1869. 1969. Täna on esimene veebruar. 146 päeva lahutab meid suure peo algusest. Tänasest astub juubelilaulupeo ettevalmistamine uude vastutusrikkasse etappi. Üldlaulupeo büroo juhataja raudtee. Juubelilaulupeo ametlikuks esimese ettevalmistuse etapiks ongi meil kätte jõudnud esimene eelproov. Ja arvates esimesest veebruarist lähevad nii juubelilaulupeo ettevalmistused tuleproovi vastavalt ettenähtud repertuaarile. Tartu Rajooni segakoorid üldjuht Jüri variste juhtimisel Valga Rajooni meeskoorid, Roland Laas Me juhtimisel piss Kohtla-Järve linna ja rajooni naiskoorid üldjuht Lembit Verlini ja samuti ka Rakvere rajooni naiskoorid sama üldjuhi juhtimisel. Pühapäeval aga on juba osavõtjate arv veelgi ulatuslikum. Siia lisanduvad siis juba Tartu linna segakoorid. Jüri variste, Paide, Pärnu ja Viljandi rajoonimeeskoorid aga kohtuvad kõik Viljandis üldjuhi Arvo Ratassepa juhtimisel Tallinna linna ja Harju rajooni naiskoorid aga Tallinna linnas Lembit Verleli juhtimisel. Pärnu linna ja rajooni puhkpilliorkestrid aga kohtuvad Pärnus üldjuht Leopold Vigla poolt läbiviidava eelprooviga. Haapsalu ja Hiiumaa puhkpilliorkestrid saavad kokku Haapsalus Elmut Orissaare juhtimisel. Tahaksin muidugi juhtida rajoonide linnade laulupeokomisjonile tähelepanu just esimesel, teisel veebruaril toimuvate eelproovide läbiviimise osas. Et ruumi oleks hästi ettevalmistatud, soojad, ärme unustame ka selle juures einelaua küsimust. Transport, mis lauljat, mängijat peab kohale tooma ja samaaegselt muidugi ootame ka maksimaalset lauljate, omapoolset osavõtu eelproovist, kuivõrd esimene eelproov repertuaari mõttes on raskema osa läbivõtmine ja selle tõttu on muidugi tarvilik, et osavõtt oleks täiesti maksimaalne. Kooride päevamured, rahvaloomingu, maja, koorijuht, konsultant, lüüs. Mõne sõnaga puudutaksin eelproovide graafikut üldse. Nagu üldiselt on juba koolijuhtidele selgeks saanud, et esimese eelproovilaulud on tunduvalt raskemad kui teise eelproovi laulud. Seda selle põhjendusega, et Need raskemad laulud kahtlemata käsitletakse neid veel ka teisel eelproovil ja selle arvestusega, et neid kollektiivid saaksid süvendada veel kuni laulupeoni. Nii segakooride laul meie r ja Tambergi isamaale. Kahtlemata ei saa lõplikku viimistlust veel esimesel eelproovil. Neid tuleb veel süvendada kollektiivilt endil kui ka järgmisel eelproovil. Muidugi arusaadavad ka eeloleval esimesel veebruaril peab nendele lauludele kõige suuremat tähelepanu osutama. Väiksemad kollektiivid on üldiselt väga õnnetud Tormise lauluga kiigel kartlik siiani toimunud eelproovid aga näitavad, et koos seda laulu lauldes ei ole seal mingit erilist raskust, nagu ütleb ka üldjuht seltsimees Lembit Berlin et see laulan täiesti lauldav ka väikesele kooli kollektiivile. Mõningal määral on muudetud kenaadingudelski laulu meri. Teksti uus variant saadetakse välja lähematel päevadel või siis võtab selle kaasa üldjuht lähemale eelproovile. Puhkpilliorkestrite tasemest võib juba esimesi kokkuvõtteid teha. Nädalavahetusel olid Tallinnas koos Tallinna ümbruskonna orkestrit Harju rajooni kultuuriosakonna juhataja Helmi kurba. Miks me seda proovi teeme, teeme selleks, et kui 16. veebruaril tulla juba vabariikliku laulupeokomisjoni žüriiliikmete ette, kus tehakse juba laulupeo eelproovid, siis Harju mehed ikani viisakalt esineksid ja nagu näha, näete, mehed on päris hakkamist täis ja annetest siin hommikust saadik juba näha ei ole palad neile mitte enam võõrad kodus tublisti tehtud. Aga kollektiivide kokkusulatamine ja dünaamilisuse saamine. See muidugi ongi meie tänase proovi või ülesandeks, kui palju praegu mehi koosund? No peab kahjuks