Tere ja kena pühapäeva, mina olen Sten Teppan ja kutsun teid kaasa tegema rännakut, mille peategelaseks on rahvusooperi juht Aivar Mäe. Kunagi oli see blond poiss vitamiini laulja ning ta teab populaarsuse maitset hästi. Võib-olla polnudki see nii magus, kui arvatakse, võtame nüüd täpselt kinni. Aga kord edasi pööratud lehekülge oma elus ta enam tagasi ei pööra. Aivaril on kolm last ja kuna saade käbi ei kuku, elab kaasa koos ja lahus kasvamistele ühe peresuhetele, siis on Aivariga kaasas neist noorim ka juba endale natuke nime ja nägu teinud Mikk. Mis asja on nad ajanud, äkki tuleb mõni muhe lugugi meelde, ega muidu teada ei saa, kui ei kuula. Nii et olge meiega. Aivar tere tulemast stuudiosse. Tere hommikut ja Mikk, rõõm näha tervist. Ehk siis isa poega. Ja mul on tõeliselt hea meel kohtuda nagu kõikide külalistega siin saadetes, sest saatesse käbi ei kuku, on programmeeritud tubli annus nostalgiat ja, ja meenutada, üldiselt on ikka tore, inimestele on jäänud meelde pigem head asjad elust ja ja ma loodan, teil on toredaid asju rääkida, aga sissejuhatuseks Aivar, sa oled rahvusooperit juhtinud varsti 10 aastat, eks vist peaaegu jah, ma lugesin, jäi silma, et külastuste arv 2016. tõusis esmakordselt üle 200000. Kui täpne olla, siis 205000, millest see kõneleb, ka ei olnud neil pilti, ei ole kuidagi näiteks taoks vastu rindu, et meil on väga hea meeskond ja aga minu meelest eesti publik oskab hinnata kvaliteeti. Ega teater on Eesti inimese jaoks olnud kogu aeg osa elust ja üks väga olulisi oluline osa elust. Nii et kui me vaatame teatri külastasid kokku aasta lõikes, et vist see on üle miljoni, ehk siis praktiliselt siis iga iga eestlane on käinud vähemalt korra aastas teatris, et need on tegelikult ülisuured numbrid, maailma mastaabis väga suured numbrid. Ma natuke tahtsin tegelikult narrida ka oma küsimusega, kui palju või mis ulatuses sinu hinnangul on rahvusooperi publik külastajaskond, niisugune, kelle maitsega tuleb manipuleerida ehk ükskõik missuguse loomingu puhul on võimalik alati üritada kohtuda tarbija maitsega ja mõelda näiteks teisest küljest hoopis kunstilistele väärtustele ja hoopis suurematele ideedele, et kuidas sa selle osaga endast kokkuleppele jõuad, mida teha. Ma arvan, et see ongi see õige balanss, tuleb, tuleb mõlemat teha. Ja ega see publiku nišš tuleb ise kasvatada, publikut tuleb kasvatada, tuleb aeg-ajalt pakkuda ka ooperis mõtlemist pakkuda uusi žanrivorme, nii et selles mõttes me kasvatame oma Polikult ja meil käib ju publikut alates kolmest neljast aastast, lõpetades saja-aastase inimesega. Et see on üks suur protsess, aga see, mida sa küsid, et see on balansseerimine, see on kunst. See on nina, kõik see kõik kokku. Mikk, kas sina oled ohvrite hulgas, kas sina oled auditoorium, kas sa oled rahvusooper public, millal sa käisid vaatamas viimati balletti või? Viimati ma arvan, selle aasta sees ma veel ei ole jõudnud. Väga tubli tulemus. Aga ei, ei valetanud, sattusin sinna saali küll siis, kui meil oli nüüd vabadussõja mälestuskontsert. See oli nüüd sellest, sest kui ma ei eksi, oli küll, nik laulis, ema ei laulnud, elanud ma pidasin, sa pidasid kõnet ja õigus. Ja, aga, aga olen küll seal auditis tooriumis mitte küll iga päev ega iga nädal, aga vahepeal satub. Meil ei ole nagu kohustuslikus korras, et kord kuus kohustus külastada. Sinna me veel jõuame. Missugused kohustused või mitte, kohustused pojal läbi elu on olnud, mina ka ei arva, et et sa peaksid asjaolu tõttu, et isa asutust juhib seal kogu aeg käima ja kõiki etendusi vaatama, sama kaugel sellest. Aga samas võimalus justkui on, et aga kas see maailm iseenesest sind kuidagi kõnetab või sa oled ikkagi väga teises suunas praegu oma muusikasse puutuvate mõtetega, et need, kes aariaid esitavad, kõnnivad kikivarvul, et see ei ole veel sinu maailm? Kuus-seitse-kaheksa aastat tagasi oli küll natukene, ma ei ma ei suutnud seda kõrgemat kunsti enda jaoks ära tõlkida nii-öelda. Aga praegu, kui ma käin, siis ma mingil määral oskan nagu vaadata sellest perspektiivist, mida mu isa seal laval näeb. Ooperites ja operettides ma hakkan juba vaikselt aru saama, ütleme nii. Aga ballett, ballett on veel jah, ütleme, mõtlesin, kas ma mainin seda, mainin mainin, et et ballett on veel küll natukene niuke, võõras kaamel minu jaoks, ma annan sellele endale veel natuke paar aastat, Aivar, kui ma vaatan sinu varasemaid vestlusi, intervjuusid, avalikke esinemisi meedias, siis üks sagedamini korduvaid sõnu selles on unistama. Ütle, kas sõna unistama on midagi niisugust, mis käib kaasas Aivar Mäeisikuga või see on midagi niisugust, mis käib kaasas Estonia juhi ametiga. Ma ei tea, kas ta ametiga kaasas käinud, aga no kui sa millestki nagu ei unista, et mis mõte sellel elul nagu siis üldse on. Et hommiku üles ja siis tööle ja siis koju ja kogu aeg peavad olema mingid kättesaamatud unistused, mille nimel nagu tööd teha, et nad muutuksid kättesaadavaks. Kas Estonia tunnistamine on tore või mitte, nii väga? Küll, millele ma viitan? Tean küll jah, aga ma arvan, et see on tore. Mul tuleb. Esiteks on Estonias on ääretult mõnus töötada, sest kui sul on ikkagi 500 inimest, kes on tõelised teatri fännid kes, kes kõik on tegelikult kunstiliste ambitsioonidega, kõik muidugi ei ole ka lavale saanud. Aga kõik tahaksid või kunagi on tahtnud Silja jõuda. Siis see on üks, üks väga kihvt seltskond, kellega sa pead igapäevaselt tegelema. Seltskond, kes on täis üllatusi ja kes on täis ideid, ma ütleksin, on Tiide ideedest. Kõik peaksid kadestama, et mul on võimalus Estoniat juhtida. Kui kõik teaksid, kui lahe seal siis kõik tahaksid seda. Sa oled Aivar oma elus päris palju jõudnud enamus ametitest läbi elun olnud seotud muusikaga või siis administratiivse tööga, mis on ikkagi seotud muusikaga. Kas sul tuleb meelde midagi, kas on olnud midagi sellist, kui me mõtleme leivateenimise peale mõni tööots, mis ei ole seotud, et muusika või muusika administreerimiseks? No ei ole, ei ole, ei ole, aga suviti suviti kui ma käisin muusikakeskkoolis, ma tegin transporditöid ja laadisin tühjaks suhkruvaguneid. Seal võib-olla jäi muusikaline seos suhteliselt tagasihoidlikuks. Ja see oli ikkagi suhkur 50 kiloste kottides ei, 60. 60. tollele paketi 60. ja ma mäletan, et kui ma esimese päeva nagu ära viskasid, siis ma olin noor ja vihane siis järgmine päev ma isegi ei liikunud, vanad mehed, kes mu kõrval olid, tegid rahulikult, sel ajal, kui mina viskasin kaks või Nemad ei olnud veel ühtegi jõutud ära viia. Aga nemad tulid järgmine päev tööle, mina aga mitte, aitäh selle kohta öeldakse, tark ei torma, eks. Muidugi viibinud mõtte juurde, et ega sa vist teistmoodi pärastada ava taeva suhkruvaguni juures end tunda ei saanudki, sest sa oled linnapoiss. Sa ei olegi midagi tõsist käes hoidnud peale dirigendikepi või exit. Jah, sest tegelikult kuigi ma olen elanud oma teadliku elu kõik Pärnus kuni 16 eluaastani siis oma suved veetsin maal, nii et selles mõttes, kui sa küsid, et kas ma oskan puid langetada, keevitada või mida iganes, muud muidugi vabalt. Nii et selles mõttes ma olen ikka läbi-lõhki maamees, kus oma oli või on, mu maa oli ja on kogu aeg ühes samas kohas minu vanaema kodu, mis on Pärnumaal aa, nii et linnast, kus sa sündisid ja, ja üles kasvasid, mitte liiga kaugel jalgrattaga käsitsemine vä? 60 kilo? Pärnumaa on suurem, varjasin, tellib kitsarööpmelise raudteega. Missuguse perekonda, saatus sind sakutas seal kuuekümnendatel? 