1869. 1969. Aeglasemalt, ja nii, kuidas see lee nõuab, eks ole, nii, kuidas me teda harjunud, aga äärmiselt tasa, äärmiselt tasa käissima ja siis, kui tuleb, siis jälle väga-väga laias ja raske on seda esimest paneeli mad A ja O. Kolme peale tuleb välja lüüa küll kolme peale aga seda kolmandat lööki ei tohi nii kõvas selgelt lüüa naised kaasa. Naisena ei pea välja, teine triip seal ei saa ja veel 1000 jalaga tempos. Haavata see seade Jaajale luudavalari ikka küllalt tähtsad, siis jala vehite venitada. Kas talle hea, hea ja selle võid veel laul laiemate laulu jõudon söövad, kas oktavi tuleb tenori võiv laiali, aga mitte tempot liiga liiga alluvas siis ei täida seda? Ei täida ära selle vooluga. Ja siin jälle Stad, kuule ras sind jälle katted, no siin on lihtsalt peekse ruks lõhkkond, markad raksatas jahti. Pais katad, A natukene ruumi anda, aga siis selle selle bassi ja baritonipartii lasta vägevalt väga suurele vägevusega väljas, siin on üks ühine hingamine. Nii laulavad jaanikuul lahkuvad koorid, siis on kõik selja taga suur töö ja surm. Ja rahvas on saanud elus edasi minemiseks ja endasse uskumiseks niisugust jõudu, mida annab ainult laul rahvastiku ühest vägevast laulu puust, mille juured on esivanemate aegade hämaruses välja kasvanud võimas ühislaul. Täna on see kõik villale, siis pole Traskusidki, kuigi küünlakuu oli lauludeks kooritsaid nüüd esimese tuleproovi ja laulujuhid esimese ülevaate. Ja kogu viimase nädala istusid Tallinnas kooriliikide esid, kui vajalikele pealikud õieti viimast sõjanõu teise vooru eelproovide suureks rünnakuks? Selle kohaliku koolijuhi Lexi ootusele on nemad koos juba proove teinud. Nii et üheski laulus ei tulnud häälepartiisid õpetada, tuli ainult puhastab natukene siin-seal. Suurem osa laul läks peast, need Rakverest ei, nendest eelproovides, kus mina olen osa võtnud, ei kõige parem mulje, Tallinn kaunis tugeva kindasin neid. Kõige huvitavam on see, et noh, kas ta on kõige raskem, laul on ka kahest kõige raskemast laulust, on mul lapsepõlves, rääkis siiski et see tuli üle ootuste kõige kõige paremini välja. Näiteks esimene teine lühiküll üle minnes me võtsime ainult üks kord, Läksime edasi oma koorile kaljule niisugust proovisanud, aga olin terve rida laule, mis nii kolm või nagu ei tahtnud panna. Kolm oleksid seonduvad ikka. Et laulab algusest kuni lõpuni välja. Kui üksikult vaadates sind surmani oli. Mul on 4,3 märgitud jüriöö mass 3,5. Oma saar peaaegu neli pilvedele oli alla kolme pilvedel, sellega tuleks tööd teha, kantaadid oldi kolme piirides 2,9 3,1 paremal siis kaks rajooni Haapsalu Rapla Reali mehed olid koos. Kokku on seal kahe rajooni peale neli väikest skoori umbes 30 liikmelised kuurid. Osavõtt oli 150-st oli 100 kohal. Nii et kaks kolmandikku oli kohal. Peab ütlema, et need kuulid on kõik võrdlemisi tagasihoidlikud ja seal üks halvemaid provintsi, mis, mis on, mida ma olen kunagi näinud, tüdinud mitut laulu pidime eraldi võtma, vaatasime kantaat eraldi. Pilvedele vaatasime eraldi muidugi pilvedel, keskmine osa kallab ta marulise möllus. Väga sogane osa siiski ära. Ja nüüd on need kaks üleminekut lainete sülle, lainete sülle. Need on siis minu arust kõigil eelproovidel need jätnud, kõige kahvatum. Raskem osa jääb kõige raskemasse, terrorite lõik saab ülevalt alla tulles ja passi käe sellesama viisi edasiviimine jätkamine. Aga see kalake kalake, seal on üks suur nalja, maru, ega seal keegi välja ei loe, kas no vale intonatsiooni loeb väljapaistev valida, see peab olema selge. Tugevasti eraldi võtta. Mae kauss üldjuht, professor Gustav Ernesaks. Noh, praegu ta on esimene ring nii-ütelda