Tere ja kena pühapäeva, mina olen Sten Teppan ja kutsun teid kaasa tegema rännakut, mille peategelaseks on rahvusooperi juht Aivar Mäe. Kunagi oli see blond poiss vitamiini laulja ning ta teab populaarsuse maitset hästi. Võib-olla polnudki see nii magus, kui arvatakse, võtan nüüd täpselt kinni. Aga kord edasi pööratud lehekülge oma elus ta enam tagasi ei pööra. Aivaril on kolm last ja kuna saade käbi ei kuku, elab kaasa koos ja lahus kasvamistele peresuhetele, siis on Aivariga kaasas neist noorim ka juba endale natuke nime ja nägu teinud Mikk. Mis asja on nad ajanud, äkki tuleb mõni muhe lugugi meelde? Ega muidu teada ei saa, kui ei kuula. Nii et olge meiega. Aivar tere tulemast stuudiosse. Tere hommikut, Jamic Rõõm näha tervist. Ehk siis isa poega. Ja mul on tõeliselt hea meel kohtuda sissejuhatuseks Aivar, sa oled rahvusooperit juhtinud varsti 10 aastateks? Vist peaaegu jah, ma lugesin, jäi silma, et külastuste arv 2016. tõusis esmakordselt üle 200000. Kui täpne olla, siis 205000, millest see kõneleb ka aidanud neil pilti ei ole muidugi näiteks taoks vastu rindu, et meil on väga hea meeskond ja, aga minu meelest eesti publik oskab hinnata kvaliteeti. Teater on Eesti inimese jaoks olnud kogu aeg osa elust ja üks väga olulisi oluline osa elust. Ma natuke tahtsin tegelikult narrida ka oma küsimusega. Kui palju või mis ulatuses sinu hinnangul on rahvusooperi publik külastajaskond, niisugune, kelle maitsega tuleb manipuleerida ehk ükskõik missuguse loomingu puhul on võimalik alati üritada Duda tarbija maitsega ja mõelda näiteks teisest küljest hoopis kunstilistele väärtustele ja hoopis suurematele ideedele, et kuidas sa selle osaga endas kokkuleppele jõuad, mida teha. Ma arvan, et see ongi see õige balanss, tuleb, tuleb mõlemat teha. Ja ega see publiku nišš tuleb ise kasvatada, publikut tuleb kasvatada, tuleb aeg-ajalt pakkuda ka ooperis mõtlemist tuleb pakkuda uusi žanrivorme, nii et selles mõttes me kasvatame oma Polikult ja meil käib ju publikut alates kolmest neljast aastast, lõpetades saja-aastase inimesega. Et see oli üks suur protsess, aga see, mida sa küsid, et see on balansseerimine, see on kunst. See on nina, kõik see kõik kokku. Mikk, kas sina oled ohvrite hulgas, kas sina oled auditoorium, kas sa oled rahvusooper public, millal sa käisid vaatamas viimati balletis või viimati ma arvan, selle aasta sees veel ei ole jõudnud, valetan, ma sattusin sinna saali küll siis, kui meil oli nüüd vabadussõja mälestuskontsert. See oli nüüd selle aasta sees, kui ma ei eksi, oli küll, nik laulis, ema ei laulnud, elanud ma pidasin kõne, pidas kõnet, õigus, jää ja, aga, aga olen küll seal auditooriumis peiteküll igatahes, ega iga nädal, aga vahepeal satub. Meil ei ole nagu kohustuslikus korras, et kord kuus kohustusi külastada. Kuus-seitse-kaheksa aastat tagasi oli küll natukene, ma ei. Ma ei suutnud seda kõrgemat kunsti enda jaoks ära tõlkida nii-öelda. Aga praegu, kui ma käin, siis ma mingil määral oskan nagu vaadata sellest perspektiivist, mida mu isa seal laval näeb. Ooperites ja operettides, ma hakkan juba vaikselt aru saama, ütleme nii. Sa oled Aivar oma elus päris palju jõudnud. Kas on olnud midagi sellist, kui me mõtleme leivateenimise peale, mõni tööots, mis ei ole seotud muusika või muusika administreerimisega? No ei ole, aga suviti, kui ma käisin muusikakeskkoolis, ma tegin transporditöid ja laadisin tühjaks suhkruvaguneid. Seal võib-olla jäi muusikaline seos suhteliselt tagasihoidlikuks. Ja see oli ikkagi suhkur, 50 kiloste Scottides? Ei, 60. 60. tollele pakiti 60. ja ma mäletan, kui ma esimese päeva praegu ära viskasid, siis ma olin noor ja vihane. Siis järgmine päev ma isegi ei liikunud, vanad mehed, kes mu kõrval olid, tegid rahulikult, sel ajal, kui mina viskasid kaks või kolm kotti. Nevad ei olnud veel ühtegi jõutud ära viia. Aga nemad tulid järgmine päev tööle, mina aga mitte, aitäh selle kohta öeldakse, tark ei torma. Eks. Muidugi viibinud mõtte juurde, et ega sa vist teistmoodi pärast seda avapäeva suhkruvaguni juures end tunda ei saanudki, sest sa oled linnapoiss. Sa ei olegi midagi tõsist käes hoidnud peale dirigendikepi või exit, ehk siis tegelikult kuigi ma olen elanud oma teadliku elu kõik Pärnus kuni 16. eluaastani siis kõik oma suved ma veetsin maal, nii et selles mõttes, kui sa küsid, et kas ma oskan puid langetada, keevitada või mida iganes muuta muidugi vabalt. Nii et selles mõttes ma olen ikka läbi-lõhki maamees, kus oma oli või on, mu maa oli ja on kogu aeg ühes samas kohas minu vanaema kodu, mis on Pärnumaal misse, kus perekonda saatus sind sakutas seal kuuekümnendatel 60 sündisid? Jah, tolleaegsed perekonnad olid ju kõik olid seotud kuidagi sõjaga või sõjajärgselt juhtunuga. Noh, minu isa sai ka nagu paljud eestlased 25 pluss