60 sündisid, jah, jah. Tolleaegsed perekonnad olid ju, kõik olid seotud kuidagi sõjaga või sõjajärgselt juhtunuga. Noh, minu isa sai ka nagu paljud eestlased 25 pluss viis ja veetis väga kaua aega kuni kuni Stalini surmani ja natuke peale veel siis Siberis. Ja mis seal salata, eks ta sinna oma tervisega jättis. Meie kodus nagu muusikaga tegeletud ei ole. Ma arvan, et põhiliselt oli ikkagi ellujäämiskursus, kuidas ära elada. Ema töötas mul toidustuses, algul vist kangapoes ja siis hiljem toitlustuses kurikuulus rannahoone või täna anda, kuidas tegutsetakse sanset sarnaselt ja et kunagi oli see üks suur restorane, siis taliselt kaadrit, kes töötas ja isale autojuht, isa suri varakult juba, nagu ma ütlesin, tervis ikkagi Siberis Siberisse maei. Aga ema on, ema on tervise juures jääval täna juba 83 aastane, nii et maagia on mul hästi hästi tugev side. See, et sinu jäljed hakkasid muusikavaldkonna poole kuidagi kulgema. Mis asjaoludel see juhtus, eks ta sai alguse koolist. Koolis oli selline lauluõpetaja Evi kõrre, kes täna on elu ja tervise juures ja tol ajal kõik ju kogu poiste laul poistekoorilaul ja laulupeod olid ju väga-väga hinnas ja väga kuulsad. Kõik tahtsid nendest osa võtta tol ajal muuseas, kõik said osa võtta, tänapäeval on konkursid ja kõik muud asjad. Ja minu esimene laulupidu oligi vist, et 69. aasta juubelilaulupidu, kus ma poistekooriga käisime tol ajal kõik poisid pidid olema Robert Inno Loretti. Vähemalt jääks siis mind kõrk kuidagi letti ja, ja siis kõikvõimalikes kohtades mind ka esitleti siis ükskõik Tartus, Pärnus, Jõgeval igal pool ma laulmas käisin. Ega mulle eriti palju nagu meeles ei ole ka, mõningaid laule ma veel mäletan. Siis tuli häälemurre siis ainus võimalus oli minna õppima mingit instrumenti või sportima, läksin sport. Ja ma mängisin võrkpalli ja päris normaalselt. Johannes noormehe juures kesise muuseas on ka väga hea laulja ja hiljem juba siis tuli muusikainstrument, tegid kogu suvi tööd ja juba astusin muusikakeskkooli, sest ma olin Pärnu muusikakooli jaoks liiga suur. Kui teised olid seal seitsme, kaheksa aastased, siis ma olin nagu mingi 13, et ei mahtunud sinna pinkisi keele. Kas see kõik oli sinu jaoks algusest peale olukord ja toimetamine, mida sa nautisid? Kui inimene pannakse lava peale? Paljudele ei ole see kontimööda ja võib isegi traumaga lõppeda, teised jälle naudivad, sa olid pigem siis see teine pool. Ma arvan, et teine pool, kuigi me ütleme eriti palju, nagu ei mäleta, aga ega ma nüüd sellisega ei olnud, kes kogu aeg tahtis igal pool laulda ja esirinnas olla ja aga. Et no lasteaias ikkagi ma enamalt jaolt kõigi magustoidud ise ära siis meeletult meeldis kalamaksaõli, mida keegi ei tahtnud. Mina võtsin kõigi eest tänu sellele, et ma kõigi eest võtsin, sest pudeli pidi olema tühi. Kuulusid mulle, kui keegi jumalast võttis, võis jama tulla. Laste Aid mulle meeldis väga, nii et kui ma läksin kooli esimesse klassi kuna seal tundus nagu igav lasteaed ja kool olid kõrvuti, siis ma läksin lasteaeda tagasi. Olid igavad tunnid, ma veetsin, et lasteaias. Meil on nii mõndagi ühist, mina elasin ka lapsed, teised liivakastist minema mänguasju jaganud. Magustoidu sain ma küll palju lihtsama vaevaga kätte, ei mäleta, et oleks pidanud mingit kalaõli neelama. Aga sain sellegipoolest ka kõik, mis vähegi üle jäi, ära. On toredaid hetki, kui vana sa Aivar olid, mil sa isast ilma jäid? Isa suri 87 27 aastane, mitte päris poisikesena, see tähendab, et sinu kasvamise loos on ikkagi mõlema vanema roll olnud kumama suurem ja mida sa ühelt või teiselt rohkem mäletad, mis sulle meenub. Ega meil tollel ajal midagi laiutada nagu ei olnud, et me elasime 23 ruutmeetri peal. Tualettruum oli õues. Vett algul toas ei olnud, hiljem oli vesi toas. Ja nii ma elasin kuni 15-l eluaastal, enne kui kolisin nagu kortermajja. Naljakas on see, et see maja siiamaani alles seal elanud mingi mingi jama on, selle maja ketta muinsuskaitselt puitmajalaudadega kinni löödud ja ta seisab, kui keset 21. sajandi linna teda kuidagi sealt ära ka võtta ei saa ta Railos puu vaja piss, seal seisab veel. Ma arvan, et ema-isa lasi mind toimetada isekeskis, Nad kordagi suunanud, ütled, mine laulma või mine sporti tegema või kõik need mu enda otsus, et ma tulin varakult kodust ära, eks ju Tallinnasse. Et eks ma olen ikkagi elus väga palju iseendale. Oled sa hea laps, kelle ei, kelle jamasid ei pidanud helpima ikka tulijate end ei tulnud ette, et ma olin halb laps. Jamasid oli väga palju. Mille pinnalt mänguasjadele kaklemine, ma ei pea seda silmas. Ema käis algul käis lasteaias kogu aeg rääkimas lasteaia juhatajaga, hiljem käis kogu aeg koolis ja kui muusikakeskkoolis käisin, siis kes Tallinnas kogu aeg koolis. Jamasid oli palju ja millest see tuli? Eks ma vist omad reeglid kehtestada, need reeglid, mis olid kehtestatud, teen mulle hästi, nagu ei sobinud, ma vajasin rohkem vabadust, rohkem ruumi ja tahtsid oma ideid teostada, mida iga kord ei saanud. Kas sul probleem oli kaasõpilastega või õpetajatega või mõlemaga, õpilaste probleemi? Mul oli probleem reeglitega, need ei sobinud mulle. Ma ei saanud nagu sellest aru, et kui ma olin muusikakeskkoolis. Tol ajal sa ütlesid siin päris palju, et miks ma ei saa klassiruumis nagu suitsetada Ta ei saa, eks ju, et kuidas ei saa, kuhu ma pean minema, talvel on väljas külm, eks ju, külmetada. Ja siis klassijuhataja tegi ettepaneku tseva kooli, jätkas ema investeeriks ja ehitaks pojale suitsu. Ruby kuskile kooli, sest 18 aastaselt võiks juba suitsetajad, aga ma lõpetasin 19, nii et igasuguseid probleeme oli. Oi, Mikk, kas sa kujutaksid ette olukorda, et siin kõrvalmajas, 20 esimeses koolis, mille sa lõpetanud olev kas oleks isegi selle mõtte peale võinud tulla klassiruumis näiteks suitsu teha, midagi? Meelelisele juba paberlennukitega oli probleeme kui neid aknast välja visati, kui sa kaugele jõudnud, kui sa praegu isa kõrvalt kuulasid, ma ei tea, kas need asjad tulevad sulle endale uudisena või te olete jõudnud nendest kunagi rääkida ka, aga, aga mis mulje ta sulle niimoodi kõrvalt jätab sulle pigem kas pigem üllatab sind, et ta niisugune niuke väike rebel joosta võistlusele jah. Rebeli. Kellele meeldis pettuste? Lööks ikka, tuleb niukse. Kõike, kõike detaile ei ole varem kuulnud jah, natuke kuulen ise ka sõna otseses mõttes. Aga et milline ta oli või? Ma ei tea, kas sind üllatab, aga kas sa tuleks selle peale mõjud ütleme hiljem on sinu peal ka kuidagi avaldunud, et, et kas tal on moraalne õigus olnud sind kuidagi siis vastavalt suunata või õpetada, olles ise nii just niisuguse minevikuga, nagu ta kirjeldas, on ta sulle öelnud, et suitsu ei tohi teha näiteks. Ja oled öelnud jah, muidugi. Hoolimata sellest, mis sa ise tegid, see ei loe. Käituda tuleb ta minu sõnade järgi ja käituda mitte minu tegude, vaid peale seda. Kui sa mõtled Aivar