Looduse teemal on eesti ja soome sugu rahvaste kunstis mitmetuhande aastased juured. Loodust ei saa kujut jällegi linde tüta. Ei kujutanud seda hääleta nahka Mart Saar lindude laulu luues. Vanasti usuti Linnumunades olevat elujõudu. Uskumus oli nii tugev, et muistendid teadsid kinnitada maailm ja taeva kehadki on munadestik. Sellest Kalevalaski jutt Linnude taevas pidi olema rändlindudele tee juhile. Linde peeti surnute hinged, eks siit mõned nimetusedki toonekurg toone kägu. Rändlindudest nähti ikka sidepidajaid elavate ja surnute maailmade vahel lendasid nad ju talveks ära, küllap siis teise maailma. Ja kui nad kevadeks sealt tagasi tulid, kardetigi neil. Ometi tugines enamasti just rändlindudele usk taassündi. Teise maaemaga suhtlemisvõimeid usuti olevat isegi kanadel ja kukkedel. Need pidid nägema surnute vaime, neid vahest minemagi peletama. Liiv lastel on aga olnud kena komme kevadhommikul linde äratada. Jaapanlased löönud ennevanasti enne kukke ja koitu mäeharjal trummi, et päikest unest äratada. Liivlased siirdusid ajal mereranda, kaasas lindude ohvriks, toitu liiva künkasse torgati haljas puu niinimetatud linnukuusk. Ja siis hakati laulma. Oma koolitsüklisse liivlaste pärandus on Veljo Tormis toonud ka lindude äratamise motiivi. Eesti- ja Liivimaalt kuulsime lindude laulu ja laululindudele Soomest puhion, maa kandist pärineb järgnev linnutants. Marty Bogela mängib seda kandel või meie keeli kandlel pillil, mille kohta Soome folklorist Erkki ala kõnni kinnitab, et seda on mängitud Läänemere ja Soome lahe kallastel elavate soome sugu rahvaste poolt. 2000 aastat. Linnulaulu on matkitud igasugu vilepillidele ja seda kõige erinevamad rahvaste juures. Täna kuuleme seda veel mitmel puhul. Leedulastel on keraamiline vilepill Molinukaid. Mõni Lucai sugulaseks nokkariin, mida kunagi valmistas ka Pärnu muusikaõpetaja Heinrich Meri ja andis oma õpilastele mängida. Ma olin ikka ei, ansamblimänguga, võib luua kujutluse metsatäiest laululindudest. Ehkki leedu keel on lähedane sanskriti keeleni, leiame taolisele linnuhäältemängule paralleeli siiski Hiinast. Seal maal on väike ja lihtne bambus vile titt suhu. Aga kui suure virdoostusega seda käsitel annab, näitab pillimees dženjukang. Rõõmsa tausta moodustavad sellele poogenpill Nanhu jällegi bambusest tehtud paaniflööt Cheng ja niinimetatud wood block. Loo nimi on 100 linnu siristamine. Veel üks Hiina linnu häälemäng. Ehkki pala nimi on sööniksi õu, on see ikkagi metslinnuhäälitsuste kujutamine. Võiks ütelda, et kujutamisviis ise on samasugune nagu hiina kunstnike piltidelgi. Kunstnik jälgib loodust, ent geimadki seda. Ta vormib oma muljeid vastavalt oma kujutlusele, arvestades sealjuures ka traditsiooniliseks kujunenud esteetilisi seaduspärasusi. Fööniksi õue esitab Howdayczuenn oboe sugulaspillil nimega sona. Sugulasi on sonaal hulganisti Jaapanis Hitši riiki, Koreas piiri, Põhja-Indias šahnaiiv Kaukasuse maades surna. Koreast kuuleme mängutsitri tüüpiku Mongo nimelisel pillil, mida on kutsutud ka mustakurekandeks. Uskumuste järgi olla esimene Kumungo tehtud 14 sajandi eest tegijaks kuninga ministreid suveõhtul, kui ta selle peal mängima hakkas, lennanud kaks musta tiivulist avatud aknast sisse ja kukkunud tantsima syydsee musta kurekandle niigi. Korealaste rahvaloomingus ja sealjuures kõikides kunstiliikides paistab silma eriline linnulembus. Linnud mõjutasid tundemaailma, kutsusid esile lüürilisi elamusi. Ent linnule, kui lendamisvõimelisele olevusele tahtsid sarnaneda šamaanidki lobesse langemisel, pidi nende teadvus, hing lendu tõusma. Kunagised eesti nõiad ehtinud end kulliküünte, nokkade ja sulgedega kull olnud pealegi mehe jõu sümbol. Korea