Tere õhtust, kallid raadiokuulajad. Aitäh, et kuulate rännusaadet, reispass. Mina olen Ivatset tõrkin ja ma jõudsin Kuubalt tagasi kodumaale, aga olen ühel teisel saarel. Selle nimi on Saaremaa. Asun keset Kuressaare linna Vanas ETK Velli hoones selle maja koridoris direktori kabineti ukse taga. Sinu pruunid seinad on kaetud sellise sellise pehmemistraga, mis loodetavasti loob ka sellel koridoris mõnusa akustika, et liiga palju sisse ei kaja. Minu kõrval istub minu hea tuttav Mele pesti kes on loonud Elukestva suhte Brasiiliaga. Kirjutanud doktoritöö inimsöömisest. Tere õhtust. Tere õhtust ja tere, kallid. Kallid kuulajad. Kes on teretulnud meie saate siis pool avalikule või päris avalikule salvestamise ajal, et mis on sinu, kus ma ütlen parema sõna puudumisel, sest füüsiline suhe Brasiiliaga. Kaua sa seal oled ringi müttanud? Ikka päris pikalt, niiet võtab täitsa meenutamist. Üle 10 aasta tuleb nüüd ära seda aktiivset suhet, enne sai ikkagi kuulatud seda imelist muusikat ja veidi loetud raamatuid ja unistatud. Aga esimene käik oli nüüd äkki siis saab 11 aastat. Esimene tutvumine. Siis üsna kiirelt ka arusaam, et see on kõik veel vingem, kui, kui kodust andis mõelda. Ja, ja siis sai otsitud igasugu vabandusi pikemalt tagasi minna õpingud, pikemad reisid, noh ütleme nii, pool aastat korraga on olnud kõige pikem kaks korda viibimine ja siis veel neli-viis korda natuke lähemalt ka nüüd hiljuti tulin just seal ühelt kuueajasel tretid tagasi. Ja seda ma just tahtsingi küsida, et sa ju tulid ka päris värskete muljet. Paar nädalat tagasi, siis käisin seekord hoopis sellises uues rollis nagu tõlkijana tõlke residentuuris uurimas siis ühe romaani sünni kohta, mida ma parajasti tõlgin eesti keelde. Ma ei tea, äkki siis alustamegi selle inimsöömisega, mis on sinu siis kõige intrigeerima sinu siis nii-öelda ka professionaalne teema Brasiiliaga seoses, et mida mida tähendab inimsöömine, kultuuril, inimsöömine, antropofaagia? Jah, inimsöömine on midagi sellist, millega on lihtne aga tähelepanu saada, sest see tundub nii intrigeeriv. Aga tegelikult, et võib-olla see asi ei ole nagunii nii hull, kui nendelt vanadelt graviirdelt paistab, et pole, pole praegu, pole tegelikult kunagi olnud, et mingit sellist jäsemete, veriste jäsemete närimist tegelikult kusagil maailmas nagu tõestatud ei ole aga pigem miks see nagunii huvitav kontseptsioon on, millest saab nagu edasi minna ja rääkida rääkida nagu metafoorina ka hästi palju on, see on sellepärast, et antropofaavionis rituaal, inimsöömine, see ei tähenda seda, et keegi oleks nii hirmus, nälja anneta peab inimesele kallale minema, vaid võitluse söömine toimub pigem mingil kindlal eesmärgil ja selleks on jõu või mingisuguse omaduse omandamine. Ütleme nii, et kui tõesti kunagi ammu need indiaani hõimud kes, kelle kultuuris selline praktika tõstetult aset leidnud sellega tegelesid, siis ei olnud ka kuidagi juhuslik, vaid pigem siis valiti näiteks naaberhõimu kõigevägevam esindaja nagu mingi pealik ja, ja juhul, kui ta siis nagu võideti ja tapeti, siis tõesti rituaalselt tarbiti võib-olla ainult mingi kehaosa, et jällegi, et midagi ei ole siin pistmist näljaga ja otseselt sellise selles mõistes söömisega nagu me söömist tavaliselt nagu mõtestame näiteks, et kui see mees oli tuntud oma tarkuse poolest, siis võib-olla hoiti tema aju või siis väga tugev ja julges näiteks tema süda ja siis võib-olla see seltskond, kes sellest nagu osa saidid, kes tahtsid siis tugevamaks saada, targemaks saada, oli päris suur siis nagu võite ette kujutada tükikesed, mida siis võib-olla rituaalselt suupistete olid tegelikult tillukesed ka peamine mõte, siis oli jah, see, et söön ära, saan teenindamaks. Ja noh, sellest põhimõttest lähtudes saabki sellest rääkida nagu märksa laiemalt ka. Ja ongi 20-l sajandil Brasiilia kultuurist rääkides hästi palju hästi kasulik seda kontseptsiooni kasutada, sest brasiillased on hästi tugevad selles, et omandanud võõra midagi võõrastelt söön selle ära teenindamaks. Ja ma mäletan, kui ma asusin antropoloogiad õppima Tallinna Ülikoolis siis kaunile räägiti, et sellist asja noh, et, et see on tegelikult nii-öelda lääne inimesele valge kultuuri loodud nagu see, see inimsöömine ja alati tegelikult ei ole selles mingisuguseid selliseid ajalooliselt tõestust selleks, et või selle kohta, et keegi oleks nüüd nagu sa ütlesid, nälja pärast inimestele öelda Tihti see hirm on ka suurem, et ütle mulle hästi, palju neid jutustusi sellest, kuidas keegi on kusagil käinud ja napilt inimsöömisest pääsenud, eks ju. Ja see ilmselt ongi nii, et kui see valge inimene sinna sattus ka aastasadu tagasi hästi looduslikud tõesti hirmutavad keskkonda kultuuriliselt võõrasse, siis hakkaski tunduma, et igast põõsast varitseb üks inimsööja. Aga pärast jällegi nagu antropoloogid abiga, kui on natuke lahatud seda, et mis siis nagu tegelikult toimus ja mis nende indiaanlaste endi jaoks nagu oluline oli siis on väga tõenäoline, et neid selliseid võib-olla üsna kohatult mõjuvaid nagu Lääne kehke Euroopast tulnud kehkenpüks, nagu poleks keegi tahtnudki nagu nii-öelda ära süüa, sest neid ei nähtud seda väärtustada, julgust ja uljust või tarkust. Mida, mida seal omandada, mõned need lood on natuke. Hans staadionist on üks kuulsamaid lugusid, on tehtud ka brasiillasest natuke koomilises võtmes film. Kripeldus, meie toit või midagi sellist, on seal levinumaid neid fraase, et tema siis jah, nagu kujutlus küljest hästi napilt pääses, pääses ära söömisest, aga meil ei ole tegelikult tõestust, et nad oleks seda kunagi tahtnud teha. Et alati need inimsööjad ka mingeid selliseid lugusid, et need inimsööjad, et vot meie siin ei söö, aga näed, vot seal teisel saarel, et ära sinna mine, et seal süüakse, siis kui sa lähed sinna teisele saarele, siis räägitakse esimese saare kohta, et, et nagu taandub siis sellele Räägime teise hirmust või hirmust selle kultuuriliselt. Teises siis, millele sa täpselt täpselt nii ta on ja, ja miks ta siis nii palju miks tal on kerge ja tähelepanu saada ja kerge seda müüti nagu toita ja levitada on, ongi, sellepärast et eks ta ju on jällegi meie ütleme suurem