Tervist, mina olen Urmas Vadi ja annan täna Ervin õunapuu töövari. Ja kell sai just kaheksat hommikul ja mul on energiat sinu juures köögis, kodus. Sa tegid putru, just. Pakun sulle pudru. Valmis, mis putru seal tegid kaerahelbed veega. Väga askeetlik. Pigem tervislik, ütleb niimoodi. Sa ütlesid, et äkki või, ja muidugi seal näevad, hommikul meelega ei söönud, kuna sa ütlesid, et ära söö või et saame koos hommikul seal justkui keegi hommikusöök vist ei ole tööks. Minu arvates on niimoodi öeldud, et, et kui mul ei olegi tööd tähendab söömine lõbu kogu aeg jube headmas ju, varjaks tulin ja et äkki ma õpin siis midagi, tantsul veab dünaamika hommikul vähemalt juba. Et vaatame, mis juhtuma hakkab. Siis on kõik nagu läbi lavastatud, lausa seletad, uhked oliivid ja, ja taldrikud ja vaade kahvlid ja kõik on kuidagi nagu noh, tõesti nagu ongi nagu lavakujundust, ma tegin ühe fotoga. Ja ma pole seda Facebooki üles, nii et sellepärast ma mulle meeldib lavastada hommikuti. Köögilaud on tõesti nagu lavastus. Aga kuidas ette termin, et sul ei olegi tööd. Ja kõik on kogu aeg, mis sa ütlesid, söömine ja lõbuva. Aga tegelikult ma tean, et ma olin muidugi muidugi ma tean küll, mida sa teed, on ju muidu mõeldakse töövarjuks tulnud. Aga seesama küsimus selle lavastamise kohta või et, et see on nagu tavakujundusse köögilauda. Kuidas sa nagu näed, et kas seal ongi kogu aeg nii-öelda see töö või mingi hetkel, sa lihtsalt nagu teed midagi või, või siis sa näedki, et kokku sinu elu ongi mingi kunst? Sa lähed i keeruliseks, vaata tähendab hommikul kaheksa liiga vana, ei märksiga kuue võiku. Eks ma valmistusin ka sinu tulekuks, et ega ma siin üksinda jampsi viimati siis, kui võiks, ei ole, aga, aga jah, et, et näiteks kuhugi külla male näiteks napilt viltu seina peal, ma sätin otseks ja mul on siuksed, mõõn näiteks tüdruk selline, kes poes mõni mõni asi pole riiuli peale pandud, noh näiteks kliima taga, siis on korraga sinna pandud mingi ketšup väljastele, apalatele ketšupi. Väga tubli tüdruk. Just õige napilt peabki olema otsese sätitud ja peab olema hea valguse ja opositsioon, sest totali nakkis plõksib ja neid nagu ilusaid fotosid, mis eriti Facebookis vahel ma hakkan üle, kellel värisema, kui ma näen mingit õudust, et see võib olla nagu raske elu, kui sul on nagu esteetiliselt väga kõrged nõudmised või noh, ütleme nagu selline absoluutne kuulmine ongi raske elu ja, ja vaata, mõni on ennast isegi ära tapnud, et lihtsalt ei suuda välja kannatada. Sina oled elus, nüüd me hakkame sööma, Ervin Õunapuuga putru, aga mis sul seal mingi karp on ka, see on ka huvitav. Vot oli juttu ilusti surmast, mul on niimoodi, et ma pean võtma tablette enne kui ma sööma hakkan ja jumal tänatud, ma mõtlesin, et sa enne, kui sa surema hakkad, võtab siil siil, ruum. Jumala nime, ütle. Ja sa ütlesid, et kui jumal tänatud saanud, meditsiin tänatud, doktor tänatud. Asi on selles, et mul on suhkruhaigus suhkru. Kalduleti huvi küll ja siis kondadeti õhtul. Tead, Ervin õunapuu, mõtlesin, et terviseks. Ermine võtab tablette, jopet, aga ma just mõtlesin siia tulles, et huvitav, kui kiiresti me selle jumalajutuni jõuame. Kaheksa null neli manni köögis, praegu kaheksa, null üheksa, ühesõnaga viie minutiga. Viie minutiga. Nüüd hakkab Ervin õuna Borestima