läbi ja sektsioonid on arutamas neid tulemusi iga igaüks oma kooriliigis. Kui mitte üks kastidesse tungile, üldine ettevalmistus kulgeb normaalselt ja nii nagu ikka mõnes kohas on silmapaistvalt ette valmistatud, mõnes kohas tagasihoidlikumalt jääb üle järgmistest proovidest täpselt kinni kinni pidada. Tõsta osavõtjate protsenti, see oli mõnes pool oli päris hea, isegi 70 80 oli kohti, kus oli kuni 90 protsenti inimese väljas. Järele on jäänud ja väga vähe aega, nii et kõik rajoonid ja laulupeokomisjonilt ja kohapealset koorijuhid, kooride sektsioonid. Kui kõik võtavad Oma jõu kokku ja mulle näib, et pessimismiks ei ole ka mingit põhjust kas tuleb lisaproove ka teha, kindlasti tuleb see mõned rajoonid on nõrgema ette valmistanud ja siin on üksikasjalikult sektsioonide poolt juba kindlaks määratud, kus proove tuleb. Juurde soovitatakse ikka ka seda, et vähemalt väiksemad koorid ühineksid eelproovid, eks ja et eelproovide eel käiksid veel kohapeal seal teel proovid, et ei oleks tõesti laulupeo eelproovidel enam partiide õpetamist, et me saaksime, kui me laulupeole ükskord tulema, et me tõesti saaksime tegeleda. Puht niisuguse viimistlustööga. Laulmine, see on niisugune töö, mis nõuab indu ja innustamist. Siin saaks mõndagi ära teha, kui üldjuhid sõidavad, kohtadele, jäägu lisaks harjutustele kontserdit korraldatakse, millest on viimasel ajal. Toonud ja see on, kui ka mõned laulud on kohapeal kontserditel ette lauldud, siis on lauldud laul näeb ikka teist, olete välja kui see, mida on nii kuidagimoodi prooviks ette valmistatud ja niisugusi ülen proove siduda, kui need siduda kontserdite, ka need annaksid minu arvates veel hoogu juurde. Nii. Ühesõnaga tuleks proov juurde, lisalaulmine tuleks juurde ja iga koos laulu minut, mis me teeme, see läheb nii-ütelda Luis kassasse. Kõige värskemaks selle nädalavahetuse laulupeosündmuseks oli eile õhtul Tallinnas toimunud Teaduste Akadeemia nais ja meeskoori kontsert laulupidude repertuaarist läbi sajandi. Jah, meil oli seekord kavas laule esimesest laulupeost kuni kuni juubelilaulupeoni Seitsmeteistkümnendani kõigist seni olnud 16-st laulupeost olid laulud esindatud. Niipalju, kui siis nüüd meeskoori kavas 11 laulu, naiskoor, igavest 10 laulu. Nii et sealt sai teatud üleva nendest lauludest, mis on laulupidudel kõige populaarsemad olnud. Mõned laulud on näiteks esinenud kolmel neljal laulupeol juba. Aga mis esimesest laulupeost on kilbile jäänud tänaseni nokkaks kuni liidi laulu rohkem solisti repertuaari nagu ei olnudki, kuni leiti sind surmani ja kui nüüd veidi Mu isamaa on minu arm. Peale selle me oleme kavasse võtnud ka mõned niisugused laulud, mis pärast laulupidudel laulmist suhteliselt vähe on kõlanud kontserdilavadel Artur Kapi mängu põlve mäe taga mida pärastsõjaaegsel aastatel nagu ei ole kuulnudki. Ta oli kavasse üheksandal laulupeol ja naiskures Mart Saare tantsides, mis oli ka üks laule esimeste esimestel lauludel, kus naiskoorid osa võtsid. Nii et kõrvuti väga populaarsete lauludega laulsime neid laule, mis suhteliselt värsked peaksid olema. Kui nüüd võrrelda nende varasemate laulupidude laulude helikeelt tänase päevaga siis peaks see sajandi Eesti koorilaulukultuuri arengutee küll üsnagi silmanähtav ja käraga tajutav olema. Jah, seda küll, kui esimestel laulupidudel olid suhteliselt lihtsad laulud siis alates juba kuuendast-seitsmendast laulupeost peale on mõned laulud siiski üsna üsna nii komplitseeritud ja jäänud nagu meie kooriloomingu vara salle. Meenutame näiteks, et lätte pilvedele oli kavas juba seitsmendal üldlaulupeol. See on siis 1910. aastal küllalt nõudlik laul, millega me