Tervist, mina olen Urmas Vadi ja täna oleme Marko Mäetammetöövari. Tere, Marko. Tere. Urmas. Me oleme praegu kunstihoone hoovis ja tulime siis auto järgi, aga siin mängib hoopiski mingi mõnus muusika. Aknast tuleb selline orientaalne muusika, siit tuleb igasugust, see on ju tegelikult ühtlasi ka otsa koolihoov ja koolist tulevad ju kõik. Eesti muusikud. Ma võin liialdamata öelda, et peaaegu kõik Eesti muusikat, nii et praegu tuleb ja konkreetne ilmselt kellelgi on mingisugune tund või eksami, et võib-olla on see mingi mingi Abja muusikatund või kontrolltöö, aga võib-olla tõesti, et nad seeläbi ka küll, aga mis, mis me siin hoovis teeme, mis täna saama hakkab? TÖÖ vory? Jah, vat täna ongi nii, et neljapäeval linnagaleriis üle tüki aja isiknäituse avamine ja ja ma praegu tegelen seal näituse ülespanemisega, siin linnagaleriis on hunnik tööpoisse, kes teevad igaüks midagi ja ja ma tõin just ära ühe töö, lasin teha ühe valguskasti. Ta laadse TÖÖ. Näe, kunstnike liidu president Vanol salu sõitis limusiiniga praegu osi sihukese autoga. Noh, ikka. Tegelikult oli tavaline musta, et, et nad oleksid raadios väga hea vōi sihukese ja ärme anname valesid signaale. Mis auto sul on? Mul on rahvaauto murran, no mitte selles mõttes, et rahvaauto nagu Volkswagenil, Citroën, jah, kõige odavam, mis andis kunagi liisida ja kõik lisad olid peal ja hästi vähe maksis. Aga see jah, et ei, ma lähen praegu autos, on suur see valguskastet Tõin selle ära sealt, kus seda tehti ja nüüd tuleb see viia galeriisse ja siis vaadata, mis edasi saab. Jah, küünlalõhnases Soodontsent varjuna saadab mind teel. Mind ei ole kunagi keegi niimoodi varjund veel saatnud, vot nüüd täna saab tunda. Mall Nukke, auto on kõrvale, ära tema autod ära ära uksega proovisite Mold uhke autole küll. Aga mis ta, mis ta teekski montideksitel? No ma ei tea, ma arvan, ta hakkaks kohe uurima, kes selle tegi ja see tuleks välja ka kohe kindlasti. Kindlasti on nägijaid vanasalu, nägi mind ja, ja ma arvan, et kuskil liidu presidendile, et Eestis veel kui mäed allsalul on kohustus kõik ära öelda seda kuskilt presidenti ja tegelikult ta peabki andma aru. Nii et ma arvan, see tuleks välja kindlasti ja siis oleks pahandust täitsa rahulikult siis mingi nõks. Tegelikult ma sõidan üsna vähe autoga, sa oled jube vana juht juba ammu sõidad, eks ju. Ja ma sain ju, ma olin siukses niukses põlvkonnast, kus oli kohustus autojuhi traktoristi load teha, Karksi-Nuia koolis võiksid traktoriga sõita, Ena ei võima, ei uuendanud neid lube, aga see oleks jube lahe, kui sa tuleksid pargiks Mall Nukke kõrvale oma traktori ja haagisega ma võisin haagisega sõita. Aga ma jah, loomulikult, ma ei kasutanud neid ühtegi tundi ja, ja traktori, see eksam oli ka selline, et see sinine Bellaross oli eksami traktoriks. Ma olin unustanud kogu selle traktoriõppe käigus kõige lihtsam asjast selgeks endale teha, et kuidas see doktor nagu käima käib, kogu aeg töötas saata. Ja siis oligi niimoodi, et õudselt kartsin, et äkki suretab eelmine poiss nagu välja ja ma ei tea, kus käima käib, kukun kohe läbi, aga ta jäi käima järjekordselt tuksuma ja siis ma sõitsin innovad numbri ära ja sain oma noaga ja rohkem pole traktori roolis muidugi olnud ka. Noh, aga load on ka sellest ajast ja ja ma sõidan kogu aeg, aga ma olen õudselt ajameelne, nii et ma pean tunnistama, et ega ma ei naudi sõitu, meelsamini ei sõida. Sest ma kuidagi tunnen, et mul on nagu mõtted, on kogu aeg nagu mujal ja et ega ma ei, mis sa mõtled, siis? Ma arvan, et ma mõtlen kogu aeg oma oma mingist loomingu peale, ma pean häbiga tunnistama, ma mõtlen kõige, miks stabiilse, normaalne mõtlema rohkem perekonna peale, laste peale. Mõtlen, kui sul on viimasel ajal tõid vaadata, sest sa mõtledki läbi loomingu mu perekonna teada, see on ka võib-olla see ongi see, et et see on niisugune nagu kõik ühes üritan nagu ära pakkida. Üritan nagu ära pakkida need asjad nagu teha selline komplekt, et ma võin nagu mõelda ainult loomingust, kuna mu looming koosneb perekonnast ka. Aga ikkagi ma tunnen, et kuidagi possessiivseid siinselt sellises suhtes oma tööde ja tegemistega, et ma pean kogu aeg nendega tegelema, et ju see on minu enese õigustamise mingi vorm. Mõtlesin muuseas, täna hommikul vetsus selle peale tõsiselt ja et ma vist õigusta nende eksistentsi jätkuvalt nüüd ma olen juba 51, aga ma ikka tunnen, et kumu näitused ei tee siis nüüd nagu ei olegi kellelegi nagu vaja või sihuke tunne. Jube lahe, sa räägid mulle, seda tunnen küll nii, või Ma mõtlen, ma püüdsin ette kujutada tegelikult, et seda asja, et kui ma näiteks üldse ei tegeleks kunstiga või