leiba ja seal puder on meil need söödud, aga aga ma saan aru, et hommikusöök jätkub. Et see ei ole mingi selline kiire puder sisse ja tööle. Ei, me võtame aeglaselt, võtame mõnuga kuskil hotellis, tead, hommikusöögitund aega, sööme umbes siis lähme välja. Siis lähme linna peale möllama. Niimoodi lõikab Ervin Õunapi juustu. Et oleks, oleks mulle töö, ma olen kunagi teinud kolmekäigulise lõunasajale inimesele ja see oli metsik. Sest ma olin seal kaks päeva, liigutame ikka ennast. Aga mulle meeldib jah, toitu valmistada, süüa teha. Ma ei ole eriline kokk, näiteks Toompeal Hendrik majanduse peale on noh, tema gurmeekokk. Ma teen selliseid suupisteid, mis maitsvad, aga, aga mis oleks, kannab ilusat vaadata selles mõttes kui sa kirjeldad, mis sul siin ees on, et kirjelda sina mulle. Ühesõnaga õnneks taldrik, mille äärel on kirjutatud Henry Watson Potteri ja siis on üks tomat ilusaks roosiks lõigatud ja siis on Parma sink on rulli keeratud. Rohkem selle taldriku peal praegu ei ole, aga munad käivad. Ma ei tea, võib-olla ei peaks seda üldse salvestama, sest need inimesed, kellel on kõht tühi ja neil ei ole üldse nagu leiba või tomatit, sinki on ja kas nende inimeste peale mõtleda? Tead, ma mõtlen väga tihti, aga ma loen üle neid fakte, et mitu inimest sureb minutis nälga. Aga mul ei ole praegu meeles. Ja alati, kui ma panen palukese suhu, ma mõtlen, ausõna, ma mõtlen nende laste peale, ma ei saa midagi teha. See abituse tunne, mida sa vaatad nagu kogu aeg nagu foonina samas nagu lihtsalt siis tegeleda oma võileivaga edasi. No mitte süüdistes sulla, vaid see on lihtsalt jutt ongi nii, kusjuures näiteks kui ma käin duši all, ma mõtlen ka, et, et, et, et need praegu sel hetkel just keegi sureb janusse. Aga ma ei saa sellepärast keerata tirige enda harimist lõpetada. Ja vaata, siit me jõuamegi, noh, jälle filosoofia, Need on filosoofilised probleemid murreteks, näilised mured, mis minu jaoks on muutunud pudru täiesti mõttetuks, tähendab ette, et sellel teemal ei ole üldse mõtet rääkida. Sellega mingis mõttes piinamine siis kui sa mõtled nendele teemadele ees, ei ole piinamine, see on lihtsalt raiskamine, aja raiskamine. Sest ma ei saa mitte midagi muutuda oma peal vanima, mida muuta saab näiteks püüdma muuta äramat keevalisele, tule sealt alt ära. Punased, valmis. Ja ma ei tahtnud ka meie oomika sööki ära rikkuda, nii tähendab neid filosoofiat ongi, jaa. Võib jõuda iga iga igale poole välja ja näiteks, et miks on sõjamiks sõdu ära ei lõpetata ja nii edasi, eks ole. Aga sa ju tegelikult enda enda tekstides ja filmides ju tegelikult tegeleb selle mingisuguse absoluutsete suurte teemadega, mis tegelikult ajavadki nagu mõnes mõttes juhtme kokku, et umbes et vaatab taevast proovida, aru saada, mis ma universum on või kuidas asjad tehtud või miks mingid asjad üldse olemas on, aga me hakkame lihtsamatest asjadest peale, näiteks. Ma ütleks mind väga ärrita, ärritab praegu sõjaline olukord. Noh, hakkame pihta. Vahepeal mõned munad, see ongi nagu see, et kas rääkida sõjalisest olukorrast või õigel ajal ära võta munad, nojah, aga samas kui sa tahad kivi, Goa neetud temblased olla, las nad olla, ma tahtsin rääkida lihtsalt sellest, et et mind ärritavad need inimesed, minuealised inimesed, kes praegu on näiteks ka