praegugi vaeva näeme. Meenutame veel Türnpu mul lapsepõlves, rääkis 10. laulupeol Simmi oma saar kaheksandal laulupeol, mis ka nüüd juubelilaulupeol ette kantakse. No mis see mis seal sees on. No vaadake Ta mees. Pingerikas on praegu lauljate tööpäev, sest igalühel on oma igapäevane töö tegemist on ju valdavalt isetegevuslike lauljatega kuid nii samu pingerikas on praegustel päevadel ka koorijuhtide elusest. Arvo Ratassepp kas või tänane neljapäevane päev salgas hommikul pika nõupidamisega lauda büroos ja ega siin ei ole õiget nädalalõpu ka nädalavahetustel. Kamiseks ega ei ole küll ees ootab Tallinna naiskooride eelproov. Ees ootavad uued väljasõidud nendele lisaproovidel, millest me rääkisime, et kõik nädalavahetused laupäevad, pühapäevad kipuvad nii kodust eemal olema. No ja siis muidugi veel oma tööd peale selle veel see Tallinna kammerkoor, mis nõuab oma osa ja tahab laulupeoks ka midagi niisugust näidata, mida, mis nii-öelda unustuse hõlma on kippunud jääma. Laulud kreegisaare loomingust, mida nii vähe on kuuldud. Me tahame neid laulupeol Tallinna kammerkooriga ühel kontserdil esitada. Kuidas sattusite üldse koorilauluga tegelema? See oli üsna kummaline, ma alustasin õppimist õieti Tallinna Polütehnilises Instituudis aga siis konservatoorium vajas nagu lisalauljaid oma õpekoori. Sealt ma sattusin konservatooriumi õppekoori, nägin seal, kuidas üliõpilased töötavad, tollal juhendas seda kooli professor Vettik sealt edasi 47. aastal Eesti raadio segakoori professor variste käe all laulma ja sealt laulmisest kujunes välja. Lõpuks ma astusin muusikakooli hiljem konservatooriumi tema õpilaseks. Ja nii tuligi välja, et juhuslikult nii-öelda teenistuslikust, laulmisest kujunes lõpuks välja uus elukutse. Ja nüüd olete teiegi juba Eesti laulu laulu sõudeveteran mõningal määral, kas mäletate oma esimest üldlaulupidu? Jah, esimestel laulupidudel ma olin päris poisikene ja 33. aastal kuulajana 38.-st aastast on rohkem juba meelde jäänud. Aga ise laulsin kaasa 47. aasta laulupeost alates. Nii et see on siis üks, kaks, kolm, neli, viis on möödas ja nüüd tuleb siis kuues laulupidu. Laulupidudega seoses sõita. Ta ka küllaltki erinevaid seisukohti nagu umbes seda, et niisugune suurte hulkadega koos laulmine hakkab nagu oma aja ära elamalt, tuleb leida midagi uut. Ja missugune, et olekski meie niisuguse koorilaulu ja laulupidude funktsioon. No paistab, et laulupidude niisugune põhiülesanne kaasa haarata kõik Wabariigikoorid, kellel vähegi on võimu ja oskust, see funktsioon on ikkagi tänuväärne, see jääb edaspidigi. Aga teist külge pidi iga koor, muidugi püüab võimalikult omanäolist repertuaari muretseda ja kuidagi nii naaberkuurist erineda. Neid niimoodi, et tulevikus hakkavad paremad kuurid ikka üha rohkem ja rohkem, otsime repertuaariga. Küllalt keerukamat ja, ja niisugused oma laulurepertuaari. Ja et meie koorikultuur nagu peaks arenema kahes suunas massilisus, need laulupeod ja siis üksikud Hääd, kontsertkoorid, nende oma eriilmelised kavad ja uus looming ja mis nii heli lööd innustaks kuulajatele uut, pakuks aga laulupeod omanikuks laia. Päev tagasi heliloojate maja saalist tehtud link tutvustab meile täna üht juubelilaulupeo heliloojat Veljo Tormise koorimuusikale vastuvõtlikud inimesed enamuses ise koorilauljad ja laulupeolised kuulsid õhtu esimeses osas ülevaadet Cyrillus Kreegi helipärandist. Teine osa oli nagu selle loomulik ja loogiline jätk. Ma võin kinnitada, et, et mul on Kreegiga tõesti terve rida ühiseid jooni ja hingesugulust. Kõigepealt ma tean teda samuti nagu Mart saabki oma suureks eeskujuks koorimuusikas. Ma olen samuti köstri