muusika võiks kõik millega, et siis ma tunneksin ennast nagu täiesti nagu nagu läbipaistva alale kusagil ja et noh, nagu selline minu mateeria nagu kaoks ära. Tegelikult tahtsingi küsida, et mis näituse tegemine on, aga tead, ma küsin juba pärast jõudsime kohale siia linnagaleriis ma pean selle mehe otsima, kes võtab mul otsast kinni ja siis viime selle aidata. Muidugi, kui ma pole kindel Nurka mõõdab nüüd mõlemat, linnagaleriis on päris huvitav hetk, et ma tegelikult olen tükk aega tahtnud seda hetke tabada, kunstnik paneb enda näitust üles. Mulle tundub, et see midagi huvitavat, et siin sellised sinu assistendid või töömehed, kes nagu lappavad laudu ja pildid ei ole veel ükski seina peal sellega. Mis hetk see sinu jaoks on? Morkama? Noh, see on selline töö sinu jaoks loomulikult noh, ma ei tea, töö on nagu. Mulle meeldisid sõnad ja mul on selle sõna suhtes mingi selline nägemus alati, et tegelikult ega ma kasutan seda kogu aeg oma tegemiste jaoks, aga samas, kui ma kuulen seda öelda, vaat siis ma tegelikult saan aru, et see on mingisugune teine asi, mis see või olla nagu see, et et umbes, et kunstnik, mis töö see on? Eesti keeles nagu kõlab niimoodi? Tahame saarelikult, et ei ole nagu kunstnikutöö, mis on tööeksju, kuigi noh, tegelikult see loomulikult on muidugi ütelda täpselt soosime töö hommikust õhtuni ja mitte ainult hommikust õhtuni, vaid tegelikult 24 tundi, onju, ütles, et sa ei saa sellest nagu välja kunagi, mis on omavahel täitsa kadestan selliseid kellast kellani töötavaid inimesi, aga muidugi teisel hetkel ma jälle ei kadesta. Sihuke kahe otsaga asi. Aga see baased, kus näitas alles hakkab nagu tekkima, et see on selline. Ta on sihuke nagu rabe, närviline hetk, et tegelikult noh, ma olen sedasorti kunstnik, kes ei tee enne sellist kindlat plaani ega leia autima, tegelikult ei näe nagu alguses ma ei valmista niimoodi ette ta siia seina sees ja sinna see ja mehed pange üles ja ongi kõik viis sentimeetrit peab olema selle töö vahel ja sest ma mulle meeldib selline nagu vaba improvisatsiooniline lähenemine, nagu nagu nagu niisugune vaba friidžäss niisugune, et hakkad nagu minema otsast, need ei mahu ära tööd. Ma tahan, et oleks laest nagu põrandani täis, et mul on selline jah, et mul on nagu niisugune näitused, teine ruum tuleb hästi minimalistlik ja see esimene väike ruum siis kahest ruumist koosnev see peaks tulema nagu vanade Peterburi salongi näitus, niukene, peterburi salong. Kui ma kunagi koolis õppisin EKAs, siis, siis meile näidati pilte, et vanasti Peterburis Kunstisalong nägi välja selline maast laeni olid pildid, seal olid veel kullast raamid ja kõik, et ühesõnaga lapati täis niimoodi, et nagu tapeet, tapeet jah, et ma tahan nagu ette teha sellist tapeeti, selliseid hästi paljusõnalist ja ja vohavad, et, et kõik tööd on eri noh, paljudel on eri mõõdus erimeedias tehtud, aga ma tahan nad nagu kõik maast laeni siia kuidagi ära mahutada. Et oleks niisugune nagu, nagu praegune räägib nagu sellest käesolevast nagu ajast minu jaoks või noh, mis iseendast käesolevas ajas, kus tegelikult see info vihuks sinust läbi sellise meeletu kiirusega. Tegelikult, ega me ei keskendu mitte millelegi hetkel, et nad lihtsalt nagu ahmime ühest otsast sisse teisest välja ja, ja ei suuda seda ära seedida ja tohutu tohutu ideede, mõtete info rohkus on. Et noh, ma tahtsin nagu seda näitust kuidagi panna sellest rääkima. Ma ei tea, kuidas õnnestub, aga no et Mul on selline ambitsioon sellega, mis seal näituse pealkiri on ma ainult streaming, striimid jah, see on siis nagu see on see, mida inimesed teevad, noh, Aymoulli streaming on ta inglise keeles, tuletasin selle sõnast aima dreaming. Me saamegi laulufraas. Aga, aga Aymoundi streaming, mis ongi see, et ma lihtsalt, see on see, mida me trammis ja bussis teeme, eks ju, niimoodi võtame omas martsauni välja ja siis niimoodi aga Muhu kühveldama, eksju, käsi kühverdab. Aga ega me peas väga eriti ei mõtle, mida me vaatame. Et see kummaline Hirdunud enese positsioon kuidagi sellest kõigest, mis meie ümber toimub, huvitab meid tegelikult. Ma ei ole selles suhtes kriitiline, see ei ole just, tahtsin öelda, kas sa tahad midagi öelda, ma tahan sellest rääkida, aga ma ei tea, kas see on hea või halb isegi pärast nagu sellise paadunud ütleme, noh, ma arvan, et ma olen pigem romantik kui sihuke pessimist või esimest, kellega ma olen romantik. Romantik pessimist, see kõlab hästi, jah, ma olen väga pessimistlik ja tihti masenduses, aga ma olen romantiline inimene ja mul Mulle meeldivad igasugused uued asjad, tekivad, sest ma ei ole nagu selline tratsioonide ihale ja