ütlema, et ei ole, kõik 67 meest on praegu koos, aga muidu meil on ikka nii. Kas 150 meest ikka, kes tahavad laulupeost osa võtta ja et on just kahjuks tänane pakane lõi sisse niisuguse pahanduse meile? Tõepoolest võib-olla ei saanud hommikul autot käima, lihtsalt oligi, helistate siia näiteks nišis mus mehed tulid seitsme kilomeetri pealt kultuurimajja kokku. Autol hinge sisse ei saadud ja sealt ei olnud millegagi tulla, ka anal oleks jõudnud rongiga siia alles kellukest. Ja muidu kandsime luba koha peal harjutada ja loodame, et nad 16. meielik ilusti kohal olla. Aga mis nii eritee teeb head meelt, et meie hulgas täna näete siin Meie kõige nooremaid jagamegi staažikamaid, näiteks nagu õun, Ros, Werner, Keilas töötab orkestri liikmena orkestrijuhina ja tal on ikka auverd aastaid. Mis meie vabariigi kõige vanem pillimees? No 87 tuleb varsti ja millal sa esimest korda laulupeol mängitud? 1896, kui palju siis pillimehi oli, kuus pillimehi, pillimehi vees, paarisaja ringis võis olla vana Taavet helgaus, see ajas seda asja. Helge Haus oli kõva nõudja, aga ta oli nii-öelda oma mees. Laulukoorijuhid frakis ja torukübarad neelaga säärsaabastes ja eel isegi, et ärge kraed kaelas oli, nii nagu oma mees muidugi tubli, nõudlik, aga ta isalikult andis nõus võidu, et seal see Karl August härm siis Konstantin Türnpu Kappel ja komsomolipuhkpill juhatas, kuidas tol korral oli siis nende eelproovidega ja üldse proovidega. Ega Eesti eel proovisin, nagu nüüd tehakse, siis ei tehtud, proovid tehti kodu ja laulu veel üks päev varem mindi kokku, siis olid seal kõik proovid, laulukoorid ja, ja puhkpillid ka üks üldproov tehti. Vanasti olid moes ka võistumängud, nagu needki tuleb, see oli laulupeo ajal teisel päeval seal žürii Jel valikud ei olnud, kes soovis, võis minna. Muidugi, suurem usu kukkus läbi ja väiksem osa jäi siis sõela peale. Meil oli väike koosseis, paaril korral võtsime siiski, ükskord tulime teisele kohale isegi. Aga tänavusest võistumängimisest on ikka plaan osa võtta, et vot ei tea, naised, mõtleme järgmisel proovil, selgitame selle välja. Kas läheme või ei lähe. Praegu me rääkisime alles kõige vanema orkestri liikmega kuid teie, seltsimees Leppnurm, Kuusalus ja hulk aastaid oli teisel noorteorkester, rääkisite, et nüüd ei ole. Millest on see tingitud, et noori ei saa puhkpilli puhuma? Võib-olla sellest, et noortel on tänapäeval nii väga palju kättesaadaval igasuguseid üritusi, millest ta võib osa võtta, näiteks sport, et sinna on väga kerge ligi minna, aga võta pill selle asemel kätte, sellega tuleb tublisti vaeva näha ja tööd teha, enne kui midagi mängima saab. Aga selle pika aja jooksul, kui seal harjutada, kaob huvi, kui midagi kohe välja ei tule, siis muidugi on suureks nihukeseks takistus oleks praegu, mis noori ei meelita pilli kätte võtma, kes siis pilli võtab, see peab olema kohe juba niukse muusikalise andega noormees või neiu seal, kes võtab tõepoolest ja asub selle õppimisele ja kellest siis ka meil nii suurtest ant peale kasvanud. Mina ütlen ja põhjus on selles, et meil puudub kutseline puhkpilliorkester, täiskoosseisuline ja samas ka puhkpilliorkestri värvi välja. Meil on väga häid isetegevuslikke puhkpilliorkestreid, Puubile rühmad on seal puudulikud, ei anna seda kõla välja. Vot mööda laps käis Moskvas kaitseministeeriumi puhkpilliorkestri Tallinna sahin Scorsese vot seal. Me kuulsime, täiendus on kõik olemas, kõik rühmad, ain. Tänase proovi tulemused, mis need andsid meestele ja kuidas nad mängisid. Mis puutub tänasesse orkestri proovi, siis ma arvan, et see on kõigiti õnnestunud, mis te paneksite meistrile südamele järgmisteks