viis ja veetis väga kaua aega kuni kuni Stalini surmani ja natuke peale veel siis Siberis ja mis seal salata, eks ta sinna oma tervisega jättis. Meie kodus nagu muusikaga tegeletud ei ole. Ma arvan, et põhiliselt oli ikkagi ellujäämiskursus, kuidas ära elada. Ema töötas mul toidustuses, algul vist kangapoes ja siis hiljem toitlustuses kurikuulus rannahoone või täna anda, kuidas seda kutsutakse sanset sarnaselt ja ja isale, autojuht. Isa suri varakult juba, nagu ma ütlesin, tervis ikkagi Siberisse maei. Aga ema on, ema on tervise juures jäävad täna juba 83 aastane, nii et maagia on mul hästi hästi tugev side. See, et sinu jäljed hakkasid muusikavaldkonna poole kuidagi kulgema. Mis asjaoludel see juhtus, eks ta sai alguse koolist. Koolis oli selline lauluõpetaja Evi kõrre, kes täna on elu ja tervise juures ja tol ajal kõik ju kogu poiste laul poistekoorilaul ja laulupeod olid ju väga-väga hinnas ja väga kuulsad. Kõik tahtsid nendest osa võtta tol ajal, muuseas, kõik said osa võtta, tänapäeval on konkursi ja kõik muud asjad. Ja minu esimene laulupidu oligi vist, et 69. aasta juubelilaulupidu, kus mu poistekooriga käisid tol ajal kõik poisid pidid olema Robert Inno Loretti. Vähemalt jääks siis mind kuidagi leiti ja, ja siis kõikvõimalikes kohtades mind esitleti, siis ükskõik, Tartus, Pärnus, Jõgeval igal pool laulmas käisin, kui mul on eriti palju, nagu meeles, ei ole ka mõningaid laule, ma veel mäletan, et siis tuli häälemurre siis ainus võimalus oli minna õppima mingit instrumenti või sportima, läksin sport. Ja ma mängisin võrkpalli ja hiljem juba siis tuli muusikainstrument, tegid kogu suvi tööd ja juba astusin muusikakeskkooli, sest ma olin Pärnu muusikakooli jaoks liiga suur, kui teised olid seal seitsme, kaheksa aastased, ma olin nagu mingi 13, et ei mahtunud sinna pinkisi kele. Kas see kõik oli sinu jaoks algusest peale olukord ja toimetamine, mida sa nautisid? Kui inimene pannakse lava peale? Paljudele ei ole see kontimööda ja võib isegi traumaga lõppeda, teised jälle naudivad, sa olid pigem siis see teine pool. Ma arvan, et ka teine pool? Jah, kuigi me ütleme eriti palju nagu ei mäleta, aga ega ma nüüd sellisega ei olnud, kes kogu aeg tahtis igal pool laulda ja esirinnas olla ja aga. No lasteaias ikkagi ma enamalt jaolt kõigi magustoidud ise ära siis meeletult meeldis kalamaksaõli, mida keegi ei tahtnud. Mina võtsin kõigi ees tänu sellele, et ma kõigi eest võtsin sellest pudelipidi olema tühi. Kuulusid mulle, kui keegi jumalast võttis, võis jama tulla. Lasteaed, mulle meeldis väga, nii et kui ma läksin kooli esimesse klassi kuna seal tundus nagu igav lasteaed ja kool olid kõrvuti, siis ma läksin lasteaeda tagasi olid igavad tunnid, ma veetsin, et lasteaias ma arvan, et ema-isa lasid mind toimetada isekeskis, Nad kordagi suunanud, ütled, mine laulma või mine sporti tegema või kõik need, mu enda otsus, et ma tulin varakult kodust ära, eks ju, Tallinnasse, eks ma olen ikkagi elus väga palju ise endale loonud. Oled sa hea laps, kelle ei, kelle jamasid ei pidanud helpima ikka tulijate end ei tulnud ette, et ma olin halb laps. Jamasid oli väga palju ja kogu aeg. Tõsiselt räägid, tõsiselt räägid, mille pinnalt, kas sul probleem oli kaasõpilastega või õpetajatega või mõlemaga? Mul oli probleem reeglitega, need ei sobinud mulle. Ma ei saanud nagu sellest aru, et kui ma olin muusikakeskkoolis. Tol ajal sa ütlesid siin päris palju, et miks ma ei saa klassiruumis nagu suitsetada, mis mõttes ei saa, eks ju, et kuidas ei saa, kuhu ma pean minema, talvel on väljas külm, eks ju, külmetada. Ja siis klassijuhataja tegi ettepanekud ebakooli jätkas ema investeeriks näiteks pojale sotsi Ruby kuskile kooli siis 18 aastaselt võiks juba suitsetajad, aga ma lõpetasin 19, nii et probleem oli. Oi, Mikk, kas sa kujutaksid ette olukorda, et siin kõrvalmajas, 20 esimeses koolis, mille sa lõpetanud oled? Kas oleks isegi selle mõtte peale võinud tulla klassiruumis näiteks suitsu teha või midagi veel oli seal juba paberlennukitega oli probleeme. Kui neid aknast välja visati, kas tal on moraalne õigus olnud sind kuidagi siis vastavalt suunata või õpetada, olles ise just niisuguse minevikuga, nagu ta kirjeldas, on ta sulle öelnud, et suitsu ei tohi teha näiteks. Ja oled öelnud jah, muidugi. Hoolimata sellest, mis sa ise tegid, see ei loe. Käituda tuleb ta minu sõnade järgi ja käitu tuleb, mitte minu tegude, vaid pigem seda missugune, miks sinu enda lapsepõlv oli esimesed niuksed enda mälestused on ka ikka lasteaiast alles meeldis ja väga meeldis, seal oli lõbus, meil oli väga huvitav seltskond selle hea lasteaedadele ja toredad kasvatajad. Üks karm ja üks hea, kõik, siis kodune olukord sinna kõrvale. Keeruline, keeruline. Jah, ei, isa, ainult töötlasele temaga ei olnud, ei tegeleta. Ei