kaugelt enam kui tuhandeaastastest traditsiooniliseks kujunenud mängupaladest on palju selliseid Ki mis on välja kasvanud šamaanide rituaalidest. Jaapani õukonnamuusika niinimetatud Gagaaku on küll 13 sajandit vana, ent väljaspool keisrikoja müüre hakati seda kuulma alles selle sajandi saabudes. Kaaku tõlkes kultiveeritud elegantne muusika ei ole ise Jaapani päritoluga, kuid seda kohandati jaapani maitsega. Pillid on selles jaapanlikud, ei puudu Dmitri tüüpicooto lautolaadne liiva on vilepillipaaniflööt aga oboe, laednechyczyriti, tsinki sugulane, hiina sonaal. Millal kuulsime linnulaulu Annukaga Ako muusikale pingelise kõla. See pingeseisund on üldse iseloomulik jaapani kunstil. Kuuleme praegu lahti tantsu, milles emiteeritakse linde, tantsu, nimeks paradiisilind. Muusika on India päritolupilt, mida ta selle kõlapildi järgi on raske ära tunda. Veel on iseloomulik Leetodiseeria trummi isaina kiireneb nagu ajatuse sümbol. Muusikas soleerival bambusflöödi Šaco Hadži väljendab elutunnetust, mis on Omarensen budismile. Insen näeb loodust pidevas muutumises, mida ükski jõud suunata ei saa tunnetada kõike tõeni jõuda võib vaid intuitsiooniga. Mõtlemine on ju intellektiga seotud tegevus ja toob endaga kaasa kahtlusi ning selle järgi kõhklusi. Kunstis on taotelnud intuitiivset taju haikudes seitsmeteistkümne silbiliste luuletustes, mis on vaid viideteks öeldut lugejapoolselt täiendavatele. Kujutlusmängudele Eestis haiku vorm vägagi armastatud. Enam kui 30 eesti luuletaja haikudest on koostatud kogumik kõik siin maailmas. Mängib 18.-st sajandist pärineva pala nimetusega kujutades kurgi, nende pesas. Algvariandis on autoni teada konkurossaava. Algul samurai, hiljem munk pala tahab väljendada kurepoja rõõmu, kui ta on juba võimeline pesast lahkuma. Ja tema Soojema kurbus sel puhul. Kuulates hommikumaist muusikat, liikusime kaugele ruumis. Nüüd tuleme õhtumaale tagasi. Kui me kaugele ajas 14. ja 15. sajandi piirimaile Sel ajal oli muusikalistest vormidest eriti läbi löönud Jere lei milles salmiosa on ikka refrääniga raamitud. Virelee oli olnud kat, rubade, uuride, Jethro, vääride lemmikvormiks. Üks virelete kirjutajaid kandis nime Borlee, ehkki arvatakse, et see nimi oli anagramm. Reboolist. Tripoli nimeline helilooja teenis 1409. aastal Aragoni õukonnas kuulemegi Borlee autori nimega vireleed matka Simmul pisikene ööbik. Sellest lehest on olemas nii instrumentaal kui ka vokaalvariante. Valime ühe viimastest esiteks Londoni varajase muusika konsortsium mis tegutses David Macro juhatusel. Ettekandega on aina rõhutatud muusika, ööbikuliku iseloom. Kontratenorit, see on õige kõrgete meeshäälte vana prantsusekeelses tekstis on palve ööbikule õrnuse järele, et kaoks kallimat poolt valmistatud südamevalu ja lõoke, kes ööbiku järgi hüüab. Aidaku temagi, et kallim ikka armastan saama hakkaks. Bariton aga palub metsad ööbikud, et see aitaks maailmast kaotada madalaid ja alatuid hingi. Jean-Philippe Ramo, kes elas 1683 kuni 1764 on loonud lavateoste kõrval arvukalt klavessiinimuusikat. Ramugio sellele graatsiliselt näpu väledus tihkavale pillile linnumuusikat loonud. Valime siit küll vähem kraadilise linnu-kala-portree. Haydni poolt me tervet kana sümfooniat pakkuma ei hakka, küll aga meenutame Gaabrieli retsitatiivi aariat, haignoratooriumist loomine. Võime tõesti ütelda, et meenutame, sest mitte nii väga ammu kõlas loomine meie kontserdisaalis. Sedakorda on solistiks Soome üks kõige väljapaistvamaid lauljaid, sopran taru valjaka, orelil tabani, Vasta aarias austargem fikisse, tugeval tiivul kontekstis juttu, kuidas linnud siia ilma said ja ega Haydni jätta võimalust kasutamata nii-öelda linnuliku muusikat