Pühapäevakool. Nonii te kuulasite praegu prantsusekeelset laulu Bella pühapäevakoolis me ette rutates olgu öeldud väljajärgne tõdemus, et ega täna Meil esineja ja tema muusikaga ja tunnisisuga nagu suurt pistmist ei ole, oluline on see Tomantaliir laulab prantsuse keeles, miks ta laulab prantsuse keeles, see selgub saate käigus, aga nüüd teemade juurde eile, 20. mail tähistati rahvusvahelist metroloogiapäeva, mis asi on metroloogia? No kui nüüd minna teatmeteoste kallale, siis sealt saame ilusti kenasti vastuse. Meteoroloogiajaam, see on teadus mõõtmisest. Niisiis selline näiliselt liht tegevus nagu mõõtmine oma üllatus-üllatus teaduslikku mõõdet. Olgu vinietinal siis ka lisatud, et sõna- metroloogia tuleneb kreeka keelest metron Loogos siis kreeka keeles tähendab siis mõõduõpetust. Ja kui me juba Kreekast rääkisime, siis kisub kiiva nagu sinna ajaloo poole ja pajataks nüüd veidikene ka ajaloost. Ma püüan lahti seletada, miks nimelt 20. mai metroloogiapäev ka on, oli aasta 1875 ja juba nimetit aasta 20. kuupäeval otsustasid 17 toona eksisteerinud maailma riiki. No mitte, et üldse oleks nagu 17 riiki maailmas olnud, aga noh valikute hulgas oli siis need 17 maailma riiki. Et tuleks standardiseerida ja võtta kasutusele meeter mõõdustik. Nonii. Nagu oletada, võib, oli esimene mõõtühik pikkusühik, mida kavatseti hakata taastandartiseerima ja siin on ka oma loogika juures. Inimesed olid jõudnud järeldusele, et kui nad lähevad pikale reisile ka tollel ajal nii-öelda hobustega sõideti aga ka laevadega, kuigi jah, ütleme merenduses ei ole meeter mõõduslik eriti oma kõlapinda saanud, aga oh maismaa sõitmise puhul kohe päris kindlasti. Ja sõites nüüd ühest piirkonnast teise tahame pidada arvestusteni teekonna pikkuse üle ja kui nüüd ühes kohas öeldakse üks mõõtühik ja teises kohas teine mõõtühik, siis no see ajab küll normaalsel inimesel minu arusaamiste järgi juhtme kokku. Nii, ühesõnaga 17 maailma riiki tahta, tahtsin standardiseerida mõõtühiku pikkusühiku ja. Tuleksid õige sihukese mõtte juurde, et mida kujutab iseenesest mõõtmine see on mingi füüsikalise suuruse võrdlemine teise samasuguse ühikuks võetud suurusega nipp lihtsalt. Lihtsalt te võrdlete, see võrdlemine, võrdlemine ongi mõõtmine, nii kummaline kui see ka ei ole, seega siis võib teatud reservatsiooni teda reservatsioonidega nimetada mõõtmist k. Võrdlemiseks, nagu ma siin väita püüad ja võrdlusega saadud arvu nimetatakse mõõdetava suuruse mõõt Tarvuks ehk siis arvväärtuseks väljendub väljendus siis arvväärtusena. See tulemus mõõtmisel saame nüüd üks oluline definitsioon on metroloogias veel mõõta tühik. See on konkreetne suurus, mis on siis määratleda jutud ja ja mida kokkuleppeliselt kasutatakse teiste sama liiki suuruste võrdlemiseks ja ka iseloomustamiseks. Jälle taas tahan rõhutada, et kui me püüame siis iseloomustada, siis on silma kahtluseta kvantitatiivse, eks. Iseloomuomaduseks ja metreoloogias on soovituslik kasutada ühte mõõtu ühikute süsteemi. Eksisteerivad mitu mõõtühikute süsteemi, kuid tahaks siinkohal rõhutada, et Eestis on kasutusel rahvusvaheliselt tunnustatud mõõtühikute süsteem ehk niinimetatud essiivi siin süsteem ning et kõik oleks nagu korras on Eestis olemas ka vastav riiklik seejärelvalve institutsioon, kes siis hoiab sellel tegevusel, mida me siis teame metroloogia nime all pilku peal ja metroloogia aspektist