seal, ei olnud. Ise kassas ja venna, kas sa siin, eks muidugi, ise suutsin ka mingeid pättuseid seal teha ja ütleme, normaalne Eesti tare nous. Sul on õde ja vend on vanusereas, paigutades aku ikka äärmiselt kaugele, pesakonna täielik pesa, tükk aega hiljem, ma tulen ikka jah, tükk tükk aega hiljem. Sa oled siis see laps, kes ära hellitate. Jah, nii-öelda vä? Ei no ma arvan, et nii ongi, et täiskasvanud hoiavad, aga lapsed kasutavad seda võimalust ära, et mul tuleb meelde esimene video, mikkus, tehtud on. Me olime emaga teatris. Jaa, sellel värviti pikku ära. Padi tüdruku riided selga, huuled punaseks, värgid, käekotid, ja siis ta tantsis selle paradiisi Boroditši järgi pidi tantsima, see oli viimase peal video. Õdesid tegeles minuga kõike ja nad tegid igasuguseid sigadusi, et seal ikka oskavata, kui veel ei olnud ja tol ajal oli võimalus kõik nagu pildi pildi sisse panna, nagu sa ütled igasuguseid sigadusi, sest sa pead mõne näitega seda illustreerima. See on ikka väga jõuliselt öeldud. Seda pikku teab, mis igatahes tegid nagu liikuvad, näinud neid kõike, teeme heameelt. Ükskord oli, ma arvan, et ükskord oli see, et jällegi riietasid pikku mingisse erilistesse riietes, saatsite välja, õue, sinna jalutama, siis see vist oligi tegelikult. Mulle anti veel ema käega emaga ema kontsakingadega, mina ise läksin nii selle asjaga kaasas, mina olin jumala õnnelik. Mina läksin juba välisukse juurde ja siis nagu õde ja vend said aru, et okei, et saab nali nagu läbi õues pime ja ei saa väikest last välja lasta, mina olin väga, tahtsin välja minna, Läheme ajas uuesti tagasi sellesse momenti, kui saab Pärnust ühel hetkel pealinna, otsustasite edasi liikuda, kui suur see muudatus keskkonna mõttes ja inimeste mõttes sinu jaoks oli, Pärnu on ka ju ikkagi linn, et võib-olla polnudki väga hullu või? Jajah, ma juba tegin bändi Pärnus, mul oli oma bänd ja ma ise mängisin ühte bändi, juhtisin, selle nimi oli longi ja ma arvan, et sellest ei ole midagi säilinud, ma tean, et mingid lindid kuskil on, aga see pole oluline. Me oleme isegi vallikäärus täispikka kontserti andnud. Ise mängisin sellisest toru bändist, tollel ajal oli 70.-te aastate keskel oli Chicago, oli väga kõva tegija ja Pärnus oli nii-öelda oma Chicago täiesti olemas. Me mängisimegi Chicago repsi ja biitleid ka natukene ja Agu Tammeorg oli siis kunstiline juht ja minagi sind saksi seal ja panin päkaret ja kuna aks tuli Tallinnasse trompetit õppima, siis mina jooksin järgi selleks et sinna minna, ma olin käinud laste muusikakoolis vist üks aasta ja ma pidin sisse astuma, pidin kirjutama nagu kolmehäälset diktaati ja teadma kõike, mida teised olid kaheksa aastaga õppinud. Ja selle ma pidin ühe suvega kõik omale selgeks tegema, et minna sisseastumiseksamitele ja tahtmine oli nii suured, tegid selgeks, tegin selgeks, sain sisse, kuigi teised olid kaheksa aastat pilli õppinud, mina ainult kaks siis pidin hakkama harjutama meeletult ja mängisin omale isegi huulehambatuulest läbi, nii palju harjutasin, hambad tuli tuulest läbidist, mis moodi see välja näeb, nagu sa paned klarneti suhu, siis seal on ju huul lamba peal? Jaa, hammas läks järjest sügavamale, lõpuks oli hammas läbi ja pidin tegema kolm kuud pausi, et see liha kõik ära täituks, seal lihtsalt üle arutamine. Seda on juhtunud ikka muusikakeskkoolis Troppetistidega, kes mängivad oma huuled lõhki. Klarneti kui on võimalik ka täpselt sama. Noh, ega see koolis käimine oli nüüd kõige väiksem asi, et see kõik, mis seal ümber toimus, et see oli märksa olulisem rock n roll seda siis mul oli enda senine oksteta, kellega me laulsime igal pool klassikalist muusikat, vanamuusikat siis lõpetasin kammerorkestriga oma eksamimuusikakeskkoolis, oli veel lisaeriala dirigeerimine. Et seda kõike muud oli nagu hästi palju, no pluss see, et aksiga viibisime enamus öid siinsamas aknast vaadates raadiomajas, uudistemajas täna et nii koolistuudio vaba meile helistati, lendasime kohale ja terve öö läbi üritasime midagi salvel salve teha, nii et need olid väga kihvtid ajate loomingulises mõttes vägagi. Ei saa mainimata jätta, et selle, selle seltskonna ühine nimetaja oli ansambel, seminar võib-olla teises või kolmandas saates, kuulete sellest, aga aga see oli aeg, kui Aivar Mäe ja, ja Agu Tammeorg ja teised, kes asjasse puutusid, heade vokaalidega tegid kuini Eesti enda kviini, siis. Mikk, mis hetkel sina aru said, et muusika võiks olla midagi niisugust, mida natukene tõsisemalt proovida? 