osa lääne kultuuri, sellised põhilised hapusid, mis on ligikaaslase söömine on, on, on üks suuremaid tapusse, tundubki midagi, helista midagi nii õõvastavat, et et sellest on nagu huvitav, huvitav mõelda. Aga noh, kui me nüüd jõuame selle 20 sajandi Brasiilia kultuuri juurde lähemale siis nemad ongi selle võtnud ja teinud sellest oma tugevuse. Sellisest noh, nagu õõvastavat hirmutavast kontseptsioonist otsustasid teha sellise kultuuris kultuurilise strateegia. Ja see tundus, tundus mulle ka nagu eriti julge ja innovatiivne viis oma identiteediga siduda midagi sellist, mis tundub alguses nii nii eemaletõukav Ja tahtsingi jõuda selle kultuurilise inimsöömise juurde päriselt-päriselt me täna ei räägi väga pikalt nii-öelda jäsemete söömisest, vaid vaid kanname selle üle nagu sellesse tänapäeva kultuurikonteksti, et enne seda paneme mängima esimese loo, mille sa oled välja valinud ja seal kaetaanoweloso tropikaalia. Ja me mängime selle sisse samuti siinsamas siinsamas meie improviseeritud stuudios USB kõlari pealt otse mikrisse, aga sul on selle looga kindlasti veel mingisugused mõtted kaasa öelda. Ja ütleme, kui me nüüd jõuame, võib-olla pärast räägime veidi pikemalt, et kuidas siis kultuuriantropoloogia mõte siis edasi seal Brasiilias arenes nüüd 20. sajandi 20. sajandil. Aga 60.-teks hoida siis jõudnud see mõte, et vat olemegi nüüd ise nüüd antropofaagid ja võtame oma tugevuseks selle, et me sööme noh, peaaegu kõike põnevat, mis maailmakultuurist meie teele satub. Me ei hakka nagu enesekaitseks ennast kuhugi eraldama, eemaldama isegi see, mis tundub algul selline võib-olla domineeriv ja natuke hirmutav tollal veel tajute, võib-olla Euroopa kultuuri, sellena, kolonialismi järelkajana hakkas kuuekümnendatel ikkagi usa mõjuga tulema. Et erinevad strateegiad, kultuurid kasutanud, nemad otsustasid, et see võiks olla just nimelt avamine enda sisse laskmine, ta sissevõtmine, uskumine sellesse, et me oleme piisavalt tugevad, et me seedime kõik selle ära, mis väljast tuleb nagunii lisame endale selle enda originaalse sinna juurde. Ja siis tropikalismi liikumine, mis seal 67. aastal täpselt siis 50 aastat tänasest tänasest lisapõhjus, miks neid lugusid täna kuulata? Mis siis alguse sai, seal on need ideed laulusõnades ja aga muusikaliste lahendustes väga tugevalt sees. Kui ma tohin nüüd kohe veel kommenteerida, iga kord vapustab mind uuesti, kui ma hakkan neid lugusid kuulama, et Brasiilia popmuusika on see, kus sõnad on midagi nii kiipi, et see on uskumatu, kui hakata neid otsast tõlkima, siis otsida natuke veel neid taustu juurde. Kommentaar sinna võibki uppuda. Et kui mõelda, et nagu samal ajal, mis toimus, mis üleüldse tavaliselt olnud popmuusika sõnadega, onju. Et üleüldiselt tavaliselt ikka ei ole nüüd nii keerulised, et ütleme, biitlid jõudsid umbes samal ajal kuuekümnendatel on ju üleüldsegi tõusid, jõudsid Brasiiliasse muusikaliselt neil oli palju sarnast tropikalistidega, sellise kuulus lugu sellest, kuidas nad eriti inglise keelt keegi osanud. Aga mõtlesin, et noh, nii huvitav, et mida nad nüüd räägivad ja mis kultuurilised taustad seal siis nüüd on ju niisiis keegi tõlkis neid Taylavjee ja neid lugusid kehitas õlgu ja nii ilus muusika teha nagunii vähe öelda, et me oleme üsna hämmastunud, et sedasama lugu kuulates. Ta alustas Sis jahtegi täitsa viita sinna. Algusesse, või noh, mitte päris alguses, alguses olid indiaanlased, aga kui aastal 1500 siis nende Euroopa poolt esimene laev komistas kogemata sinna Brasiilia rannikule, sellise peeru vastega miinia oli see kuulus kroonikes saatis teateid esimesest, kui nii-öelda avastamisest Brasiilia nii-öelda avastamisest ja siis sellest kirjast oli esimene katkem seal alguses loeti ja siis, kui sa Kathaname lausa ise laulma hakkas. No lõpuks oli näiteks Garmin Miranda ta Carmen Miranda on siis esimene Brasiilia basiin lanna, kes murdis läbi muusikuna ja näitlejana Hollywoodis, aga ta oli selline stereotüüpne ülistereotüüpiseeritud brasiillane, kellel oli alati mingi puuviljakorvpallikübar külge kinnitatud ja selline natukene veider. Brasiillased ise intelligents loomulikult vaatab selle peale natukene viltu. Aga mingi hetk suutis ennast jälle nagu ümber häälestada, et noh, see on ka tore, et nagu kitsekämp akadeemia jälle selle uuesti meie omaks ja siis on ta seal lõpus, ei ole ka päris suvaline Leelotus, vaid viide Sist Dadalasest jälle. Modernism oli ka nende selline hästi oluline oluline mõjutaja. Ja kõik need Justunud refrääniosad olid nagu hästi valitud lihtsalt ühe sõna baasil, seal olid 100 Iraszeema mama, imponeemana mama tipponeema, eks ju, teame kõik riiulise neeru kuulus rand, aga noh, võib-olla siin just oli siis eriti oluline see, et see Ipanema tüdruk oli juba selleks ajaks sündinud ja juba nagu saavutamas seda oma maailma kuulsust. See lugu. Aga see esindab sellist noh, bossa loovat, mis on selline tegelikult selline rikaste poiste korterites seal samasid panema rannal kas rikaste kõrghoonetes sündinud vaikne, nii vaikne ja selline hästi välja peituda bossonoomast kord korteritesse hakati nagu vaikselt tunnistama ja välja mõtlema. Et see esindab nagu seda kultuuri seal Irozeema seal kõrval. See on selline vana indiaani nimi ka Brasiilia modernismi seks, hästi oluline teos on seiraszeemalist indiaani tüdrukust ja nendest raskustest seal, ühesõnaga ta igas praktiliselt igal igal real vähemalt igas salmis paneb nagu kõrvuti mingid sellised asjad, et jälle näidata, kuidas Brasiilias, noh meil on kõike ja noh, äärmused siit siit sinna. Ja samas ei ole selline nagu ülepunnitatud intellekt dualism, eks ju, vaid seal muusikana ka hästi kaasahaarav ja, ja võib seal kontserdil hüpata neljani hommikul. Täna ta tänapäevani, kus härra seitsmekümnendates publik on jätkuvalt 20.