et ma tahan, et kõik oleks kogu aeg nii nagu nagu kass on. Niuksed kodused kassile ei meeldi, kui üks asi tõstetakse teise kohta, siis ta nagu vahiks kaebaja lõpuks laseb sinna peale. Mulle meeldib, kui asjad muutuvad ja ma arvan, et see, see, et me praegu sellises ühiskonnafaasis nagu tõmbleme, et millega ma usun, et see on millegi, millegi uue, uue, sihukese Crystaliseerumise eelne faas, noh, et me ilmselt nagu näeme varsti, kuhu see välja viib, meid? Praegu me oleme sellises teadmatuses või sellises nagu kaaluta olekus, et noh, kõik on muutunud tohutu kiiresti kiiremini, kui me oleme jõudnud ise kaasa kohaneda, eksju ja siis me nagu, nagu olemegi põhiliselt selle posti interneti suhtes ja iseenda suhtes ja samas me ei suuda sellest nagu lahti lasta, eks ju. Me tahame üha rohkem seda, eks ju, ja ka kiiremaks lähevad protsessorid ja mulle mulle meeldib see faasi kõnetab mind, ma tahan, et mu tööd ka sellest räägiks. Ma ei taha rääkida aiaaugust, samal ajal kui naise tahan aiast rääkida. Ja seda vist ikka on igal pool, et umbes meeletud osad sünnivad nagu tänava peal või meil päevapoliitika siis keegi joonistab lilli jah astuda. Tihtipeale öeldakse mulle ka selle, selle lill oleks paha ja ei, mitte seda, aga no et, et ta nagu teeme midagi ilusat, parem et niikuinii on kõike koledat nii palju. Mul on seda öeldud viimased 15 aastat, et juba siis, kui ma hakkasin tegelema nende perekonnateemadega, eks, ja siis öeldi mulle, kas, miks sa toodad nii palju negatiivset juurde maailma riigi negatiivselt täis EKRE. Ja siis ma püüdsin alati nagu vastata kuidagi, nii mida ma tundsin ka, et noh, et et ma tahan seda, ma olen selle tehase suhtes järvelt kriitiline. Muidugi, aga, aga ma arvan, et kui ma sellest ei räägi, kui ma räägin, kui ma maalin suure punase lille lihtsalt võikollaseks ja siis on see nagu veel halvem, et siis ma nagu isegi ei ei avalda oma seisukohta, et või ma ei avalda oma arvamust või või ma ei räägi sellest, mis mu sees on, et ma arvan, et ma peaksin ikkagi rääkima sellest, mis, mis mind kõnetab ja positiivsest või negatiivsest küljest. Et selline perevägivald ja niuksed nagu kodused kodu kui ühest küljest kõige kõige nunnum ja sõbralikum koht ja teisest küljest kui kõige kõige jubedam koht paljudel puhkudel, eksju, koduvägivald kui kõige jubedam vägivad üldse. Kõik me teame, et noh, et, et see kõnetas mind teatud ajahetkel hästi tugevalt. Nüüd ma tunnen, et et ühiskonnas räägitakse tegelikult sellest nii palju juba nii palju räägitakse koduvägivallast kuskil 10 viis aastat tagasi räägiti sellest üldse ja siis mind nakkuvakas suhteliselt huvitama, et sellest peaks kunstis rääkima ja siis ma tegin väga palju selleteemalisi töid. Aga nüüd ma kuidagi tunnen, et ma olen, olen nagu sellel nii läbi kaevanud selle aiamaa. Sest nagu kuidagi ma tunnen, et ma tahan midagi uut saada ja see, mis praegu ühiskonnas toimub kõnetab mind rohkem, aga nagu valvurid nende, noh, nii palju, kui ma vaatasin läbi kilede neid pilte ja ta on ikkagi väga tekstikesksed ja nad on kuidagi jah, globaalselt või just ajastu küsimused, et mis, mis meid, kõike praegu sind ärritab ja hirmutab ja kõik need pagulased ja terroristid ja kõik, need on seal olemas. Võtan, hakkasin neid asju tegema tegelikult eelmine talv, siis kui mul oli sellest 2015 kumu näitusest tohutu selline mingisugune loominguline auk tekkis nagu ikka, tekib suurest asjast mingisuguse suure näituse teed ära ja pärast kukuvad mingisugusesse kummalisse pimedasse vaakumisse ja kuule, aga mis vaakum on? Ma olen ise ka selliseid asju kogenud, aga kuidas sa sellega hakkama saad või kust see tuleb? See on jõle jube, et ma olen ka arvanud, et noh, et ma olen juba kogenud inimene, et küll ma selle vaakumiga toime tulen, aga sellel ma ei tea, selle kujunema. Seega võib-olla see ka, et ma olin üldse oma selle nagu noh, see temaatika oli mind juba võib-olla võib-olla ma olin väsinud sellest temaatikast natuke ise juba, et ma tegin tegelikult päris tugeva pingutuse, et see kõik nagu korraga sinna kumusse kokku ajada ja ja hästi nagu kenasti eksponeerida. Perekond Matemaatika, niisugune kodu ja perekonna, selle asja nimi oli tunne nagu kodus ja noh, see kodu oli nagu hästi nii olin sellega juba noh, peaaegu 10 aastat tegelenud. Ja teine asi on see muidugi, et see oli tohutu keeruline periood mul nagu noh, nii majanduslikult kui, kui tohutu töörohke aeg mul olid, tuhanded asjad olid korraga nagu seljas, selle näits yles tegemisel või näituse tegemisel, et tegin seda, seda presidendiballikujundust ja siis ma juhtisin oppi saadet teha ja muidugi, ja siis ma valmistasin