Kui möödunud aasta sügisel sai Tallinnas teoks Rootsis elava eesti kunstniku Eerik Haameri kunstinäitus avaldas vanameister jutuajamises Tallinna kunstimuuseumi direktoriga hinge Tederiga. Just et selle on ettevõtmine, ei jääks viimaseks. Sest rajad aga on ka teisi eesti kunsti rikastajaid, kes meelsasti sooviksid oma teoseid näidata kodu magunsti avalikuks, kui sellele küsimusele, kes võiks olla järgmine vastase eri kaamer. Kõhklemata Herman Talvik. Eile avatigi Tallinna riiklikus kunstimuuseumis Kadrioru lossis. Väliseestlasest kunstniku Herman Talviku personaalnäitus. Avamisele oli tulnud hulgaliselt kunstisõpru ja vabariigi kunstnikepere esindajaid kes soojade sõnade ja lilledega tervitasid tunnustatud kunstimeistrit. Anname nüüd sõna muuseumi direktorile hingede terile, mida öelda sellelaadsete ettevõtmiste kohta. Meil on huvi kõige selle vastu, mida eestlased teevad nii Eestimaal kui ka mida kaneedistus teevad, kes elavad väljaspool Eestit. Et teatavasti Talvik ütleksime ka haamer kõks ütlesin, läksid ju siit ära juba omamoodi välja kujunenud kunstnikutena välja kujunemas kunstnikutena. Nad on jätnud oma kindla jälje Eesti kunsti ja me siiski peaksime seda, mida nad ka praegu mitte kodumaa pinnale ei loo ja me peame seda siiski veel täiesti eesti kunsti juurde kuuluvaks. Omapäraseks nähtuseks, mille võib olla teatavad uued varjundid juurde tulnud kudiskisti kunsti juurde kuuluvaks nähtuseks ja see ajendas meid kutsuma siia möödunud aastal Eerik Haameri ja tänavu aasta näiteks Herman Talvik. Mõtte Herman Talviku siia kutsumisest oli tingitud ka sellest, et me teame tema edusammudest kunsti alal rahvusvahelisel areenil. Teatavasti on tema olnud just see mees, kes ei ole ära kadunud tänapäeva kunstieksperimentide kaosesse, on säilitanud ja välja töötanud väga omapärase ilme pärasena mille tõttu ta osutanud ka laialdase tunnustuse kogu maailmas ja tema teoseid on omandanud maailma suurimad muuseumid nii vanas kui ka uues maailmas. Ekspositsioon tegelikult haarab Herman Talviku viimase aja loomingut, kuid on lülitatud siia sisse ka mõningal määral tema varasemalt töid, mida meil õnnestus küll erakogudest, küll muuseumitest, kogukule, see, mida ta on loonud ennem sõda. Niisugune esimene pilk juba näitusele eitab meile, et meil on tegemist väga omapärase kunstnikuga, kellel on iseloomulik väga suur tundejõud väga suur ekspressiivsus tema vormis ja selle ekspressiivseid vormi kaudu püüab ta edasi anda ma väga valulist ja väga jõulist maailmatajule loodusetaju elutaju üldse. Ennesõjaaegne periood on tegelikult nagu tema väljakujunemisajastu, kuhu langevad tema õpingud, riigi kunsttööstuskoolist, tema õpingud Helsingis, elase täiendamine Pariisis. Ja Meil oli praegu väga huvitav just vaadelda seda, kuidas minu arvates siiski ürgselt eesti mees oma juured, võõras pinnas on Juulinud sisse ja millise seosundama ennesõjaaegse kunsti vahel ja praeguse vahel ja ma ütleksin, et see seos on täiesti tugevalt olemas, on tunnetatav just selles erilises vaimses, mille puule Talvik tuba püüdles varem, kuid kui me varem võiksime öelda tervena maalide kohta, et võib-olla see on vele tüüdlik sinna demonstreerib oma head maalikultuuri, siis praegu on muidugi tegemist väga jõulise, väga jõuliselt kunstnikunatuuriga. Välja on pandud graafikat isegi domineeriv siis akvarell. Välja on pandud jah, graafikat monotüüpijat, siis tema akrüülmaali, mida võiks nagu tempera maaliga võrrelda üldse umbes sadakond teost. Pärast südamliku ja pidulikku avatseremooniat tutvuti väljapanekutega lähemalt ja siis kogunesid kunstniku endised ning praegused kolleegid kodumaal personaalnäituste avamise puhul muuseumis toredaks traditsiooniks saanud tassile kohvile et jätkata mõtete vahetamist kuuldu-nähtu üle. Kunstnik leidis mõne minutiga raadiomeeste jaoks. Kuidas ma ütleksin nüüd eraeriskummalise või mitte ja siis, kui ma olen seal liigutama, et enamus on see, et ma nägin eesti keelt trükitud tänaval. Ma olen küll, et Euroopa liit pole tahvlikese võitjaga usavia pusa, see on eesti keelde tilt, Pariisis on ainult seal sauna Ama jättinaa tagan ära valguses päris all. Aga ma ei saanudki sauna sisse väisanud Launa välja, tulin siis siia ja nüüd ma olen hotellis on suurepäraselt vastu, väetid on väga kena. Kohtumisi vanade tuttavatega nägite tänava teise toredad kõik on muutunud idega, aga tunneb igal juhul kõike küll ei tunne, teil on aega olnud isegi oma üle ära tutvustada, nimepidi seal, mina ja nii palju muutunud. Kui suur osa loomingust on siin välja pandud ja kui suurt osa ta üldse hõlmakse välja paneksin. Asi nimena vähemalt täiendiks, 2000 maastik, 400 kompositsioon monotyypia teeni. Ja siis ma mäletan 45 kompositsiooni paberit Meie tehtud siis peale selle. On nii neid kompositsiooni sina, vaata, ta annab pildi kyll alguse läpaga, vaheosa puudub täiesti. Ma ei saa ju kätte, need on imerootsi lai. Ega see käik, loodame, et ei ole viimane kodumaad külastada. Noh, lapsed on ka ütelnud, et tahaks tulla tagasi. Pole tänases, ei, küll aga ma tahaksin tulla humanitaarsiin tuleviku veegoliitoriste kaudu ja ma tahan seda Moskvas käia. See on mul ikka kai peal olnud ball, vaeva, aga mul on väga hea meel, et kultuurisidemed omavahel on need olema eelik lõigul enne kui see õige aeg sai aasa jälje. Mina haudusin mõtet, kas ei ole võimalik kätt sirutada kultuuriplaani vähemalt kodumaaga, aga siitpoolt siis on neid tulnud ja ma olen väga rõõmus, et see samm on astutud.