kaitsejõudude kindralstaabis ja siis kes käisid Nõukogude sõjaväes, tähendab ma spetsiaalselt, ma olen eluaeg patsifist olnud selle asemel, et mitte minna Nõukogude armeesse, ma läksin hullumajja. Tähendab, see oli seal minu teadlik valik. See oli aasta oli 74 siis on minu käest küsitud, aga, aga kui laulab, miks sul ei ole kõrgemat haridust, et miks sa ülikooli läinud, miks ei läinud kunstiinstituuti, miks ei läinud, ma ei tea, kuhu ja, ja nüüd tähendab, mul oleks oleks väga-väga hea pugeda selle varju, et et ülikoolis õpetati marksismi. Ja et no mina olen täiesti puhas, ma ei ole käinud ei nõukogude armees ega seal marksistlik ajupesu. Aga põhjus, miks ma ei läinud kunstiinstituuti, on äärmiselt lihtne, tähendab minu juhendaja, vot ma käisin seal ettevalmistuskursustel 71 72 73, et järjest on need üle 40 aasta tagasi. Selgus, et see minu juhendaja oli homoseksuaal ja ühesõnaga tähendab kogu Birdi lõid puruks, mõtlesin, mis inimene see selline ta õpetas mind, uskusin teda ja nagu siis tuli ühel hetkel see välja, üks mu sugulane hoiatas mind, ütles, et hoia, sest mees, teema seal seal minu õpetaja ju. Hoia eemale. Ja vaata, mul ongi, Ma tean väga järske otsuseid, kui midagi otsustada, siis on kõik, et ei ole niimoodi, et Naha, fifty-fifty teeme kuidagi midagi. Kui inimesed on andnud üks meie kindralid on andnud nõukogude armeel on andnud vande, et suur suusavets musu ei usu, ma saan aru, seda riik ei ole enam aegunud, teine ajaratas on pööranud, aga ta on andnud vande andnud vald ja no minu jaoks on see ka kõik ja minu jaoks on sellised asjad olulised või kuidagi nagu määravad üliolulised ülimääravad. Sest need ei ole ainult sõnad, need on vanded ja vaata samamoodi. Vaat nüüd kui jõuame iga need vanded ja kõikvõimalikud tunnistused, kui sa loed usutunnistuse teksti, mida lapsed peavad lugema näiteks leeri minnes või kui sa võtad sealt iga lause, hakkad puurima seda nagu sõna ja mõte, et siis see on ju totaalne lollus. See on lihtsalt kohutav, mida aetakse lastele pähe. Aga palju neid lapsi, kellele pähe aetakse, sest neid on tuhandeid Eestis Eestis ja ma arvan küll, et on tuhanded, siis vaadake seal mingi ongi mingid kristlikud koolid ja me saame leida neid arve külma. Millal aeglasem uuritanu pöörde, ma ei tea, nyyd all mind arvud ei huvita, mind huvitab. Ühesõnaga, Eesti jaoks on isegi üks usklik liiga palju. Ausalt, aga miks? Sellepärast, et seal, et nad on valetajad, bet ja nad on võltslubaduste andjad, nad on, selleks ei pea üldse kristlane olema, selleks võib ükskõik kes olla, kõik võivad sellised olla heaga vaata kris klikus kirikus on alati ju lubavad sulle, et kuule, kingi oma maja mulla sisse, saad taevasse. See võiks olla autoga mulle anda siis sapsu haige invaliidist vend ka taevasse ja hakkab seal jooksma, kuigi tal jalad ei tööta maa peal. Mul on neid tunnistusi, nii nagu sina praegu seda saadet salvestab munud videos kümneid tunnistused, kus inimesed räägivad, sellised asjad siin on. Mis neil on aetud, see on ainus teema, mis mind, see on sinu töö. See on mu töö, ma ei tahaks, et see oleks, noh, see on ka minu lõbu, aga vaata, noh, teiste inimeste vigade otsimine ei saa olla inimestel. Ma ei ole prokurör, oleksid ainult prokuröriks õppima, siis ma annan, kui mina oleks prokurör. Ma