kumu ette ja siis mul oli veel issand, mul oli veel midagi, nii et noh, tegelikult terve talv oli selline, et mul pole niux talve enne olnud ja kui see kõik valmis sai, siis ma järsku noh, ja ma tegelikult ma tundsin, et see näitus ei, ei andnud mulle nii palju tagasi, kui ma nagu lootsid, et noh, jaajaa kuule, mul on tunne, et mul on nagu uurinud ka, mis asi see on ja seda nimetatakse vist võib-olla mäletanud volastega saavutusjärgseks stressiks. Et sa nagu mõtled, et võtnud endaga hästi suurte oluliste nüüd maailm muutub. Aga tegelikult ei muutu ju mitte midagi, isegi minu enda elus ei muutunud mitte midagi, et lootsin muidugi, et maailm ootab, onju, aga, aga ka minu enda väike maailm ei muutunud, nii et, et noh, see oli täiesti kohutav, et suvel tekkis millelegi depressioon, siis ma üritasin, ainuke asi, mida suutsin teha kodus remonti, võõrpasid neid seinu seal ja ja masendus tuli järjest, läks hullemaks tervisehädad ja siis lõpuks oligi niimoodi, et ma ei suutnud mitu kuud teha muidu nad isegi ateljeesse, mul oli isegi okserefleks ateljee suhtes. Kunstihoones on mul ateljee, üürin seda ja ei suuda sinna minna. Kõnnin mööda linnatänavaid ringi ja ei suuda sisse minna siukseid asju. Mage varem tekkis hirm, ateljee kui ruumi ei tekkinud hirm ja vastumeelsus, tundsin, et see kõik on nii vastik või noh, et mul ei ole ideid ka üldse, et mis ma sinna lähen või noh, et see kõik on nagu jälg, hirmutab sind kui ideid ei ole, jah, see mind hirmutab jah, et kas üldse tuleb veel, jajah, et noh, et esmanagu kogu aeg su nagu pea nagu vurrid üritab otsida midagi sisetunne, et see tühikäik nagu kurnab sind jubedam siis ma istusingi, lõpuks ma sundisin ennast täitsa jõuga, läksin, istusin ateljees ja, ja üritasin nagu otsast märgid tegema, hakkad siis tegelikult need tööd ongi need, mis ma hakkasin seal otsust tegema. Jah, kuni nagu viimaste töödeni välja. Et ma lihtsalt hakkasin sisuliselt nagu mitte millestki ja siis ma võtsin endale nagu sellise positsiooni või sellise meetodi üritasin nagu võtta, et ma kirjutan päevablogijad, et ma tulen hommikul ilma, noh, mul ei ole mingi, teete valmistavat mõtet, kas ma lähen tegema, kõnnin jalaateljeesse ja esimene idee, mis mind ateljees tabab, see on seda, seda teen ja nii ma hakkasingi tegema neid töid. Ja võtsin lihtsalt, saagu või ülinõme, sitt, ärgu nad üldse omavahel haakuma huvitamine. Ma lihtsalt tegin päev tööpäev ja töö, nimetasin ennast käima uuesti ja siis ma leidsin nagu uue hingamise täiesti. See oli täitsa niisugune nagu, nagu noh, kunagi olid, vurrid on ja mis ei läinud käima, käima, jooksnud sisuliselt, jookseb jooksedama, mootoril jõuga käima, selleks täitsa huvitav, mõeldud, palju tegelikult need vurrid käisid ja palju tegelikult neid joosti, käia rohkem joosta. Et, et mopeed, mis kunagi ei läinudki käima, aga küll küll, aga jooksin kõvasti temaga, vaata kui sellest me oleme sportlikud meil läinud kuidagi käia kunagi ja praegu paneb lõngs, tegi, kõik töötab, eks. Et noh, et siis ma niimoodi ennast jooksin käima ja siis ma ja siis tuli muidugi talvel tulid ju kõik need jubedad Brüsseli raadiost oli kõik need brüsseli lennujaama need enesetaputerroristide lood, emissarid juhtusid jubedus, et hakkasid nagu, nagu kuidagi eetrisse paiskama üha tihedamini. Ja mina ateljees muidugi mulle meeldib ateljees, kui ma just ei kuula mussi või midagi muud ei tee, et sul käib vikerraadio, sealt tuleb päev läbiks insti, eksju. Ja siis ma reageerisin sellele informatsioon mõnele lihtsalt ka niimoodi, et noh, mingit muud ideed ei olnud, siis, siis ma lasin nagu sellest infost ennast kujundada nagu peegeldasin seda informatsiooni oma töödesse, mis, mis tuli igav poolt ja sest see oligi nagu ainus asi, mida ma suutsin teha, et kui sa tõesti kuulad, et kuskil mingisugune õudne pommiplahvatus on, eks ju, näiteks kuskil rahvarohkes lennujaamas siis tekib siukene, loll, nõme tunne, kahju on, õudne on, samas mõtled, et miks on midagi teha, ei saa selle, selle vastu tegelikult ei saa, me keegi ei saa, et me saame rääkida sellest tõesti, uudistetoimetus saab seda eetrisse paisata, kunstnik saab mõtteliselt näidata mingisuguses kujus. Et kui me tagasipöördumisel Emmise jutu juurde, et kui ma selle asemel lilli maalinud niigem koledusi palju siis noh, ma ei tea, ma ei saa nagu sellest. Ma tunnen ennast nagu halvasti, sellepärast et ma nagu ignoreerin seda kõike kuulasin vahepeal, kuidas polgid lobise oodatud sind, see, et see ruum on peaaegu igast Colo täis ja see ärevaks ei tee sind. Marko mäed on? Noh, muidugi, ma ei saa praegu siin eriti aru, midagi, ma tean, mis siia nagu