võtta vastutus oma elu korraldamise eest. Mul õnneks seda probleemi ei ole. Vanemad lihtsalt mingi hetk vahetasid uste lukud lukud ära ja, ja turvakoodid ka. Ja siis meil ei ole põhjust enam uksest sisse saada. Tahtsin just küsida, et see ei ole nali või? Ei, ei, meil on kogu aeg niimoodi olnud. See koht siin saates, räägime eriti avameelselt, ütlen Ramon, kas sinu tegude registris? Ütleme, vanuses kuni gümnaasiumi lõpuni on midagi niisugust, millele sul on hea meel, et su isa ei tea? Noh, need kõik on aegunud, on ju muidugi absoluutselt, et alustame sellest ja kõik jääb siia seinte vahele. Võtame, klapid ära. Aga ma usun, et omal ajal kindlasti oli noh et erinevalt või sa oled erinevalt isast, et seda pilli sai, sai ka mängitud, aga tegelikult minu minusugune armastus gümnaasiumi ajal oli, oli sporte korvpall. Ja kuna see korvpall viis, viis alates juba seal viiendast kuuendast klassist igasugustele väljasõitudele siis need väljasõidud, viies, kuues klassis hakkas ka elu vabastamine. Ega need väljasõidud olid juba silma alt ära kuskil võimetes magamise esimesed, see oli kaheksakümnendad, on ju siis tegelikkuses ka alkoholipoliitika natuke teistsugune, kõik sinna juurde kuuluv kõik, mille, mille vastu, kusjuures Rasmus täna on ju väga jõuliselt võitleb, joome poole vähem, on üks programm, mida ta teab. Lisaks jäätisele on tantsis, kiusamisvastane kool on ju kogu see kooli temaatika ja kõik muu. Et eks neid sündmusi, mille üle tagantjärgi eriti uhkes olla, ma usun seal just nende väljasõitude pealt hakkasin viiendast kuuendast klassist alates kogunema, aga, aga samas ma arvan, üks kõige selliseid. No selle loo võib kohe ära rääkida, ma arvan, mida, kus ma võin tuua eeskujuks vanemate käitumise, mis haakub ka sellega, mida isa rääkis, kuidas tema vanemad temasse suhtusid, oli, oli kümnendas klassis üks situatsioon, kus kus läks jällegi alkoholi kuritarvitamise peale terve õhtu kaotsi ja siis samas ma olin kohusetundlik, mul juba koju tulla, ma tulin koju, aga ilmselgelt keha enam ei, ei, ei, ei allunud mõistusele. Ja siis oli selline situatsioon, kus mu ukselävel sisenedes koheselt oksendasin, aga ukselävel ootas mind, vastas isa ja no siis ma tegelikkuses ma usun, seal oli väga palju erinevaid käitumisvariante On ju, et kuidas sellele reageerida, mida tema tegi, oli see, et ta andis mulle vett, sooja vett. Et mul oleks ikkagi veelgi veelgi halvem olla ja, ja veel veelgi rohkem välja tuleks. Ja järgmisel päeval ainuke lause, mis, mis ta ütles. Et te ise oma järeldused ja ma võin öelda, et pärast seda ma ei tarvitanud alkoholi kuni täiskasvanuks saamiseni ehk siis aeg-ajalt selline noh, usaldus, võib-olla laste suhtes on see kõige õigem osa, et, et kui sa oled oma asjad ära teinud ja, ja, ja siis on see hetk käes, kus sa pead lootma, et, et see, mis sa oled teinud, tegelikkuses kannab, et need väärtused, mis oled edasi andnud, et neid kannavad ja kui ütled, et nüüd ise oma otsus ise hinda, kas see on mõistlik toimetada ja sa oled asja teinud, õieti siis tõenäoliselt teeb see laps õige otsuse. Märt, just nagu Ramon ütles, võimaluse reageerida erinevaid, oli