päevadeks. Järgmisteks päevadeks tahaks muidugi kõikidele orkestrantide le kõigile orkestrijuhtidele soovitada seda et nad ei unustaks, et nemad on üks suurem osa meie rahvuslikest suud pidudest sest ilma puhkpillimuusikata ei ole sündinud ega isa sündima kunagi mingisugust suurt üritust eriti väljas. Sellepärast tahaks kõikidele pillimeestele soovida kõigiks nendeks eel, proovideks, üldproovideks ja muidugi ka juubelilaulupeoks ikkagi seda tahet ja väsimatult energiat, et nad katsuksivad esineda sõna tõsises mõttes juubelilaulupeol tundes ennast nagu üks osa vastutaja selle tõu täielikust kordaminekust. Laulude puhtuse, särapillide hea kooskõla, siis ka riietus ja lõpuks, et kuidas siis meie kolonn rongkäigus ka välja näeb? Neid radu käivad mõtted ja praegu igas Eestimaa nurgas laulupiduliste seas. Aga võib-olla ei osatagi ette kujutada, kui palju muret ja mis laadi muret veel peale kõige selle tuntakse korraldavates organites. Siin Tallinnas raekoja saalis peetakse töökoosolekut. Seekord istuvad pika laua ümber laulupeo kunstnikud. Kõne all on ju Tallinna ilme laulupeo ajal. Kunstnik Toivo Kans tutvustab kavandeid linna kaunistamiseks. Praegu täpselt teada, aga pakuksime välja nii, et erinevat tüüpi, et osaleks niisugused kõrgemad, võib-olla torni printsiibi lõplikku lahendust praegu ei ole, seal. Probleemid on uued. Kui esimesel laulupeol Janseni sõnade järgi oli kogu linnale nagu pühademärk pääle vajutatud ja Vanemuise seltsimaja poole viiv tänav kaskedega ehitud samuti lippudega ehitud raekoda, tähetorn ja mitmed muud sõbralikud saksa ja vene majad Tartu linnas siis nüüd käib jutt kogu Tallinnale uute eriliste kujunduse ja reklaamialuste valmistamisest. Madalate reklaam pindade kui ka kõrgete tornide juures ja need aluskonstruktsioonid oleks Kadetiseeritud, nii et et lihtsustada, ühesõnaga nende tootmist, need ei ole maa sisse süvistatud, vaid vaibad. Betoonis, padjal talla sihukseid? Jah, niisugune mõte tähendab. Lihtsalt transportida oleks lihtsam ja, ja teine asi meil siin linna vestelda. Kui hakata kuskil väljakas austagem, siis on telefonikaablid ja muud kaablid ja terve rida muid probleeme. Ja kohe puhkevad vaidlused asjalikud, sest eesmärk on kõigil ühine. Ainult muret tekitab see, kas jõutakse. Kunstnike projekt näeb ette kogu linnale kaasaegse kujunduse betoonalusel sõrestikud tornid, millele igaks tähtpäevaks igaks peopäevaks saab kinnitada. Sobivad kanged Panood, lipud. Tööjoonised metalli, ponid ja lasteni. Aga teostus ei saa, neid lihtsaid betoon enam ei lähe. Kuna ja kus ning hoidma hakatakse nendega lähedased valmis edasi. Edasi. Kust metall saadakse? Kes valmistab? Metalli hankimisest, millest me räägime, ei lähe vaja valmistada ja neid ei ole mitte üks tammina, heidame, lähme terasse, palun aidake mul plaani teha või seitsmes on mitu ja neil minna praegusel momendil taotlema väljaspool plaani oodati masinaid, tehast sadamasse. Poolas. See on veidikene midagi pakkuda teie käest kätte tekstiilkangast detailid oli ka lastehaigla maha ja töise pealegi tahad jääda lõbutsema, laps oskab seda asja teha. Tänapäevast kunstilist kujundit ei saa teha paberit, vaat kui see osa kõik on üks, ma arvan, et üks tubli mees, kes selle tööga täna hakkab tegelema. Ja läbi ehitud linna liigub rongkäik Toompealt alla. Ühtekokku on tema pikkus ligi viis kilomeetrit, kui tõrvik, laulupeo embleem, hiigelsuured juubeliaastaarvud peakomisjon ja üldjuhid, lipud, külaliskoorid oma riigi lippudega. Kolonni pea on jõudnud juba Russalka kohale, ei paista kesklinnas veel niipea pidulistele lõppu tulevat iga rajooni kolonn oma kodunuga rahvarõivas, üks ilusamini ja huvitavalt