teha. Ei läinud linnulaulust mööduga, Beethoven. Tal on Sautori tekstile kirjutatud laul vahtršlaag. Seda oleks kohale tõlkida. Põldpüü lööb lahuna, laulab saksa demokraatliku vabariigi esindustenor, peda flaier. Instituudi. Poola Teabe. Tallinnaski loorbereid lõiganud maailmamainega tenor Nicolai Eda laulab vabalt ligi 10. keeles. Kuulemegi, kuidas ta norra keeles laulab, Edward riigi laululuik vene keeles aga Nikolai Rimski korsakovi. Üha helisevam on lõokese laul. Ei puudu linnuteema džäss, muusikaski. Oli isegi muusik ja pealegi suur muusik kelle hüüdnimeks oli ööd son linde Charlie paake altsaksofonist, kes laskis end elul hukutada juba 30 nelja-aastases vanuses. 40.-te 50.-te aastate vahemail kujunes senine, peaaegu ainuvalitseva sving stiili kõrvale välja uus stiil, niinimetatud piibo mis lõhkus svingi rahuliku kvalt. Raatsuse tõid jazzmuusikasse enam rahu, Dust enam virtuoosse improvisatsioonides. Viibopi sündinud ilma Charlie paakerita trompetistidelt isegi lesbi ja majas teenisite juures olite vibrofonist chaks pianist Didi vousson ja trummar Mäks raud. Ühelt selle Oolstaars ehk läbinisti tähtede koosseisuga tehtud heliplaadilt. Händ, follow, modernne džäss, peodes moodsa džässi võtamegi, pala, mis hästi sobib tänase saate raamidesse. Pala nimeks on ornitoloogia altsaksofoni lon, Lindalias määr, talias Charlie Bach. Tuleme jälle kodule lähemale. Läti noorema põlve helilooja Peetris vask on kirjutanud oma vahest kõige poeetilisemalt just puhkpillikvartetile. Loo nimeks on muusika ära lendavat lindu. Peetelis vasks on enamasti eelistanud programm muusikas. Programm aitab tabada meeleolu. Seda on selleski palas. Linnud on juba õhku tõusnud, nad lendavad ära. Ja tekibki hell nukruse noodike. Hilisemate vahenditega on kujutatud ka kunstlikke linde. Stravinski Don Anderseni muinasjutuaineline ooper, ööbik, milles nii-öelda elaval ööbikule kõrge sopran on vastandatud kunstliku ööbiku hobuel mängitud passaažid. Rootslased Ralph Lõõnsten ja Leon Nilsson on 1969. aastal köster sündis peetud Põhjamaade näitusele teinud Foogelbloo son sinilinnu-nimelise pala, mis kõlas stereofooniliselt kahelt sundi kohalt lendavalt hiigelballoonilt. Sellel sinilinnumuusikal on vähe ühist materlingi kujutlusega sinilinnust. On helilooja, keda on nimetatud Ornitoloogiks muusikas sündinud vande detsembrist 1908 seal Olivier Messiaen. Mis seal on tõepoolest heli salvestanud ja nootides kirja pannud lugematul arvul kõige erisugusamaid linnuhääli neid üles kirjutasin, on ta juba töödeldud, kasutanud suures osas oma teostest enamasti ka juurde, märkides, millise linnuga parajasti tegemist. Helitööde nimetused nagu lindude ärkamine, eksootilised linnud, lindude kataloog kõnelevad ise enda eest. Mis jaani on huvitanud edasi anda ajatuse tunnet, seda otsita vanas Gregoriaalikoraalis, idamaises temaatikas, aga ka võimaluses loobuda kindlast taktimõõdust. Me teame, et näiteks taktimõõdus kuus kaheksandiku on kuus ühedikust, kaheksandik vältust, mis seal aga lisab ühele kaheksa kandikule veel pool selle väärtusest juurde ja tekib kuus ja pool kaheksandiku mõõdetud ajabarjäärist ongi läbi murda. Ja ajatu on ka linnulaul. See ju taktimõõtu ei tunnista. Lõpetamegi oma saate Olivier, mis jaanimuusikaga tema eksootiliste lindudega klaverile ja väikesele orkestrile. Siin on linnulaulu usaldatud puhkpillide kõrval ka klaverile. Mängib pianist Pjotr Messanina, dirigeerib Gennadi Rostestonski. Partituuris on püütud edasi anda Hiina ja India, Malaisia, Põhja- ja Lõuna-Ameerika lindude laulu. Eessõnas oma kvartetile aegade lõpuks, olles seal kirjutanud linnud, see on meie rõõmu igatsus. Meie püüd tähtede ja Vikerkaare poole.