kuskohast sünnib see reageering, mis parasjagu sünnib, kas sinna juurde kuulub teadlik mõtlemine, et sa tead, et hästi, ma võiks vabandust talle vastu hambaid anda. Aga ma ei tee seda, sest proovime teistmoodi või see tuleb kuidagi intuitiivselt. Sa ei kaalutle seda näidet üle ekspluateerida, aga see on üks väärikamaid, neid jah, aga seal on, probleem on ikkagi selles, et mida sa tahad saavutada. Kas sa tahad saavutada seda tohutut isa ülemvõimu ehkki hirmu, valitsemist või midagi taolist, saan aru, aga kas sa mõtled selle peale tõesti on jah, selle peale või sa tahad saavutada seda, et su lapsed oleks iseseisvunud, suudaksid otsustada, nad suudaksid ise oma heakohase käitumisega näidata, et nad saavad hakkama. Küsimus on ikkagi selles, et loomulikult ma arvan, et enamus lapsevanemate reaktsioon oleks olnud see räme sõim, võimalik füüsiline karistamine ja ma ei tea, mis kõike muud sinna juurde. Aga lõppastmes ma olen ise jugopoiss olnud ise täpselt sama vana olnud ja ma mäletan enda elust ka analoogilisi situatsioone mis ei vääri esiletõstmist ega mäletamist. Neid asju ei ole võimalik ära hoida niimoodi, et sa vaikid selle kas maha teed tohutu lärmi. Kõige parem oleks see, kui kutsuks politsei, eks ole, alaealine on tarvitanud alkoholi. Kui sa sead endale eesmärgi, et see ei korduks, siis tuleb ikkagi täiesti apteegikaaluga iga sõna kaaluda, mida sa ütled, kui sa tahad ise ennast välja elada ja näidata, et sa oled nüüd hukka mõistnud selle kõige lihtsam variant. Kuidas sa suudad mõjutada seda inimest, keda sa tahad mõjutada ja selles selles suhtes. See isiklik kogemus lapsevanematel peaks olema kõigil. Ja, ja enda käitumise analüüsi kaudu suudad sa ka ilmselt kasutades ulatuslikult empaatiavõimet, panna ennast selle inimese olukorda, kelle käitumist sa tahad muuta. Ja kui seal tekib mingi tross, siis, kui seal tekib mingisugune vastuhakk, tekib mingisugune siis selle mahasurumiseks on juba tarvis oluliselt jõulisemaid vahendeid. Ramona, sinu isa on olnud kogu aeg tähtis isik, aga üheksakümnendatel siis kui sul oli õrn vanus, ütleme niimoodi, õrniga oli ta eriti tähtis isik. Kas sa mäletad end käituvat vastavalt teadvustades, kes on su isa? Ma alati mõtlen sellistele olukordadele, et et sa justkui paneb tahes-tahtmata lastele mingisuguse taaga kanda. Mulle tundub niimoodi, et sa ei saa olla tavaline klutt tänaval, kui su isa on sellises ametis. Et noh, piltlikult öeldes võib-olla primitiivne tuuakse autoga, millel on mustad klaasid, läikiv limusiin, mida, mida ümbruskonnas vähesed saavad kasutada midagi sellist, mõistad, ja mõistan, ega mina seda lauset, et vaata, kes su isa on ja laps on perekonna peegel ja püüavad nüüd, et siis vastavalt oma staatuse normidele käituda, seda ma kindlasti olen, olen koolis nagu kuulnud võib-olla keskmisest rohkem, et ka mul on täpselt samamoodi olnud laps sama, samamoodi teevad oma krutskeid. Aga mulle on tundunud tõenäoliselt kunagi selles õrnemas eas, et ma saan ebamõistlikult palju siis tähelepanu ja ebamõistlikult karme reaktsioone, võib-olla. Võib-olla õpetajate ja, ja ümbruskonna käest. Ja mingi hetk kindlasti see