vaadatuna. Tuleme nüüd jälle nende mõttelõng jäi pooleli nagu põhiühikud ta juurde ja eksisteerib siis metroloogias seitse põhiühikut, need võiks nagu meelde tuletada, mõnikord inimesed tahavad näiteks käia mälumängudel ja seal küsitakse, et millised on siis Meteoroloogia metroloogia, vabandust, metroloogias tuntud põhiühikuid ja neid on tüki seitse pikkus väljendatakse Sismeetrina. Mass väljendatakse tähelepanu täheldanud kilogrammile mitte grammina, vaid kilogrammile. Seda peaasjalikult seetõttu, et tegemist oleks ratsionaalsema lähenemisega massi arvutamise õigeni massi väljendamisele, aeg sekund, elektrivoolu tugevus, amper, termodünaamiline temp, päratuur ehk Kelvin aine hulk mool ja valgustugevus, kandela. Ma siis nimetasin kõik need seitse põhi põhiühikud. Nüüd milles ta nagu pikemalt räägiksime, räägiksime pikkusest, massist ja ajast. Ja võib-olla ka, kui saate lõpu poole aega jääb siis ka temperatuurist. Nüüd pikkus, massiaeg on ühed vanemad suurused, mida inimkond see on õigupoolest kasutanud, teadlikult kasutanud. Ja õigupoolest on sellest kolmikust pikkus see, mida inimkonna ajaloos on kõige varem püütud standardiseerida. Ja see leidis nimelt aset 2700 aastat enne siivsus Kristi sündi ja sai ja leidis aset siis Egiptuses. No on ilmne, et see süsteem oli vaid egiptusepõhine. Ja näiteks toome siin utreeritud näite, et näiteks vanas Kreekas ja Vanas-Roomas ei, ei, ei olnud need pikkuse ühikud samasugused ja ei käinud ühte jalga nagu Egiptuses, kus siis üritati seda nii-öelda standardiseerida. Et kui ütleme, Egiptuse püramiidiehitaja oleks läinud vanasse Kreekasse, ei oleks seal nende pikkusühikute ja sealt tuletatud, siis loomulikult ka pindala ja ruumalaühikutega sugugi saanud korralikult oma püramiidi Kreekas ehitada ja konstrueerib on ju loogiline minu vees küll anda liik, aga saate peab ikka väike sihuke. Kui on igav teema, peab ikka väike huumori võti ka nagu sees olevat niit. Ja. Läheme siis, et ega, või tuleme õigemini mõttega kaasajale lähemale ja võib öelda, et keskajal elas pikkuse massi ja aja standardiseerime üle üleüldise vähikäigu. Täpselt täpsemini siis sellega tähendab metroloogiaga ei tegeldud ning vanad süsteemid unustati või neid siis ei kasutatud nagu üldse. Üks märkimisväärne mõõtühikute standardiseerimise katse leidis siiski aset, et Inglismaal 13. sajandil, täpsemini sajandi alguses ja see oli tingitud vajadusest, mitte mingitel põhjustel, oli vaja standardiseerida õlle ja peedi või tähendab õlle ja Veinimõõtmise ühikud, et keegi jumala eest ei saa vähem või, või, või keegi ei saa rohkem jooki. Nüüd kaasaegse metroloogia juured viivad meid prantsuse kodanliku revolutsiooni aega ja nüüd üllatus, üllatuslugupeetud raadiokuulajad, ehk on ka selge, miks me täna kasutame. Meie saates eranditult prantsusekeelset laululoomingut. No nagu üldse teemaga see kokku ei lähe, aga lihtsalt ilusam kuulata säärast maailma keelt, mida aeg-ajalt Armastatakse meilgi siin õppida, kuigi tegemist on väga keerulise keelega ja, ja, ja ma olen kuulnud isegi sellist mõttekäiku, et kui üks ütleb teisele, kas sa nüüd oled täna oma abikaasa või, või tähendab, kas sa oled tänava naisega prantsuse keele peale, siis see tähendab seda, et nagu ei suhelda oma abikaasaga või üldse, no selline vahemärkusi ja metroloogia metroloogia teema juurde minu meelest väga asjalik. Nii. Nüüd me