tuleb selle puks vahele, hästi väike uks tehakse selle ukseaugu asemele, sealt käib nagu siis teise ruumi. Ja, ja noh, ma lihtsalt praegu pean ootama, kui ära tehakse, sest et ma ei saa muidu seda neid töid hakata nagu, nagu paigutama, et mis praegu on niisugune moment. Et Ma olengi kogu aeg ärev ärevusse kohuta teretada. Surun seda maha endast igat moodi, aga, aga tegelikult ma usun, niisugune ärevus on kogu aeg rahutu ärevus ja ma ei tea, mis asi see on. Vaatasin neid töid ja nad on nagu ikkagi jube naljakad ka, samal ajal kurvad ja naljakad ja mulle sellest su tööd alati meeldinud. Ja siis vaatasin, et üks, ma ei tea, kas nüüd viidi erovi Tuudjat tuli üks sinu autoportree, David Bowie silmadega David põue silmadega tekst oli siis just selline, et et mul on need David põue silm või silmad vä. Ja see on ainukene tore asi minu mõttetus nõos. Jah, täpselt selline tekst, tegin seda tööd seal selle ühe päeva mõte, siis tead seda ma nagu Tedikeerisil selle David Bowie-le, sest et siis kui David Bowie suri ja siis see nagu noh, ma olen kõva David povi nagu noh, Ma ei, ma tahan öelda, et ma ainult fänn nagu fännan nagu kogu aeg rännakul meeldida, aga nii huvitav looja ja niisugune põnev, dünaamiline ja. Ma tahtsin kuidagi teha mingisuguse remargi või ma tahtsin midagi teha seal David Bowie teemal siis kui ta suri ja siis ma tegin selle, sest et noh, kõik räägivad TV2 värvilistest silmadest, mis tegelikult ei ole järgmised. Tegelikult on üks pill on lihtsalt avanenud ja see tundub teist värvi. Tegelikult see iiris on sama värvi aga kaht värvi silmad. Ja see on nagu demodreidmark ju olnud ju läbi tema karjääri ja Ma mõtlesin, et mõtle, kui mul siuksed oleks, et mul oleks nagu päris lahe lahe elu. Loomulikult mul Mul ei ole kaela silmi ja, ja ma ei tea, kas see nii väga olekski minu elukvaliteeti väga muudaks, aga noh, see oli selline uitmõttena, tahtsin seda fikseerida. Väga paljud tööd on sellistes sellistes uitolekutes tegelikult nagu saabunud ideed ja ka paljud töö tegelikult ka unenägudest püütud või näiteks töö, kus sa siin selja taga vaata, on kus on niisugune pruun mees peal, mis tilgub, on ju, see on puhtalt unejärgses seisundis saabunud niisugune nagu sähvatus, nii tekst kui pilt. Ja mina ei oska nagu öelda, et kui see mulle nagu alateadvusest nagu paiskuseks mulle teadvusse, mõtlesin, et ju siis on vaja seda külgi ja kirjeldada tööd. Töö on selline, et seal peal on selline nagu inimesekujuline figuur, kes nagu, kellel oleks nagu mingisugust pruuni ollust nagu peast jalgadel tatud üleriks nagu ämblik, silmad paistavad silmale välguvad ainult valged ja ja siis kätest nagu tilgub ja maas on sihuke pruun loike, siis tekst on selline. Et kui inimesed pilluvad nagu sind sitaga kogu aeg, siis ühel hetkel näed sa välja nagu šokolaadimees aga siis tekib uus probleem, et nad tahavad seal pead otsast ära hammustada, sest vaata, sokolaadifiguure kipume hammustama, et mõlemat pidi on halb. Et, et noh, see on selline nagu noh, ma ise loen seda enda kõige Vilosoofilisemaks. Teosed ei ole väga suur filosoofia ilmselt nagu võimeline interpretatsioon filosoofilisi võib olla selliseid, aga see on minu meelest väga filosoofia. On küll, jah, aga sa võisid nagu maailma kokku nagu minu jaoks isegi, et noh, tegelikult on kogu aeg vaja sul nagu ennast tõestada, eks oled sa sitaga kaetud või oled sa šokolaadiga ülevalatud, sa pead ikkagi kogu aeg ennast tõest kaitsma ennast küll seal tõesti väga sügav, sügav ja see tuli mulle iseenesest, ma ei mõelnud seda välja. Püüan nagu mitte, tõid välja mõelda, et mulle ei meeldi isegi sõna mõtlemine, sest sõnamõtlemine on siga, argitalle ei meeldi, mõtlemine ei meeldi, aga mulle meeldib, mulle meeldib nagu loomine, mulle meeldib nagu tunnetamine. Et et, et mõtlemine tundub mulle tegelikult kaunis, kaunis nõrk tööriist nagu looming loomingu seisukohalt, et sa võid asjad pik välja mõelda ja konstrueerida, võtab joonlaua ja, aga mind mind riski ei rahulda, et mulle meeldib rohkem, siis olen, ma olen endaga nagu rohkem rahul siis kui ma suudan nagu tunnetuslikult, et neid asju teha, et et seal on kõik asjad välja mõelda, et mida rohkem raamatuid loed, seda rohkem suudad mõelda asju välja, eks ju, sest et sul on palju näiteid ja seal on palju informatsiooni. Aga noh, kui see niimoodi tunnetega üritada asja teha, siis, siis minu meelest tuleb see asi nagu kuskilt nagu paremast kohast seal riive seal romantiline, eks ju, paljud ütlevad, et sa lollakas, vanamoodne kunstnik, aga mind huvitasid. Marko Mäetamm räägib telefoniga. Et muidugi sealt ma toon muidugi niikuinii. Parkett