-test tavaliselt, kes istel kontsertidel käib. Aga see energia on ikka nagu sama. Ma tegin mõnda aega tagasi, Piibe kolkaaltar põletail neli kallist ilmselt tunnetega New Yorgist saadet ja siis tema tahtis samuti mängisime ühte seda ka, et Anovel osa lugu ja temaga, kas ta on siis New Yorgis elanud, tõmbas sellega, et anname loosaga nagu paralleeli, sest ta nagu, mis ta siis oli paguluses seal pärast pikka aega sega Anu lausa ja siis ta siis saavutas nagu sellise, kui ta ennem oli Brasiilias juba väga tuntud armastatud mõju nii-öelda mitte siis jah, ainult muusikale, vaid ka nii-öelda poeedi sisu sõnumina. Et siis seal New Yorgist ta sai siis oma nii-öelda maailma tuntuse, midagi jõudis ka seal inimestele hästi lähedale südamesse, et sul on nagu põnev kuulda minu jaoks uus teema. Aga ma ei tea, kui me nüüd proovime veel seda inimsöömist siin lahata, et kui me võtaks nüüd noh, okei, me oleme natukene katsunud ka seda, aga mis me võiksime võtta sellise esimese esimese nii-öelda tüki või blokina, et mida, need, mida seal Brasiilias, millist kultuuri nad siis nii-öelda oma läbi oma kultuurilise seedekulgla lasevad. Noh, alustada tuleb ju sellest, et kes on brasiillane, et ongi juba rahvusena algusest peale üks segu, mina olen küll kindlal veendumusel, et kõik rahvused on segu isegi kui siin ma ei tea, meil Eestis on gruppe, kes kindlalt üritavad, üritavad selle juurde jääda, et on mingid iidsed puhtad vanad eestlased. Aga noh, tegelikult see asi on alati keerulisem ja segasem. Aga noh, Brasiilia puhul on kohe päris selge, et ühtegi Niukest, noh nagu vanad eestlased, terminit vanad, brasiillased on jube raske ette kujutada, sest noh, kes seal siis vanasti olid, algul olid indiaanlased, eks tänases Brasiilias ütleb rahvaloendus puhtalt kõndiaani esindajaid 0,4 protsenti rahvastikust. Just lisaks veel siis ekse sekssegusid. Aga siiski, et seda on nagunii vähe alles jäänud siis teine põhielement siis, kellest brasiillane nagu moodustus üldse algselt, kes hakkas küll selles midagi kedagi teist, Vakse portugallane, portugali kolonisaatorite siis alates 16.-st sajandist sinna läksid hakkasid selliseid samu indiaanlasi tegelikult ikkagi tapma orjastama peamiselt sealse sealt see number vähenema hakkas. Ja kuna ideaalsest ikkagi väga head orja ei saanud Talle väidetavalt see põllutöö- ja metsa raadamine kõik väga istuma, pigem pagesid metsa ära ja olid nõrgukesed siis hakatakse sisse tooma neid Aafrikast, neeger, orju ja need orjanduse lood ja numbrid on ka noh, jõua sinna taevani süveneda, aga aga see on täiesti pöörane, et kui me nagu oleme kuulnud neid Uri endistest orjadest ja üldsusest orjandus aegadest tuurist peamiselt USA igasugu lugudega näidete baasil, siis tegelikult need numbrid seal Brasiilias laiemalt Kariibi ääres olid kõik nagu kordi ja kordi suuremad. Ütleme tänasest Brasiilia kultuuris, kui me neid jupikaupa nüüd läheme, siis afro mõju on kõikjal igas aspektis tegelikult hästi tugev ja sellest on alles nüüd hakatud nagu rohkem rääkima ja ausse tõstma. Aga noh, ütleme siis, et see kolm algelementi, et sellised natuke saanud ka selliseks Brasiilia oma müüdiks. Et see on nagu noh, tõsi ka mingil määral, aga see seda natuke isegi kurjasti ära kasutatud, et näiteks kui 20-l sajandil on siin olnud vahepeal ka diktatuur. Sis diktaatoritele meeldis väga võtta seda selgeks lipukirjaks, et meil ongi niimoodi kolmest algallikast sündinud kultuur lausa ütleme siis nagu kolm rassi ta niimoodi segunenud, mis tähendab, et me olemegi kõige demokraatlikum ja vähem Ilmarassessid Grassismita, kultuur maailmas. Ja noh, selle taha andis nagu pugeda ja peita siis nagu reaalselt toimivad rassismi, mis, mis nagu igal pool mujal ka ega ikkagi nagu toimib, onju. Aga noh, eks ma nendest jupikestest võib-olla neist kolmest põhilisest ikkagi mööda ei saa, et võime võib-olla nendest alustada. Et kes, kes seal keda sõi, noh seal on üks pikantne detail veel, et sellest söömise sõnast rääkida. Komeer. Portugalikeelne sõna Brasiilia slängis tähendab tähendab nagu lisaks söömisele veel veel midagi seksuaalset tegevust. Et kui need, kes, kes keda sööb ja, ja see, see nagu on päris sisuline paralleel ka sest kui mõelda selle peale, kuidas need seal Brasiilia rahvus ikka nii kiiresti segunes, et needsamad portugali kolonisaatorid läksid hästi palju, siis hakati koos elama, pigem, just nii, Portugali mehed läksid sinna indiaani naistega saidi neid lapsi koos ja sealse suur segunemine alguse sai. Et noh, see alati nii ei ole ajaloos olnud, et kui USA poole vaatame, siis sinna mindi ka hästi palju on ju kolonisaatorite, aga kuna seal läksid rohkem sellised peredega peredega mind hästi palju ja lisaks oli ka selliseid usulisi gruppe palju kuritaanid, mingit kreekrid tollal sinna mindi nagu uude maailma looma mingisuguseid oma ideaale püüdma, pütil ellu viia, mida kuidagi kodus ei leidnud seda kohta või seal oli palju, seda hoidis need nagu hästi eraldi. Veel veel alguses esimesed sajandid aga ka Portugali puhul oli see, et Portugal oli kõik igale poole maailmas juba nii palju neid peresid saatnud. Nad olid nagu seal 16. sajandil nii olulised Ta kolonisaatorid, eks ju, maailmas samas riik oli ju väike nagu ta tänaseni kannid rahvast veel nii palju, et siis, kui see brasiilia siis nii-öelda avastati, sinna taheti neid noh, oma oma mehest siis kohale saata siis alles jäänud olidki sellised probleemsemad, keebid sellised seiklejad ja osad ka mingid vangid, isegi siis saadeti sinna kriminaalse taustaga, mida Austraalia ajaloos on vist mingeid paralleele. Et see nagu mängis, mängis seal nagu ka kaasa, segunemine toimub sellevõrra kergemini kiiremini ja teaduslikul tasemel, õnneks öeldud DNA uuringute järgi. Brasiilia rahvus ongi kõige segunenum rahvus rahvusmaakeral. Et tõesti, kui vaadata mingisuguses seal, ma ei tea, kõik suvalises suurlinnas ringi, et noh, siis ongi kõik nagu nahatoonid, variatsioonid on igal pool esindatud. Mis muudab nad ka minu arust hästi atraktiivseks sellest. Ja seda ka eestlaste kohta räägitakse, et inimesed ilusad on sellepärast et palju segu palju mõjutusi ja kui sa mainisid seda nii-öelda põliseestlast, no siis ongi näiteks endast ma võin öelda, et mul on täpselt 50 protsenti venelane 25 protsenti baltisakslane ja ülejäänud siis veel natukene noh, aga noh, selles mõttes ma olen sinuga nõus, et me ei saa absoluutselt, et me ei saa nagu rääkida mingisugusest noh, antropoloogid ütlevad, kultuuriline konstruktsioon. Ja, ja siit siis ongi tegelikult tore