tekitab noh, see on kindlasti ka ka meil perekonna sees on niisugune jutuajamise teema, et, et see on mingi asi, mis, millesse lõpuks kasvad välja, sa saad aru sellest, et sa ei, tegelikult ei pea kõigi nende reaktsioonidega tegelema, onju aga kindlasti seal noores eas tekitab see oma võrra nagu ängi ja jõuetust just selles osas, et tegelikkuses ei ole see ju hinnang sulle, noh. Et sa tegid sedasama asja, mida tegi sinu kõrval 15 poissi, onju, aga õpetaja tuleb, ütleb sulle, et kuule sina peaksid nüüd eraldi tähelepanu pöörama, mida sa teed. Ja see on tekitanud meil kindlasti ka perekonna sees mingisuguseid vaidlusi, ega mingil liinil jääb tõenäoliselt elu elu lõpuni, et ka isal on olnud oluline roll on ju ja, ja mul on hea näide on näiteks eelmise nädala ühest ajalehest, kus kirjutati ühte artiklit, kus mu nimi läks sisse esimeses versioonis oli seal, kuigi see oli advokaadina, olin ma seal tegutsenud, oli selles versioonis kirjas, et endise justiitsministri ja riigikohtu esimehe poeg Ramon Rask, kuigi ülejäänud tegelased olid seal olid seal kõik advokaadid ja mina olin advokaat 10 aastat praktiseerinud ja omavaheline vaidlus on ju siis noh, see, kuidas ka ajakirjanik selle selle oma nurga leidis, oli, on ju just sedasama täiesti asjakohatu rolli kaudu. Võttes arvesse, et sa Martalate ministriametis mitu korda olnud ja need portfellid, kas Ramon, teie kodu ja pere ümber tiirutas relvastatud valvet ka mingil ajal või oli üsna keeruline periood ikkagi? Mina seda aega ei mäleta, kui tiirutas, siis väga märkamatult. Ei Ma ei ole olnud nendel ametikohtadel, kellel oleks ette nähtud mehitatud valve või ihukaitse. Pigem sel hetkel, kui see oli 95 maa siseministriks sain, siis ma lõpetasin Verva kaskandmise. See aeg on selline, mis väärib, ütleme kriminogeensus poolelt täiesti eraldi analüüsimist, aga aga ma tegin enda selgest, kui siseminister, siis te suudate elus hoida või siseministril tullakse kallale siis noh, ma ei ole küll see inimene, kes, kes siis suudaks relv käes, iseennast kaitsta või vastu hakata. Ja see oli õige otsus, tol ajal olin natuke teistmoodi see kõik neid ähvardusi, et tuleb otsustada just nii, aga mitte teisiti. Pigem olema saanud. Ikkagi sel ajal, kui ma olin üheksakümnendat aastat noh, peale justiitsministeeriumist ära tulekut see vahepeal advokaadiaeg kus oli erinevad, et noh, vene keeles öeldes kammertsis Kesbor mis siis kokkuleppe mittesaavutamisel. Langenute ka. Ja, ja ma siit ühe niisuguse õigusliku järeldused on tegelikult ikkagi kõige esimene tõsiseltvõetav õigusakt, mis hakkas meie õiguskorda kindlustama, ei ole mitte karistusseadustik ei ole ja ka põhiseadus, Biden, äriseadustik kui loodi normid, mille järgi oli võimalik käituda ja sealt hakkas asi edasi minna, kuni ütleme 95. 