emale ehk enda vanaemale, siis kas tema olemises kuidagi on talletunud need Aivari kasvatamise valud või? Ma ei tea, ma arvan, võib-olla liiga noor, ega ma ei ole nagunii pikalt vanaema tundnud sellisel tasemel, et ma saaks aru selliselt asjadest, aga. Kasvatamist traumadest on küll nagu palju ikka öeldud, ma arvan, siis seal ikka hästi kõik. Kuidas sina temaga läbi oled saanud? Väga hästi. Mul emapoolset vanaema enam ei ole, nii et oma ainuke vanaema viimasel ajal muidugi nüüd ka rohkem, sest mulle meeldib ka Pärnus käia. Nii et siis on tihtipeale ka öömaja vaja, siis muidugi pakub seda ka, kes mõika kui vanaema. Missugune, miks sinu enda lapsepõlv oli, mis sulle sealt esimeses järjekorras meelde hakkavad tulema, kas vanade fotode kaudu või või päris isiklikele mälestustele toetudes, kas sa lasteaias oled käinud, lasteaedades on käinud lasteaiaeelset aega, mäletad või, või on esimesed asjad seotud just lasteaiaga? Eelset aega vist mäletan päris vähe, ainukesed mälestused, mis mul on, on need, et mis ma olen saanud siis hiljem piltidelt või mingitelt pideotelt. Aga esimesed niuksed enda mälestused on ka ikka pigem sealt lasteaiast alles meeldis ja väga meeldis, seal oli lõbus, mille te väga huvitav seltskond, selle hea lasteaedadele, toredad kasvatajad, üks karm ja üks hea, see oli täpselt niisugune kõikkali palavik, siis kodune olukord sinna kõrvale. Keeruline, keeruline, ära. Ja ei isa ainult ka seal ja temaga ei olla? Ei tegelikult oli kõik. Ise kassas ja venna-õega kasvasin aga. Ei ole niukseid, eks muidugi, ise suutsin ka mingeid pättuseid seal teha ja aga ütleme, normaalne eestipära näos. Midagi dramaatilist, seal tõstest. Sul on õde ja vend, on vanusereas, paigutad soku ikka äärmiselt kaugele pesakonna täielik pesamunad tükk aega hiljem, ma tulen ikka jah, tükk tükk aega hiljem. Sa oled siis see laps, kas ära hellitate? Jah, nii-öelda vä? Ma arvan, et nii ongi, et täiskasvanud hoiavad, aga lapsed kasutavad seda võimalust ära, et mul tuleb meelde esimene video, mis mikkus tehtud on. Olime emaga teatris? Jaa, sellel värviti pikku ära. Padi tüdruku riided selga, huuled punaseks, värgid, käekotid, ja siis ta tantsis selle paradiisi Boroditši järgi pidi tantsima, see oli viimasepeal video. Õdesid tegeles minuga kõike ja nad tegid igasuguseid sigadusi, et seal ikka oskavad, kui veel. Ja tol ajal oli võimalus kõik see nagu pildi pildi sisse panna, nagu sa ütled igasuguseid sigadusi, sest sa pead mõne näitega seda illustreerima. See on ikka väga jõuliselt pikku, teab mis iganes, tegid vigu, nihkuvad näinud neid kõike, teeme heameelt. Tuli ma arvan, et ükskord oli see, et jällegi riietasid Miku mingisse erilistesse riietes, saatsite välja, õue, sinna jalutama, siis. See vist oligi, tegelikult anti veel ema käega emaga ema kontsakingadega, mina ise läksin nii selle asjaga kaasas, mina olin jumala õnnelik. Mina läksin juba välisukse juurde ja siis nagu õde ja vend said aru, et okei, et saad kätte, saad nali nagu läbi õues pime ja ei saa väikest last välja lasta, mina olin väga, tahtsin välja minna. Aga see Brodydsed on, see oli lihtsalt Sist sihuke tavaline laupäevane päev, kus läks natuke pikemaks, tantsuks Danzulgaks, see oli, see oli, ma arvan, see digiaastal kaks, kaks, kolm sinna, praegu distantsilt tundub see kõik hästi naljakas ja tore, aga kui sa mõtled ennast tagasi Aivar sellesse aega, siis, siis kas olite Isamaa kõigeks valmis, kui sa mõtled nüüd kõikide oma laste peale seal, seal ja ja mil moel sa neid olukordi, mis ikkagi võisid ka tõsisemad olla lahendasite, et selleks on ka inimestel eri eri eri meetodeid või viise. Noh, nagu sa ütlesid, et Mikkolid nagu pesamuna, et Miku pääses nagu kergemalt, Mikul oli nagu rohkem lubatud kui teistele. Aga eks eks me mõlemad abikaasaga töötame, noh, aeg-ajalt, mida aeg-ajalt, et kogu aeg abikaasaga ütleb, et et ma ei ole temaga abielus, vaid tööga abielus. Et selles mõttes jah, et ma pidin need olukorrad lahendama, nagu sel hetkel, kui ma kodus olin, neid hetki on palju. Ma arvan, et tollel hetkel üheksakümnendatel oli see tavaline Eesti pereelu, kus töötati nii palju, kui jaksu oli ja hommikus tööni ja. Aga aga ikkagi, kas pigem instinktiivselt lahendasid olukordi emotsiooni pealt või oli seal oma filosoofia? Ei kõik see tuleb ju kogemustest, kuna minul nagu eriti palju kogemusi olnud, nagu ma ütlesin, et nad olid varakult kodust ära. Et ma pidin kõik väärtused enda jaoks paika panema ikkagi iseseisvalt või kedagi matkides või noh, selles mõttes ja lootali andis endale, et neid kogemusi, kasvatus, kogemusi, mul nagu eriti palju. Läheme ajas uuesti tagasi sellesse momenti, kui sa Pärnust ühel hetkel pealinna otsustasite edasi liikuda. Kui suur see muudatus keskkonna mõttes ja inimeste mõttes sinu jaoks oli, Pärnu on ka ju ikkagi linn, võib-olla polnudki väga hullu või jajaa noh, ega tol ajal ma olin juba. Ma juba tegin bändi Pärnus, mul oli oma bänd ja ma ise mängisin ühte bändi, ise juhtisin, selle nimi oli longi ja ma arvan, et sellest ei ole midagi säilinud. Ma tean, et mingid lindid kuskil on, aga see pole oluline. Me oleme isegi vallikäärus täispikka kontserti andnud. Pakun üheksanda või 10. klassi poisid, mina olin juba siis Tallinnas ja iga nädalavahetusel käisin proovi tegemas. Nii et me tegime ikkagi täispika kontserdi ja ma ei mäleta, kas rahvast oli, vast ikka oli, aga looming oli laenatud, ei originaal originaale. Ise mängisin sellisest toru bändist, tollel ajal oli seitsmekümnendat aastat, et keskel oli Chicago oli väga kõva tegija ja Pärnus oli nii-öelda oma Chicago täiesti olemas. Me mängisimegi Chicago repsi ja biitleid ka natukene. Ja Agu Tammeorg oli siis kunstiline juht ja minagi sind saksi seal ja panin päkkarit ja kuna aks tuli Tallinnasse trompetit õppima, siis mina jooksid järgi. Ta tuli mingi, ma kujutan ette paar paar-kolm aastat ennem ja see ei ole sõnakõlks, jooksid järgi, vaid võtsidki eeskujuks, võtsin eeskujuks ja see, see, see, mida ta tegi, see mulle meeldis. Ja ega ma ei teadnud, et muusikakeskkoolist mitte midagi. Selleks et sinna minna, ma olin käinud laste muusikakoolis vist üks aasta. Ja ma pidin sisse astuma, pidin kirjutama nagu kolmehäälselt diktaati. Ja teadma kõike, mida teised olid kaheksa aastaga õppinud. Ja selle ma pidin ühe suvega kõik omale selgeks tegema, et mine sisseastumiseksamitele ja tahtmine oli nii suur, et tegid selgeks, tegid selgeks, sain sisse, kuigi teised olid kaheksa aastat pilli õppinud, mina ainult, et kaks, siis pidin hakkama harjutama meeletult ja mängisin omale isegi huulehambatuulest läbi, nii palju harjutusi, need hambad tuli tuulest läbidist, mis moodi see välja näeb? Nagu sa paned klarneti suhu, siis seal on ju huul lamba peal. Ja hammas läks järjest sügavamale, lõpuks selle hammas läbi ja pidin tegema kolm kuud pausi, et see liha kõik ära täituks, seal lihtsalt üle harjutamine. Seda on juhtunud ikka keskkoolis Troppetistidega, kes mängivad oma huuled lõhki. Klarneti ka on võimalik ka, täpselt sama. See kõlab, kui tahtmine oli ikka meeletu, oli, oli, mis tagant tõukas. See oli niisugune aeg, kus mulle tundub paljuski noorte tuleviku üle