jäime siis oma mõtetega pooleli. Demeetril defineerimine pärineb Prantsuse kodanliku revolutsiooni ajast ja veelgi enam prantslased tegid ettepaneku hakata kasutama ka siis kümnendsüsteemi pikkuse mõõtmiseks ja see süsteem on meeter mõõdlustik, ta on olnud vägagi jätkusuutlik, siin ei ole teha, on huvitav teada muidugi ka, et meeter mõõtustike ei ole tänapäeval kasutuses või tähendab, meil on tänapäeval kasutusele võetud kolmes maailma riigis ja minu meelest 900 miljoni euro küsimus, millele ma siin kohalisega vastamas oled. Need kolm riiki? Ühe võib enam-vähem ära oleta, see on Ameerika ühendriigid, aga ülejäänud kahega on juba natukene keeruline. Riik number kaks oleks siis Myanmar ehk endine Birma ning ka Libeerias ei tunnistata siis meeter mõõdustikul. Nüüd esimene pääsukene, kes meeter mõõdustiku ulatus või ulatuslikult kasutusele võttis, oli taas loomulikult Prantsusmaa ja meetermõõdus rikku juurdumine rahvusvahelisel foonil ei toimunud loomulikult üleöö see protsess välk tas, ümmarguselt ligi 80 aastat ning 1875. aastal võis juba väita, et meeter mõõduslik on enam-vähem aktsepteeritav rahvusvahelises mõõtmes. Kuulge, läheme nüüd õige muusikalisele vahetunnile. Saatejuht on ilmselt veendunud, et meie kuulajad on väga rõõmsad vahelduseks eesti ja inglisekeelsele muusikale. Meie raadios mängitakse nüüd vähemalt tänase saate jooksul eranditult prantsuse keeles interpreteeritud pillilugusid ja laule niit aga tagasi tagasi tõsisemate teemade juurde. Ja räägiks siis? Metroloogia metroloogia hõlvar, siis võtmisei kõiki aspekte see tähendab nii teoreetilisi kui ka praktilisi. Ja Eestis tegeleb metroloogiaga institutsioon nimega rosett ja sellel institutsioonil on õige mitu ülesannet, et kõike ma võib-olla ei nimeta, muidu muutub meie saade väga kuivaks ja, ja liiga kantse liitlikuks. Mõned mõned ülesanded, mida metroserteet oleks ikkagi ära mainida, et inimesed tahaksid nagu teada või nagu üldse näiteks. On Metroserdi ülesanne, mõõtetalonide säilitame kus nad parajasti on, seda ma ei oska teile öelda. Nüüd meteoroloogia, vabandust, metroloogia teadusuuringute korraldamine ja koordineerimine, kausaldatud Metro serdile ja mõõtevahendite taotlemine ja kalibreerimine, see on siis kontrollid. Noh, üks asi on, see kontrollitakse seda, kas mõõtevahendit näitavad täpselt ja see on ülioluline mõningatel olukorda mõningates olukordades situatsioonides võib see panna koguni inimeste saatuse ja elu kaalule. Kui on midagi valesti mõõdetud kärmele morbiidseks muutuma, et räägime ikka siis metroloogiast edasi. Nüüd metroloogiaalast esimest viiulit mängib rahvusvahelises plaanis rahvusvaheline kaalude ja mõõtude büroo Prantsusmaal kohakeses nimega see press. Ja asutati see siis 20. mail 1875. aastal ja on liht siis oletada, miks siis metroloogiapäev on 20. mail. See Pariisi institutsioon on justkui muide lugupeetud, nii kummaline kui ka see ei ole see institutsioon, juskui, diplomaatiline saatkond, õigemini diplomaatilise saatkonnastaatuses ja asetseb see siis eraldatud territooriumil ja, ja sinna igalühel nagu asja passima ei ole minna, seal siis hoitakse kilogrammi etaloni ja küsime siis ma küsin retooriliselt endalt küsimusi, mis asi, see kilogrammi etalon või mis, mis ta nagu on üldse? See on siis plaatina ja Iriidiumi sulamist valmistatud silindrikujuline, vist mitte vihm, millega saunas kümmeldakse, vaid