krõbiseb. Nagu. Niimoodi kriuksub parkett mõrgu mõõdom ateljees. Kuule, räägi vaata, välistan rätte, super. Ja ma rääkisin Atko janussoniga, hea sõber on, ta on mul hea sõber juba kooliajast ja. Ta on graafiline disainer ja ta aitab mind alati sellistes küsimustes, mis nõuavad kuidagi arvutikeskkonnas piltide kuidagi töötlust või et, et siis tema oskab teha, sest see on tema igapäevane töö. Mina, minul ei ole isegi photoshop arvutisse eesotsas on selle näituse jaoks, mida sa täna üles pandud, nii see ei ole, et tema puhul praegu on niisugune asi, et ma püüan talt laenata ühte trummitaldrikut, seda on ka suur melomaan ja tal on igasugu lahedaid pille kodus. Mul on endal üsna kasin komplekt. Aga ma madel laenan talt ühe taldriku juurde, tänavapeol olla seal galeriis, kus kus näitust üles pannakse, sõnanud valget palakad on akendes, aga keegi suitsetas ukse peale, et ju nad siis panevad ülesse seda jah, meile jutt niimoodi, et nad helistavad, kui, kui mul on mõtet minna, et nad teevad seda seina siis. Aga siis ma tulin nüüd sinu ateljeesse hoopiski, mis kohaselt Kunstnike majas ja ja koridoris oli jube mõnus selline tärpentini või sellise õlivärvi lõhn väikene, õrn kustutanud ja sinul ei ole üldse sellist lõhna. Ma ei kasuta enam viimased laste mon ainult selle noh, selle akrüüli ka teinud, et ma ei kasuta jah siukest õlivärvi ega mingit kangetärkki kuidagi mitte sellepärast et ma ei tunne lõhna, minu pärast võite, lõhnad aga kuidagi ma olen selle akrüüli tega harjunud sellise stiiliga, nagu ma teen, et akrüül on jumalast okei, lihtsam ja kiirem ja odavam, võib-olla ei ole, aga ta on sama ja mis sul siin on, et sul on siin trummikomplekt ja sookoha peal ütlesite tsoone toodetud trummi? Jah, mul on trummikomplekt on tegelikult sellise õnneliku juhuse tõttu, et ma olen nagu eluaeg keegi just mainis kuskil a, see oli Kiva, kellega kunstnik Kiwa, kellega me bänditagi kuskil tuli välja sellise termini minu kohta nagu kapi trummar, sest ma olen olnud nagu eluaeg kapi trumme nagu lapsest saadik trummi mänginud, aga ma ei ole eriti kuskil bändides figureerinud paaris kohas olema, aga need on täiesti lühiajaliselt olnud, aga mul on nagu mingi oksessiivne suhe trummimäng. Ma võtan vastu trummimänguga. Tsau olen ateljees praegu. Ja laheva, kus sa ise oled? Nad kodu poole või? Ahah, okei, oota, kus sa praegu käisid üldse? Sa oled praegu koju otsele. No mine, kui sul igav hakkab, sa võidi sinna galeriisse pärast tulla vaatama, aga ega seal ka ei ole, võib-olla huvitav. Ja no davai, teeme nii, siis, aga iga kell võid tulla, kui sul on igav. Olgu. Sümpaatselt ütled, et iga kell võib tulla, huvitav, kes on minu pärast, et ma lindistasin, Ta ei ütledki ütlengi, sest et ma ei taha lapsi sundida kunstiga kokku puutume tegelikult aga ma alati nagu ütlen, et iga tulla või noh, et sa võid alati vaata, mis ma teen. Sest ega nad väga ei ole huvitatud nii, kui nii teavad, siis ma teen. Aga mis nad ütlevad, koolis on tegelikult ju ma kujutan ette või lasteaias, kus käivad, et koolis, eks ju, et on väga hea öelda, et et mu isa on kunstnik, ma ei tea, siis nad käivad niukses koolis käivad selles Gustav Adolfis, et noh, seal on, kõik on seal on päris niukene noh, siuksed nagu, et eakad inimesed on oma lapsed sinna viinud ja asjalikud inimesed käivad seal kõik kohal, et et kunstnikke on seal ka, aga ma alati tunnen, et et võib-olla meie selline kummaline, selline natuke vähem materialistlik elu on suures kontrastis paljude klassikaaslastega. Aga noh, saavad hästi hakkama. Kontrastid ongi huvitavad lastele ka. Ei, ma praegu olen teist aastat täitsa vabakutseline ja jõle keeruline on olla, ausalt öelda ma ei saa. Ma ei saa nagu kellelegi silma vaadata ja öelda, et jube lahe arsti elan, eks ju, noh, materiaalselt. Aga no on üles ja alla need asjad, et vahel on, vahel pean mõtlema rohkem raha peale, vahel pean vähem natuke mõtlema, aga aga muidugi sellel ajal, kui ma olin ikka täiskohaga kunstiakadeemias dekaan, näiteks, et siis mul oli kõik siis ma olin ikkagi pangad saatsid mulle emaile ja kutsusid mind kuldkliendiks, kolin, jaajaa muidugi olin ja kõik ikkagi tahtsid, et ma investeerin igale poole ja enam Enduga hiljuti pank ei tahtnud krediitkaarti anda. Öeldi, et ei ole ju, teil ei ole töökohta ja me ei saa teile anda krediitkaarti. Kuidagi jutt tegelikult enne kui see lops helistas trummide peale lapsed katkestatud lapsed eestlastest katkestatud eest otsast nagu ühendavad, sest et need trummid on ka tänu lapsele mul siit, et laps teadmatult olen kapi trummar, on ju, otsustas minna muusikakooli trummi õppima, tahtis ise minna. Ja siis