otsustamine sa üsna varakult paika või et tänapäeval on teid, mida valida või kuhu suunas minna, palju-palju rohkem. Sa teadsid varakult, mis sa tegema hakata, ega muusikakeskkooli ei mindud sinna kutsuti mitte selles mõttes, et, et sa arvasid, sa lähed muusikakooli või. Kui täna räägitakse nagu suurest konkursist nii-öelda eliitkoolides siis seal see konkurss toimis üle Eesti, nii et ühele kohale võis olla ka 20 või 30 inimest. Ja klassid olid väga väikesed. Kui tavakoolis olid seal klassid mingi 38 39 siis meil oli 14 15 õpilast. Ja kui näiteks oli kooli lõpetamine, see oli meil 17 eksamit kuu aja jooksul, kui teised tegid seitse, näiteks tavakoolis. Et see oli üks kõige kõige hariduse mõttes kõige väärikamaid koole üldse Eestis. Ja kes sinna sisse said, need olid tegijad, Nad astusid sisse ükskõik kuhu Tartu Ülikooli tänasesse TTÜ-sse või siis tänasesse puski akadeemias. Sind kuulates tulen ma oma küsimuse juurde tagasi, mis oli see tohutult motiveeriv jõud, et Saint kokku võtsid ja selles konkurentsis pinnale sõid? Noh, ega see koolis käimine oli nüüd kõige väiksem asi, et see kõik, mis seal ümber toimus, et see oli märksa olulisem rock n roll seda siis mul oli enda senine oktet, kellega me laulsime igal pool klassikalist muusikat, vanamuusikat. Siis lõpetasin kammerorkestriga oma eksamimuusikakeskkoolis, oli veel lisaeriala dirigeerimine. Et seda kõike muud oli nagu hästi palju, no pluss see, et aksiga viibisime enamus öid siinsamas aknast vaadates raadiomajas või uudistemajas täna. Et nii koolistuudio vaba meile helistati, lendasime kohale ja terve öö läbi üritasime midagi salvel salve teha, nii et need olid väga kihvtid ajate loomingulises mõttes vägagi. Ei saa mainimata jätta, et selle selle seltskonna ühine nimetaja oli ansambel, seminar võib-olla teises või kolmandas saates, kuulete sellest, aga aga see oli aeg, kui Aivar Mäe ja ja Agu Tammeorg ja teised, kes asjasse puutusid heade vokaalidega tegid Queeni Eesti enda kviini, siis. Kas sa teadsid, mida sa teed või see oli elamine ühes päevas ahes nädalas. Ja kulgemine sul ei olnud, nagu öeldakse, maaster plaani või et sa tead, sa pead olema kolme aasta pärast omadega seal. Värvedent. Tol ajal niimoodi mõeldud, ma arvan, et need noored, kes planeerisid, minna TTÜs, omada omandada insenerihariduse või midagi see oli nagu teine seltskond, need, kes olid muusikamaailmas või mingis loomingulises maailmas. Nendele sobib see teine variant, et sa kulged oma ajas, vaata, kuhu ma välja jõuan. Mis on seotud riskiga, sest ega bändindust ja laul, mis teiega, seda nagu väga tööks ei loetud. Olid ju inimesed muidugi Mäks ja ei oska ja kes elatusid sellest, aga noh, seda nagu väga töökohaks ei loetulik. Mikk, mis hetkel sina aru said, et muusika võiks olla midagi niisugust, mida natukene tõsisemalt proovida? 20 esimeses koolis on muusikakallakuga klass, kas see aitas sul asja ära otsustada või, või sa sihtisidki seda klassi, et, et kasvatada kui võimalust? Vist isegi sihtinud? Minu arust oli idee ikkagi, oli see veel tüdinema inglise keele, kuna ema on inglise keelt õppinudpidine inglise keele klassi, aga ju siis ei tulnud väga hästi inglise keel välja ja maandusin sinna muusikaga asja kuidagi lõpuks. Noh, tol ajal nagu praegugi, et kui sa lähed esimesse klassi, siis pead vähemalt miljoni piires peast arvutama rääkima kolmes keeles, eks ju. Et tead ma üht-teist maailma poliitika, presidendil, elavus, riikide president kindlasti, aga sealt tuli see muusikaklass ja sealt hakkas nii-öelda tõeline see see esimene pisik tuli aitäh kindlasti lasteaias ja sai emaga lauldud endale unelaule ja nii edasi, aga siit nii-öelda läks ta natuke tõsisemalt. Ja siis juba viiendas klassis äkki sai juba muusikakooli mindud? Aga sinnamaani ikkagi oli see, et ma olin ainult lihtsalt kooripoistele nähtne, lihtsalt vahepeal oli ka solisti roll, aga nii-öelda täitsa bändi tegema ei hakanud kuni alles siis gümnaasiumis kus siis ükspäev lihtsalt sõber nimega Kristian vardaga, kes lihtsalt tuli ja ütles, et kuule, et äkki nagu teeks bändi, et meil on niuke punt, sõpru tekkis ja kõik mängisid mingit teatud pilli ja siis mõtlesime, et teeme sealt see tuli, hakkasidki väiksed niuksed kooli esinemised vabalavad tekkima ja isegi jõudsime ühel ehtsal eesti jaanipeol jaanipäeval käia esinemas. Kaks aastat tagasi oli ka kogemus omaette. Ja niimoodi ta sealt tuli vaikselt kassas kodus ikka seda teeotsale jõuga ette ei surutud, ei, võitionite hoiatusi kaasa ei antud. See oli su enda tee ja Ma ütleks küll, et see nüüd juba hiljem tuli juba seal tänu ühele sellele telesaatele, et sealt tekkis juba ka niuke mõte, et aga miks ka mitte proovida nii-öelda teha, siis kindlasti muidugi Tomi rahula oli see mees, kes tuli mu juurde, ütles, et äkki võiks ju proovida. Et vaatame, kuidas siin saates lähedal, mis iganes. Ja kuna ma teda olen terve elu tänu Tallinna poistekooris laulmise tundnud, siis mõtlesin ka, miks ka mitte. Sa ei käinudki lapsest peale ringi? Naeratus suul ja, ja sõpradele meelde tuletades, et kes ikka laulis seda jooksu. Vot seda ma ideed ja ma olin päris pikalt tegelikult ikka, ma ei teadnud seda, ma ikka suht hilja panin selle pusle kokku. Et et isa oli nii-öelda, aga ega ma ei olegi seda propageerinud nii-öelda heas mõttes. Jumal tänatud. Kui ma mõtlen. Kolmele aastale, mis sa olid Ritamiinis lauljaks siis kuna see sattus niisugusse aega, mil mulle jäid juba televiisorist asjad meelde ja plaatide pealt asjad meelde siis minu jaoks oled sa ikkagi terve elu seostanud just ansambliga vitamiin, ehkki see aeg iseenesest oli suhteliselt lühikene. Aga mõned lood ja kogu see kuvand on kaasa tulnud nii et haadika vitamiinimees olnud. Samas lasin täna siia jutuajamisele tulles pilgu üle sinu muude tegemiste, mida sa nüüd oled ka muidugi juurde avanud. Siis see vitamiin isegi tundub sinu sinu eluteel kurvina või käänakuna, mis justkui tervikpilti väga hästi sobigi. Ja et ma tulin vitamiini siis, kui ma olin 23 aastane. Ja mis oli ainulaadne, et ma olen esimene, kes suunati Rock bändi tol ajal suunati inimesi maale muusikaõpetajaks. Siis mind suunati rokkbändi, sellest tuli suur jama. Mis mõttes, kelle jaoks? Tolleaegne rektor Venno Laul ei olnud sellega nõus, et mis mõttes. Aga Mul oli väga kõva seljatagune, et kultuuriminister, tolleaegne ministel latt ütles, et see on okei. Nii et ma olin siis esimene, kes suunatile kui rokkpäti ja mul oli ametlik paber, suunamine otse vita pidi kui ajalooliselt täiesti ele olevat, kõlab väga hea. Sulata sinna ja tegelikult ma juba. Ma lõpetasin kooli tegelikult 85 viimane poolteist aastat, ma üritasin käia koolis ja tulistada vitamiiniga tuure ja neid tuure oli üsna palju, nii et see oli üsna keeruline aeg, aga ma lõpetasin täiesti normaalselt ja ütleme, et see, mida seal õpetati, oli mulle väga selge ja arusaadav, et ei olnud midagi nagu erilist. Mõnel puhul kõlab sõna suunama jõhkra karistusena. Tol ajal tol ajal või siis nii oligi ja seal olid väikesed trupid selle asja juures, et kui sind suunati maale, siis ei pidanud sõjaväkke minema. Kui sa olid linnas, siis teine võimalus on see, et kui sul on kaks last, siis