20 esimeses koolis on muusikakallakuga klass, kas see aitas sul asja otsustada või, või sa sihtisidki seda klassi et kasvatada kui võimalust? Vist isegi sihtinud? Minu arust oli idee ikkagi Inglise keel, pidin minema inglise keele, kuna ema on inglise keelt õppinud. Pidin minema inglise keele klassi, aga ju siis ei tulnud väga hästi inglise keel välja ja maandusin sinna muusikaga asja kuidagi lõpuks. Noh, tol ajal nagu praegugi, et kui sa lähed esimesse klassi, siis pead vähemalt miljoni piires peast arvutama, rääkima kolmes keeles. Teadma üht-teist maailma poliitika, presidendil, elavus, riikide president kindlasti. Aga sealt tuli see muusikaklass ja sealt hakkas nii-öelda tõeline see, see esimene pisik tuli aitäh kindlasti lasteaias ja sai emaga lauldud endale unelaule ja nii edasi, aga siit nii-öelda läks ta natuke tõsisemalt ja siis juba viiendas klassis äkki sai juba muusikakooli mindud. Aga sinnamaani ikkagi oli see, et ma olin ainult lihtsalt kooripoistele nähtne, lihtsalt vahepeal oli ka solisti roll, aga nii-öelda täitsa bändi tegema ei hakanud. Kuni alles siis gümnaasiumis Sa ei käinudki lapsest peale ringi, naeratus suul ja, ja sõpradele meelde tuletades, et. Ta laulis seda jooksu Vot seda ma ei teinud ja ma olin päris pikalt tegelikult ikka, ma ei teadnud seda, ma ikka suht hilja panin selle pusle kokku, et isa oli nii-öelda. Aga ega ma ei ole seda propageerinud nii-öelda heas mõttes. Jumal tänatud, jumal kui ma mõtlen Aivar siis minu jaoks oled sa ikkagi terve elu seostanud just ansambliga vitamiin ehki, see aeg iseenesest oli suhteliselt lühikene, samas lasin täna siia jutuajamisele tulles pilgu üle sinu muude tegemiste siis see vitamiin isegi tundub sinu eluteel käänakuna, mis justkui tervikpilti väga hästi sobigi. Ma ei tea, et ma tulin vitamiini siis, kui ma olin 23 aastane. Tol ajal suunati inimesi Maale muusikaõpetajaks. Siis mind suunati rokkbändi, sellest tuli suur jama. Mis mõttes, kelle jaoks? Tolleaegne rektor Venno Laul ei olnud sellega nõus, et mis mõttes. Aga mul oli väga kõva seljatagune, et kultuuriminister, tolleaegne ministel latt ütles, et see on okei. Nii et ma olin siis esimene, kes suunatile kui rokkpäti ja mul oli ametlik paber suunamine otse vita pidi. Kui ajalooliselt täiesti ele olevat, kõlab väga hea. Sulata sinna ja tegelikult ma juba. Ma lõpetasin koolidega, et 85 viimane poolteist aastat ma üritasin käia koolis ja tulistada vitamiiniga tuure ja neid tuure oli üsna palju, nii et see oli üsna keeruline aeg, aga ma lõpetasin täiesti normaalselt ja mõnel puhul kõlab sõna suunama jõhkra karistusena tol ajal või see oligi ja seal olid väikesed trupid selle asja juures, et kui sind suunata Lätimaale siis ei pidanud sõjaväkke minema, kui sa olid linnas. Teine võimalus on see, et kui sul on kaks last, siis saab ja sõjaväkke minema, sest tollel ajal sõjaväkke minek ei tähendanud ikkagi Tondile minekut, vaid võis tähendada Chitaaž Vladivostoki minekut tuumaallveelaevale kolmeks aastaks tagasi, tulid ilma juustuta ja ilma millegita, et noh ma valisin seal kõige viimase variandi, ühildasin meeldiva kasulikuga ehk siis kaks last. Ja niimoodi tunnistad küljes ja. Tollel ajal oli kombeks, et me abiellusime ja kui ma olin 20 aastane, mis on ka tänapäeval nagu täiesti arusaamatu ja mari, sündis juba, kui panin 21 ja Mart sündis, kui ma olin 25, käsi sakslased, lihtsalt mõned inimesed oskavad elust paremini läbi liuelda kui teised. Oled sa nõus? Ma olen sellega nõus, kas sa usud, et sa oled üks nendest, kes tuleb olukordadest kaunis kenasti välja, kui sa tagasi vaatad? Jah, ma usun seda, õigemini ma tean seda. Kas see on intuitsioon, millesse tuleb? No ütleme, et kui sa oled sihuke exceli mees, nii, tänapäeval on exceli mehi nagu tohutult palju siis nendel on väga keeruline, nendel on väga keeruline ikkagi Excel ei toimi, siis jookseb kinni, siis jookseb lukku täiesti lukku ja enam ei saa aru, kuidas edasi elada. Mina olen selline liberaalsem inimene, kus aeg-ajalt tuleb väga suuri riske võtta, ma olen nendeks alati valmis. Ja kui sa küsid, kas ma olen väga pange ka kukkunud, et korraks olen jalaga sisse astunud, aga olen kohe jala kätte saanud, kas sa pead mõnda konkreetset momenti silmas ja neid neid momente on nagu rohkem olnud, need on seotud teatud investeeringutega. Mul tuleb meelde Vanemuise kontserdimaja või Peterburi Jaani kirik, kus oli seoses majandusega või seos poliitikaga väga keerulised seisud. Ometi leidus lahendus. Ma arvan, et see kõik see kokku, et kogemus intuitsioon, liberaalsus ja risk, see on saada käbi ei kuku. Me räägime Miki, Aivar Mäega hetke pärast edasi, aga ma palun teil kahepeale välja mõelda üks laul. Loodetavasti on teil muusika mõttes kokkupuutepunkt mõlemale sobib siin käis üks läbi kaebuse. Chicago käis läbi enne Chicagos täiesti, võib midagi olla veel teile, näite lööks lugu. Miks mitte? Jah, aga. Vikerraadios jätkub saade, käbi ei kuku. Aivar ja Mikk Mäe on minu vestluskaaslased. Täna me ei ole palju rääkinud Mikk sinu emast, Aivar, sinu abikaasast teda. Ei ole, võib-olla tagaselja