see sõna tuleb nagu kaaluviht või üldse. Ja see vihikene, selle läbimõõt, et ja kõrgus on 39 millimeetrit ja teda hoitakse siis veel paremini ja veel hoolikamalt, kui inimesed näiteks hoiavad oma silmatera. Siis oluline on, et selle vihi mass, selle etaloni mass on nii võimalikult täpne, kui täpne see vihi mass on üks kilogramm loomulikult kui ta kilu, grammeetalorand. Nüüd minul vähemalt tekiks kohe retooriline küsimus, miks on vaja etalon valmistada kallis sulamist. No ma mainisin siin, et praegu kasutuses olev kaalu etalon silinder on valmistatud siis plaatina, Iriidiumi sulamist, vastavalt 90 protsenti on seal plaatina, 10 protsenti on Iriidiumi Iriidiuma ka plaatinametall tegemist on siis sihukese üliolulise ja, ja, ja väga kalli esemega ja väga olulist rolli mängiva esemega. Aga nimelt on selline lugu, et kuna tegemist on kaaluühikuga. Meie ümber on hapnik me ümber on lämmastikvonka teised gaasid. Ja üks tingimus, millest üle ega ümber ei saa. Või see tähendab sem etalon ei tohi saada mõjutatud siis nii-öelda välistest tingimustest, peaasjalikult keemilistest tingimustest. Olgu siis ta oksudeerumine, mille, mille käigus au ja mis siin salata. Selle aine, õigemini etaloni Monspeks põhimõtteliselt suurenema etaloni säilitamisel on sellega arvestatud ja ja tean, et mõningad pead hoitaksegi sihukese klaaskupli, mõnikord isegi kahe klaaskupli all. Nüüd. Üks asi, mida ma tahaksin siia nii-öelda vahemärkusena rääkida, on noka piltlikult öeldes Kaalu pihtide käitlemine, mõned kutsuvad neid kaalu pommideks, mis ei ole päris päris õige definitsioon, kui nad on sellised pisikesed ja minu empiiriline kogemus analüütiliste kaaludega on küll aastakümnete tagune, ent ma enam-vähem oletan, kuidas neid riistapuid tuleb kasutada ja kuidas tuleb käidelda siis kaaluviht, tissid? No kuna tegemist on näiteks analüütiliste kaalude juures sellise kontseptsiooniga, et hästi hästi täpselt kõiki vaja teada ja sõna otseses mõttes milligrammi pealt siis kaalu vihtide näppimine otseses tähenduses näppudega on täiesti lubamatu, sest inimesed, inimestel on ikkagi mõnikord käed pesemata või või siis nahaosakesed ja kui kõik neid kaalu ühtisid näppudega näpiksid, siis need kaaluvihid muutuvad oma massilt suuremaks ja seetõttu on lausa kohustus siis kaalu Vihte peaasjalikult siis, kui te tegelete nende analüütiliste kaaludega pintsettidega siis haarata, et mitte mingil juhul ei tohi neid näppida. Nüüd nii saime siis selle ka selgeks, et miks on siis vaja valmistada kallis sulamist etalon ja etaloni põhieesmärk on siis, et ta säilitaks oma massi pikas nii-öelda ajaperspektiivis. Ja arvestades asjaolu, et etalon ei tohi ideaalis ma veel kord rõhutan, ideaalis absoluutselt reageerida keemilistele mõjutustele, ta ei tohi ka füüsikaliste mõjutustele faktoritel olla vastuvõtlik. Ja olgu siis mainitud, et sellest Pariisi lähedal olevast etaloni stan valmistatud koopiaid, mis on siis jagatud paljudele riikidele ja täidavad siis rahvustiku kilogrammi prototüübi rolli. Nüüd praegune kilogrammi etalon, mida siis säilitada tahaks, nagu ma täna korduvalt olen maininud, Prantsusmaal valmistati 1889. aastal ja muide esimene kilogrammi etalon. Valmistatud eriti juba 1799. aastal ja see oli tehtud puhtast plaatina. Siinkohal tekib saatejuhil retooriline küsimus, ennekõike peaasjalikult just nimelt see plaat, tina puhtus ja