saab ja sõjaväkke minema, sest tollel ajal sõjaväkke minek ei tähendanud ikkagi Tondile minekut, vaid Ta võis tähendada Chitaaž Vladivostoki minekut tuumaallveelaevale kolmeks aastaks tagasi, tulid ilma juustuta ja ilma millegita, et noh selle nimel nähti tohutult palju vaeva, kuidas sina armeesse puutuva. Ma valisin selle kõige viimase variandi. Õildasid meeldiva kasulikuga ehk siis kaks last. Ja niimoodi tunnistad küljes ja. Tollel ajal oli kombeks, et kui sa võtad mari Sindis me abiellusime, kui ma olin 20 aastane, mis on ka tänapäeval nagu täiesti arusaamatu. Ja mari sündis juba, kui panin 21 ja Mart sündis, kui ma olin kaheksa, 24. Plaan töötas 25 käsi kassimis, no vot ja sellest hetkest, kuna ma olin veel ülikoolis ja mul oli kaks last, sellega ma vabanesin nagu sõjaväe kohustus. Ja hiljem sind ei tülitatud, selles küsimuses ei. Mõned inimesed oskavad elust paremini läbi liuelda kui teised. Oled sa nõus? Ma olen sellega nõus, kas sa usud, et sa oled üks nendest, kes tuleb olukordadest kaunis kenasti välja, kui sa tagasi vaatad? Nõusul seda, õigemini ma tean seda. Kas see on intuitsioon, millesse tuleb? No ütleme, et kui sa oled sihuke exceli mees nii, tänapäeval on exceli mehi nagu tohutult palju siis nendel on väga keeruline, nendel on väga keeruline ikkagi Excel ei toimi. Siis jookseb kinni, siis jookseb lukku täiesti lukku ja enam ei saa aru, kuidas edasi elada. Mina olen selline liberaalsem inimene, kus aeg-ajalt tuleb väga suuri riske võtta, ma olen nendeks alati valmis. Ja kui sa küsid, kas ma olen väga pange ka kukkunud, et korraks olen jalaga sisse astunud, aga olen kohe jala kätte saanud, kas sa pead mõnda konkreetset momenti silmas ja neid neid momente on nagu rohkem olnud, need on seotud teatud investeeringutega. Mul tuleb meelde Vanemuise kontserdimaja või Peterburi Jaani kirik, kus oli seoses majandusega või seos poliitikaga väga keerulised seisud. Ometi leidus lahendus. Ma arvan, et see kõik see kokku, et kogemus intuitsioon, liberaalsus ja risk, see on saada käbi ei kuku. Me räägime Miki, Aivar Mäega hetke pärast edasi, aga ma palun teil kahepeale välja mõelda üks laul. Loodetavasti on teil muusika mõttes kokkupuutepunkt mõlemale. Siin käis üks läbi kaebuses ikaga käis läbi enne Chicagos täiesti võib midagi olla teile näitel ja üks lugu, miks mitte, jah, väga hästi. Vikerraadios jätkub saade, käbi ei kuku, Aivar ja Mikk Mäe on minu vestluskaaslased, täna me ei ole palju rääkinud. Miks sinu emast, Aivar, sinu abikaasast teda siin ei ole, võib-olla tagaselja polegi kõige viisakam, aga, aga jutt on ainult heatahtlikud. Ja seepärast ma küsin Aivar kõigepealt sinu käest, et kui sinu vitamiiniaeg langes ka pereelu suhteliselt algusesse, saalid pakult palju kodust ära, sest vitamiin reisis Venemaal. Kontsertreisid olid hoopis teistsugused, kui me neid praegu siin Eesti tingimustes ette kujutame. Ei olnud ju nii, et saadan telefonist kirja või sõnumi või helistan täiesti suvalisel hetkel või räägin Skype'i vahendusel tundide kaupa tasuta nagu polekski ära siis ma kujutan ette, võisite pikemad pausid suhtlemises venida ikka kuuajaliseks kuu ajaseks. Kuidas te selle perekonnana üle elan, elasite hea naine olema, et kannatab oodata? Jah, see viimane väide on õige, aga eks nagu ma ütlesin, tollel ajal 90 kaheksakümnendatel hotell ja hiljem kui üheksakümnendatel pühendati tohutult palju ju tööle. Ja sel hetkel, kui me otsustasime nagu kokku saada, et oli mu tulevik ju teada, et kuhu ma, kuhu ma edasi astun, et see on igal juhul muusika, see on igal juhul lava, see on isaaegse, on pere juurest eemaloleku aeg, nii et see kõik oli nagu tol hetkel juba tegelikult teada kasutusjuhendisse sisse kirjutatud, noh, ütleme ametijuhendisse sisse kirjutatud. Aga kas abikaasa nagu nõustub sellega tegelikult ükski normaalne inimene ei nõustu sellega, et mingis mõttes tuleb ju aru saada ja eks eks Tiinale langes nagu ka kõige suurem koormus. Tänu sellele, et tema ema, isa ja minu ema isa oli tal olemas pisut nagu olukorda leevendas. Aga selge see, et suur kurbus langes just temale. Et mind oli ikkagi väga vähe kodus, et 84.-st kaheksanda seitsmenda tinima pakun. Ma olin keskeltläbi kaks kuud aastas kodus. Et ülejäänud aja mainin ära, noh, nii hull ei olnud, Skype ei olnud, mobiiltelefone veel ei olnud ja arvutit ka ei olnud. Aga kui sa olid nagu solist, siis seal olid teatud privileegid. Ma ikkagi tellisin restorani köögis seda toitu, mida ma tahtsin, mitte seda, mida seal müüdi. Või mida pakuti. Ma elasin luks numbris ja mul oli kaugekõnevõimalus nii kuidas midagi, aga tollel ajal selleks, et kuskilt Venemaa avarustest rääkida Tallinnaga, esiteks ajavahe ka. Ja selleks ma tellisin hommiku kaugekõne ära. Selleks et õhtu kell 10 või 11 õhtul hilja pärast kolme kontserti rääkida. Tiinaga, seal oli veel ajavahelisel hommikul siin kell kaheksa hommikul näiteks ja iga kord ei õnnestunud, ei saadud ühendust, liinid ei laskunud läbi või mida iganes. Et see oli ikka uskumatu aeg. Kus aga kas sa saite vitamiiniga reise Venemaale kuidagi pere teenistuses ka panna ja ma ei mõtle nüüd otseselt rublades sissetulekut, vaid kas Venemaalt tuli midagi tuua ka, mida siin näiteks ei olnud ja kingitusi naisele või siis perekonnale mõni vajalik asi. Ma võtsin kaasa isegi, et Tiina Kesk-Aasias ja mari kaasas. Ja pole nagu kaasa võtta, et noh, oli, oli selliseid kohti, Venemaal on väga palju numbri linnu, kus nimetust ei ole, aga on näiteks linn 37. Aga me ei tea seda, et Krasnojarski on tegelikult kuskil kuus, 70 tükki ülejäänud Krasnojarski, kas Graste alguses 17 56, kõik sõjaväelinnad, kus inimesed elavad tara sees, kus sees on soomevarustusega kaubamajad, tollel nii nimetati. Kus sa võisid osta sealt kõike, mida tol ajal Soomes müüdi. Et need olid kohad, kus sa said, kui sa oleksid tavalinnadesse seal ei olnud nagu midagi. Nii nagu meilgi oli räim tomatis, sprotid õlis ja hapukapsas inimestega liiga palju. Koosolemine tähendab ka pingelisi suhteid ja ansambel on ikka parasjagu suur koosseis ka viis, kuus, seitse, kaheksa inimest oleneb võib-olla reisiseltskonnaga isegi rohkem. Kuidas nendest hetkedest üle said, kui Peeter Vähi nägu sulle enam absoluutselt ei meeldinud hommikul ärgates või kellegi teise vitamiini lõhnama. Ja, ja noh, ega see on ainult vitamiini probleem, et see oli kõigi bändide probleem. Need, kes ei pidanud nagu sellele väikesele, selle väikese ühiskonna, kus Me kümnekesi viibisime sellele terrorile vastu need lahkusidki. Aga mina ennast väga nõrgaks isiksuseks ei pea, nii et selles mõttes ma suudan nagu kõigest sellest üle olla, aga tehti igasuguseid sigadusi, et et mis toimub nagu Klavkaga, et sa sõidad nagu sündi juures ja lihtsalt enne seda, kui Peeter mängima hakkab, lihtsalt kruttida, kui kõik saundid paigast ära või tuled lavale enne, kui kontsert peale hakkab ja keeranud lihtsalt kidraväelastele. Laanark tuleb paralleelselt, koordi oli puust. Et lihtsalt, et sa pead nagu kuidagi emotsiooni üles tõmbama, aga ega nad võlgu ei jää. Selles mõttes. See, ma ütlen, see tavaline, aga kui te olete 2000 inimest on saalis, rahvas aplodeerib, solist tuleb lavale. Ma