Hiljuti saabus tagasi kodumaale meie ühe suurema Kaarli kiriku koguduse õpetaja praost Edgar hark kes võttis osa ülemaailmse rahu eest võitlemise organisatsiooni tööst Indias ja tahaksimegi nüüd teada oma kuulajate nimel, kuidas sõit sai teoks ja miks pärast see toimusest Indias? Kristliku rahukonverentsi töökomitee, mille liige ma olen, kuhu mind valiti möödunud aasta septembris toimunud kristliku rahukonverentsi peaassamblee poolt, et need töökomitee koosolekud toimuvad regulaarselt kaks korda aastas ja nüüd järjekordselt toimus see koosolek India pinnal ja see Indiasse sõit sai teoks sellepärast et üks asepresidentidest oktorite B on pärit Indiast. Ja arvestades praegu ka tegelikult tõsiseid olukordi sõja ja rahuküsimustes, mis toimuvad Aasia mandril, leiti otstarbekohane olevat seda istungid TÖÖ komitee istungid läbi viia Indias, kes kuuluvad õieti sinna kristliku rahukonverentsi ja millal ta loodi. No kui ma, kui te lubate, siis ma võib-olla õige mõne sõnaga nii põgusalt annaksin ülevaate tema olust. Kristlik rahukonverents loodi ümmarguselt 14 aastat tagasi. Tema kujutab enesest õieti ökomeelelist liikumist, milles leiab väljendust kristlaste vastutus rahu eest. Samuti sotsiaalne õiglus ja inimvääriline elu kõikide inimeste jaoks. Ja sellest lähtudes on kristlased, kes on vastu võtnud evangeeliumi ristist ja ülestõusmisest kui rahulootusest, loojevadendid kutsutuks teenimiseks, rahu eest maa peal ja abi osutamiseks ligimesele, nii et teataval määral ka need printsiibid ühtivad nagu kogu rahuvõitluses. Aga see on puhtkristlik põhimõte ja rajatud meie Kristuse õpetusele ja evangeeliumi-le. Ja õieti see liikumine. On tekkinud sel ajal, kui oli eriti tähtis tõsta häält külma sõja vastu ja kõrvaldada tol korral pinevused, mis ähvardasid kogu maailm ja niimoodi, siis ütleme nagu välja minnes kristlik rahukonverents püüadki olla mõningal määral foorumiks, kus kogu maailma kristlased kohtuvad ja püüavad tunnetada jumala tahet. Käesolev aja poliitilistes, sotsiaalsetes ja majanduslikes probleemides. Rahukonverentsi liikmeteks võivad saada kirikud, kristlikud ühendused, kristlaste grupid kui ka üksikud isikud, kui nad tunnistavad kristliku rahukonverentsi olemust ja tema sihti. Praegu kuulub kristlikku rahukonverentsi ümmarguselt 50 mitmesugustest maadest pärit olevat kiriklikku organisatsiooni. Meie kristlik rahukonverents peab õieti alalist ühendust kõikide nende organisatsioonidega, kes õieti praegu taotlevad rahu ja rahuliikumisega on seotud ja temal on ka alaline kontakt ÜROga ja eriti uneskoga, mille liige ta Indias te viibisite terve nädala, nagu ma aru sain ja uus Teelis, kas oli seal ka huvitavaid kohtumisi teie sealviibimise ajal või kas märgiti ära teie kongressi istungit India valitsuse poolt, meie? Kumisele omistati küllalt suurt tähelepanu, seda valgustati pidevalt kohalikus ajakirjanduses ja lisaks sellele võeti meid vastu mitmete India juhtide poolt. Näiteks ühel õhtul, kui meil oli vastuvõtt korraldatud ühes suurimas hotellis kohalikude organisatsioonide poolt siis sinna vastuvõtule sõitis ka India asepresident patakk kes meiega nii vestles, keda me Meil oli au tervitada ja nõnda edasi. Kõige tähtsam kohtumine, ma ütleksin, aga oli India vabariigi presidendi enesega kiiriga kes võttis meid vastu oma lossis, oma residentsis, ajas meiega juttu, keda meid igat ühte esitati ja pärast tassi kohvi, mida president meile pakkus, oli meil võimalus ka väikene põgus jalutuskäik teha tema lossi aias, mis oli väga ilus ja väga niisugune tähelepanu väärne peale selle vaatamata sel ajal olevale suurele töökoormusele võttis meie liikumise presidendi ja asepresidendi vastu India peaminister indiira kandi, nii et meie meile, sellele kristliku rahukonverentsi liikumisele omistati väga suurt tähelepanu ja nad kõik väljendasid väga suurt rahuldust selle liikumise kohta, olid teadlikud kristlaste osast ülemaailmse rahu eest võitlemisel ja samuti neile imponeeris ka see, et kristlik rahukonverents on viimasel ajal väga, kui eriti need lahkhelid olid India-Pakistani vahel väga tõhusalt välja astunud. Bangladeshi uue vabariigi loomise poolt pärast töökomitee koosolekud võeti välja kommuni kee ja pöörati mitme üleskutsega kristlaste poole terves maailmas ja kus rõhutati mitte ainult üksi rahuvajadust Indias, vaid ka leiti, et me ei tohi unustada ka julgeoleku küsimust Euroopas. Ja seal rõhutati jällegi, et praegu on võrdlemisi ärev. Küprosel ja seda momenti rõhutati, väljendati täielikku solidaarsust Küprose presidendi peapiiskop makaariusega ja samuti leiti, et on väga tarvilik kokku kutsuda ka Euroopa riikide juhtide nii kokkutulek, konverents, rahuküsimustes. Ja samuti leiti ka, et lõpuks on see ju küllalt juba aeg võib-olla küpse vajalik, et ka mõlemad saksa riigi nii hästi demokraatlik Saksamaa kui ka Lääne-Saksa, vaid need võetakse vastu ka ühinenud rahvaste organisatsiooni. Mul on muidugi väga hea meel, et just nüüd leidsite aega pühadenädalal meie jaoks ka, aga ma usun, et see küsimus oli küllalt tähtis, et sellest ka kõnelda kui meritsi. Kas te jõudsite ka tähele panna midagi Indiast, midagi niisugust, mis teile kui usumehele usuteadlasele vaid kui turistile torkas silma? Ma tegelikult olen teist korda Indias ma esimest korda viibisin Indias 1961. aasta sügisel, tähendab 10 pool aastat tagasi, kui me sõitsime Jaapanisse aatomisõja vastased konverentsile, siis võrreldes sel ajavahemikul siiski torkas silma teataval määral vahe. Kuna tol korral oli võrdlemisi palju näha kerjuseid, mis tänaval torkasid silma siis nüüd nagu neid peaaegu ei ole, maha arvatud mõned ütleme, lapsed, kes nii nagu almused, kerjavad ja tähele võib, panda ja samuti ka seda tõendasid kohalikud inimesed. Et on tõepoolest märgata seda tööd, õieti suurt tahet, mida viimastel aastatel indiira kandi valitsus India heaolu tõstmiseks on korda saatnud. Oma India-reisist kõneles assessor Kahark.