polegi kõige viisakam, aga, aga jutt on ainult heatahtlikud. Ja seepärast ma küsin igepealt sinu käest, et kui sinu vitamiiniaeg langes ka pereelu suhteliselt algusesse, sa olid kohe varakult palju kodust ära, sest vitamiin reisis Venemaal kontsertreisid olid hoopis teistsugused, kui me neid praegu siin Eesti tingimustes ette kujutame. Ei olnud ju nii, et saadan telefonist kirja või sõnumi või helistan täiesti suvalisel hetkel või räägin Skype'i vahendusel tundide kaupa tasuta nagu polekski ära siis ma kujutan ette, võisite pikemad pausid suhtlemises venida ikka kuuajaliseks kuu ajaseks. Kuidas te selle perekonnana üle elanud elasite niuke, hea naine olema, et kannatab oodata? Jah, see viimane väide on õige, aga eks nagu ma ütlesin, tollel ajal 90 kaheksakümnendatel ja hiljem kui üheksakümnendatel, pühendati tohutult palju ju tööle sel hetkel, kui me otsustasime nagu kokku saada. Ta oli mu tulevik ju teada, et kuhu ma, kuhu ma edasi astun, et see on igal juhul muusika, see on igal juhul lava, seal isa kelgul aegse on pere juurest eemaloleku aeg, nii et see kõik oli nagu tol hetkel juba tegelikult teada. Tegelikult ükski normaalne inimene ei nõustu sellega et mingis mõttes tuleb ju aru saada ja eks eks Tiinale langes, nagu ka kõige suurem koormus. Kui need ma olin keskeltläbi kaks kuud aastas kodus, kui sa olid nagu solist, siis seal olid teatud privileegid. Ma elasin luks numbris ja mul oli kaugekõnevõimalus. Nii, kuidas midagi, aga tollel ajal selleks, et kuskilt Venemaa avarustest rääkida Tallinnaga, esiteks ajavahe ka. Ja selleks ma tellisin hommiku kaugekõne ära. Selleks et. Kolme kontserti rääkida, aga Tiina ka seal oli veel ajavahelisel hommikul siin kell kaheksa hommikul näiteks ja iga kord ei õnnestunud, ei saadud ühendust, Low liinid ei lasknud läbi või mida iganes. Et see oli ikka uskumatu aeg. Aga minu meelest väga lahe lugu inimestega liiga palju koosolemine tähendab ka pingelisi suhteid ja ansambel on ikka parasjagu suur koosseis ka viis, kuus, seitse, kaheksa inimest oleneb võib-olla reisiseltskonnaga isegi rohkem. Kuidas nendest hetkedest üle said, kui Peeter Vähi nägu sulle enam absoluutselt ei meeldinud hommikul ärgates või kellegi teise vitamiini lõhnama? Need, kes ei pidanud nagu sellele väikesele selle väikese ühiskonna, kus Me kümnekesi viibisime sellele terrorile vastu need lahkusidki. Aga mina ennast väga nõrgaks isiksuseks ei pea, nii et selles mõttes ma suudan nagu kõigest sellest üle olla, aga tehti igasuguseid sigadusi, et et mis toimub nagu Klavkaga, et sa sõidad nagu sündi juures ja lihtsalt enne seda, kui Peeter mängima hakkab, lihtsalt kruttida kõik saundid paigast ära. Või tuled lavale, enne kui kontsert peale hakkab ja keeranud lihtsalt kidraväelastele. Laanark tuleb palve, koordi oli puus. Et lihtsalt, et sa pead nagu kuidagi emotsiooni üles tõmbama, aga ega nad võlgu jää selles mõttes noh, see, ma ütlen, see tavaline, aga kui te olete 2000 inimest on saalis, rahvas aplodeerib, solist tuleb lavale. Ma tulen lavale. Otsima lavalt üles samal ajal rääkima kahetuhande Stahlis ilmamicrita ja silmadega otsima, kuhu see mikker on pandud, et panustada lugu. Et seal pidi kogu aeg valvsust säilitama, vahest oli kostüüm ära virutatud, kogu aeg toibus mingi naljade tegemine, et üldse seda elu nagu üleval hoida. Miks sinu juurde tagasi ja lapsepõlve meenutades ja koolis käimist, et Aivar oli tihti ära ja on loek kodus tihti ära olnud, kas minu oletus, et kui oli vaja abi koolitöödes õppimises kodus, siis tuli seda ikkagi emalt paluda? Jah? Jah, algselt isegi oli veel vanaema, meil siin emapoolne, keda enam pole, aga hiljem ütleme see siis oligi see aeg, et kui üks hetk enam ei olnud vanaema, siis oli juba aeg põhimõtteliselt ka. Et nüüd saab nagu iseseisvalt hakkama, kuna ei saanud enam aru, et mida. Ema talle õpetada. Aga ei, ma mäletan ikka mõned mingid raskemad mati asjad oli küll vist pigem aitusest isa ikka ja kindlasti solfedžoküsimustega ja muusikaküsimustega, kas sinu hinnete suhtes oldi kodus nõudlikud? Ei, eks ikka oli ka ikka nõudmisi ja et mul oli seal mõne mõned ainetega oli nagu natukene probleeme. Aga vene keelt näiteks vene keel, jah, selle vene keelele ja ikkagi muidugi ka eesti keel. Seal oli mul omad omad probleemid, seal ei olnud mitte see viga juba keelt ei osanud rääkida, vaid meil lihtsalt natuke laisk kodutööde tegemises tänu sellele sinna langes. Isal on niivõrd ja eesti keele õpetaja olid proosal. Et siis Mul on eestikeelne kui väga hea ja välted on väga head ja selles suhtes ma pidin rikku koolitama. Kuna mul oli arvuti ja sõber tollel ajal, siis võeti ikka sealt, kust ikka kõige valusam on, et kui kui hinded ja nad vastavad, siis ka arvutikasutus nii-öelda kannatas, aga tagantjärgi vaadates töötas nii et