tulen lavale. Ja mida ma ei näe mikrofoni, sest mikrofon keegi pihta, palun. Kaabel ripub, ripub seal ja sa pead ise sellest välja tulevad, ütlevad ise sellest välja tuleva otsiva lavalt üles, samal ajal rääkima 2000. saalis ilmamicrita ja silmadega otsima, kuhu see vikerpandud. Et alustada lugu. Et seal pidi kogu aeg valvsust säilitama, vahest oli kostüüm ära virutatud, kogu aeg toibus mingi naljade tegemine, et üldse seda elu nagu üleval hoida. Miks sinu juurde tagasi ja lapsepõlve meenutades koolis käimist, et Aivar oli tihti ära ja on loek kodus tihti ära olnud, kas minu oletus, et kui oli vaja abi koolitöödes õppimises kodus, siis tuli seda ikkagi emalt paluda, jah? Jah, algselt isegi oli veel vanaema, meil siin see emapoolne, keda enam pole, aga hiljem ütleme see siis oligi see aeg, et kui üks hetk enam ei olnud vanaema, siis oli juba aeg ka. Et nüüd saab nagu iseseisvalt hakkama. Kuule, ma ei saa aru, et, Ema ei osanud õpetada. Aga ei, ma mäletan ikka mõned mingid raskemad mati asjad oli küll vist pigem aitusest isa ikka ja kindlasti seal seitsmeküsimustega ja muusikaküsimustega, kas sinu hinnete suhtes oldi kodus nõudlikud? Ei ka, oli ka ikka nõudmisi ja et. Mul oli seal mõne mõned ainetega oli nagu natukene probleeme. Aga vene keel näiteks vene keel, jah, selle vene keelele ja ikkagi muidugi ka eesti keel. Selleni mul omad omad probleemid, seal ei olnud mitte see viga ka keelt ei osanud rääkida, vaid meil lihtsalt natuke laisk kodutööde tegemises tänu sellele sinna langes. Isal on niivõrd ja eesti keele õpetaja proosal et siis mul on eestikeelne, kui väga hea ja välted on väga head ja selles suhtes ma pidin Miku koolitama. Kuna mul oli arvuti eest ja sõber tollel ajal, siis võeti ikka sealt, kust ikka kõige valusam on, et kui kui hinded ja vastavalt siis ka arvutikasutus nii-öelda kannatas, aga tagantjärgi töötas, nii et ei ole midagi öelda, olid koostöövalmis selles küsimuses. Ega muud varianti ei olnud ka, aga, aga oli koostöövalmis küll ja ma ei taha kasutada sõna kuri, aga paneme selle asemel siis nõudlik. Kumb nõudlikum kodus on olnud sinu suhtes ema või isa? Ei teagi vastavalt olukorrale äkki vä? Või võiks ikka võrdselt, ma arvan, on ikka, on seal praegu diplomaatiline vastus sell, kuna isa istub siin. Tegelikult eks läheb konkreetseks ikka, isa, vaata. Niuke noh, karmim alati, vaatasin niuke stereotüüpne, milles see väljendub? Mismoodi ta ennast ülal peab, väljendad, kui ta nagu aru, nagu isa ütles, et kuna teda kodus ei ole, vaata ja siis, kui ta on tänu sellele, et teda on suhteliselt vähe kodus, siis tal on hästi kõrge autoriteet, vaata tänu sellele kodus. Et ta suudab seda säilitada, et ei näe kogu aeg ja nii-öelda et see võib-olla see tegi asja veel kõige hirmutavam, eks, et noh, et kõigepealt ei näe, siis õhtal lilla tuleb ja saad pasunasse. Pasunasse on jah, et et läks koolis alast, et siis pigem läksid juba enne magama ära. Aga seda emaga ette heidab, et kodus ei ole mõtet direktorit mängida. Et vahel võtad kaasa, ikkagi. Ütleb millega Aivar, sinu teised lapsed tegelevad Mari Lõpetas Tallinna Tehnikaülikoolis majanduse ja ta töötab oma erialal, on finantsjuht ja Mart. Noh, nii nagu Mikugi täna niuke IT-guru ka siis Mart Ta langes just sellesse aega, kus arvutit tulid juba ja me muuga ei tegelenud pidevalt, tuli, vajab võimsusi juurde ja kiirusi juurde ja kõvakettaid oli vaja juurde ja läks kadedalt ja internet läks, eks ju. Sest algul oli ju iga iga bit maksis. Et aga jah ja tänada, töötab IT-valdkonnas ja arendusdirektor aga. Kusjuures ma ei tea, nimedel tahtsin küsida hoopis teist asja, nimelt seda, et kui tähtis kasvõi sinu sisemistes võitlustes on see, millega lapsed tegelevad, loomulikult iga vanem tahab, et nad saaks hästi hakkama ja tuleks omadega toime. Aga see on liiga üldsõnaline. Kas olete õhtul magama minnes näiteks mõelnud selle peale kunagi aastaid tagasi, et mis neist saab, mis neist võiks saada ja nii edasi? Ma tean, magama minnes ma kindlasti mõtle sihukestel asjadel, aga aga ma olen mõelnud jah, ja noh, ma arvan, et Mari ja Mart on leidnud omale südamelähedased või vähemalt nii nad ise väidavad. Ja nad on selleks õppinud ja need inimesed, kes töötavad oma erialal. Sest see oli see aeg, kus eriala ei valinud enam ema isa, vaid nad ise valisid. Ja see on see nende väljakutse ja ma arvan, et täna täna nad saavad üle keskmise väga hästi hakkama, nii et et ma olen väga rahul Mikuga nagu tõsiasi, et eks kogu see meedia täna töötame selle nimel, et toota mingeid staare ja superstaare ja MegaStar käes. Ja selge see, et noorsugu läheb sellega kaasa. Tekivad tohutut vaatajate hulga meeletult bände, kes vähegi suudab pilli õiget pidi kätte võtta juba bänd ja nii edasi. Kuigi ma ütlen, et võimalused tänapäeva noortel ja tehnika võimaldab tõesti ka vähem oskajatel täiesti normaalselt mängida siis Mikuga ja noh, et eks Miku tahaks ka sama rada minna ja aga minu palve ongi see, et peab olema ikkagi eriala, et tänasel turul siin lauldes läbi ei löö. Eestis on neid liiga vähe, eks, kes algusest lõpuni saavad, et mu ja, ja me toodame neid ju meeletult peale. Kui sa mõtled tollel ajal, kui oli kui sa tead seda Eesti muusika ajalugu. Et kui see oli linna if ja veel umbes viis kuus lauljat ja nad panidki 10 aastat järjest ja tegelikult kedagi nagu kõrvale ei mahutatud sest teleoli väga piiratud võimalused olid piiratud ja ühed samad nimed kuuegi eksisteerisid siis täna toodetakse staare peale sekundist nagu 10 tükki. Ma saan sinu toonist aru, et saab väga hea pilguga sellele süsteemile või konveieril. Ei vaata, ei ma ei vaatagi muidugi ega vaata noh, minu jaoks selle kui laulja, see, et et kes läheb ikka lavale ja ma võtan mikri eest ära, ta laulab ja tuledki hääl siis täna nagu väga palju häältele vaja ei ole, sest lihtsalt tehnika on nii võimas, et kui sa vähegi midagi sealt paelte vahelt telepaelte vahelt läbi lased, siis ma võin sust teha sellise hääled, mida keegi ealeski ei ole kuulnud. Et selles mõttes ma natukene nagu pettunud, et eriti väga suurt ettevalmistust vaja ei ole. Produtsendid, kes teevad sust nagu staari. Kui sa ei müü enam, viskan prügikasti, jõudsid järgmised, vähemalt ühes asjas on miks sinust ette jõudnud? Temal on sooloplaat, miks Aivar Mae sooloplaate kunagi ilmunud täna või plaadi välja anda ja üks järgmise homme ma võin oma sooloplaadi välja anda ja, ja see on ka ajaliselt täiesti võimalik, aga ma eeldan siiski, et sa ei käinud meloodia ukse taga koputamas, et ainult Aivar Mäeplaat, legend jah. Et meie bänd on andnud välja kaks meloodiaplaati, aga sa kujutad ette, kui tolleaegses Nõukogude liidus oli üks meloodia, kompanii, kellel oli siis mõningad üks Moskva tehas, üks üks Riias ja üks minu teada Peterburis. Et millised olid sabade järjekorrad seal, et üldse mingit plaati välja anda. Ja meil langes sõnn, et meie saime välja anda nagu kaks plaati, nii et selles mõttes ma olen väga rahul. Aga mul ei olnud ealeski olles olnud neid ettepanekuid, võib olla tehtud hiljem nüüd, et kas mõned produtsendid, kes tahaksid panna kokku midagi välja anda, aga ma ei ole nagu sellest huvita, ütles iga asi jääb omasse