nagu jõuda võib olla selleni, et mismoodi see brasiillane siis konstrueerib ta tegelikult mitte lihtsalt ei oma siis mõjutusi siit ja sealt või nendest kolmest sambast indiaanlased, Aafrika, Aafrika juured ja siis portugallased, et tegelikult aju loob seda enda uut ja seda hinda identiteeti siis läbi selle selle tarbin läbi selle tarbimise, mida me siis nimetame selleks söömiseks, eks ole, et äkki on mingeid küsimusi, mõtteid, rahva seas? Muidugi see küsimuse paralleelide küsimus ka, et et kui sa täpsustaksid, kes kasutab antropofaagia terminit, et siis mul tekib küsimus, et kas seda on püütud ka Eli seltskondade poolt rünnata, et selles suhtes, kui hüpata väga kaugele paralleeli Eesti poole, et siis ju meie kasutame sõnu integreerima, eks ole, assimileeriv aga ei ole hea sõna laenama, aga need vist tiirlevad selsamal mänguväljal, kuis antropofaagjasena, et kas seda terminit püütud ka eri ajastutel kuidagi erihuvide tõttu muuta. Jah, see on üks huvitav ajalugu, et miks me seda Brasiilia puhul sellest räägime, ongi üks põhjus, üks põhjus on see eriti suur segadus, et see ongi nagu loogiline. Et Brasiilia puhul niisugune kontseptsioon tuua selgituseks, aga teine on ka sellepärast, et lihtsalt seal oli, leidus üks selline mees üks Brasiilia modernistlik kirjanik, selline Brasiilia modernismi, nagu see on fun teel rii Belgiasse tuli kõige kreisimate mõtetega alati välja kirjutas paar sellist tüli avangard romaaniga ja siis tuli välja kahekümnendatel sellise tekstiga kontropofaagiline manistest enne sõda sellest terminist niimoodi väga ei kasutatud. Missis algab umbes, tõlkisin sellega eesti keelde 2000 kaheksaist Vikerkaares. Netist leiab ka viite, see saab nüüd eesti keelt lugeda mõnevõrra selgitusi ka juurde mis algab umbes midagi sellist, et ainult antropofaagi ühendab meid sotsiaalselt, majanduslikult, kultuuriliselt ja siis pea teises-kolmandas lõigus tuleb selline lause inglise keeles originaalis k, et trupi ornatupi vissi question. Ja see on siis kohe näidet, eks seda viitab Hamletile Tübjornatubi, aga zürii asemel tupi, eks ju, mis on külalised sarnane gruppi siis tupi, koera, nii hõim on siis üks põhilisi Brasiil praeguse Brasiilia aladel tegutsevaid hõime, kelle puhul räägitakse sellest tantsu faagest kõige rohkem. Et mis ta siis siin selles reas juba tegi, ta nagu omandas, sõi ära, siis Shakespeari lasi selle endast läbi, asendus seal asendus koheselt kõlaliselt sarnane tüvi tupiga. Ja, ja noh, seal tuleb nagu väga palju uusi uusi uusi variante, kuidas sellest edasi minna, sest noh, tegelikult ta asetas selle Brasiilia modernismi konteksti, kus see põhiline arutelu oligi see, et noh, ikka traditsioonid, võimud Errnsuseks sel ajal suurlinnad kasvasid pöörase kiiruga São Paulo laienes nii et levi Strauss on seda kirjeldanud nii et leppisin mingi kohtumise kokku järgmiseks nädalaks, onju, aga juba oli kuhugi linna taha mingisse metsa ka minna, ma ei tea, antropoloogid ja sinna oli puus linnaosa nädala aja pärast. Pöörane kiirus, kuidas ühiskond arenes siis, kas loodus või linn ja siis meie juured ja need tupindiaalsed, mida me neilt saaksime õppida ja üle võtta ja kuidas seda identiteeti hoida puhtana kõik sellisel ümber nagu hästi aktuaalne ja siis tuleb üks mees, kes ütlebki, nii, võtame nüüd nendelt meie Indiaani esiisadelt, kes olid täiesti tema jaoks ka täiesti konstrueeritud, ta ei teadnud, noh, ta oli linnapoiss, rikaste kohviistanduseomanike poeg. Ta ei teadnud sellest Amazonasest indiaanlastest tegelikult suurt midagi rohkem kui, kui meie siit kaugelt mingit filmi vaadates natuke fantaseerin. Ja nüüd tänapäeva nagu parimad antropoloogid on öelnud, et tal jube hea intuitsioon tegelikult jube hästi pihta, et Santropofaagi, mida see tegelikult tähendab selles manifestis ta siis noh, paneb hullu ja teeb palju nalja ja seoseid ja annab nagu nuputada, alguses paneb nagu kukalt kratsima, see tekst aga tegelikult esitab nagu üsna geniaalse nagu ettepaneku teeb, et võtamegi selle enda nagu selleks kultuuriliseks idenditeediks. Et noh, kõik kultuurid peavad alati kuidagi suhestuma selle mingi teisega ja enamikel juhtudel siis ka mingi tugevamaga, kes tahab domineerida ja noh, selge see, et Ladina-Ameerika jaoks on see alati olnud Euroopa üldiselt jah, 20 sajandi jooksul ikkagi USA võttis selle rolli võib-olla üle ja et kõik peavad ikkagi mingil määral otsustama, et noh, mis me siis sellega peale hakkame. Ja noh, ongi rikkad integratsiooni assimilatsioonina ja kõik on natukene nagu seal paralleelselt variandid, aga jah. Mulle tundus ülisümpaatne just sajantroportuaal pakkumine oma sellises esialgses nagu hulluses, et keegi julgeb midagi nii negatiivse märgiga võtta ja pakkuda, keerata nagu justkui positiivseks. Ja ja, ja noh, ka üldisemas optimismi sealt just see avatus, et võtame kõik sisse ja me ei ole nagu mingid nii kehvad me Semid nagu kuidagi hävitaks, vaid vastupidi see teeb meid tugevamaks ja siis see idee natuke seda nagu arutati tollal, aga ütleme, kõik muutus sellise 20.-te lõpus ja siis tuli see börsikrahh USA-s, see mõjus ka Brasiiliale, majandus kukkus kokku, seosolton, traat, ise autor tema vaesestustestama, vanemate istandus kukkus kokku, ühesõnaga kogu see asi jäi soiku täiesti ja alles noh, nagu modernistlikke asjadega tihti juhtub, et noh, nagu on omas ajas, nad kaovad, kaotavad tähenduse ja keegi korjab pärast üles, ütleme, tema ideega läks siis nii, et 50.