ei ole midagi öelda, olid koostöövalmis selles küsimuses. Ega muud varianti ei olnud ka, aga, aga oli koostöövalmis küll kasutada sõna kuri, aga paneme selle asemel siis nõudlik. Kumb nõudlikum kodus on olnud sinu suhtes ema või isa? Vastavalt olukorrale, äkile, või võiks ikka võrdselt, ma arvan, on ikka, on seal praegu diplomaatiline vastus sell, kuna isa istub siin. Tegelikult eks läheb konkreetseks ikka, isa vaata noh, karmim alati vaatasin niuke stereotüüpne, milles see väljendub? Mismoodi ta ennast ülal peab või väljend, kui ta nagu aru, nagu isa ütles, et kuna teda kodus ei olevat ja siis, kui ta on tänu sellele, et teda on suhteliselt vähe kodus, siis tal on hästi kõrge autoriteet, vaata tänu sellele kodus. Et ta suudab seda säilitada, et ei näe kogu aeg ja nii-öelda et see võib-olla see tegi asja veelgi hirmutavam, eks, et noh, et kõigepealt ei näe, siis õhtal lilla tuleb ja saab pasunasse pasunasse. Et läks koolis alast, et siis pigem läksid juba enne magama ära. Aga seda sest emaga ette heidab, et kodus ei ole mõtet direktorit mängida, et et vahel võtad kaasa ikkagi. Ütleb millega Aivar, sinu teised lapsed tegelevad Mari lõpetes Tallinna tehnikaülikooli majanduse ja ta töötab oma erialal, on finantsjuht ja Mart, noh, nii nagu Mikugi täna niuke IT-guru ka siis Mart, et langes just sellesse aega, kus arvutit tulid juba ja me muuga ei tegelenud, kuigi pidevalt tuli, vajab võimsusi juurde ja kiirusi juurde ja kõvakettaid oli vaja juurde ja läks kada ja internet läks, eks ju. Sest algul oli ju iga iga bit maksis, et aga jah, tänada töötab konnas kui tähtis kasvõi sinu sisemistes võitlustes on see, millega lapsed tegelevad, loomulikult iga vanem tahab, et nad saaks hästi hakkama ja tuleks omadega toime. Aga see on liiga üldsõnaline, kas olete õhtul magama minnes näiteks mõelnud selle peale kunagi aastaid tagasi, et mis neist saab, mis neist võiks saada ja nii edasi? Ma tean, magama minnes ma kindlasti mõtle sihukestel asjadel, aga aga ma olen mõelnud jah, ja noh, ma arvan, et Mari ja Mart on leidnud omale südamelähedased või vähemalt nii nad ise väidavad. Ja nad on selleks õppinud ja need inimesed, kes töötavad oma erialal sest see oli see aeg, kus eriala ei valinud enam ema isa, vaid nad ise valisid. Ja see on see nende väljakutse ja ma arvan, et täna täna nad saavad üle keskmise väga hästi hakkama. Et ma olen väga rahul, Mikuga on nagu teine asi, et eks kogu see meedia täna töötame selle nimel, et toota mingeid staare ja superstaare ja MegaStar käes. Ja selge see, et noorsugu läheb sellega kaasa tekivad tohutut vaatajate hulga meeletult bände, kes vähegi suudab pilli õiget pidi kätte võtta juba bänd ja nii edasi. Kuigi ma ütlen, et võimalused tänapäeva noortel ja tehnika võimaldab tõesti ka vähem oskajatel täiesti normaalselt mängida siis Mikuga ja noh, et eks Miku tahaks ka sama rada minna ja aga minu palve ongi see, et peab olema ikkagi eriala. Tänasel turul siin lauldes läbi ei löö. Eestis on neid liiga vähe, eks, kes algusest lõpuni saavad suhteliselt muu ja, ja me toodame neid ju meeletult peale. Kui sa mõtled tollel ajal, kui oli. Kui sa tead seda, Eesti muusika ajalugu. Et kui see oli linna if ja veel umbes viis kuus lauljat ja nad panidki 10 aastat järjest ja tegelikult kedagi nagu kõrvale ei mahutatud sest teleoli väga piiratud võimalused olid piiratud ja ühed samad nimed kuuegi eksisteerisid siis täna toodetakse staare peale sekundist nagu ehkki ma saan sinu toonist aru, et saab väga hea pilguga sellele süsteemile või konveieril ei vaata, ei ma ei vaatagi muidugi ega vaata noh, minu jaoks selle kui laulja, see, et et kes läheb ikka lavale ja ma võtan mikri eest ära, ta laulab ja tuledki hääl siis täna nagu väga palju häältele vaja ei ole, sest lihtsalt tehnika on nii võimas, et kui sa vähegi midagi sealt paelte vahel telepaelte vahelt läbi lased, siis ma võin sust teha sellise hääled, mida keegi ealeski ei ole kuulnud. Et selles mõttes ma natukene nagu pettunud, et eriti väga suurt ettevalmistust vaja ei ole. Produtsendid, kes teevad sust nagu staari. Kui sa ei müü enam, siis viskan su prügikasti, jootsid järgmise, Aivar, mis hetkest ja mis asjaoludel hakkas sinu ellu trügima administratiivne töö ehk? Ehk sinus välja soov käskida, kamandada, korraldada öelda inimestele halvasti, hästi ka, kui põhjust on juba bändides tegelikult, milles see väljendus. Bänd oli vaja kokku panna kokku leppida asjad, kuhu minna, tollel ajal kola ei olnud. Me töötasime peagi võimendusega, seal kogu aeg katki. Enne kontserti vaja kõik ära parandada, selle keeruline saali krunni mees Heegelda. Ühest küljest nagu kunstiline juht, teisalt orgu inimest. Hiljem läksin muusikakeskkooli con, seal oli orgunni juba väga palju vaja. Vitamiiniaeg oli nagu lihtsam aeg, et