aega. Et täna kõike seda digitaliseerida ja see sound on nagu teine ja, ja ta ei kõla enam tänapäeva, nii nagu ta võiks kõlada siis, kui me omal ajal seda tegime. Mõned inimesed tõmbavad ja oma erinevate elueludele jutumärkides jooned väga konkreetselt vahele. Kas sulle ei meeldiks, Aivar, kui mõni sinu vana lemmikbänd tuleks kokku ja teeks midagi? Ei, ei meeldi pärseid. Nautinud vanadest bändidest oli Queen, kuigi mul ei õnnestunud kunagi Fredy märkurit näha nagu mõnel eesti mehel, kes käisid nende Ungari kontserdil. Aga ma käisin Riias, ma ei käinud siin lauluväljakule ka Riias. Ja sealt ma sain tõelise naudingu ja seal laulis Adam Lambert pool korda, sest see oli kuidagi tõeline kuin. See, see kõlas nagu väga lahedalt, mis siis, et nagu pleib, äkki oli kõvasti taha puristatud, aga see oli sihuke naturaalne, see pole, meeldis, mul on kahju, et mul ei õnnestunud kunagi minna Chicago kontserdile, mis olid ka päris lahedat live show'd. Ühesõnaga, see on sinu puhul teadlik valik, mitte võimaluse puudus. Teadlik valik. Vitamiin võiks tähistada järgmisel aastal neljakümnendat aastapäeva, kindlasti tähistabki Mulledeks küll rõõmuga, Aivar Mäe laulaks mõned laulud. Ma seal, see lööb nägemata, aga võib-olla kuigi, kui sa küsisid, et kas mul on hääl ja kõik nagu olemas, absoluutselt, et kas sa oled proovinud, et ei mismoodi proovid seda tänapäeval? Kodus seadus jah, nii et kui tahe oleks, siis ma muidugi laulaks ära. Seda kummalisem, et sa seda ei tee ikkagi, miks ma peaks täna lauljaid nii palju, et las mina olen omas ajas oma kaheksakümnendates? Neid inimesi, kes sinu teekaaslased olid, need on ikka endiselt liiga palju alles, Aivar, need viis tükki ma võtan kokku, ma teile laulan. Avalik sinu juures, ühesõnaga. Mik, kuidas sa ennast muusikailmas näed või tunnetad? Aivar juba andis mõista, et tema poolt on tulnud siis palve või soovitus, et inimesel võiks ikkagi eriala olla, sinu puhul on praegu see, millele sa panustad, multimeedia arvutid on sinu huvi alaks olnud. Et võib-olla sa oled liiga noor, et end kuidagi paigutada ja positsioneerida ehki nõuka ajal, sinu vanus on seal juba ammuilma selge, mis sinust saab, saad juba, olid siis plaanis? Igatepidi kõik elu oli korraldatud, siin on vastupidi, on võimalik ette võtta mida iganes ja kus iganes. Kas see, kas see on sinu jaoks tore perspektiiv ja lahe, näed sa seda võimalusena või sa ikkagi natuke nüristab ka, et pagan, mida ma peale pigem ikkagi naudin seda fakti, et praegu on aasta ikkagi 2017 ja võimalusi on nii-nii palju ja erinevaid. Kuna nii palju võimalusi on praegu, siis ma tahaks lihtsalt natukene kõike proovida mitte nüüd niimoodi, et midagi nagu halvasti teha ja, ja kõike teha kindlasti natukene seda muusikat teha ja samal ajal tegelen siis eriala omandamisega. Ja siis edasi juba vaatad, kuhu vool viib, vaatab jah, et nagu isa elas siis seda oma Tallinna elupäevast päeva, nädalast nädalasse. Aivar, mis hetkest ja mis asjaoludel hakkas sinu ellu trügima administratiivne töö ehk? Ehk sinus välja soov käskida kamandada, korraldada öelda inimestele halvasti ja hästi ka põhjust on juba bändides tegelikult, milles see väljendus? Bänd oli vaja kokku panna kokku leppida asjad, kuhu minna, tollel ajal kola ei olnud. Me töötasime peagee võimendusega, mis katki enne kontserti vaja kõik ära parandada, selle keeruline saali krunni mees heegelda. Ühest küljest nagu kunstiline juht, teisalt koor, künnimees. Hiljem läksin muusikakeskkooli kon, seal oli orgunni juba väga palju vaja. Vitamiiniaeg oli nagu lihtsam aeg, et seal pole olnud vaja midagi teha, et seal olid bana kirid, kes toimetasid, mina läksin nagu lennuväljale, siis kui öeldi. Aga hiljem, hiljem, kui ma lõpetasin vitamiini siis ma läksin kooriühingusse, olin seal siis vastutav sekretär seal oli vaja orgunnida asju, siis ma töötasin, oli sihuke pika nimega maja nagu rahvaloomingu, maja kus käisid kõik bändid läbi, nendel oli vaja teada refitseerimist. Mandre, Felkaali, Felix Mandre, kes oli selle komisjoni esimees, mina käisin temaga kaasas, et kes saab A-kategooria ja B kategooria ja ma ei tea, mis kategooriad seal veel oli, ta ei mäletanud seda. No vot, ja siis orgunnisime veel bigbändide festivali rannas. Umbes viis-kuus aastat tegin bigbändide liidu veel. Et see oli kokkupuude nagu Jatsuga ja 93 oleksin juba Philas või eesti kontserdisse tollel ajal. Ja üheksa, kuna seda otsust ma ei ole sealt majast väljunud. Täna on aasta 2017. Muusika hetkeolukorrast ja uute nimede väljatoomisest. Sa juba rääkisid siin. Kuidas teie valdkonnas seal on, missugune on olukord, ooperisolistide, ka klassikaline muusika Eestis, vähemalt see osa, mis puudutab rahvusooperit. Missugune perspektiiv paistab, eks globaliseerumine toimub igas valdkonnas. Ja täna nii-öelda piirideta Euroopas ka, kui sa lähed Viini riigiooperis, ega seal väga palju austerlasi nagu ei leia või kui üldse leiad kedagi. See kõlab juba justkui vabandusena sellele, mis toimub Estonias Estonias, nii hull asi ei ole, nii hull asi ei ole, eks. Praegu on väga suur edasiminek. Kaie Kõrb võttis balletikooli üle, on märgata nagu tuutud liikumist. Olid ajad, kus me nelja-viie aasta jooksul visanud ühtegi tantsijat balletikoolist. Kuigi see on kool, mis valmistaks meile tantsijaid ette siis täna me juba suudame siin paar-kolm tükki aastas, et mis on nagu väga suur edusamm ja ka mehi tuleb poissi järgmisest aastast, nii et sellele mul on hea meel. Lauljaid lauljatega on nii ja naa. Et ega see meie kliima häälepaelte arengul ja anatoomilise mõttes võib-olla kõige parem siin ei ole. Aga üht-teist aeg-ajalt ikka potsatab. Ja ma arvan, et täna meil on väga häid noori, siin Kristel Pärtne, Oliver Kuusik, Kadri Kipper. Nii et ikkagi tuleb, ikkagi tuleb, aga see erialalaulja eriala on üks väga keeruline, lihtsalt see. See 10 millimeetrit häälepaelu, millega opereerid on niivõrd õrnad ja ta ei ole võrreldav nagu nii-öelda mikrofoni lauluga, et sul ei ole ühtegi tuge, sa oled üksi laval ja pead laulma tuhandesest saalis üle orkestri. Sul valikuid ei ole? See on jah, huvitav maailm tegelikult, millega ma väga tihti isegi kokku ei puutu, aga mõnikord siiski ja sattusin Estonia etendusele, kus põhisolist. Ma ei mäleta, mis põhjusel, aga igal juhul puudus tal hääl. Aga ta tegi oma rolli suud liigutades. Ja asendussolist oli orkestri juures all elamisaga, kui sa tänapäeval nagu vaatad ringi, et see on täiesti igapäevane probleem, metis on igava probleem cover kaadenis alla skaalas. Et kui, kui omal ajal penitsilliin nagu leiutati, siis ta nagu toimis väga hästi tänased antibiootikumid, et mida võetakse söögi alla, söögi peale lihtsalt enam ei toimi. Ja nii palju infektsioone liikvele, et laulja, kes tegelikult oma häälepaeltega tema tavaseis ongi põletikuline, korjab lihtsalt need kõik üles. Kuna härra paled on niivõrd kaitsetud siin, et me meie üritada Estonias kui sa vaatad, meil on lava taga kõik käte desinfitseerimisvahendid iga iga meetri peale. Aga sellegipoolest mõni platsil lippab sisse ja meil alles oli siin nädal aega tagasi väga keerulised olukorrad, kus me otsisime üle maailmalauljaid, kus meil oli kolm peategelast, olid