1869. 1969. See on meeli paeluv pilt, sõita praegustel päevadel mööda kevade hakulisi Eestimaa teid õhtutunnil näed tee lähedal täistuledes koolimaja või klubi siis võta auto, tuled maha, jää kuulatama ja üle hangede kostabki laul. Nii on see olnud Viru ja Tartumaal, Viljandisse pälvis raadioreportaaže auto on laulupeosõitudel jätnud selja taha sadu kilomeetreid ja saanud tasuks osa sadade laulurõõmust mille kohta juba möödunud sajandil kirjutas Sults Bertrand. Kui mul oleks selleks ainult rahajahiga, asutaksin Eesti laulu konservatooriumi. Rahval on selleks lusti puudubeli tülitaja. Sajand hiljem on üritus ammu teoks saanud. Ja Eesti laulu konservatooriumist läbi käinud dirigente leidub üle kogu maa oma koore juubelilaulupeoks ette valmistamas. Sellel ajal, kui üldjuhid Tallinnas eelproovide teise vooru plaane peavad käima rajoonides, töö täishooga edasi. Sest kuidas ütleski Gustav Ernesaks oma korralt Eesti koorilaulu agitatsiooni klassikaks saanud 100. reast kõlavamalt kaunimalt tulisemalt? Kui suur on Pärnu laulupeokomisjoni liikmete arvu poolest laulupeokomisjoni seal 11 inimest ja ei ole vist küll kahtlust, et siiski kõige suurem töökoormus on kultuuriosakonna juhatajal teilsed, palun. Eks ta muidugi nii on, sest see on ja kultuuritöö üks väga tähtsatest lõikudest ja kahtlemata kultuuriosakond peab kogu oma jõu rakendama, selleks et laulupidu hästi läbi viiakse. Missugused kõige suuremad mureprobleemid on? Eks muresid on muidugi väga palju, väga palju oleneb organisatsioonilisest tööst. Kuid nüüd ma ütleksin siiski, et kõik oleneb meie tublidest lauljatest, mängijatest, meie tublidest isetegevuslaste eest. Kui ikka neil jätkub energiat ja tahtmist käia koos laulukoorides ja puhkpilliorkestrites sümfooniaorkestris, siis kahtlemata see on kõige suuremaks pandiks on kõige suuremaks tagatiseks kloppida hästi õnnestub. Eelproovid, esimene ring on selja taga, kuidas nad läksid? Jah, eelproovid on nüüd põhiliselt kõik selja taga segakooride ja puhkpilliorkestrite naiskooride laste ja poistekooride ülevaatus seisab ees aprillikuul, siis juba esimene voor saab selja taha. Praegu esimese vooru. Ülevaatuse andmed on küllaltki rõõmustavad. Näiteks üldlaulupeokomisjonide liikmed Jüri variste, Lembit Verlin, seltsimees Vigla, kes viibisid kohalikel eelvoorudes, jäid rahule Pärnu kollektiivide esinemistega. Missugused on, ütleme, Pärnu linna ja siin ka Pärnu rajooni või Sindi linn kuulub ju ka teie territooriumile tugevamad kollektiivid, kes pretendeerivad õigusele laulupeole sõita. Ma loodan, et meie linnakollektiivides saavad loa laulupeole sõiduks kõik kollektiivid tugevamad. Kahtlemata, kui võtta segakooride osas, siis rahva kollektil Endla ja toredate traditsioonidega on Sindi segakoor. Sest Sindi segakoor on meil ainukene, kes 100 aastat tagasi osa võttis esimesest laulupeost. No ei tahaks laita ühtki, minu arvates on nad kõik tared eeltöö teinud ja ma loodan, et nad väga hästi omandatud repertuaariga kõik sammuvad laulupeole. Eks laulupeo heaks kordaminekuks on vaja just seda indu ja laululusti anda. Ja võib-olla ei piisagi ainult proovidest, sest proosa ikkagi väsitav töö vaid vahel ka mõni hea kontsert, nisugune innustav kontsert maha pidada. Kahtlemata. Aga muide ma pean ütlema, et nüüd laulupeo ettevalmistustöö eest eriti tahaksin esile tõsta just meie koorikollektiivide tööd sest nad ei pea raskeks kas või neli-viis korda nädalas koos käia. Rõõm on näha neid inimesi, et nad tõesti kogu südamega suhtuvad selle ettevalmistusse. Ja muidugi vahepeal toimunud