seal pole vaja midagi teha, et seal olid bana kirid, keskuslik nagu toimetasid, mina läksin nagu lennuväljale, siis öeldi. Hiljem, kui ma lõpetasin vitamiini siis ma läksin kooriühingus, olin seal siis vastutav sekretär seal oli vaja orgunnida asju, siis ma töötasin, oli siuke pika nimega maja nagu rahvaloomingu, maja kus käisid kõik bändid läbi, nendel oli vaja teada refitseerimist. Mandre, Filkaali, Felix Mandre, kes oli selle komisjoni esimees, nii et mina käisin temaga kaasas, et kes saab kategooria ja B-kategooria ja ma ei tea, mis kategooriad seal veel ei ole, ta ei mäleta enam seda. No vot, ja siis orgunnisime veel bigbändide festivali rannas. Umbes viis-kuus aastat tegin bigbändide liidu veel. Et see oli kokkupuude nagu Jatsuga ja 93 oleksin juba Philas või eesti kontserdisse tollel ajal. Ja 903.-st aastast ma ei ole sealt majast väljunud. Täna on aasta 2017 popmuusika hetkeolukorrast ja uute nimede väljatoomisest. Sa juba rääkisid siin. Kuidas teie valdkonnas seal on, missugune on olukord, ooperisolistide, ka klassikaline muusika Eestis, vähemalt see osa, mis puudutab rahvusooperit. Missugune perspektiiv paistab, eks see globaliseerumine toimub igas valdkonnas. Ja täna nii-öelda piirideta Euroopas ka, kui sa lähed Viini riigiooperis, ega seal väga palju austerlasi nagu ei leia või kui üldse leiad kedagi. See kõlab juba justkui vabandusena sellele, mis toimub Estonias Estonias, nii hull asi ei ole. Praegu on väga suur edasiminek. Kaie Kõrb võttis balletikooli üle, on märgata nagu tuutud liikumist. Olid ajad, kus me nelja-viie aasta jooksul visanud ühtegi tantsijat balletikoolist, kuigi see on kool, mis valmistaks meile täitsid ette siis täname juba suudame siin paar-kolm tükki aastas, et mis on nagu väga suur edusamm ja ka mehi tuleb poisse järgmisest aastast, nii et sellele mul on hea meel. Lauljaid lauljatega on nii ja naa. Et ega see meie kliima häälepaelte arengul ja anatoomilise mõttes võib-olla kõige parem siin ei ole. Aga üht-teist aeg-ajalt ikka potsatab. Ja ma arvan, et täna meil on väga häid noori, siin Kristel Pärt, Oliver Kuusik, Kadri Kipper. Nii et ikkagi tuleb, ikkagi tuleb, aga see erialalaulja eriala on üks väga keeruline, lihtsalt see. See 10 millimeetrit häälepaelu, milles opereerid on niivõrd õrnad ja ta ei ole võrreldav nagu nii-öelda mikrofoni lauluga, et sul ei ole ühtegi tuge, sa oled üksi laval ja pead laulma tuhandesest saalis üle orkestri. Ja sul valikuid ei ole, keegi ei küsi su käest ka seal ära või nina, umbes. See on jah, huvitav maailm tegelikult, millega ma väga tihti isegi kokku ei puutu, aga mõnikord siiski. Ja sattusin Estonia etendusele, kus põhisolist Ma ei mäleta, mis põhjusel, aga igal juhul puudus tal hääl. Aga ta tegi oma rolli suud liigutades ja asendussolist oli orkestri juures all elamisaga, kui sa tänapäeval nagu vaatad ringi, et see on täiesti igapäevane probleem, metis on igapäevaprobleem cover kaadelis alla skaalas, et kui, kui omal ajal penitsitiim nagu leiutati, siis ta nagu toimis väga hästi tänased antibiootikumid, et mida võetakse söögi alla, söögi peale, lihtsalt enam ei toimi. Ja nii palju infektsioone liikvele, et laulja, kes tegelikult oma häälepaeltega tema tavaseis ongi põletikuline, korjab lihtsalt need kõik üles. Kuna häälepaled on niivõrd kaitsetud. Et me, me üritame Estonias, kui sa vaatad, meil on lava taga kõik käte desinfitseerimisvahendid iga iga meetri peale. Aga sellegipoolest mõni platsil lippab sisse ja meil alles oli siin nädal aega tagasi väga keerulised olukorrad, kus me otsisime üle maailmalauljaid, kus meil oli kolm peategelast, olid rivist väljas. Meil on kokkulepe, et meil kunagi mitte ükski etendus ära ja praegu üheksa aasta jooksul, kui mina, seal nendel on anud ei ole veel ükski etendus ära jäänud. Erinevalt muudest teatritest, kus minnakse, vist ma ei oska öelda, võib-olla teen liiga lihtsama vastupanu teed ikka raadiost kuuleb täna õhtul jääb edendama, see on oda odavam. Jah, sest ega 24 tundi ennem või isegi kaks tundi enne solisti palkamine kuskilt ei ole odav lõbu. See on väga keeruline ja väga kallis. Neid telgitaguseid on huvitav kuulata, kas see tähendabki, et ühe lavastuse puhul on võtmerollid mitte ainult tuubeldatud osatäitjate mõttes, vaid et on ka kolmas võimalus kasutada? No kolmas, neljas, viies ja kuues rikkamad majad hoiavad stand-by, see tähendab seda. Et sellel hetkel, kui see etendus on, sa ei tohi mingit teist tööd vastu võtta, kuigi sa tead, et sa ei laula, tollel õhtul pead sa istuma kodus näiteks Viini riigiooperis, sa pead istuma lava kõrval, Sa pead olema valmis peale hüppama teisest vaatusest, kolmandast vaatusest. Need, see sõltub majast ka Venemaal, näiteks Peterburis ja Moskvas on sama asi, et duubel istub lava kõrval valmis kostüümis