-te lõpus tekkis Brasiilias uus uusalangertistlik liikumine. Kompletistlik luule, sellises luuletajad, kes hästi palju pöörasid tähelepanuga luuletuste välisele kujule. Tuletised moodustasid selliseid pildikesi visuaalil tähtis lisatasandit tähendustes, nemad võtsid siis oma ideoloogias sellesama asja aluseks, Nad võtsid teistest liikumistest ja ja, ja siis järgmine oligi siis sedasama trupikalism, keda me täna siis muusikakujul kuulame. Popmuusikud avastasid osaldundrade ideed, katanovilosson nagu oma lõputute intervjuudest, kuna ta on tõeline superstaar maailmas ikkagi ta on, kui palju seda maininud, et kuidas need Oswaldi oleks riideid siis? Neil olulised olid ja kuidas nad reaalselt sõdasid nii, nii sõnades kui igasuguses muusikastiilide miksimist nagu ära kasutasid seal igasugu lisateemasid, et näiteks noh, mingi elektrikitarri kasutamine, mingi asi, mis tundub täiesti absurdne tänapäeval, et mis sellega siis nüüd on, lihtsalt üks pill, aga vot Brasiilias mingi hetk öeldi, et see on väga ebapatriootlik kasutada elektrikitarrist USAst tulnud on ju USA mõju ja meil on siis rikas kultuuririkas muusika tõesti, brasiillase tohutute nüüd pille, mis me mida me oleme neilt üle võtnud ainult, onju. Ungariga tuua just. Sära ei seedinud. Vot, aga ei, vot see tuligi kelleltki väljas. Ja, ja antroop, mõned tropikalistid, siis ütlesid tantsud Bofaag eeskuju, vastupidi, et me seedimisele ärge muretsege, nemad võtsid klasitsele sisse just. Ladina-Ameerika, või noh, üldse reisimise kontekstis on nagu alati ma olen mitu korda öeldud ka, et noh, muusika ja Peruus on ju, kus, kus, kus on minu sees nii-öelda elukestev suhe, et ei pea kõik mängima paaniflööti ja kondor paasata võib küll mängida, elektrikitarri võib kuulata, mingit muud meie siin ka ei tantsi, ainult kaerajaani ja ei, ei mängi torupilli. Et, et see on selles mõttes ka selles kontekstis see nii-öelda söömine otsas, sööd midagi, Mikita Raul või teed nagu enda omaks, et see on nagunii nii mitmel tasandil huvitav aga muusika juures me nüüd oleme sujuvalt peakski nüüd järgmise loo käima panema seal šilbertaschill ja Batma, kumba. Ja see on ka üks vägev lugu, võib-olla räägime pärast, kuulame ära ja räägime pärast rohkem Silberto kohtaliselt öelda, talises katano, nagu lähim sõber kaasvõitleja on siiamaani, annavad veel kahekesi, mingid nostalgiatuuridel käivad aeg-ajalt. Ma kujutan ette, et nüüd ongi see 50 aastat ropikalismi algusest kindlasti neil on jälle just eelmine üle-eelmine suvi oli ju Euroopas isegi väike tuur väga veel vitaalsed vanahärrad, aga Bertoschill oli siis see, kes noh, hästi palju tegi ära selle afromuusika ja igas mõttes afro kultuuri tähtsuse meenutamiseks Meie juures. Ja tal õnnestus need kümmekond aastat tagasi teha seda kultuuriministri rollis mõnda aega ta oli luula valitsuse kultuuriminister. Kui nüüd, kui nüüd kellelgi oli mahti kuulata neid sõnu vot see tähendaks vastukaaluks eriti minimalistlik Lugusõnade poolest, eks, aga huvitav küll, et kannab sama ideoloogiat, aga kui ka Tauno pani seal nagu meeletult kihistusi ja märksõnu pildus, eks ju. Et põhimõtteliselt kirjapildis lugu näeb siis välja selline nagu üks suur täidetud koha täht ütlema ministriks, suur ka. Et hakkame Batma, kumba Batma, kumb Batman, Kuubat nagu lüheneb järjest sõna ja siis läheb pikemaks tagasi ja see ongi nagu kõik jääd vahele, eksju. Ja siis on nagu natuke võti seal nuputamistes, mis ta nüüd sellega öelda tahab, et mis nagu see pat nagu, et ei ole portugali keeles sellist sõna oma kumba, nagu noh, nagu on, aga kaks kahtlane segane sõna kumba, nagu tähistab musta maagiat, ütleme põhimõtteliselt Ta ei ole ykski, ta ei ole nagu õige, religioon ei ole nahaalne, umbandadegandombleedamis on kõik sellised sünkratistlikud Aafrikast tulnud erinevad asjad, mida aetakse seal. Töö puhul saavad, vist on kariibi puudu ja altari jaagu ball. Just nõnda nagu analoogid Brasiilias, aga ma kummaline nägu, geneeriline sõna tähendab selline, mis ei ole just eriti asjatundlik sõna, vaid see vastupidi nagu mingit posiminemisti keeles oleks mingi sihuke nagu jama, et kõik, mis noh, pigem siis Aafrika mõjudega on tulnud ja keegi paneb mingi sõna peale halva silma peal kõik sellega minema, kumba. Ja, ja siis see patt sellel sellel sõnal on veel veidram taust, et kuuekümnendatel oligi Batman väga popp Brasiilias telesarja täna ja ja et nagu jah, nahkhiir ongi see pätt, et sama asi jälle, et paneme kokku mingisuguse, väga väljast tulnud asja ja siis meie afro juurtega sellise asja nagu sama kumba ja hästi palju powerit sees ja vaatame, mis sealt tuleb. Ühesõnaga seal annab lõputult. Ja ma ei teagi, kuidas edasi, võib-olla ikkagi võtmed, mõtlesime enne, et need elemendid, mis seal Brasiiliasse ja põhiliselt on, et kui neid pidi minna, et pas indiaani teema seal on sulle endale ka rohkem kukkuja. Et mis indiaanlane siis tänapäeval Brasiilias tähendab, et alustuseks ma ise ei ole selle teema nii, nii ekspert, aga et kui ma nüüd just paar nädalat tagasi Brasiiliast tulin, siis ma enam-vähem komistasin seal ühele üritusele riius kus oli just toimus nädal aega näidata, siis kyll mäed nagu indiaanlase roll Brasiilia kinos oli kokku võetud kõik sellised filmid, tehti ülevaade ja siis õhtul arutelu, kuhu ma siis jõudsin kusse üks juhtivamaid, Brasiilia antropoloog Eduardo, viiruste Castro huvitava mõtlemisega mees oligi kutsunud siis ka näiteks indiaanigrupi sellise noh, eestkõneleja ühe ühe neiu rääkima oma praegustest nagu oludeste muredest siis nende põhiteemaluse praegu tundus olevat, millest kõige rohkem seal räägitakse, on ikkagi see? T markatsioon on see siis on põhimõtteliselt ikkagi kui, nagu väga lihtsalt ümber õelases ikkagi veel ka 21. sajandil nipitatakse, kuidas maid kätte saada nende indiaanlaste käest, et justkui on nüüd nagu uuemad moed ja pandud mingid piirid paika, et noh, nüüd on siis siin on siis kaitsealune maa ja noh, Brasiilias on ikka selgelt ka veel neid gruppe, kes ei olegi üldse kontaktis veel olnud valge inimesega. Ja siis nendest piirkonna servadest siis võib-olla need, kes on juba kontaktis ja, ja selleks kaitseks on sellised süsteemid. Aga kuna ikkagi need brasiillased agroni kuus ehk siis võiks öelda teine põllumajandus äri, sellises kõrgemal ETK veel ikka midagi ikka midagi suuremat-hullemat värisenud, korporatiivsed jõud on ühesõnaga nii võimsad, et nad leiavad ikkagi igasugu viised pugeda jälle kaugemale ja rahaldada metsa ja panna sinna oma sojaviimisega. Need põhilised alad Brasiilia jaoks Peruu jaoks ka, aga, aga need, need alad, kus elavad need tüübid, kes veel lennukit vibuga sihivad, tasuvadki peamised ongi seal avarii ajal, mis on, tegelikult markeerib Sist Peruu jab Brasiilia piiri ja noh, tasub perifeerias Brasiilia võttes kohe kindlasti ja Peruu mõttes ka, aga, aga ometigi on seal liiga noh, päris suur huvi on igasugustel