96. aastani see vahepealne periood. See oli väga raske aeg ja aga üks juhtum on olnud, kus kus vanem poeg võeti autost välja ja vabariigi aastapäeval võeti tal auto käest ära ja suruti rel ribidesse, öeldi, et kui lähed isale kaebama, siis, siis laseme kohe maha. Seal aset leidnud, aga aga ilmselt need inimesed, nad saadi kätte süüdi. Aga need inimesed ei teadnud ka, et nad siseministri poja koos autoga ära võtsid. Ramon, sa mainisid, et koolis pakkus sulle hobisport korvpall. Ma leidsin veel niisuguse toreda fakti, et ühel hetkel on Gustav Adolfi Gümnaasiumi abiturient võitnud teatriarvustuse kirjutamise võistluse. Aga ometi ma ei tea, kas sa läksid, ei läinud, aga kuidagi said vanemad teada, et selle informatsiooniga nende juurde, et et ma lähen ka õigusteadust õppima. Kui Märt meenutas algusaegu, tema ema hakkas nutma, sinu vanemad ilmselt pisarat ei poetanud selle peale siiski jah. Vanemad ei hakanud nutma, jah, vanemad aplodeerisite vanaema hakkas nutma, et vanaema on meil alati rääkinud seda, kuidas seal üks kõige raskemaid elukutseid ja ja seda ei ole mõtet võtta, aga noh, vanem vanaema, ülekantud tähendus hakkas nutma, vanaemal oli ka ikka hea meel, aga see elukutse valik, aga seal oli ta pigem hakkas kuskil natukene varem pihta, et ma ju käisin sauel kodukohas koolis vennaga, mõlemad vend käis seal kaks klassi lõpuni. Aga kuskil üheksanda klassi lõbuks küpses mul mõte. Ma võiksin hakata linnas koolis käima ja siis ma läksin Gustamisse sealt ilusti tusse ja, ja see tartus mingite erinevate esiteks üldse Tartu või muu kõrgkool ta Eestis selles ei olnud nagu väga küsimus, sellepärast ma tahtsin algusest peale minna õppima õigust. Õigusteaduskond Tartus oli tollal ja usutavasti on tänaseni Eestis parimal tasemel. Ma nüüd meenutan seda episoodi, mis teeb tõenäoliselt sinust kuulsama Tartu Ülikooli lõpetaja. Episood puudutab seda, kuidas sa said kätte oma diplomi cum laude. Ma täpselt ei tea, kuidas see juriidiliselt kõik käib, aga noh, põhimõtteliselt said sa kätte oma kiitusega diplomi kohtu kaudu, sest Tartu ülikool ei tahtnud sulle kumb laudet kaasa anda põhjusel, et sul oli vist üks eksam seal tehtud allapoole taset või kehvema hindega kui, kui cum laude jaoks vajalik, ehkki sa parandasid selle ära, eks. Ja teiseks keskmine hinne ka midagi seal sogati, et ei ole piisavalt kõrge, ma ei mäleta, Ramon, et sa ise oleksid tookord kusagilt põhjendanud või selgitanud, miks see kõik sulle nii tähtis oli, et see vabandust jama ette võtta. Igal juhul jäi kuidagi vildakas tunne sellest, mis toimus, mis juhtus siis? No mis puudutab sõnumi edastamist, siis erinevate ülikoolist ei olnud mul oma kommunikatsiooniosakond, on ju, et see oli minu esimene selline väga reaalne kokkupuude sellega, kuidas käib essis sõnumi seadmine. Et sõnumit seatakse suhteliselt suurest torust, et kes esimesena seab see sõnum, et tõenäoliselt ka kehtima ja kõik muu tegelikult kaob kuhugile galaktikasse seal kõrval ja kui sinu vastas on niivõrd auväärt, absoluutselt, see on nagu Tartu ülikool, alma mater, kes on meie kõigi südameasi ja, ja kelle käituda istumine või nukest ka tegelikult. Ega mina, ma olen Tartu Ülikooli tõenäoliselt tänaseni suur fänn ja jään tema suureks fänniks, et see on ülikool, mis on andnud mulle kõrghariduse ja mulle läheb väga korda, mis tasemel Tartu ülikool edasi toimetab ja mis tasemel ta siis toimetas. Ja ega see vaidlus kokkuvõttena ei käinud diplomi üle, see diplom oli seal kõrvaline nähtus, mille üle vaidlus