kujundatud kui teine seal nüüd võistluse lõppülevaatus, kogu seda hoolt ja armastust, mis kujundusse pandud, on hinda täna laulupeo publik lauluväljaku väravate juures, Nurnid iga rajooni jaoks ja sinna lastakse hääletusžetoonid. Muidugi võib arvata, et võrulased hindavad võru kolonni kõige kaunimaks ja saarlased Kingissepa rahva oma. Aga kes esimeseks tuleb, seda otsustada aitab ka žürii. Ja otsustada on raske, nii palju on erinevat ja ilusat. Aga kas on ka ühtlustavat ja lühendama ja ilusat. Ja üldse, kas ma õigesti seda pilti ette kujutan? Logan? Vaatasime läbi neid kavandeid. Praegu tahaks, et niisugune ühtlase või siduva motiivina käiks nendest kolonnides läbi laulupeo optilised lipud peale selle kõigil rajoonidel oleks ühtlased nime või rajooni nimesildid ja võimaluse korral, kui see reaalne peaks olema ka linnade ja rajoonide embleemid võiksid olla ühtlasel formaadil. Samuti need lippude kandjad oleks kõik ühtlases rahvarõivas, mis oleks nagu siduv motiiv. Kristlane Teie näite natuke murelik, kuidas te tänase pika nõupidamise kasuks Varik hindate, võib-olla murelik ma olen ehk tõesti, aga kasutegur on kindlasti õige, suur mure on, võib olla põhjustatud sellest, et laulupeoürituste kunstilise kujundamise osas on veel väga palju tegemata ja võib-olla mõnel määral seda ka sellepärast, et terve rida kunstilise kujundamise põhiprintsiipe kuni käesoleva ajani olid veel kindlaks määramata. Ja ma näen tänase koosoleku kasutegurit just eeskätt selles, et täna õnnestus kindlaks määrata rida põhitingimusi põhiprintsiipe, millele allutatakse kogu kunstiline kujundamine. Kogu tänane Eestimaa on haaratud üldlaulupeo ettevalmistustest. Kõige suurem vastutus koormab dirigente, orkestrite ja kooride juhte. Nii on see olnud kõik need 100 aastat eestvõtjate väsimatu töö on eesti laulu tuld tänaseni kandnud. Lugupidamine veteranide vastu viis meid ka Rakvere muusikaelu kauaaegse eestvõtja Jaan paku juurde. 1000 934.-st aastast peale keskkoolis oli laulu ja muusikaõpetaja ja see oli aeg, kus muusikatunnid võeti maha need et mind määrati alguses viie kooli peale, aga siis ma ütlesin, et siis kui ma nüüd kõik vastu võtnud, siis peab keegi teile töödega, ma sõidan ainult. Miks nimetasite, et muusikud on nüüd maha võetud, ennem oli kaks tundi laulmist igas klassis nädalase, aga siis võeti korraga tõmmati maha. Ma täpselt ei tohi ütelda mispoolest artistist kellelegi kõrgema ja lapsele ei läinud muusika läbi ja siis leiti, et mis tast üldse tõmmati kriips peale sellele, kui palju teil praegu aastaid on? 66 varem oli see asi. Lauldi kõikjal me ja ma mäletan, kui mina, noor olin veel maal ise külast pärit külas ka kodudes kõik selle lauldi. Aga nüüd me kodus laulmist kuuleme üpris vähe sellest, mina mõtlen, et on väga palju süüliga, hall muusika. Milliseid laule teie kodus lauldi? Käskult rahvalaule. Hiljem, kui ma juba nüüd muuskad õppisin, siis leidsin, et väga palju neid laule nootidest, mis kodus lauldi, kas laulis koos oma pere või tulid küla noored. Kui või rohkem oli kodus musitseerimine, kui mina olin nii seitsme, kaheksa aastane poisike, meil kodus oli segakvartett, õde laulis soprani, isa tenorit, laulsin alti ja bassi muidugi, kes käteõpet soliisa, tema oli mitmes koolis laulnud ja siis tema õpetas ikka hääled kätte siis. Kas mõni instrument kah oli, mille järgi häält seada? Algus ei olnud, aga siis, kui mina sain juba kaheksa asse diviiul minu jaoks jäigi minule siis lõpuks teie tulite siis muusikasse viiuli abil ja ma hakkasin ka koolis laulma, ma olin 14 aastat vana, kui läksin juba segakoori laulma, laulsin veel esimesel proovil üksinda tenorit ei olnudki