naftafirmadel ja kui tuleb juba naftafirma mingeid katsepuurimisi tegema, siis kohe noh, tulevad järgi ka puiduettevõtted ja nii et näiteks ütleme muide, mahagonipuu, mida inimestele meeldib oma purjejahtides panna ja nii et et see tuleb enamasti kõiki oma saunast enamasti igalt poolt juba maha raiutud ja nendest sügavamatest kohtades veel leitakse seda ja sisse nagu pestakse puhtaks, et näiteks seesama piirkond, see avarii Peruu poole pealt noh, ütleme sulle antakse mingisugusele naftafirmale seal luba kontseptsiooni lepinguga siis mingisuguses piirkonnas nagu töötada ühtlasi siis võid ka sealt nagu puid maha võtta ja siis ülla ülla järskus avastada oma mingilt väikselt lapilt mingisugune meeletu koguse mahagonipuud on ju seal tegelikult ebareaalne, aga lihtsalt läbi selle ühe tüki siis pestakse puhtaks see, mida tegelikult piraalitakse kuskilt mujalt ja need jõud on nagu suured ja siis on, ütleme seal narkotraphicantajat, kes teevad oma lennuvälju sinna neid või noh, lennuväljal metsast puhastatud rada, et see nüüd okeimas pinnin natuke kaugemale Peruusse, mitte päris sinna Brasiilia piirialasse. Aga eelmisel aastal hävitati ära 110 illegaalset lennuki maandumisrada Peruu metsades, millest tänaseks on siis juba 40 nagu tagasi tehtud, et, et mastaabi lihtsalt, miks ma räägin ilmselt selleks, et tegelikult need mastaabid on ikkagi nii meeletud, selle Amazonas enda ju ka ikkagi aitas üldse vallutada, alguses tulid kolonisaatorid Brasiiliasse Peruusse, siis nad seda Amazonase seal oli, noh, sõideti liiga pika ajalootundi pidama, alguses sõideti vaata läbi ja siis oli 200 aastat rahu ja vaikust sihuksed, mitte keegi ei tulnud sinna nagu vaatama, mis seal toimus, sinna ei julgenud ja sinna ei saanud ka, sest see teenus, loodus ei võimalda mingit tee-ehitusi, mingeid selliseid asju. Ja, ja siis tegelikult selle Brasiilia ka ma olen lugenud, et selle Amazonase ütleme, laias laastus Anastamise ikkagi võimaldas siis kui tekkis õhutransport, sest see võimaldas siis kuskile kaugele ikka ka ikkagi. Ja see on isegi nagu vist hilisem lugu või millal sa transama soonika tehti? See oli 60 Ikkagi jah, et Brasiilias ka tihti niuksed megaprojektid kippunud olema, siis kui valitsus selline väga fokusseeritud, ehk diktatuurilaadset, et nii ka Brasiilias, et siis on sellest ka nagu tõesti alastamise loost on tehtud nagu võimsaid võimsaid dokumentaale pärast ja noh, see ka hästi nukker, et kuidas. Ma isegi mõtlesin, et, et see nagu isegi seal kahekümnendatel kolmekümnendatel ja niimoodi, kui hakati sinna metsa lendama ja see võimaldas siis nagu varustust viia ja siis see võimaldas sealt nagu laiali minna ja mingi koht, mis järsku ennem oli perifeeria muutus tänu lennutranspordile siis täiesti nagu selliseks. Et siis nagu õhutee on ka samamoodi tee nagu hästi oluline, nii nagu sa Tansamosoonikaga sellega mul tuli ka meelde, et just alles hiljuti ühendati ära siis Peruusse viimane mis, mis siis viib siis Brasiiliast peamiselt soja ja muud selliseid asju siis läbi Amazonase, Peruu, Vaikse ookeani rannikule, kus see läheb Aasiasse. Et, et põhimõtteliselt siis, mis on ka täna Amazonase vihmametsa peamine mahavõtmispõhjus Ja, ja kõik need, just see, et kõik need võitlused on siin ja praegu ja täna ja ilmselt ka veel homme veel hästi aktuaalsed, et sellega kuidagi natuke tundub, nagu üllatav on, et siin siin elades tundub, et aga võitlused on lugupeetud ja meil on juba kõigil hirmus piinlik, et mis kunagi ammu indiaanlastega tehti ja nii aga tehakse muudkui edasi. Ja noh, näiteks mingi väiksema taseme lugu mäletan lehest lugesin just seal kohapeal olles, mis kuu tagasi piirkonda täpselt ei mäleta, kus ka, et mingi maantee hiljuti rajatud kohalikud Sis grupid peamiselt indiaanigrupid sulgesid maantee öösiti tulid mingisuguse kokkuleppe saavutanud. Seda võib teha selleks, et ikkagi nad saaksid ka jahti pidada, et loomad saaksid rahulikult liikuda sel ajal, sest nagu see liiklus peletas nad kaugele, siis loomulikult korporatsioonid olid väga-väga hädasi väga vihased, sellepärast et et noh, et mingisugune auto liikus, pandi kinni. Aga siis ma äkki küsingi nagu selle tänapäeva kohta ka. Et seal on hiljuti toimus jõuline võimuvahetus president Dilmarousseff demokraatlikult valitud meie mõistes siiski võeti nii-öelda jõuga maha, et mis on sinu, mingeid subjektiivne, kas või subjektiivne. Ja ometi seisukoht, et, et kuidas, kuhu, kuhu suunda see riik praegu nagu selle selle koha pealt läheb? Pikad, keerulised lood jälle jah, aga põhimõtteliselt ikkagi suures plaanis praegu, kui rääkida nüüd jah, poliitikasse hüpata Brasiilias poliitiline ladvik on üdini korrumpeerunud nagu kõigile nüüd täiesti selge. Ja ütleme seal õnneks. Meie mõistes ikkagi veel hästi polariseerunud, vasak ja parem, et noh, suurem osa rahvast on ikkagi nagu kass on vasakpoolsed veel nagu parempoolsete tootjate parteide kabelis. Nonii selgelt vasakule, paremale, nüüd on nagu umbes kõik aru saanud, suurem osa nagu ka valijaskonnas kõigil tasemetel on aru saanud, et korruptsioon on hästi läbi mõlemal pool. Ja nüüd on kuidagi see kohtusüsteem jõudnud nagu sellisesse tugevusastmesse, et nüüd on hakatud maha võtma nii vasakult kui paremalt kõige kõrgemate juhtideni. See on noh, kõik, kes on osalenud ikka mingites karmides skeemides ja need summad, mida seal vasakule paremale on toimetatud, noh puhtalt enda huvides, ravimite, korporatsioonide, need on meie mõistes täiesti röögatu. Nad on noh, niipalju null on seal taga, et enam ei saagi lõpuks hästi aru. Et see on hämmastav. Ja nüüd on siis selline nagu tegelikult on nagu täielik k oos ikkagi ei ole kaugel enam. Sest noh, mingi hetk öeldi, et hinnanguliselt parlamendist ligi 70 protsenti parlamendiliikmetest on juba kas kohtu all ootavad oma seda kohtugeissi või noh, tuleb lähimal ajal see süüdistus kaks kolmandikku parlamendist, see tähendab, et ühtpidi nagu inimesed on rahul, sest seda nagu viimasel ajal hästi palju meeleavalduse pesiililt kahekesi olnud väga sihukesed massilisi, seda inimesed nõuavad korruptandid maha ja tahame mingit uut jõudu. Aga jama natuke sellest mingit uut jõudu kuskilt