kontserdid omavad ka suurt tähtsust, eriti hiljuti toimunud nõndanimetatud Pärnu talvine laulupidu, Gustav Ernesaksa laulude õhtu oli millest autor isiklikult osa võttis. Sel kontserdil esinesid kõik Pärnu linnakoorid ja samuti ka Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor. Ja see koorikollektiividele tõesti kujunes suurepäraseks pidupäevaks. Ja kas pole niiviisi, et kuigi see läks nagu Gustav Ernesaksa juubelijärjetähe all, siis maestro ise kasutas ka seda võimalust ära, et kooridega treenida ja neile laululusti laulu hindu juurde anda. Ja kahtlemata väga meeldiv oli näha seda. Kui Gustav Ernesaks koolis, et koorid ei lähe veel laiali, nad jäävad sõprusõhtule, siis tema tingimata tahtis veel kooride õhtust osa võtta ja laul kajas veel järel mitu tundi. Kõiki neid laulu juhatas Gustav Ernesaks isiklikult ja laululust ei kadunud poole ööni. Pärnus seisab Tartu ja Tallinna järel oma laulupidude traditsioonidega juba 1880. aastal, kohe pärast teist Tartu laulupidu tegi Endla lauluselts, kelle üheksakümnendat juubelit detsembrikuus tähistasime. Katse saada luba oma laulupeo pidamiseks saajatud soovi tagajärjeks ka 1885. ja 1895. aastal. Vahepeal jõuti ära pidada kolmas ehk esimene üldlaulupidu Tallinnas. 1900. aasta jaanikuus toimus siiski ka esimene Pärnumaa laulupidu. See oli tänu laulupidu, nii nagu esimene üldlaulupidu. Seekord tänuks valitsusele viinamonopoli sisseseadmise eest. Üldjuhtideks olid Aleksander lante ja Taavi totu. Virkhaus registreerus 70 mängukoori ja 30 orkestrit. Rohkem kui 1500 osavõtjaga. Võistulaulmise paremate hulka tuli Sindi vabriku koor, kelle kohta äsja kiidusõnu kuulsite ja kelle vahvad laulumehed vähestana Pärnumaalt mõõtke mõttes teekonna pikkust ka Tartus esimesel üldlaulupeol laulmas käisid. Hilda Maarits koorivanem kui kaua olete teie laulnud Sindi kooris? Sindi kooris olen laulnud 1000 947 kuni käesoleva aastani. Sindi koori ajalugu läheb üsna kaugesse aega välja, läheb esimese laulu aegadesse välja. Väga kaugele on teada, et meil singis lauldi veel panemgi, kui 100 aastat tagasi siis laulsid juba, kui kerkisid vabriku kasarmud ja vabriku müürid, mis aastal vabrikuvabrik ehitati, 1832. Töölised olid muidugi väga kurnatud. Laupäeva õhtuti kogusid töölised kasarmu seina äärde lindi peale ja hakkasid seal laulma. Nad laulsid nii väga pikkade salmidega kordussõnadega tihti väga kurbi laulu. Lõbusamaid ka. Aga kust te seda teate, et nad niiviisi ma kogu aeg olen küsinud väga vanadelt inimestelt ja nemad jutustavad oma vanaemade ja vanaemade ja isade mälestusi. Kas on teada üldse, kui palju oli Sindi rahvast, kes Tartusse laulupeole läks ja kuidas nad läksid ja? 16 meest koos koorijuhiga, koorijuht oli seitsmeteistkümnes laulu pidule minek oli väga tore. Sindis. Me teame, Sindis oli omal ajal väga palju hobuseid, isegi üle 200 hobuse. Mis need juba seal transport oli hobustel. Tol ajal ei olnud ronge, autosid ja Sindi kaup organiseeriti hobustel küll kaugetesse paikadesse. Kui tuli sõnum, et laulupidu toimub, hakati kohe organiseerima vabriku pere vöörmal tegi teatavaks, et mehed teie sate ülikonnad siis veel organiseeriti, kuidas lipu saada. Kavand on sellest lipust ka midagi lähemalt teada. Lipp on meil taastane, sellest lipust ei ole. On säilinud pilt ja see, meie oleme valmistunud neli lippu sele foto järgi ja nüüd laulupeoks ilmunud viies lipp. Nii et 100 aasta jooksul neli lippu valmistatud ja jälle ja kaduma läinud. Missugune see lipp on? Lipp on kahekordne ilusal helesinisel taustal kuldkollase tähtedega