võimalus saada puhast plaatina aastal 1799 ja mull on kangesti selline tunne, et see esimene plaatina puhtas plaatina etalon lihtsalt, et ei, ei pidanud seda. Noh, mis ta nüüd on, umbes 90 aastat vastu, et see kaal ikkagi natukene muutus. Ja seetõttu siis selle, see 1889. aastal loodud kilogrammi etalon, mis on siis plaatina ja Iriidiumi sulamist, see on nüüd vastu pidanud ja, ja on teadupärast siis oma ülesannet täitud kuni tänapäevani. Niisiis 125 aastat. Kuigi on täheldatud ja seda, seda ei oska nüüd teadlased lahti seletada, et mis värk või hom. Et see etalon on mitte hakanud oma massi juurde koguma, vaid vastupidi, seal on hakanud massi kaotama, kuid ärge head kuulajad väga ära ehmatada, ma kohe seletan lahti, kui palju see plaatina noh, ütleme silindrit siis, mis siis on, kilogrammi etalon, massi kaotanud on? Nonii selleks, et saada aimu, kui suur on see kaalukaotus siis palun väga, see on umbes 50 mikrogrammi. No inimesed küsivad, kui palju 50 mikrogrammid, millega seda saaks võrrelda, palun väga muda, kohe leitud ka võrdlus ehk 50 mikrogrammi ehk ligikaudu ühe liivatera mass. Nüüd läheme edasi, sii süsteem, millest ma rääkisin, selle pikkusühik on siis meeter ja on huvitav teada, et meetrit on 20. sajandil väga erinevalt defineeritud. Esimese esimesena pakuti väljameetril definitsioon siis 1791. aastal ja loomulikult olid siin nii-öelda kandvat rolli jälle täitmas prantslased. Nii, ja milline siis tolleaegne definitsioon meetri kohta oli meeter on üks Kümne miljondik põhjapooluse ja ekvaatori vahelisest vahemaast. Minule jääb arusaamatuks, kuidas tol ajal säärast mõõtmist esiteks teostati ja kui suur oli selle täpsus. Küll aga leiti neli aastat hiljem eeliksis 1795. aastal. Et kuidas nüüd meetrit defineerida, et meetri etaloniks võiks olla vasest valmistatud näidiskeha vale, vale, vale, vale materjali, valik, vale vask pika aja jooksul oksüdeerub väga-väga drastiliselt ja toome veel ühe elulise näite. Siia vahele võtan kõigepealt rüüpab vett. Kõige põnevam näide, kõige igapäevasem näide, inimesed on kindlasti näinud sellistes kohtades, kus põletatakse turbabriketti, mis teadupärast sisaldab üsna suures koguses väävlit ja kõiki-kõiki muid gaase lisaks ka veel. Et sellistes kohtades, kus on siis kas vasest nõud, vasest kaunistused, mida iganes, kui on põletamisel turbabrikett, et see vask muutub väga väga koledaks, ühesõnaga tuleb sellele vasele oksiidi ja sulfitite kiht pinnale. Ja teatud mõttes ju see vasest latt, mis siis 1979. aastal võeti kasutusele hakkas täituma või kattuma, õigemini oksiidi ja sulfiidikihiga ja meetrikenese etalon mugu aina kasvas ja kasvas ja nii edasi ja nii edasi. Mõistlik oli, et valmistati neli aastat hiljem, niisiis juba 1979. aastal seesama etalonmeetri etalonlatt ja kui see seda latti oleks meil võimalik vaadata, siis otsast paistetanud sihukse x-tähe kujuline, et ta nagu püsiks ka mingil konkreetsel alusel või pinnad. Uus latt tehti siis plaattinast. Ja olgu siinkohal öeldud, et ka see plaatinalati etalon polnud veel kõik. Täna juba mainitud 1889. aastal asendati plaatina Latt täpsemini siis oli ta juba Iriidiumi plaatina sulamisteetud latt ühe teise etaloni vastu välja. Ja olgu siinkohal siis öeldud, meetri etaloni apteittimine leidis aset 1983. aastal ning see, kuidas teda hakati defineerima, täpsemini siis meetrit on hoopiski teisele metoodikale rajatud ja nimelt meeter on pikkus mille läbib valgus vaakumis. Kohe ütlen teile, üks see on murd, mida ma ei pea siin nüüd väljendama, üks jagatud. 