Lugupeetud kuulajad, mul on meeldiv võimalus esitleda teile kirjanikku ja pedagoogi Elmar õuna, kes viibib praegu Eestis. Ja ma usun, et nende päevade jooksul, mis te olete siin olnud, olete te jõudnud juba uuendada oma muljeid ja saada uusi muljeid ja luua endale ka mingi ettekujutuse praegusest Eesti elust-olust. Missugused teie muljed on? Muidugi, kõige paremad või mis mind kõige rohkem on nii-öelda liigutendan, see siiras sõprus ei ole mitte väline vorm, vaid valt igal sammul tunnetatav. See tuleb otsekohe südamesse. Kas te olete märganud ka niisama linnas liikudes, mida teile on üllatav või uus või või kuidagi muud moodi muljet avaldas, jah, siin linnas, mis tõesti on vaimustav. Tänud ja mida ma ikka ja jälle vaatan, need on need restaureeritud vanad ajaloolised ehitused minu arusaamise järgi need mehed on teinud ühe arvamatult suure töö ja nende töö väärtust võib olla käesolev põlv ei oska õieti hinna pärast, tulevased põlved hindavad seda. Kas liikusid ringi ka laiemalt, näiteks mustamäele jõudsite? Ka mustamäel käinud ja vaadanud ehitusi, uusi maju Kui te nüüd rääkisite siin soojast vastuvõtust, siis ju te mõtlesite selle all ka kokkupuuteid. Kuidas öelda kolleegidega või nii pedagoogilisi, nii pedagoogidega kui, kui kirjand, kirjanduslike inimestega on teil nähtavasti ikka kokkupuuteid olnud ja. See hõlmab kõiki need, kus maga liikunud olen ta igal pool vastu võtnud suursõbralikkus. Aga kas teil oli ka enne Eesti kirjanduselust mingil määral pilt olemas? Missugune on teie üldmulje nendest raamatutest seal muidugi äärmiselt live lai, amplituud nüüd, kui võtta luuletused ja romaanide kõik eri stiilid kokku. Seal on muidugi ma tahaks seda vastata niimoodi, et et on romaan tekkinud tõendad kirjanikul on olnud midagi öelda rahvale, mida ei saa väljendada kahe kolme lausega ja hiljem sedasama tööd 20 lausa hinnatan võimata, see kulub siiski ainult kriitikute erilises ametioskuses, millal saladustesse Maaril tunginud ei ole. Aga maitselised ja väga seal muidugi on terve ja realistlik, vaime ei ole ju, puudub täielikult see kuidagimoodi. Kerge ja see moodne. Nüüd on nagu seksuaalne teema puudutamine, mis Punase niidina läbib kõiki läänemaailmakirjandust, see muidugi puudub sinna, see on suureks plussiks ja vooruseks sellest tüdineb varsti ära ja ja tülgastav ja ei taha näha, kuna seda tendentsi märgata ei ole ja selles ma leian, see on üks suur positiivne punkt sellel kirjandusel. Kes teile nii kirjanike hulgas nii kirjanikuna on jätnud niisuguse isiklikult kõige meeldivama mulje? Paul Kuusbergi ma olen lugenud Aadu Hinti ja muidugi luuletades maa. Vast siiski Kehra Kabane imponeerin Mulla Paul-Eerik Rummo. Luuletused needsamad dünaamilise jaama jõulisusega Kas tohiks küsida need teie enda kirjanduslike plaanide kohta? Kui mitte, kas järgmisel aastal tuleb, kas leping on sõlmitud ja filmiareng on juba siis kirjastuse määrad? On teil endal pooleli praegu midagi, mis analüüs nii mitte veel kaante vahele jõudnud? Nojah, eks kirja inimene kirjutab alati ja tal on alati tabeli vahel mitte lõplikult viimistletud mõtteid ja kirja pandud, kuna mul imelikul kombel ma töötan kahe paralleeli ja see on ka õpperaamatut, siis on ka see on võtnud oma aja ja meil praegu on käsil Rootsis. On koostatud nüüd on viimane viimistlemine ja koolides proovimine. Põhikooli matemaatika, aga mitte vanadel alustel, mida vana ükskord ühe alusel vaid moodsalle, hulkade õpetuse alusele. Kas te olete tutvunud ka meie ütleme matemaatikaõpingutega, mis peaks teid kõige rohkem siis huvitama? Jah, ma olen nendega tutvunud, mul on need vanemad, nüüd keegi uuema maa põle saanud näha, aga ma eile haridusministeeriumis oli meil kõnelased, ma siis saan need kahtutvumiseks. Või te arvate meie koolielust? Teil neid kohtumisi on olnud sellel alal ka. See on, on siiski väga terve ja väga õigele alusele sest kus nii-öelda erikalduvustega inimesed on koolidesse pandud oma kalduvuse järgi klassidesse, mis ju palju aktiivsemaks ja ja tõhusamaks ja puuduvad, need häirivad ja segavad momendid, mis on näiteks Rootsi koolist, kus on klass, on. Diferentseeritud, kus peab esitama köige nii-öelda, nagu Rootsis öeldakse, kõige vähem produsseerivatest õpilastest kuni kõige rohkem produtseerimata õpilastega. Selle tõttu tekib ju see vahe, et selle nendele vähem produtseerida tegime tunne, et nad kunagi ei jõua ju välja. Kunagi neil pole mingeid väljavaadetega lootustajate saada teiste sarnaseks ja teistest tekitada muidugi Ülo oleva tunne, et midagi nagu endastmõistetavat, nad on teistest parem ja nad saavad keegi nii-öelda mängides ja niisama Kutseõppimise joonel on olemas vaata loodusteaduslik-tehniline liin majandus- ja siis sotsiaalhumanitaarne. Aga elustruktuuri muutumine on nii kiire. Tavaliselt juba see ühiskondlik elu on nii palju muutunud, kui need keskkoolis kutse abil inimesed ellu tulevad. Säramneid kutsed olemas ei ole. Natad, hakkame õppima seda, et on nagu siin on ta õigem ikkagi kuulab ainult üldhariduse ja hiljem siis inimene peab oma elukutse, suundub elukutsele, mis talle meeldib. No teil on pedagoogiline, on teil ikka põhielukutse, eks ole, jah, see on muidugi põhielukutse, aga jääb ikka aega kirjanduslikuks üks. Piisavalt, nii et saate oma plaanid realiseerida. Kes seda siis ta õnneks päeva pikkus on 24 tundi kusjuures alati näha saad, kasutades ühte kui teist teha. Õpetajaamet on muidugi selles mõttes soodne, selleks, et seal on ikkagi pikemad vaheajad, mida saad siis kirjanduslikust teeks ära kasutada.