Rapla kontsert oli hästi vahva ja mulle hästi meeldis see, et oli publiku hulgas hästi palju noori. Ja siinkohal ma kasutaksin lihtsalt juhust ja tahaksin väga tänada ja kiita Raplamaavanemat Tõnis Planki, kelle ettepanek oli see, et, et selle kontserdi jaoks saaksid aga pääsmed, kõik maakonna muusikakoolid ja nii me jagasimegi, kuna kiriku nii suur see ei ole mitte mingisugune probleem, lõhki ta ei lähe. Ja kes peaks siis veel käima kontserdil, et laps, kes õpib muusikat ja lisaks sellele oli tulnud veel sinna lausa klassikaupa, oli tulnud ka gümnaasiumi lapsi ja, ja see on minu meelest hästi vahva ja üldse Tõnis Plank, kui oli selle kogusega kontserdi toimumise õnnestumise taga. Sest ilma tema toeta ei ole meil üldse võimalik kuskile Tallinnast välja nagu jõuda koha peal peab olema mingisugune tugi. Ja no Rapla kirik on ju hästi tuntud koht väga pika traditsiooniga kirikumuusika festivalipaigana. Et suve seda tuntakse väga hästi seda kohta, aga talvel, et nii palju seal või kontserti ei toimu ja meie pidasimegi pöialt ka ilma mõttes, sest meie pillid on väga õrnad ja kui ikka väljas on külm, siis kirik läheb lihtsalt jahedaks ja me ei saa seal mängida. Aga nüüd ilmataat on meie poolt väga ilus, ilm on ju olnud siiamaale ja väga ilusasti mängisime kogu selle kontserti terve pika kontserdi, väldi muusikast siis Rapla kirikus. No kuidas siis Vivaldi muusika sellele noorele kuulajaskonnale sobis? Tundus, neile sobis, sest kui neil lastele ei sobi, sead hakkavad ahistama ja kihistama ja kommipaberitega krabistama ja mis iganes. Aga üldiselt oli väga vaikne ja tundus, et nad tõesti kuulasid. Vivaldi muusikaga on niivõrd päikeseline, ta on niivõrd ja kaasakiskuv, et see on uskumatu, kuidas üks inimene on suutnud kirjutada, no võtame, aastaajad, teavad kõik, aga me võtame ükskõik mis teose tema loomingulisest portfellist, on need viiulikontserdid fagotikontserdis oboekontserdi, seda loetelu võib väga pikalt jätkata. Et kõik on haruldaselt head lood. Selle sellele, et pärast me tegimegi selle sarja ajaloo ilu, mis meie eelmine aasta oli nagu vahile pühendatud klavessiini kontsert ühe ja kahe klavessiini kontserte sisse lastele, mõtlesime, et jumaluke, selline suurepärane helilainega Vivaldi ja kuna Peeter Sarapuu on meie peamine solist sendi kontsertitel nii Tallinnas kui kui Raplas, siis ja tema on fagotimängija. Ta on ERSO kontsertmeister, ta on nüüd ansambli liige, ta mängib kaasa barokkprojektides hästi palju. Nii et on hästi huvitav muusika. Lisaks sellele ka veel vanalinna muusikakooli tegevjuht. Ja tema tuli sellise pakkumisega tiks, tema doktorikontsertidest oleks see tema, tahaks väga mingeid Vivaldi, neid fagotikontsert. Ja mina mõtlesin, et ohoo, et ma isegi ei tunne neid lugusid, ma pole neid kuulda ka näinud. Ja tuleb välja, et need on täpselt samamoodi haruldased vahvad lood. Peter mängib neli fagotikontserti ka nüüd Tallinnas pühapäeval. Ja vahele siis, et puhkpilli mängis, hakkas natuke hingata, puhata mängime siis kaks viiulikontsert. Meeli sork Se üksolistidest. On õpib praegu Sibeliuse akadeemias hästi vähesed barokimängijad on saanud kahjuks Eestist minna õppima nagu barokkpilli. Üks inimene õpib Hollandis, ma tean, ja teine nüüd ongi Mehlis, kes on alustanud oma õpinguid juba see aasta, mis ta seal on olnud, see professionaalne õpetusi kannab haruldaselt palju juurde. Kontserdi nimi võiks olla kannatamatus ja ta on noor ja särtsu reisijad. Ta tulistab tõesti niimoodi seda kontserdit meil orkestri annab nagu temaga sammu pidada. Ja ise mängin kahe viiulikontsert ja see on ka niisugune päris naljakas lugu, kus Sansambel viiulikontsert, mida kasutatakse hästi palju pedagoogilises repertuaaris, nii et inimesed, kes te kunagi olete alustanud, muusikaõpinguid ei ole neid jätkanud ja lõpetanud, aga kunagist viiulit õppinud on kindlasti seda lugu mänginud. Ja tegelikult on see üks