käis, on see, et mis reeglite järgi mängu mängitakse ühed reeglid, mille järgi lihtsustatuna siis oleks pidanud saama selle diplomi, mida me siis läksime kohtu kaudu nõudma. Need reeglid kehtisid minu stuudiumi aja tervenisti kuni viimase nädalani ja üks nädal ennem stuudiumi lõppu muutis tollane, siis juhtkond reegleid, nii et hakake ja asju ümber arvestama. Ja need vanad reeglid, mis olid kehtinud viis pool aastat minu jaoks kaotsi korra kehtivuse ja NM lõpuinati kogu viis pool aastat uuesti ümber ja, ja vot nagu tagantjärgi reeglite muutmine on minu minu hinnangul selline tegevus, millega, millega Tartu ülikool kui just seesama auväärt institutsiooni peaks tegelikult tegelema. Ja see oligi põhimõtteline vaidlus ja ma võin öelda sellele vaidlusele eelnes umbes poolteist kuud või poolteist kuud, umbes kaks nädalat. Poolteist kuud liialdus, kaks nädalat vestlusi erinevate ülikooli juhtkonna liikmetega sellel teemal. Lõpetage ära, et see ei ole ju mõistlik. See tegelikkuses ei, ei anna ju muud tulemust kui see, et lihtsalt sõidate rulliti üle minust ja minu taolistest ega mõjunud ainukesena see, kellele need reeglid muutusid. Aga tollane juhtkond arvas, et, et sellest ei ole lugu midagi, kui üks üliõpilane, üliõpilane ennast natukene haavatuna tunneb ja olles ülikoolis õigusteadust benud saanud süvateadmisi ja, ja terve väärtuspaketti sellest, kuidas tegelikult siis peaks üks õiguskord toimima tundus mulle ausalt öeldes ka ka võib-olla siis reeturlikuna Te neid teadmisi rakendada. Et selles suhtes oli tagasi kingitus alma materjalile, mitte tema juhtkonnale. Aga alma materjale? Me vestlesime Ramoniga ennem, kui ta läks kohtulikku kaitset oma mõtetele paluma. Ja Ramoni ainukene sõnalised isa, sa võid küll soovitada kõike agara soovita seda, et ma ei läheks kohtusse. Ma püüdsin kõik selle enam-vähem talle selgeks teha, milline nii-öelda ilge jama sellest tuleb, aga see oli tema täiskasvanud inimese küpse juristi otsust. Minu jaoks ei olnud see esimest korda, kui selle asemel, et minna ülikooli lõpuaktusele pidulikult noortele juristidele häid sõnu ütlema pidin ma sellel aktusel olema nagu telepoiss, kelle ilmeid jälgiti, edastati täpselt ja see oli selle jälle sama voodi. Üks tudeng on mässumeelne, see on nagu üks asja pool teine poolalise tudengile isaks istukas aadis. Ja seal takkajärgi muidugi ajab naerma ka lähedastele, kes olid tulnud sinna lõppu ta selle vanaema või keegi teine siis see oli, see oli üsna masendav. Noh, neil oli ta ennekõike arusamatega ju mina sain teada sellest, et ma ei saa diplomit, et siis, kui öeldi nimi ja diplomi andmise asemel loete, et esialgse õiguskaitse määrus on ju millega kohustati andma, aga ei antud diplomit ja veel kord ega selles situatsioonis oli seal väga palju toredaid inimesi, ennekõike Need pärinevad õigusteaduskonnas, kes said väga hästi aru, et see, mida tegelikkuses nii-öelda keskjuhtkond või ülikooli tippjuhtkond teeb, et see ei ole mõistlik, paslik noor jurist, kes esindas Tartu Ülikooli selles samas vaidluses Tartu halduskohtus pool aastat hiljem pärast seda tuli Marilis Riigikohtusse juurde tööle. See