Pealkiri Sindi Eesti laulukoor, keskel kannel, kandle, Hildel, tammede härg. Teisel pool on sõrmani aegne lammas ja lambal on seljas lipp ja sellel lipu peal 1832 tähendab vabriku asutamise aasta. Esimesele laulupeole läksid ju ainult mehed, kes siis lippu tegid. Vaevalt, et nemad ise. Ja naised, ka Sindis oli segakoor tol ajal ja naised Taadcitka mehed laulu pidule. Tol päeval, kui sõit algas, kogunesid kolm plaanvankrit vabriku väravasse ja plaanvankrid olid kaskidega ehitatud. Ei puudunud ka lilled. Mehed istusid kenasti pankritele, kolmandal toidumoon ja riietus, mida nad kaasa võtsite, mis siin on? See on Pärnu ajalehest välja kirjutatud. Meile sai teatavaks, et Tartu laulupeole saabub ka veel teisi pidulisi, nimelt 300 last, oodata on. Kellele härra fon vöörman saan siis selle Sindi vabriku omanik tahab oma vabriku koolilastele selle reisi võimaldada ning ühtlasi reisi ja ülalpidamise kulud enda kanda võtta. Rõõmustav on, et rikas vabriku omanik nüüd viimaks ka vabriku noorsoomeelelahutuse heaolu eest hoolitseb. Ja aga tegelikult oli nii, et saatis ainult käputäie mehi, see tähendab 16 meest. Las ta sellest ei tulnud midagi, aga reklaam läks temani, mees. Ja reklaam oli suur. Teeme statistikat. Keskmine vanus 31 27 kaks kallike. 23 43. 51 34 22 Kendid, järgmine rida ütleb, mis ametit ta peab, elukutse või töö. Laojuhataja insener, neile abiks raamatupidaja, metsade. Kadumine majandusele, juhataja, vanemlaborant, viimiste, keemik, laboratooriumis. Iga mees ütleb, mitu last tal on, mitu nendest kooris laulavad. Seitse, üks üks laulab kooris, kaks ei laula, kumbki kaks kuulavad, laulavad kaks ja ei laula. Kaks Ilona ei ole veel olemas. Üks jäi, laula. Üks koolis käib. Kaks, aga ei laula. Kakli laula. Kaks ei laula. Kaks ei laula. Pole olemas. Kas ei jäänud nagu kõrvus kumisema? Kaks ei laula üks laula, kaks ei laula, jälle ei laula ja nii edasi. Kas hakkab Eesti koorilaulu oma funktsiooni kaotama? Kas Eesti rahvale on tulnud kiiktoolis istumise ja grammofoniplaatidelt vanade ehtsate rahvalaulude kuulamise aeg? Kui oled seisnud Sindi vabriku klubis suures külmas saalis sööbinud pilguga inimeste nägudesse, kellel on selja taga tööpäevi ootamas kodus elumured ja toimetused? Kui oled näinud, kuidas nad laulus ja oma noorest dirigendist lekterinaldast innustavad siis mõistad, rahvale on koorilaulu tähendus laiem selle puht laululisest esteetilistest kriteeriumidest. Õppisin koorijuhtimist, muusikapedagoogikat. Aga pantomiimi. Seda õpin siin praegu ja väga hästi tuleb välja ja ilmselt on see koor juhi ametis üsna tähtis. Kaua olete Sindis töötanud, kuuendat aastat küll mitu korda nädalas käite? Kaks korda ja mitu tundi siis laulate. Enne ülevaatust tegime isegi kolm tundi, mõnikord kutsusime üksikud häälerühmad varem kohale, mõnikord isegi poolteist tundi varem. Ja prooviaeg meil on, kelle seitsmest veerand 10-ni. Tavaliselt tõsine töö ja tosina töörahvas ka, kes siin koos käib ja kõik on väga huviga asja juures. Suured entusiastid. Klubi juhataja Bruno Soom, kuidas lähete laulupeole? Meil olid plaanid väga suured ja toredad, aga seoses laulupeokomisjoni otsusega, et ei tohi minna nii nagu 100 aastat tagasi läksid Sindi rahvas. Nüüd see küsimus on aga veel otsustamata konkreetselt, kuidas me läheme. Riiete osas on meil aga küsimus juba lahendatud. Vabriku juhtkonnale tuleb öelda siin suur-suur, aitäh, eriti just direktsioonileja pearaamatupidajale, kes meile andsid väga suured rahasummad, et me saime Enda segakoorimeestele uued ülikonnad, mis läksid maksma 3800 