peale minema. Kas Estonia lauljatel on ka lepingus punkte, mis tavakuulajale mõjuvad huvitavalt, mida nad tohivad, mida nad ei tohi? Ma arvan, et Estonia lepingud on üsna niuksed, inimlikud ja ma usun seda, kas näiteks talisuplemine on kuidagi reguleeritud, et soovita või mitte? Sai reguleeritud. Aga sa pead olema. Missugune on sündmuste ahel siis, kui oma jõud saavad otsa, sa ütlesid, et tuleb kiirkorras leida kedagi välismaalt, kuidas see käib? Oh, see on väga keeruline, kas selleks on agendid mingit vahele maailmas? Meil on neid agentuure kuskil kümmekond, kuhu me siis saadame kohe SMS-id välja, kes paraku vaba on, on olemas muidugi lavastusi, mida ei ole võimelised inimesed nii-öelda 24 tunni kraapima lihtsalt on keerulist. Ma mõtlen lavastuslikult, mitte muusikaliselt. Siis on olemas erinevaid variante, erinevaid orkestriseadeid, nii et ega see väga lihtne ei ole. Kuidas seda positsiooni vajadust kirjeldatakse, kui SMS saadetakse laiali otsime meest, neljakümnendates, mil moel sa käid? Siin ei ole, et me otsime ikkagi konkreetset rolli, kas keegi on vaba, läheb SMS välja, siis öeldakse, jah, näed, Jelena on vaba. Aga ta ei ole seda varianti laulnud, et paljudel erinevusi on, saadetakse kohe, pannakse Dropbox üles, video, vaadatakse üle, tuleb vastus, teeb ära kõik ja see kõik toimub kuskil seal tunni aja jooksul. See võib toimuda sama etenduse päeva hommikul. Sest tavaliselt juhtubki nii, et hommikul tõusen üles, häält ei ole. Mis nüüd saab ja siis tulevad telefonikõned. Kõige hullem hetk, kui sa Estonia sellele tööle on, kui tuleb telefonikõne. Tuleb siva, püksid jalga, kohe ruttu tööle tagasi, mingi jaman. Kas tehnika on alt ära hüpanud või, või, või on mingi narkomaan majas, keda ei saa kätte või, või mida iganes. Või on laulja või balletitantsija ripub üks jalg lihtsalt lihaseda puruks läinud. Ja mis kasu on sellest, et Aivar mäed, püksid jalga? Sa pead minema publiku ette. Et kui sa oled ostnud pileti, seal on võib-olla mingi pidulik sündmus isegi. Ja sa lähed sinna, öeldakse etendustele mine koju ja vaatame, võib-olla ostame piletid ka tagasi. Seda tuleteater, seda tuleb teha kõike teatraalselt, et kui sa ära lähed, sa oled tohutult õnnelik, et täna etendust ei olnud. Võib-olla teatrijuht teeb sulle puhvetis välja ka. Sa isegi ei tunne ennast kuidagi kaotatuna. Et see on lahed, etendust ei olnud kohtuselt teatrijuttu. Et selle jaoks on vaja seda teha. Ja eelmisel nädalal ma käisin majas kaks korda ja ühel õhtul kolm korda, isegi kus kohas sa õppisid inimestele halva uudise edasi andmiste viimist ja ma mõtlen nüüd mitte publiku ees seismist õhtul, kui on mingi probleem, vaid hoopis isiklike mas suhtes mõne mõne töötajaga, kui on vaja midagi nii keeruline, see on jube keeruline, sellepärast ma küsin. Ma arvan, et ma olen päris hästi õnnestunud, et eks see kõige õnnestunum ongi see, et kui sa kellelegi peata, kui töökoha üles ütlema või on mingi probleem tekkinud on inimesi, kes on teatri vastu väga ebaausalt käitunud, siis neid ma ei hoia. Aga need, kes on teatri jaoks väga palju andnud ja see on keeruline, aga kui me koos välja minu kabinetist naerdes siis ma tunnen, et ma olen nagu selle protsessi väga õigesti läbi teinud. Kuidas saab teatri suhtes ebaausalt käituda? Haldurale minna? Tule ei ole niivõrd oluline, et saab valetada, saab valetada ja ka praegu praegu tänasel infokanalid võimaldavad Facebookid ja kõik muud asjad võimaldavad teada saada, kus sa paikned. Sest inimene nii edev ja eriti inimesed, kes laval käivad, sa jälitad? Sa jälitad, ei meelita. Aga kui on nagu probleeme, inimene ütleb, et ma olen nagu haige. Ja siis ütleb uuesti, et ma olen haige. Siis tuleb vaadata, sest tänapäeval nende siniste lehtedega niimoodi tuleb pärast tagantjärgi. Ja su piisab, see oli lihtne, et sa lähed lihtsalt Facebooki ja sa näed, et ei, ta täna laulab praegu räägin nagu nüüd väljastpoolt tulevatest inimestest. Täna ta laulab ühes Itaalia ooperis hoopis, et ta ei ole haige. Ta rumaluke paniga Facebooki pildid ülesse, kus ta äsja sai just lilled kätte. Et ühest küljest sa võib-olla said nagu 200 eurot rohkem sealt, eks ju. Aga uks meie teatriuks jääb sulle suletuks kaudu nagu suuremad. Aga ei, ei jälita muidugi. Et seda aega nagu ei ole, aga kui, kui tekivad sellised küsimused, siis kindlasti tuleb kontrollida. Selline peamine saigi, oli väga tore teiega pühapäeva enne lõunat raadios veeta. Loodan, et puhub pärituul. Ja inspiratsiooni jätkub, aitäh tulemast tegutsemast. Stuudios olid Mikk ja Aivar Mäe, see oli saade, käbi ei kuku. Mina olen Sten Teppan ja meie kohtume nädala pärast jälle. Täispikk jutuajamine Aivar Mäega asub vikerraadio koduleheküljel. Uurige saate käbi kuku juurest. Sealt leiate ka varasemad vestlused laste ja nende vanematega.