on väga hästi läbi, mida kõike muuta, saime kõik sassi, ühtemoodi. Üks asi on töö, teine on inimsuhted ja juristid öös, eriti advokaaditöös on väga tõsiselt tarvis eristada inimest ja tema tööd. Advokaat ei tohi kunagi samastada ei kliendiga ega selle kliendisuhtega. Juristi töö on täpselt samasugune töö nagu akende pesemine või kaupluses müümine. Võtame lihtsustatult ja, ja seal ei ole tähtis see, kes, kes esindab ülikooli või kes keda. Nii et noh, selle kahju on, et need diskussioonid lähevad väga isiklikuks ja ja, ja kõigepealt sildistatakse inimest ära. Ja siis kaob see vaidluse sisu, milles tegelikult vaidlusega käib ära, see jääb ära üldse sellepärast et lihtne on panna silt otsaette ütelda, et see on selle poeg, seal, selle, selle tütar, see on selline, see on selline, see on valesti erakonnast või noh, see on kogu ühiskonnas käib niimoodi pisikute tasandil. Ja seetõttu väga paljud vaidlused, mis tänaga käivad, võttes metsade maharaiumist kui Rail Balticuni kõigermooni välja, meie ühiskonnas on need vaidlused väga selge. Isikustatud vaidlused ja selle varju jäävad tõsised, nii õiguslikud, majanduslikud, muud probleemid. Tõmbame meie jutule joone alla, aga uuesti perekonna juurde tulles, Märt, neljakordne vanaisa, kõlab juba päris hästi, eks. Võiks olla meeldib olla vanaisa ja lihtne vastus on ja see on erakordne kogemus. Sellepärast et millegipärast ma olen vist üsnagi trafaretne, nagu ma ütlen niimoodi, et paljud need asjad, mis endal jäi tähele panemata, Ta jäid läbi elama Ta sel ajal kui oma lapsed väiksed olid. Ja sa unustad ära, ei mäletagi, et lapsed kunagi väiksed on olnud. Ja kui see uuesti seda kõike näed, siis selles on nii palju rõõmu. Nii palju väsitavat, nii palju tööd just, ja nii palju kõike seda, mida Ühed väiksed inimesed suudavad välja mõelda ja teha. Aga see on nii vahva. Paljude elukutsed on sellised, kuhu saab lapse või lapselapse tööle kaasa. Märten Ramon, teie tõelist ei ole niisugune, kuhu saaks lapse kaasa võtta, lihtsa Ramoni poisid on büroos kogu aeg, seal on jah, nad tulevad koolist sinna, sinna pakku, jah. Ja siis siis saavad koju, et võib ainult ütelda niimoodi, et nad elavadki seal, eks ole, ja isa läheb kell 12 võtab lapsed õhtul koju kaasa. Aga see ei erineda. Ega mina oma lapsepõlvest mäletan, kui mulgal trennid lõppesid linnas siis isabüroosse minek oli täiesti loogiline osa päevast, noh sealt tõenäolist tekkiski arusaam, esimene kokkupuude praktilingu nuppude nägemine sellest, kuidas advokaadi elukutse näeb kõige vahetumalt välja. Ma loodan, et mu pojad küll sealt samu järeldusi tee, mis mina, et nad võiks valida midagi, midagi muud. Et neljandat generatsiooni järjest advokaadiks oleku võib-olla ei ole. Ma väga tänan, oli hästi huvitav rääkida, aitäh, Märt. Aitäh, Ramon, aitäh. Suur tänu, et kutsusite. Isa ja poeg Märt ja Ramon Rask olid tänase saatekülalised. Saate pealkiri on, käbi ei kuku, me kohtume nädala pärast jälle, ma olen Sten Teppan, kõigile kena nädalavahetust. Pika jutuajamise Märt ja Ramon Raskiga leiate vikerraadio koduleheküljelt. Seal asuvad ka kõik varasemad intervjuud laste ja nende vanematega.