ma otsisin muidugi välja ja sõprade-tuttavate kaudu saime niuksed, heade, natuke kasutatud trummid mõõduka hinnaga ja ja siia üles ja siis ta vastavalt käis ja nagu ikka lastel ui tuleb, huvi läheb, et oleks huvi ära. Ja ta ei käi ka, need on ikka päris trummid, et välistada ei korralik nagu nad on väike komplekt selline noh, ta ei ole mingi sihuke roki trummis, et aga noh, niisugune lihtne, kõige lihtsam ilmselt võib-olla, sest et need, kellelt me need ostsime ja see oli ka siuke sama case, poiss oli tahtnud trummi õppima minna, jättis selle pooleli ja trummikomplekti ta põrutab üldse mängijatega. Kuule, mängi hoopis trummi. Mängib, ega käsu peale midagi mängida. Pilvedega sa sedasi väga vaata, kui sa võtad kitarri, mängis mõne loo Adrummann selline rütmipill, et kuule, küsisin müdistataks kõrvalt või olnud naabripeolt teised kunstnikud, kelle ateljeed siin on, nad ei tule. Ükskord tahtsin üleval on külalisateljee ja siin aeg-ajalt see aeg-ajalt tuleb ja veedab oma suvesid üks üks Hollandi fotograaf, keda ma hästi tunnen ja kellega me saame hästi läbi, aga tema tuli küll ükskord ukse taha ühtlaselt. Lõpetage ometi. Ja et kui ma ainult trummi mänginud, siis ei ole midagi, aga kui Kiva mängib neid igasuguseid muid asju ka siis võtab ikka nagu selle madal madalsageduse madalad helid nagu ronivad ikka läbi seinte ja see on sihuke, kas üleval ei kuule mingit lugu kuulata? See on muidugi jube, et te ütles ka, et kui sa ainult mängid, siis mingi probleem, et noh, kuuled küll, aga ei häiri. Aga võib-olla mõnda häirib, ma olen alati, kui ma olen, ära mängis, ma olen alati valmis selleks, et ukse lahti, seal ripub mingi kiri, et lõpetage õudus ära, ükskord aga siiamaale kirja alati peale trummimängu vaatada ei vaata, aga ma alati on valmis selleks, sest et et pärast välja lähen, siis ma vaatan, et näe õnneks, et nagu ei ole, aga aga samas ma olen teinud seda tavaliselt päevasel ajal niimoodi enam-vähem ja lõpetanud niimoodi enne õhtu sa õhtu eel nagu ära, et tegelikult ma mõtlen niimoodi, et see on ikkagi ateljeed, maja, et siin ei need inimesed, kes siin elavad siin tegelikult noh, natuke nende probleeme. Mina rendin tööpinda ja ma ei näe erilist vahet, kas on maaliline, mängin trummi mõlemat vaja teha. Nii senikaua kui seal galeriis töömehed söövad, seilasid mingit trummi, jah, sest et kogu aeg trummi tulebki niimoodi aeg-ajalt trumm on nii palju nagu lihasmälupill, et no et sa pead nagu mängima teda tihti. Ja nüüd oleme jõudnud tagasi galeriis ja siin on vahepeal suured muutused toimunud, pildid on juba vaikselt seina peal hakanud tulema ja Marko Mäetamm Niimodi krõbiseb Marko Mäetammekilemaali ümber võetud kile. Vahetult treenitud koera tavaline küla tihti ehituspoest. Teade ainult siis, kui mul on vaja osta tegelikult oma asju, mingeid kilet või mingite värvi ja väga harva, kui ma kodus remontida ja andis ka käia, aga mulle ei meeldi käia seal, sest et nagu noh tänagi pidin käima hommikul ühes ostma käepideme selle vaheukse jaoks ja ma näen seal neid asjalikke, selliseid nagu töötunkedes, nagu ehitajaid ja remondimehi, siis mul tekib teatav alaväärsus kompleks. Mulle ei meeldi seal käia. Sest ma ei oska ise nagu, noh, ma ei tunne ennast üldse hästi sellises kohas, et see on hoopis teine nagu, nagu õhustik, see on niisugused nagu nagu tegusad tüübid, eks ju. Ja mina siis Tuija, vaata seda kui installatsiooni. Jah, aga tead, ma ükskord juhtus niisugune lugu, et otsisin mingi oma näituse jaoks materjali. Reklaamiteenuse pärast, nagu poenime, ei ütle, aga üks levinumaid Tallinna ehituspoode hiiglaslikke. Jaa, tuiasin ja kuna ma ei teadnud, mida ma otsin, siis ma nagu tuiasin nagu kaunis niimoodi noh, ütleme kuidagi niimoodi sihitult, eks ju, seal ja otsisin nagu lihtsalt midagi, käisin siis välja ja lõpuks maisist mingi asja ära ostsin siis mind peeti ukse, prügi otsiti läbi. Sest ma lihtsalt välja väga kahtlane tüüp läheb ilma igasuguse sihitakse kuhugi suurde ehituspoodi kuskil linna äärde lihtsalt jälgisid, kaamerad, jälgisid vähemasti nagu tund aega seal, eksju, mõtisklesime Tuije siin ja jooksin edasi-tagasi. Ma võrdlesin hooga see või see või eksju. Jumal, passin. Nii kahtlane kott. Ma sain nagu aru ka muidugi, miks, aga nõme tunne või? Mis ma ostsin, oli täiesti jabur, see oli. Selline naela ei ostnud naela, ostsin selle. Mis ta nüüd on, selline vaata sihuke paak, millel pumpsurvepump, millega pihustatakse ilmselt mingisugust putukamürki taimede peale siukse asja. Ja seda me lõpuks ei kasutanudki. Näituselt jäi mul seisma. Aga kujuta ette, tund aega, tead, poes jookseb ringi nagu segane, higistab