arvan, Eestis enam usklik ei oleks. Aga võib-olla sinust olekski siis prokurörina rohkem kasu kui näiteks kunstniku või lavastaja või kirjutajana? Ma arvan küll, sest vaata kõik, mis ma olen omal ajal ära teinud kunstnik noh, teatris ja kõike on tehtud, nüüd peaks minema prokuratuuri, õpime prokuröriks. On ju mingi vanakeste ülikool, kus saab õppida. Ma uurin seda asja ja vaata minut, tuleb ka ikkagi ideid, et ma olen õppinud, sinult, on kuhugi edasi liikuda, sulgi. Ervin, ma siiski, enne kui sa oled valad munade vett ära ja. Niimoodi läheb vesi Ervin õunapuu kraanikausist alla. Eemaldada külma õega. Ma olen tegelikult aga sellised mini või micro reportaažid tõesti meeldivad, et ma käisin köögis olla ja salvestada, kas on mingeid hääli, restor, teiega, pliit, krooni koostajaida? Ervin, ma hakkasin ikkagi mõtlema selle peale, vaata et mis see on, et sa saad selliseid fakte taga aetaks, kuidas sa ütlesid, seal on video peal mingit tunnistas, et miks sa teed seda, ma tahan õigust, tähendab tõde, tähendab, mis ei tähenda seda, et ma ise pole elus kunagi valetanud, eriti ei ole valetanud, ausalt öeldes. Aga mõõtsin ideaalid, jah, ma tahan teha sellist maailma oma raamatus, mis ilmub, vot sellel, sellel peaks reklaamidega muidugi teemimis rootsan, see on eesti gootika 20 aastat seal neljas osa siis nüüd seal, viies, viies, viies. Ja seal raamatus on, annan viimane, viimane novell, mida keegi lugenud seal, värske värske novell. Seal on minu ideaalmaailm. Tähendab, mis, milline see võiks olla? Ervin õunapuu murdis murulauku. Oota, aga räägi sellest ideaalmaailmast, jah. Lugege see lugege novell läbi ja siis te saate aru, miks ma võitlen halbade ka, miks võitlen rumalusega? Miks mõnda maailma parandada, seal on see kõik kirjas. Ja mina lootsin, et me räägime minu lapsepõlvest igasugu ilusatest asjadest. Jumala peale, kas ise ise hakkasid rääkima sellest, aga ongi ju mingit. Mis mulle selle saate juures väga meeldib, on see, et me ei räägigi mingist lapsed, millest me võime rääkida, onju, aga, aga et on just see, mida sa praegu teed, mis seal praegu mõttes on? Sellesama töörütmi peatamise päeva päeva enda struktuur moodustabki mingis mõttes, oota. Päevast päeva ja noh, nagu ütleb klassik, et ei ühtki pööriata ja need numbrid ongi minu rida. Meie endiselt sööme siin veel Ervin Õunapuuga. Ervin hakkas rääkima sellest, kuidas talle meeldibki selline pikk hommikusöök ja anonüümsus. Mulle meeldivad hommikused pikad mõnusad hommikusöögid ja ja võõrastes linnades ja välismaal just teha. Näiteks Sankt-Peterburis, kui ma käisin. Sööd, lähed välja, jalutad kaks, ketas. Ja siis tuleb meelde see, kuidas jah, paarkümmend aastat tagasi naine andis nimekirja kaasatud seda on vaja seda vaheosta, seda saab sealt võib-olla sealt kaubamajas, ma ei tea midagi neid asju. Ja nüüd ma lähen, möödu vaator, uhked moed ja kingad akna peal ja. Tean nagu seal nagu täiesti teine perspektiiv, absoluutselt jah, me oleme muutunud ja, ja mul on hea meel, et nagu inimesed on muutunud, et on saanud asjade tarbimisest ja et meil on nüüd sinna linal läheb kas sa tarbid või tarbi. Mulle tundub köetud räägitud oinad, kuidas nüüd mingisugune asjade kultuse suhtutakse ussi kokku. Nõukogude ajal oleks ostetud ka lihtsalt ei olnud midagi ja