299 miljardit 792, kas miljoni? Ei, nüüd läks küll sassi. 220 et ühesõnaga mõtle selle murru alumised numbrid ühekaupa, nii on lihtsam. Kaks, üheksa, üheksa, seitse, üheksa, kaks, neli, viis, kaheksa suurte arvude teoorias on saatejuht Igor Maasik, väga nõrk. Andke andeks mulle, lugupeetud kuulajad, seal, nii sekundi jooksul siis see, mis ma enne nagu ütlesin ja selline 1983. aastal vastu võetud standard kehtib muide siiani nii et defineeritakse hoopis valguse läbimist. Õigemini valguskiire läbimis vaakumis. Ja, ja läbi selle kiiruse, kuulame veel Amanda liiri. Noh, me jätkame siin metroloogiateemalist saadet 20. mail, täpsemini siis eile oli metroloogia rahvusvaheline, selline püha ja tähtpäev selle, see ei ole nüüd küll selline jõuramise püha, seal saavad ikka väga tõsised inimesed kokku ja teadlased saavad kokku ning arutada võtakse metroloogiaalaseid teemasid. Nüüd me jäime pooleli. Aja põhiühik, etaloni saamislugu on minu arusaamise järgi pisut ähmane. Siiski mingis suhtes on siin olemas selline ma ei julge öelda, et väga vettpidav seletus. Tõenäoliselt on aja etaloni saamislool olnud oluseks inimene. Ja nimelt, et me teame, et terve inimese südame kui pikk on südametsükli kestvus. Inimese normaalne pulss on ju teadupärast 60 südamel ehkki minutis ehk siis üks löö sekundis. Nüüd aastani 1956 oli sekundi ametlikuks etaloniks maa ööpäevane pöörlemine. Niisiis mis me sellest järeldame? Sekund oli defineeritud kui üks 86004 sajandikpäevast ja kuna Ühel Hepisoodil jõudsid astronoomid, õigemini astronoomid tuvastasid, et Maa pöörlemine väga-väga pikas perspektiivis pikkamööda aeglustub. See oli teadvuslikul ja ilusti-kenasti matemaatiliselt põhjendatud. Tuli siis hakata otsima ka sekundit diile stabiilsemat etaloni ajaühikule. Nii. Nüüd kaasaegne sekundi definitsioon on üles ehitatud aatomkellad töötamisele ja Tom kell, mis töötab leelismetalli Tsees Jumi isotoobi tseesium 133 abil ongi siis, ongi siis aatomikella põhimõtted, kuidas see täpselt on, seda ma tunnistan üles, ma kahjuks ei tea. Nüüd aatomkell see loendab sellist aega või tähendab tööpõhiprintsiip nagu üldse on see, et sees on 133 seesama isotoop selle aatomis toimuvat võng, et ja üks sekund on möödunud siis, kui on toimunud üheksa miljardit 192 miljonit 631770 võnge. Ma valetan, kui ma ütlen, et ma tean seda peast. Nii ma võin uuesti siit paberi pealt lugeda, mitu võnge toimub, toimub üheksa miljardit 192 miljonit 631770 võnget. Nüüd eksperdid ja vaatlejad väidavad, et kõige täpsem Kell asub Ühendkuningriigis ja sealses riiklikus füüsika laboris võib-olla isegi vastav tõelgi. Ma ei ole kella näinud. Kui ma ühendkuningriigis käinud külla kella seal ei ole näinud. Benno ja palun väga. Nüüd. Ei ole nagu etalon, kuigi hiiglased vaatavad Big Belly peale java hobuhetkel kaksteistpidi või üldse nii. Aga läheme edasi. Nüüd arvutustele toetudes on teadlased väitnud, et see kell, see tähendab see aatomikell või mitte Big Ben võib eksida ühe sekundi, 138 miljoni aasta jooksul. Ja siiski pole see veel muide absoluut. Täpsuse rekord, Ameerika standardid ja tehnoloogiainstituudis on välja töötatud siukene aatomkell, mis eksib ühe sekundi 30 miljardi aasta jooksul. Pöörake tähelepanu, mida