rivist väljas. Nii et, aga meil on kokkulepe, et meil kunagi mitte ükski etendus ära ja praegu üheksa aasta jooksul, kui mina, seal nendel on anud ei ole veel ükski etendus ära jäänud. Erinevalt muudest teatritest, kus minnakse, vist ma ei oska öelda, võib-olla teen liiga lihtsama vastupanu teed ikka raadiost kuulata, täna õhtul jääb edendama, see on odavam. Sest ega 24 tundi ennem või isegi kaks tundi enne solisti palkamine kuskilt ei ole odav lõbu. See on väga keeruline ja väga kallis. Neid telgitaguseid on huvitav kuulata, kas see tähendabki, et ühe lavastuse puhul on võtmerollid mitte ainult tuubeldatud osatäitjate mõttes, vaid et on ka kolmas võimalus kasutada? No kolmas, neljas, viies ja kuues rikkamad majad hoiavad stand-by, see tähendab seda. Et sellel hetkel, kui see etendus on, sa ei tohi mingit teist tööd vastu võtta, kuigi sa tead, et sa ei laula, tollel õhtul pead sa istuma kodus. Näiteks Viini riigiooperis, sa pead istuma lava kõrval, Sa pead olema valmis peale hüppama teisest vaatusest, kolmandast vaatusest. Nii et see sõltub majast ka Venemaal, näiteks Peterburis ja Moskvas on sama asi, et duubel istub lava kõrval valmis kostüümis peale minema. Kas Estonia lauljatel on ka lepingus punkte, mis tavakuulajale mõjuvad huvitavalt, mida nad tohivad, mida nad ei tohi? Ma arvan, et Estonia lepingud on üsna niuksed, inimlik ja ma usun seda, kas näiteks talisuplemine on kuidagi reguleeritud, et soovitav või mitte? Reguleeritud? Missugune on sündmuste ahel siis, kui oma jõud saavad otsa, sa ütlesid, et tuleb kiirkorras leida kedagi välismaalt, kuidas see käib? Oh, see on väga keeruline, kas selleks on agendid, mingit vahet maailmas? Meil on neid agentuure kuskil kümmekond kuhu me siis saadame kohe SMS-id välja, kes paraku vaba on, on olemas muidugi lavastusi, mida ei ole võimelised inimesed nii-öelda 24 tunni kraapima lihtsalt on keerulist. Ma mõtlen just lavastuslikult, mitte muusikaliselt. Siis on olemas erinevaid variante, erinevaid orkestriseadeid, nii et ega see väga lihtne ei ole. Kuidas seda positsiooni vajadust kirjeldatakse, kui SMS saadetakse laiali otsime meest neljakümnendates, mil moel sa käid? Nii ei ole, et me otsime ikkagi konkreetset rolli, kas keegi on vaba, läheb SMS välja, siis öeldakse, jah, näed, Jelena on vaba. Aga ta ei ole seda varianti laulnud, et paljudel erinevusi on, saadetakse kohe, pannakse Dropbox üles. Video, vaadatakse üle, tuleb vastus. Teeme ära. See võib toimuda sama etenduse päeva hommikul sest tavaliselt juhtubki nii, et hommikul tõusen üles häält ei ole, mis nüüd saab ja siis tulevad telefonikõned. Kõige hullem hetk, kui see Estonia sellele tööle on, kui tuleb telefonikõneviis minutit enne seitset. Tuleb siva, püksid jalga ja kohe ruttu tööle tagasi, mingi jaman. Kas tehnika on alt ära hüpanud või, või, või mingi narkomaan majas, keda ei saa kätte, et või, või mida iganes. Või on laulja lähedased või? Balletitantsijal ripub üks jalg lihtsalt sest lihased puruks läinud. Ja mis kasu on sellest, et Aivar mäed püksid jalga minema publiku ette? Et kui sa oled ostnud pileti, sul on võib-olla mingi pidulik sündmus isegi. Ja sa lähed sinna, sulle öeldakse teie etendustele, mine koju ja vaatame, võib-olla ostame piletid ka tagasi. Seda tuleb, see on teater, seda tuleb teha kõike teatraalselt, et kui sa ära lähed, sa oled tohutult õnnelik, et täna etendust ei olnud. Võib-olla teatrijuht teeb sul veel puhvetis välja ka? Sa isegi ei tunne ennast kuidagi kaotatuna. Et see on lahed, üteldes ei olnud kohtuselt teatrijuttu. Et selle jaoks on vaja seda teha. Ja eelmisel nädalal ma käisin majas kaks korda ja ühel õhtul kolm korda isegi. See tähendab, et Tabasalus sa ei ela, ei. Mikke, mis muusika isa autos näiteks mängib või kodus, kui sa sinna vahel satud, Verdi ka näiteks vahel vahel kõlab või? Keegi ei hakka klassikalise muusikalegendidest klassik Tom vahepeal kuulda küll, kuid pigem mis seal autos ikka kuuleb, on ikka kuku raadio jutusaated, et keegi arutav olukorrast riigis on alati olemas ja eks need ütleme kõik raadiosaated, et vahepeal on lihtsalt see, et sõidad niuke poolteist tundi ja mitte ühtegi lugu ei kuulegi. Mõtled, et oleks võinud kõrvaklapid kaasa võtta, ei ole, poliitika muidugi tajub muidugi kui sul on valida, siis pigem ikkagi jutt. Jah, informatsioon, et kuna sa oled selles teatrikapslis sees, infosulg on tänapäeval nagu kõige kehvem positsioon, et infot praegu laekuma, et sa tead, kes, kus parajasti mida liigub ja milliseid olulisi otsuseid tuleb langetada. Kas sa, minister, tahad olla kunagi? Ei? Sa oled mõelnud selle peale, siis ma saan aru, kui sa kohe vastad, sa oled mõelnud, sellele? On ettepanek tehtud. Aga ei vaata selle poliitikasse minekuga, et noh, see ei tähenda lihtsalt ministrile, kus sa pead minema poliitikasse. Eks. Krist küll, jah, no siin on ju teatud klassikud öelnud, et ma ei ole veel nii rumalaid poliitikasse minna, et võib-olla see kõlab klišee. Ma arvan, et mul on nagu sellel põllul, kus ma täna olen nagu piisavalt palju teha. Ja neid rühkijad Kuskohast sa õppisid inimestele halva uudise edasi andmiste viimist ja ma mõtlen nüüd mitte publiku ees seismist õhtul, kui on mingi probleem, vaid hoopis isiklike mas suhtes mõne mõne töötajaga, kui on vaja midagi nii keeruline ja see on jube keeruline, sellepärast ma küsin. Ma arvan, et ma olen päris hästi õnnestunud, et eks see kõige õnnestunum ongi see, et kui sa kellelegi ei peatu, kui töökoha üles ütlema või on mingi probleem tekkinud on inimesi, kes on teatri vastu väga ebaausalt käitunud, siis neid ma ei hoia. Aga need, kes on teatri jaoks väga palju andnud ja see on keeruline, aga kui me koos välja minu kabinetist naerdes siis ma tunnen, et ma olen nagu selle protsessi väga õigesti läbi teinud. Kuidas saab teatri suhtes ebaausalt käituda, haltuura-le minna? Haltuura ei ole niivõrd oluline, et saab valetada, saab valetada ja ka praegu praegu tänasel infokanalid võimaldavad Facebookid ja kõik muud asjad võimaldavad teada saada, kus sa paikned. Sest inimene nii edev ja eriti inimesed, kes laval käivad, sa jälitad, sa jälitad, ei meelita. Aga kui on nagu probleeme inimene ütleb, et ma olen nagu haige. Kui vaadata sest tänapäeval nende siniste lehtedega niimoodi tuleb pärast tagantjärgi. Ja su piisab, see oli lihtne, et sa lähed lihtsalt Facebooki ja sa näed, et ei, ta täna laulab praegu räägin nagu nüüd väljastpoolt tulevatest inimestest. Et täna ta laulab ühes Itaalia ooperis ups, et ta ei ole haige. Ta rumaluke paniga Facebooki pildid ülesse, kus ta äsja sai just lilled kätte. Et ühest küljest sa võib-olla said nagu 200 eurot rohkem sealt, eks ju, aga uks meie teatriuks jääb sulle suletuks kaudu nagu suuremad. Aga ei, ei jälitanud ja muidugi et seda aega ei ole, aga kui, kui tekivad sellised küsimused, siis kindlasti tuleb kontrollida. Selline meie jutuajamine saigi, oli väga tore teiega pühapäeva enne lõunat raadios veeta. Loodan, et puhub pärituul. Ja inspiratsiooni jätkub, aitäh tulemast, aitäh tegutsemast. Stuudios olid Mikk ja Aivar Mäe, see oli saade, käbi ei kuku. Mina olen Sten Teppan ja meie kohtume nädala pärast jälle.