perekonnast pärit, nagu temagi samuti tema selle viis küll läbi, aga mina siin ei ole suutnud nimelt. Ma igatsesin kohalikust vaikset elu ja meil seal heaks ka kuskil kolkas kirjutaks laule. Ma täpselt samuti on tänu Kreekat, ma olen täiesti usku ja suhtun samuti kas või rahva laulusse. Kuigi ma pean tunnistama, et rahva viisama koguma ei ole käinud. Mul on seda alati piinlik tunnistada, aga nii ta on. Ma olen püüdnud seda tundma õppida juba kreegi ja teiste ülestähenduste järgi, tundes järjest süvenevat huvi selle asja vastu, võib-olla võib-olla lähen veel vähemalt aastatel korjama ka viis ja nii palju, kui neid veel järgi on. Aga nii imelik kui see ka ei ole, et on siiski veel tõesti järgi veel lauldakse neid vanu eesti rahvalaule regivärsse runolaule seoses tänase õhtuga. Ma pidin hakkama enda loomingut üle vaatama, seda siis analüüsima. Üpris kummaline olukord. Tegin väikest statistikat ja leidsin oma ehmatuseks esimese koorilaulu, kirjutas juba 20 aastat tagasi, siis on lihtsalt kohutav. Kuigi alles hiljuti meetritel nooreks heliloojaks, nüüd on tõesti see aeg läbi, nüüd ei ole mingisugust enam hinnaalandust paarist teemaringteemade ringkonda, mis rohkem huvitanud. Esimene see oli selline oleks siis looduslüürika valdkond. Need oleks selliseid nagu. Sügismaastikud kevad, killudel, tsüklid naiskoorile, hiljuti tegime siia juurde talvemustreid, nüüd on jäänud veel suvepildid teha, nüüd siis aastaring täis teine grupp laule, mis on võib-olla ka mingil määral loodusega seotud aga muidu võiks nimetatud psühholoogilist või filosoofilise lüüristeks asjadeks. Siin on tasase maa laul või, või Hamleti laulud või tekst ei andnud enne rahu, kui oli teda ära proovinud. Kolmas teema on siis rahva laulise ja just eriti viimastel aastatel on selle poole tagasi pöördunud jälle. Möödunud aastal sai valmis kandjate kõige suurem tsükkel Eesti kalendrilaulud. Seal on, sellest sisaldab 29 osa küljelt minul paelunud sellised suured arendatud koorivormid ja teisest küljest väga lühikest Miatuurid. Kevadkillud naiskoorile. Need on kirjutatud Jaan Kaplinski haikudele. See lindistati minu juuresolekul Tartu Ülikooli aulas. Siin on ette nähtud väga naturaalne käo kukkumine. Ja ükski naiskonna liikmed ei suutnud seda isegi nii hästi teha, kui mina seda seal tegid praegu, et see seni esimene soolo, mis ma olen laulnud kooris. Sellelt humoristlikud mõtte põikelt kandub jutt koorimuusikat kirjutava helilooja muredele. Koorihelilooja peab alati mõtlema, enne kui ta midagi kirjutab. Kas, kas on mõtet seda teha praegu? Meil on millegipärast nii mees- ja naiskoor on küll selliseid noh, nii võimekat ja suure koosseisuga koor, kes kes suudavad selliste raskete asjade kallale asuda. Aga segakoorid on kuidagi tagasihoidlikumad. Millegipärast meil on siiski üks üks koorima tekkinud, kes, kes nii oma muusikalised ettevalmistused võiks olla professionaalne koor, Tallinna kammerkoor, aga viimasel ajal on siiski saanud kirjutada ka raskemaid asju ja, ja väga paljud on juba proovinud ka oma hammast nende kallal. Ja üsna toredaid lõbusamalt sellel alal. Mul isiklikult on kogemusi just Akadeemia naiskoorile. On üks küsimuste ring, mis Veljo Tormis kõige enam erutab. See on murtestik eesti rahvalaulu saatusest tema kohast eesti rahvuslikus muusikas. Sobib ehk täna, mil koorid laulupeoks kordavad tormise kiigelaule kuulata mõtteid, mis ilmselt on neid laule kirjutama õhutanud. Ma leian, et kui rahvalaulu peab kuulma originaalselt kujul sest sellises laulus siiski Avaldub rahvast, Eesti rahvuslik ärkamisaeg võttis oma lipuks väljastpoolt laenatud keele. Eks muusikalise kellelegi