ei ole veel nagu paistnud paistmas midagi tugevat natuke nagu ollakse mures, et mis siis nüüd nagu edasi saab. See on selles mõttes huvitav, et Peruus ka samamoodi seal hiljuti oligi üks Brasiilia firma oode Bryant, kes jäi vahele suurte suurte skeemidega, maksis kolossaalsed summad ja noh, meil siin pole midagi vastu panna, aga selles mõttes, et noh, meil siin ongi natuke tõmban poliitikat sisse, koridoris ukse peal on Reformierakond teise ukse taga, IRL ja, ja valimised on tulemas ja, ja Peruusse. No põhimõtteliselt on nagu minu sõber Kristjan ütles, et vaata, et need Eesti poliitikud, et nemad ei peaks seal Peruus nagu päevagi vastu, sest need reeglid või need reeglite puudumine, mida seal kasutatakse, et põhimõtteliselt noh, ütleme nii, et sa tuled mingile konverentsile kuskile hotelli, aga sul päriselt saadetakse kohe paljas prostituut koos fotograafiga ukse taha ja koputatakse uksele ukse lahti teed, ongi surnud juba kampaania läbi, põhimõtteliselt nii madalale veel siin veel keegi ei ole lasknud. Aga. Jah, kõrvalt vaadates tundub see üsna hullumeelne mängija, aga no mis praegu nagu kurblooline, et igatahes asepresident, kes selle asja nagu niimoodi korraldased võimule saada. Seal on selline poliitiline süsteem ka, et asepresident ei pruugi olla samast erakonnast, pigem nad on alati kui koalitsioon. Ja siis asepresident on teisest ja nad ei olnud üldse mitte väga lähedased tegelikult. Ja, ja noh, see siis, eks nad tegid koostööd kuni kuni selle hetkeni aga, aga siis nagu mingi vandenõu värk selja taga ja siis nüüd see praegune president teemer, ta ei paista sugugi mitte puhtama teda nagu ähvardavad järjekord seal need lood, et natuke selline doominokividel laskumise aeg ja noh, ega ükski riik, rahvas sellist asja nagu ju noh, kokkuvõttes ikkagi nagu nad kannatavad. Sest poliitika, äkilised muutused esimeste nädalate jooksul, kui see uus president oli võimul, otsustas lihtsalt sulgeda näiteks kultuuriministeeriumi siis ta ei saanud üldse aru nagu milleks seda vaja, endale tundus see lihtsalt eelarve real mingisugune suur miinus, siis tulid kõik kultuuriinimesed, noh, barrikaadidele reaalsedasama kahetanovilossardamisin, algul kuulasime, ta oli üks neist, kes läks, noored okupeerisid jälle mingisugused ruumid, valitsusasutused, siis tulid tõesti superstaarid laulsid, pidasid kõnesid. Peaaegu nädal aega, nad said aru, et see oli halb mõte. Teine kultuuriministeeriumile, noh, ühesõnaga sellised tõmblused tõesti sellised hästi lihtsad ja naiivsed. Ja kõige taustal muidugi majanduskriis, mis ju Brasiiliat räsib tänini üsna üsna tugevalt siis ikkagi nüüd olümpiamängude ja enne seda siis maailmameistrivõistlused jalgpallis nende üle üleelamine finantsiliselt tänini on, on ikkagi tagantjärgi raske, sest noh, Brasiilia stiil on ka ikkagi see, et pidu ikkagi on kohal, siis teeme selle ikkagi täiega ära. Tulgu need fondid siis nagu seal hetkel kus tahes ja pärast sotsiaalne pool suur ja nii edasi võib-olla mõnevõrra peavad kehvemini hakkama saama. Selles mõttes on praegu raske rasked ajad ja inimesed on natuke sellised nagu segaduses, et kui nad varem nagu rääkisin ühe või teisega veidigi poliitilisemaks jutt läheb sotsiaalsemaks üsna ruttu saab aru, et kas inimene on pigem nagu vasaku või parema toetajaks ja ja noh, nüüd ma nagu rääkisin inimestega ja nad on juba natuke rohkem sellised nagu mõnes mõttes isegi kokku tulnud ja kõik nagu ühiselt mõtlevad, et huvitav küll, et põnev aeg nendega, et mis siis nüüd ikkagi edasi ja nagu selline mure. Ikkagi tuleviku pärast. Meil surub aeg hullult tähele, et peaaegu pooltest asjadest, millest tuleb lahti rääkida, tegelikult ei jõua tal tavaline värk, järgmine kord jälle. Aga mul on nagu praktiline küsimus selle sama poliitikaga seoses majanduskriisiga, et vahepeal, kui neil läks majanduslikult hästi-hästi, on ju siis nagu ütleme, reisimise poole pealt, et hinnad läksid nagu päris üles hotellid, bussid, mingeid lennukeid, midagi sellist, et räägiti küll, et oi, Brasiilia praegu juba kallist muide, hamburgerite Jakse tänaval osta, aga et kuidas see nagu praegusel noh, okei, et Ladina-Ameerika nagu üldiselt ka ei ole enam ammu mingisugune. Kuues maailm, kus, kus kõik peaks olema tasuta meile sihuke kolonialistlik suhtumine, aga mõtlen lihtsalt, et kuidas seal praegu nagu selle kohaga Ega see Brasiilia hirmus odav pole kunagi olnud, eriti võrreldes Ameerika konteksti pannes ja ta natuke kallimaks läinud küll võrreldes minu viimaste käikudega, aga nagu kõiges nagu iga iga küsimus Brasiilia kohta küsida saaks tegelikult vastutus sama moodi, et noh, oleneb, kuhu sa lähed, brasiillane nii meeletuid kontraste täis, nagu me täna oleme rääkinud mitmes mõttes ja isegi selle hinnataseme osas, et suurlinnad on üks teema ja suurlinnade sees on meeletud erinevused, tegelikult ka noh, ütleme see turvateema, millest me täna ei jõua ka sügavalt põhjalikult minna, aga seal on meeletud erinevused. Et tundub, et ja, ja mitte nii, et see on nagu paigas, nüüd nii on, et riiudes on Iron üks hirmus ohtlik linn ja siis mingid teised ei ole, aga muutuvad seal on nagu erinevad kohalik juhtimine, Loeb näiteks portrolleegre näide, kus ma seekord veidi pikemalt varem ei olnud käinud. Üks kurb näide sellest, et oli nagu täiesti juhtiv linn mitmes mõttes maailmatasemel seal loodiks kaasav eelarve, kuhu, kus me praegu oleme, Kuressaare on, on nüüd jõudsalt jõudnud ka mitmed Eesti linnad. Seal oli maailma sotsiaalfoorum, algatati, see oleks väga niuke esinduslik asi ja, ja Mul on niisugune kihvt hästi juhitud linn, kus inimesed elavad natuke nagu kuidagi nagu paremini, võib-olla kui mujal Ladina-Ameerikas mitmes mõttes ja praegu kehv kohalik juhtimine, vajalik poliitika. On kuidagi tuksis, pluss üldine majanduskriisi taust, paari viimase aasta aga langenud täiesti nii, et nagu tänavad on täis kodutuid inimesi, kes magavad kõnniteel noored, kes käisid kõikjal igal pool jala varem, noh, nüüd on kindel takso, sest sest noh, rööve on juba nii palju, sest inimesed on nii meeleheitel, et hämmastav, nagu vaadata, kuidas olid nagu paari aastaga minna tegelikult üks kohta olla natuke