see siis tähendab, see tähendab seda, et see kell pole eksinud poolt sekunditki alates universumi tekkest. No see oli ikka täitsa Karauul minu veest täpsuse täpsuse mõistes. Nüüd katsume veel enne, kui meie saade varsti lõppsadamasse jõuab, mõelda ka selle peale, mis on mõõtmine kui protseduur ja see on väga ja väga tähtis, on ülioluline. Lugu on nimelt selles, et mõõteprotsess peab olema täpselt kirjeldatav ja ilma igasuguste reservatsioonidega Ta reeglistatud ning tähtis on seejuures see, et seda protseduuri oleks võimalik samasugusena uuesti või korduvalt teostada. Metoodika peab jääma samaks. Nõnda mõõtmisega seonduv on muide tihenda tihedas korrelatsioonis mõõteseadusega ja on ilmne, et mõõtmise teostamisel peavad olema kindlad, et kokkulepped Taasne jõuema siis metoodika juurde. Et kindel metoodika, kuidas mõõtmist tuleb teostada ja need nii-öelda kokkulepped peavad kehtima nii ulatuslikus mastaabis kui võimalik, noh hakkan juba siin triivima oma mõttelõngaga rahvusvaheliste kokkulepete suunas. Nüüd. Mõõteseaduse tekkeloos mängib kaalukat rolli üks möödapääsmatu faktor on vaja tagada olukord, kus kõik kasutaks kõik, kasutaksid ühesuguseid ühikuid ja mõõdaksid ühesugustes tingimustes ilma igasuguste mööndusteta. Nüüd meie saade hakkab peatselt jõudma ka lõppsadamasse, mõni sõna ka temperatuuri põhiühikust, Kelvinist. See on, see on Kelvin, kes minu uurimuste kohaselt oli, ma võin eksida, kas Šoti või oli inglise füüsik, pigem šoti füüsik. Nüüd enne kui kasutusele tuli kelmin temperatuuri põhiühikuna, kasutati temperatuuri mõõtühikuks selsuse kraadi, no seda kasutatakse praegu ka väga laialdaselt ja, ja see on üsna-üsna universaalne. Sellises seisuses peaks ka rääkima. Selsus oli rootsi juurtega teadlane nüüd teadlaste ajaloost, mõni teinekord, aga Kelvingu füüsikaline suurus rajaneb sellisel nähtusel, mille puhul aineosakeste kaootiline liikumine lakkab. Seega on tegemist seisundiga, kus aineosakeste kaootiline liikumine ei toimu ja see on nimetatud selline seisund siis on kui absoluutne nullpunkt telliks temperatuur, mille juures osakesed siis, nagu ma juba mainisin, ei liigu. Kaootiline liikumine on lakanud olemast ja see ongi Kelvini ehk absoluutse temperatuuri nullpunkt. Kui meil on soov seda väljendada ulatuslikult kasutanud võrdluses olnud kasutatud selsuse mõõteskaala järgi kraadides siis on selle arvväärtus miinus 273,15. Vot, ma ei tea, ma ei ole kursis füüsikaprogrammiga 2016. aasta gümnaasiumi tasandik, kas teile õpetatakse Kelvinit ja mis asi on või, või mitte, nii et no sorry. Ma kasutan, võib olla väga spetsiifilisi termineid tänases saates, aga peate arvestama. Füüsika ei ole muusika sellises nagu ma mainisin. Rootsi füüsiku järgi pandud selsuse skaala loomise aluseks oli siis vee külmumis ja keemistemperatuurid. Ja sellises tegi ettepanekuga, et nii vee, keemistemperatuur ja külmumistemperatuurivahemik jagatakse 100-ks temperatuuriühikuks. Ja kõik see protsess, kuna läheb vesi, kuna vesi külmub ja kuna vesi keema läheb, peab toimuma normaalrõhul, mis on siis 760 millimeetrit elavhõbedasammast ja inimkonna kogemus. Lugupeetud raadiokuulajad on näidanud, et säärane temperatuuri määratlemine on olnud jätkusuutlik, Click ja paljudel juhtudel ka universaalne. Järgmise korrani. Järgmine kord on mõni teine teema, aga nüüd anname Amanda Liirile eetriõiguse Arvydertsi.