hästi vahva lugu. Hästi särtsakas, hästi niisugune armsake, nendel on väga ilus, teine osa. Nii et vot selline see kava, mis me seal mängime. Ja muidugi tuleks tähelepanu pöörata ka sellele aadlipaleele, kus pühapäevane kontsert toimub. Ja kahtlemata me hooaja avakontsert, seega alustame ka oma ühe minu ammuse unistusega, mis on Toompea muusikasalongi avamisega. Salong põhiliselt hakkab tegutsema rüütelkonna hoones, kus ta nüüd kunstimuuseum välja kolinud ruumid seisavad peaaegu et kasutamata aga ruumid on iseenesest väga ilusad ja väga suured, seal seal on ruumi palju ja kontserdid on seal varemgi toimunud. Kui nüüd sellele paigale leitakse uus funktsioon, tuleb ta presidendi, mis iganes esindushoone või mis iganes sinna sisse võib tulla siis muidugi on, on ka veel väga palju igasuguseid muid kohti tankel. Kui salongi ennast nagu sisse töötab, siis, siis meil on lihtsam ka leida mingisugune teine koht salongi toimumise jaoks. Aga nüüd see esimene, et üks kõige kaunim eestima saale minu arust üldse on just nimelt seal Toompeal Pika jala kohal kõrvu üks selline suur tumeloss mille sees tegutseb Teaduste Akadeemia. Ja see on põhimõtteliselt nagu kinnine asutus, ega seal avalikke kontserte eriti ei toimugi. Ja see on erakordselt kaunist, nii ilusat sisustusega kaunistustega saalima üldsegi Eestis teiste kadriorust on ju ka väga kaunis, aga minu meelest isegi ületab seda. Ja no lisaks muidugi miljoni vaade akendest linnapeale ja kõik sellised asjad. Nii et seal oma kontserdiosa tänu käest akadeemia väga meeldivatele inimestele on meil võimalik kontserdiosa teha, nagu selles Teaduste Akadeemia saalis pühapäeva õhtul siis me kõik kogu publikuga läheme sinna Ritterkonda ja teeme siis lahti selle nii-öelda salongiõhtu seal kus siis Corellimusid pakub natukene veini, töötab puhvet, igaüks saab endale osta, mis talle meeldib, saab arutada näiteks sellesama kontserdi kohta, mis meeldis, mis ei meeldinud, saab rääkida niisama tuttavatega, arvutade lastest või vanaemade asju või mis iganes. Samuti saab näiteks tuua siin oma väliskülalisi sees ja seal ongi, et see on üks niisugune koht, mis tegutseb Tallinna südames, mis on ajalooliselt väga huvitav ja kuhu me hakkame alates novembri keskpaigast siis tooma ka igasuguseid muid kontserte ja siis hakkab salongi tegutsema, nii et tund aega varem on kohvik avatud siis toimunud nagu kontsert, see on nagu põhjust tulla sinna kokku. Ja siis veel paar tundi peale kontserti on veel võimalik istuda, kohvi, juua, veini, juua, inimestega rääkida, inimestega suhelda, sest minu meelest on hästi oluline, et inimesed tunneksid ennast hästi, tunneksid üksteisest rõõmu. Ja seda me püüamegi nagu tegite sellise koha, kus seda oleks võimalik teha. Sest vanasti, ütleme, kui me kuulame Kuuskemaa ja selliste tarkade meeste juttu, siis salong oli, ütleme, üks niisugune koht, mis teatud nädalapäeval või teatud päeval kuus. Kas mõni mõne paruness i või krahvinna kodus, seda teati, sinna tuldi kokku teatud näiteks teisipäevaõhtut koguneti kellelegi paruness selle ja selle juurde. Seal pakuti ka loomulikult süüa, juua kõike head-paremat, aga selge, musitseeriti ja hästi tihti olid ju aadrikonna hariduse hulka ka käis ju pilli mängimine kes mängis klassini, kes mängis flööti, kes laulis ja tihtipeale olid sellised ettekanded seal nagu niisugune kodu musitseerimine. Aga samas ka kutsuti sinna väga väljapaistvaid muusikuid esinema. Nii et see läheb nagu seal meie salongi ideega väga hästi kokku. No loomulikult omal ajal seal pandiga tütrekese mehele ja otsiti pojakestele sobivat partiid ja arutati näiteks mehed visti laua taga võib olla, arutasid seal, millist mõisa pantida võimelised või kellele maha müüa, mis iganes. Ja seda kõike võib, võivad ju kõike arutada. Aga just nimelt see, et panna kokku ajalugu, muusika ja selles ajaloolises Tallinna südames Toompeal, see on nagu meie idee.