rohkem lauljaid, kus kohal see teie kodu oli, on Vohnja vallas, seal oli siis mitu koolimaja, üks oli kõrveküla koolimaja, kus oli Jüri variste isa õpetaja Sten oli kolus, nimetati ohepalu, koolimaja ohepalu, koolimajas oli õpetajaks vinnerfelt. See siis oli minu esimene koorijuht ja see sündis ka nii. Poolkogemata ma läksin kaasa ja nagu ikka maapoiss olin, õde käis seal koolis laulmas ja ma jäin paarkümmend sammu eemale, koolimajas ei julenud juurde minna, seda. Ja neil tenori diood ja koorijuht oli vaadanud ikka üks poiss seal eemalseisja päevali, küsinud hetkelise poissi vahile juurde, siis oldi rääkinud, et tema vend on, kes seal vahib. Tooda siia, et võib-olla saab asjade pärast ja nii sattusingi siis poolkogemata koori. Muidu öeldakse niiviisi, et Rakvere kreis Nyha kartulimaa, aga tuleb välja, et siit ka häid muusikamehi on kasvanast ja rahvakunstnik Jüri valitsus tratiit pärit. Ja koorijuhid, kes Rakverest läbi on käinud, on näiteks Kuno areng, Harry hilja on loonud are maa, neid on rohkemgi veel, aga praegu ei tule nimed meelde, peale selle veel hulk instrumentalist. Eve back. Jaak Järvineks iili lõpetasid heli Vasli joon praegult. Rakulaste mus kooli direktori asetäitja, ainus inimene, kes on tagasi tänavu aasta, tuli ka oma õpilastes tagasi. Anna põld kaugõppes praegu õpib konservatooriumis. Aga meil on mõningad heliloojad, kes on oma muusikatee alguses ikk leidnud. Et nii mõnigi talent võib lihtsalt leidma jääda, selles mõttes on meie muusikapedagoogide töö hästi suur ja ma sain aru, et te olete eriti rõõmus, kui leidub neid, kes tulevad Rakveresse tagasi, sest tööd on palju ja tegijaid mitte just nii palju. Kui töö vastu inimesi sisemiselt huvi tunneb, siis see annab igal pool rahuldust. Inimesel üks tahk teie tööst on jäänud nüüd veel puudutamata ja üht ja teist on kirjutatud ja nii mõni. Eriti vist, mis ma arvan, mis kõige rohkem käibele on siis solvaulusina kelm, see on rohkem käibel olnud. Millal see laul on loodud 32. aastal, te olete paljudel kordadel seisnud koori ees, kui suur oli siis viimane ja ilmselt ehk siis kõige suurem koor, mida olete juhatanud. See on viimane koor, mis ma sellest üle 2000 laulja, need, mis oli see kokku tulnud siia missugune dirigenditunne, see kontaktivõtmine ja kontakti leidmine ja siis lõpuks, kui juba päriskontserdil sulle järele tullakse, iga töökoha peale läheb inime suure vastutustundega ikkagi no siis on ikkagi tunne ka, ega seda ei saa ütelda, et siis ei ole. Iga iga töö loob inimesel rahuldustunne, kui ta on korralikult tehtud. Kui nüüd vaadata tagasi aastatest läbi, siis kuidas on laulupidude idee rahvast laulma innustanud? Selle laulupidude probleem on pannud nii palju mõtlema, ma tahaks. Võib-olla ei vastaks sellele küsimusele, täpselt, on mis on raskem, aga vaikselt niimoodi ütelda ette ära on väga huvitavaid laulupeo lõpp olnud üldlaulupeolõppe kus koor on oma lõpulaulu laulnud ära ja publik seisab ja nõuab lisapalu, nagu harilikul kontserdil laulja Aleksander Arder. Kadunud juba nõudis Mart Saare põhja vaimu ja istusin võrdlemisi lähedal seal ja ta oma vägeva baritoni. Kui, kui ta nõudsike põhja vaimne üle selle ja ja seal oli siis mitte, olid koorijuhid selle sea siis ning kutsutud külalised, seal oli ka teisi eineid prouasid, kes põllud ära ei teagi, mis põhja vaimun tegelikult ja loomulikult. Ja kui sea Arder niidike nõuab vägevalt seda põhjavaimu, siis üks pitsaks proua vaatab talle pole ringi üteldud, mis ta karjub, selle põhja, vaibu siin nüüd. Ja temal ei tulnud üldse teabki, mis teda ka, aga siiski Adleri soovike lõpuks täidab. Me kohtume Tallinnas 146 päeva pärast. 1869. 1969.