nagu mingit USA USA paralleelid võib-olla paremaks läinud. Ja kindlasti tundub Sao Paulos räägiti jube hästi, aga see võib olla ka selline, et sedasorti Jutat nagu meil ka vahel Tallinna kohta tundub, et oh, seal on tohutud pudrumäed ja siis kohale minnes võib-olla ei ole kõigi jaoks on ju. Et ma kuulsin, kui neid lugusid Bridios veider, imelik öelda. Me oleme seal elanud paar kuud kunagi 10 aastat tagasi. Nüüd, kui taksojuhi juttu uskuda, siis tema ütles, et meil on turvateemaga nagu kõik on kontrolli all, et röövid on kontrollitud, tööinimeste rünnata. Taksojuht teadis muidugi ka öelda, et ära üüberiga sõida, sest röövel ei pruugi teada, tüüp on ka nagu taksojuhi tüüpi, nagu tööinimene arvab, et seen eraauto, nii et sa seal ei ole seif, aga takso puhul on nagu selline kukule. Et see nagu turvalisus Rio de Janeiro moodi, aga et noh, mingi süsteem on vähemalt, eks enda tunde järgi nagu raske raske öelda, et kas need on läinud paremaks halvemaks. Igal juhul selle ma usun, et selle nii-öelda kaine talupoja mõistusega võttes saab, saab seal kindlasti nagu reisida, et ilma. Ja kindlasti nagu igal pool üldine soovitus kohalikega rääkida ja kuulata neid noh, just nagu viimaseid päris päris uudiseid, päris soovitused, kuhu kuhu poole hoida ja mida teha, kuhu minna, siis leiab alati selle toreda turvalises keskkonnas ka üles. Kui on veel mingeid mõtteid, aeg surub peale, aga ma tahtsin küsida, et kas te rääkisite nagu Noor-Eesti pigem nagu Valdur Mikita. Pigem ataksist. Pigem võtaks siis teise teise variandi jah. Et mees, kes nagu paneb hullu tihtipeale ja siis tabab midagi midagi ikka nii naelapea pihta ära ka, et nii teaduslikult lähenedes on võimalik siit ja sealt kinni võtta. Aga, aga samas midagi seal on. Kas sul on endal äkki mõni teema veel, millest me kindlasti peame rääkima? Oi, neid on veel kümneid, aga no võib-olla lihtsalt seda markeerida, millest täna pikemalt ei jõua, et kui me ütlesime, et nad kolm algel element, eks ju. Et noh, need kõik kolm on tänaseks võtnud igasugu uusi suundi ja mõõtmeid, ütleme eurooplaste puhul eriti neid uusi immigratsioonilaineid on seal olnud nagu väga erineva 19. sajandi lõpul ja sajandi alguses eestlased isegi eestlasel läks sinna paar paar 1000 kolmekümnendatel. Ja nüüd on isegi natuke uuritud nüüd viimasel ajal ja, ja nüüd siis ka praegu, et ütleme, et hetkel on ka Brasiilias ka kriis, aga ütleme siin Brasiilia parematel aegadel kümmekond aastat tagasi ja niisiis oli ikkagi algas selge vool näiteks Hispaaniast, Portugalist, kus olid majanduskriisid, eks ju, et siin minnakse jälle nagu niipidi sinna ja siis igasugugrupid, rääkimata sellest, et noh, asiaatide, erinevate riikide immigrante on seal meeletud kogukonnad. Seal Paulos on siis näiteks selline linnaosa liberdaadži, mis ongi põhimõtteliselt väike Jaapan, seal on kõige rohkem jaapanlasi väljaspool Jaapanit väljaspool Tokyot, niimoodi vist öeldi, isegi Jaapaniga nagu võrrelda. Ja, ja noh, kõik see kirevus ja paljud liibanoni kogukonnad üsna üsna suured lõunapoolne Ukraina, Saksa ja nüüd on siis hakanud niipidi see asi liikumine toimuma. Brasiilia antropoloogid uurivad neist kogukondi, et need on need põnevad veidrad valu traditsioone nagu alal hoida, seal on mingid muidugi priisi kogukonnad, Preisimaad ei ole meil mis ajast räägivad mingit preisi keelt, toidud sealt muidugi kohandatud Troppist oludesse, aga mitmeid antropoloogi kohtasin täiesti juhuslikult sellel reisil, kes olid just pühendunud viimasel ajal kas mingite saksa ukraina piirnevate kogukondade uurimisele. Kus õpetatakse, kuidas naine peab laste kiriku ja Kinder kuiv Kirse ideaalist lähtuvat koduperenaistekoolid, mis kunagi olid nagu Saksamaal, selle eeskuju järgi on siis nagu loodud Brasiiliasse kuhugi troopilistes oludesse, kus siis nagu need kohalikud saksa kogukonnad oma pruute kasvatavad õiges vaimus elama. Ja et selles mõttes seal on seda põnevat nagu paljusust nagunii meeletult sealmaal, et aga annab, annab uurida. Kui ma ei taha liiga suurde vestlusse laskuda, vahest ma ikkagi noh, muidu malatik ütleme, et ma olen estonia Euroopa Norta, et muidu arvatakse, et see Eesti on mingi USA, USA osariik, on tõsi või midagi sellist ja, ja noh, ikka hea meelega seletan ja nii siis iga kord seda ei viitsi teha ja teinekord noh, ütleme keelt, ma oskan, et ma räägin aktsendivabalt, et ma võiksin nagu öelda, et ma olen Peruu, kas nad seda ka nagu ütleme, et püüame võib-olla jää uskuma? Mul on seda raske ja siis ma ütlen, et on selline koht, mille nimi on Possusso. Austria kogukond džunglis, mis on samamoodi mingi kolmekümnendad neljakümnendatel tekkinud, ilmselt seal on ka need tütarlaste ja perenaistekoolide värgid kogukond, terves lapašuuso, Aapo suusano selge, siis on umbes selge, miks sa sihuke klin, Khaled ja keelt räägid, et siis nagu rohkem keegi ei küsi, et umbes hoomis värk all või ei proovi sulle midagi müüa, et petan ära kassa lõpulooks Mele sooviksid panna. Toodame, niidan vajana. Selle võtamegi seal on lihtsalt nii tohutult hea lugu lõpulauseks siiski kui veel mahub, kuidagi tahtsin öelda mile ei, see jutt, rääkimata, et kus me nüüd siin sattusime, sa ütlesid ETK VL. Aga et kus, kus, kus me täna tänaseks oleme jõudnud, et kui seda nagu paljusust kirevust siin Saaremaa Kuressaare kontekstis nagu võtta, siis me oleme asutanud siin sellise maja nagu edukontor, ehk siis vana edu poe järgi testimisele ideegaavelli selline lipulaev. Ja siia oleme kutsunud siis nagu karvased-sulelised kokku, kes tahavad erinevat sorti tööd teha kõrvuti ja koos asju arutada ja siis võib-olla ka kui sellisest paljususest leida midagi, midagi suuremat, kui, kui üksi suudad välja mõelda. Mul on hea meel selle üle, et et Kuressaares on koht, kus tõmmatakse niite, Brasiiliasse, mina tulin siia otse Kuubalt, varsti lähen raadio stuudiosse, et et nii-öelda elu käib ja kõik on kõigega seotud. Aitäh sulle läheb hästi selle jutuajamise eest, aitäh, kallid külalised. Saade on reispass, Raadio on kaks värske vaba, vaadake meie Facebooki lehte. Me paneme paar pilti sinna, sellest, sellest hullult hullust ägedast koridorist. Ja järgmisel pühapäeval jälle.