see rahvusliku teadvuse kasv seoses laulupidude ka näiteks see on kõik seotud saksa muusikaga, meie möödunud sajandi rahvuslikud tunded olid väljendusid isamaalistes lauludes, mis on puht saksa muusika, mis ei ole Eesti vanarahva lugulauluga mitte mingisugust pistmist. Ja nüüd on see meil nii verest imbunud, eks ole. Et me tänapäevani kujutleme, et see ongi see Eesti laul. Aga see ei ole nii ja see on kurb ja, ja me peame seda tunnistama, et see nii on. Ja olukord on isegi niimoodi, et tänapäeva noored inimesed ei pea seda üldse millekski, häbenevad võib-olla seda ja ei taha seda kuuldagi. Ja see, mis nüüd on kreek teinud koorilaulus Mart Saare, mida minagi olen püüdnud teha. Ma olen mõnikord eriti viimasel ajal jäänud mõtlema, et kas mul on vaja heliplaadist, olid rahvalaule endid meid kuulata. Tuleb kuidagi sügavamalt läbi tunnetanud. Ei, minul on selline tunne, et mina nüüd mõistan juba. Vaat need on võrdlemisi nii võib-olla järsult välja öeldud arvamused praegu keerleb peas, võib olla ma eksin, palun mõistke mind, ma lihtsalt juurde lendas selle küsimuse üle, et mis on õige rahv, ise püüame Kasiski rüütada mingitesse näidet moodsamasse vormi, eks ole, aga see on ikkagi akadeemiline, ega eesti rahvalaulu ilu ja väärtus ei seisne üldse meloodias. Eesti rahvas pole üldse meloodia tähtis. Seal on sõnad tähtsad ja etegamis maneer ja paljud sellised asjad. Kahjuks ma ei oska ette kanda neid laule niivõrd peaks, et ega kui seni üks rahvalauliku Auda pika laulu väga monotoonset viis nõndanimetatud, ma ei taha öelda meloodia ja see monotoonsus hakkab admin meisse sisendama midagi. Ma ei tea, mida. See on üks rahvalaul, mis mind siiski võlus mobiisi iluga. Me peame lihtsalt natukene väljendusrikkam, mesilane käiks tunduv sõnadele lauliku lapsepõli pärit Lõuna-Eesti kandist dist Urvastest seadsimasele naiskoorile, püüdes säilitada sedaviisi täiesti algsel kujul kohalikus dialekte, siis tähendab ilma midagi muutmata ja siis ümber panna rüütatud öelda. Neli värvidega, siis aga viis isa muutumatu kogu aeg. Et see on nagu tühi sinna rahvalaulu enda poole tagasi. Ja siis ma seal töö juures mõtlesin ka, et aga milleks seda üldse vaja on rüütada miks ei võiks kätte võtta, lihtsalt lauldakse lauluhäälselt ära, see on nii ilus, viis. Ma tahtsin veel küsida Laanuga antaadigahta, kuidas selle kirjutamisega oli seal muidugi tellimus Teile? Jah. Ja oli see teile ootamatu? Ei olnud, sest ma proovisin midagi taolist teha juba eelmisel laulupeol karbis see, see kohatus tookord mitte kõige paremini sobivaks. Nüüd siis me arvestasime hangelt kõigis kõiki tingimusi ja kuidas te teksti leidsite, meie teksti tellisin omakorda mina. Hando Runneli, tema tundus olevat selle antud teema jaoks kõige sobivam eesti praegustest noortest brittidest oma oma sellise maaläheduse ja rahva rikkuse ja ma ei oska öelda veel, milleks jäädi rahule tekstiga ja tema muidugi tegemisega rahul jäänud, ta nägi natuke vaeva. Aga mina olen küll. Teksti tegemine käis käsikäes täiesti ja osa osa täpsustusi tehti veel pärast valmimist, kui seda vaeva koormat jäädee Mahta näiteks võrrelda mõnesuguseid. Ühesõnaga, kas te nägite palju vaeva sellega? Või tuli see nii hetkel inspiratsiooni suhteliselt kergesti teie juurde see midagi tulin inspiratsiooni ka seal ka. Aga just tänu tingimustele pidin igat igat sammu nagu kaaluma, kas ikka tohib, kas tohib nii kõrgelt, kas tohib nii madalalt ja nii edasi. Ja ma tegin ta võrdlemisi lühikese ajaga ta palju ei võtnud, aga siiski mõtlemist ja just nii enese kontrollimist. Laulupeoni Tartus on jäänud 105 päeva üldlaulupeoni Tallinnas 119. 1869. 1969.