seal suvine aeg. Nagu igaks juhuks. Tegelikult on taskukruvisid täis. Ei, ei, ei see oli lahe meelel, üsna pettunud, kui ta leidnud mul kotist mitte midagi, mis seal siis üks pilt läheb mööda, mis pilt see on, rääkides tähestikust, see on üks niisugune paaristöö, kus on kahe kaks tööd, ühe peal on kirjas nii harva ja ma ärme väga kirjeldaks, ühe peal oli kirjas, et rääkides tähestikust on üks lihtsamaid ja ja, ja seda saab nagu oma ühe oma keha avavusega nagu, nagu järgi teha. Ja siis ja siis teise pildi peal on seesama tagumik ja sealse seal on all jutt, et teine lihtne tähtan i et seda saab ka nagu, nagu oma ühe keha avaldusega nagu matkida. Aga rohkem tähti polegi tähestikus, mida saaks oma avaldusega nii hõlpsasti matkida. Selline paaristöö väga leidlik. Mõtlesin tükk aega sellele väga ei mõelnudki selle peale, nagu järsku tuli mulle see mõte, et tegelikult vaata noh, et plekid kehakeelest ja, ja siis rääkides sellest, et väga paljud inimesed teevad oma kehaga igasugu katseid ja ekstreemseid katseid ja noh, me võime ju rääkida siin iluoperatsioonidest või siis ennast igat moodi ahistavatest inimestest, kes on uksessiivses sõltuvuses mingisugusest enesepiinamisest või või siis kunstnikud, kes kasutavad oma keha igasugusel moel, et väljendada midagi, et miks need ainult näoga väljendama, et tagumise otsaga saab samamoodi väljendada ennast. Tihti väljendataksegi. Laiendada keha, keha, väljendusvõimalusi, ma püüdsin nagu tuua teemasse sellise võimaliku variandi. Tähestik, mulle meeldib tähestiku, kihvt asi, pole teinud tähestikust enne töid ja ja noh, et see on hea struktuur näiteks, et et kuidas, nagu kuidas, nagu teha, terve jada läbida näiteks ennem seal ise rääkisid, et sa tahaks olla ikkagi tõsine kunstnik, et miks inimesed naeravad. Tahakski jutt, et sellise töö. Aga see on tegelikult väga niisugune noh, naljakat teeb mitte midagi, et see on omamoodi ka traagiline, et minu meelest on kõiges nii palju traagikat. Vetsus istudes ei ole naljakat midagi, aga omamoodi jällegi on, eks ju, ja mõtled seal oma asju ja mul on vetsuga teatavad siuksed nagu teemad tihti jooksevad läbi, et see on üks kohtadest, kus inimene on üksinda, et ma mäletan, ma olin vene sõjaväes kunagi siis päris alguses, kui ei olnud veel harjunud selle sellega selles olu olukorraga, siis ma pritsin õndsalt kaua olla, sest et lihtsalt üksi olla. Kuigi see oli seal ka üksi olla, sest uksi polnud ees, vaid lahtritäitja ja kükitama pidi, nii et ega seal mugav joonidega kükitasin seal augu peal ja olid nii kaua, kui vähegi sai, et kui vähegi oli nagu noh, kui vähegi oli normaalne, sest et kui seal väga kauaks jäätis tuli sind otsima. Muidugi Vaidi aitab küll. Olla. Mõtiskleda oma elu üle. Nii palju nende töödega sellele maani vahele. Ennast oleks selle vanusegrupi laiali. Aga seal on sealpool, eks ju. Nad peaksid nagu esimene töö siit olema, et ma panen need ja need tulevad siia otsa veel. Need on see nagu kokku see loputan, tulime, panime siia mõõdukalt, et see on nagu kogu see üheksa, 10 11 12 kokku ja akerdanud raadiokuulaja mitte midagi aru selle sellest siia-sinna võikski olla terve saade tund aega niimoodi tundub, pane see sealt siia vahepeal natuke kopsimist ja siis panen siia selle väga kontseptuaalne saade, siis ma arvan, et see võiks isegi olla, kardan, sellist ei julge nagu välja vedada sellega juhtuda see, et inimesed ei taha kuulata seda, see on siuke võlgnike kunstiprojektid. Aga tead, vaata siis on jällegi see, et need helid ja kõik need orgised asjad raadios muutuvad kuidagi kunstipäraseks või tõusevad nagu esile kaja taha sinna panna. Sa võid sellest teha muusikat tegelikult isegi mingis mõttes ongi, ongi nagu efektid juurde panna. Mis seal rääkidagi kõvaks häälega äkki mind ei lasta, Donald Trumpist läinud, oi pildi ja kusjuures ma pildi eelmine kevad enne enne presidendi roosat ennena. Ma olen, ma olen pärast nii löödud, et ta sai presidendiks, kuna mõtlesin, et nüüd ma ei tohi seda pilti näidata, aga lõpuks mõtlesin, et persse, et vabandust, et noh, et, et miks ma ei või et kui ma olen seda teinud enne, mul on mul on olemas täielik voli seda näidata, seal minust heitmed, pealegi ma olen Tänavusel raamatut unes näinud, mida, mida seal on kujutatud, nii et ma ei ole seda isegi seda, ma arvan, et ma ei hakka seda kirjeldama, et need inimesed tulevad ja rõõmustavad seda pilti näha. Ma arvan ka jah, või siis või siis ei rõõmu, tunnevad midagi muud tunnevad midagi muud ja kerget kihelust. Täna oli mu Marko Mäetammetöövari saata, mida te kuulsite, mängisid kukku Viivika Ludvig. Urmas Vadi kõike head ja kohtumiseni.