rubla. Missugused need ülikonnad on siis? Need on ehtsast villasest täisvillasest ja nii nagu olid vestid ja kuldnööpidega samuti torukübar rosetiga, kuna rosetiga, nagu oli 100 aastat tagasi. Ja samuti tuleb veel meestel suur lai Pärnu öö üle vasaku õla ja puusa peale tuleb siis üks jooginõu millest siis sai janu kustutada. Suvel. Ja naiste Riirduseks naiste riietusega jääb sama Audru neiu see on rätt siis tanu, siis seelik on tykki trikki all, punane pael ja kingade osas oleneb praegu alles vaeslapsed. Nii et vabrikut vanust on siis suurt abi, sest see on on suured, kulutas suusad, väljaminek. Jah, ja neid väljaminekut tuleb kindlasti veel. Tulevad veel Soomest, naistele tulevad ehtsad rätikud, mis on väga kallid. Ja samuti see sõidukulu, kõik vabrik on väga palju vastu tulnud, eesotsas ka muidugi Ametiühinguga. Teil on nüüd kroonika ja arvepidamine kõik siin käepärast, võite nimetada mulle vanemaid lauljaid vanemateks lauljateks diaksitlemattali Valentin, siis on soontalu Heltsa soprani laulja, kui palju aastaid tuleb lauljatööd, laulan masin kooris nüüd 14 aastat vanemalt laulsin ka väiksemates koorides. Aga siin Sindi koolis on 14 aastat. Olete päris siitkandi inimene või ei ole? Sindis sündinud ei ole, aga Sindis elanud juba 52 aastat, minu vanemad sündisid siin ja nemad laulsid ka laulukoorides jätku siis teie isa oli ka üks nendest, kes ketis sinna plaanvankriga Tartusse, tema oli noorendama, nii ei olnudki, vanaisa tal nüüd ta ei saanud olla ja aga ema jõsa laulsid mõlemad koorides singis teiega laulate. Mina eriti kaua ei laulavad, väiksed vähed olnud, aga võib-olla kokku liites üks, 10 aastat tuleb sinna, mis te saate sellest laulate. Lihtsalt niisugune hea moment sel korral, et kõik mured ununevad, sel momendil oled kodust kaugele kangesti hea ja puhkenud on justkui pääle selle selle tavalise tööpäeval ja niisugused toredad ettevõtmised, kasvõi seesama üldlaulupidu, mille vastu niisuguse hoo ja hoolega meie valmistame. Seltsimees Reinsalu tõid, ma tabasin küll patu pealsust joratiivse klubi kunstiline juht, aga ma nägin, kui te varastasite proovi ajal klaveri pealt noodid ja sõnad. See ei olnud õige, see ei olnud ilus, eks ole. Ei olnud, aga noh mul on ka nii palju tegemist, et ma ei saa alatise Laanu, proovin olla, ori aitas selle pärast. Kas te teate, mis kusteväelaseks ütles? Ei tea, ta ütles seda sõnatult kõigepealt selged olema. Nojah, see on küll õige, aga rataste parandate ennast nüüd diseelproovide ringi jaoks kindlasti kindlasti korjust praegu mõtleb. Siis ütleb. Siin veel kiita oma koori väga tublid inimesed, siin suured entusiastid ja minu näiteks proovid on meil alati väga lõbusad ja kui tuled proovisid, tervitavad sind sõbralikud naeratused, lahked näod. Minul endal naljasoont ei ole, aga, aga proovid möödvat liiklejad ja niisuguses ülevas meeleolus. Kas te ei arva, et see võiks ka teist natuke tuleneda? Ei usu pistuma dirigendist arvata ma vaatamata väga hoolega ja suure südamesoojusega teeb oma tööd ja oma pantomiimi. See on meie kullatükk, seda me hoiame. Nii elatakse laulupeoaastal, Sindis, neelatakse sadades koori kollektiivides üle Eestimaa. Ja kui ajalooliselt tahavad, iseloomustas selle talve vaimset kliimat. Piisaks neile lausest. Sellel talvel laulsid kõik Jahangetki sädelesid ergust kuupaistest, sest maal valitses suure laulu talve kõrgrõhkkond. Nii nagu sellelgi hilisõhtul, kui raadioreportaaže oma koduteed alustas. Aga metsade taga midagi. Kohe lendab ja huikab üldlaulupeol Tallinnas on jäänud 105 päeva. 1869. 1969.