loomulikult hakkad hoolega vaatama näiteks siinsamas köögis. Iga asi on vajalik, mitte midagi ei ole nagu aru tähendab, ma olen just selles mõttes me oleme. Igatahes siis on vaja ja ausalt öeldes oma ajaga neid nutitelefoni kõikvõimalikke tahvleid, nad on nii vajalikud, aeg on edasi läinud, ei ole enam nii et kuskil automaat helistama kopika, seega kaugekõne kaugekõne. Pagan telefoni räägin oma sõbraga videokõnes ja, ja see on loomulik ja ma arvan, need on väga tublid lapsed kes ka öösel salaja rükkis teki all midagi sellega tegelevad, noh, vanasti loeti raamatut, aga nüüd on nutitelefon ja seal on kõik olemas. Sina üldse kuidagi ei ole irooniline, halvustav selles suhtes? Ei, absoluutselt mitte. Absoluutselt mitte. Ja, ja loomulikult loetakse ka raamatuid, noh tähendab see, mitte mingit hirmu ei ole, et, et kui laps on nüüd ainult nutitelefonis kinni ja ei tähendab ma olen küll selles veennud, sest meil on meil on lapselaps, keda ma jälgin. Ta on niivõrd tublid, on nii raamat kui nutitelefon, kui mingisugune tahvel ja veel igasugu asjadega. Suhteliselt kindlalt 10000 sammu. Vahva juurde. Jube tore, tähendab, vahepeal läks jumala jutt juba süngeks, tore kuidagi tõstsid kui ka ülesse sellelt meeleolud, unustame ära selle. Jumal ja, aga noh, me läheme täna linna ja vaata, seal on neid torne ja risteksistidest veel. Seda juttu. Sa pead noh, mingid mingid oma trajektoorid tegema linnas, kas ei peaks puutume kokku? No ma olengi teinud, ma ei käi neis Vabaduse platsil aastaid peale seda, kui sellist bändi seal alati ehmatas, mulle ka pean ütlema, kui ma sealt mööda lähen, alati ehmatan, et siis ei olnud ja, ja ma olen nüüd autoaknast, piilusin koeraga mööda maad tuleme. See on päris õudne ikka veel, kusjuures ma arvasin, Marion ära. Ervin õunapuu. Me sõidame sinuga taksoga. Tegelikult Uuberiga. Kuhu me sõidame, mis asjus? Kohe näed, me läheme külla ühele inimesele, keda ma tunnen. Ja ma olen temaga asi ajada. Mis asi? Vaata, tuleb raamatu esitlus, ma enne rääkisin juba ja siis ma mõtlesin, et äkki äkki teeks selle kuidagi sisukaks. Et noh, vaatame, vaatame, mis välja tuleb. Mul on üks ettepanek, selge, auto mõnusalt uriseb mööda liivalaia tänavat ja sõita. Niimoodi see küll kümmet tuhandet sammu täis ei saa. Me läheme Toompeale ka täna. Küll me saame, eks ma sinnapoole kuidagi sõita siis. Ma panin aadressi sisse Tatari tänav. Koodi keerata nüüd vasakule ja selge, kui keerate vasakule, siis kohe esimene võimalus parkida, siis me oleme maha. Mis aadristel sees on? 35. Mis mõtet nendel arvutitel on, ma ei saa aru absoluutselt, kui ma panen sisse aadressi ja. Esimest korda puutun muidugi kokku sellise asjaga, täna. Me oleme siin maha. Praegune sõitvate oli 35. Ja vaadake, vaadake mind, kus mina sõidan, mina sõidan. Olgu ta langema, masin kinni. Vee Ervin õunapuu, sõita jäi veel poolikuks, peab ikka edasi minema. Jah, lähme jala. Ei olnudki, raha talle ei andnud. Raha läheb minu pangaarvelt maha, on Uber. Aga väga kahju, aga jah, et, et peaaegu umbkeelsed juhid, et nad ei jaga mitte midagi, oleme ära, mis toimub, üldse? Kahju. Ooperiga väga rahul olnud, alati. Ma vist lõpetan selle ära. Sa kohale vurritasid selle peale. Sellised asjad ärritavad väiksed pisiasjad, mis ei jookse. Ja just nimelt siis, kui ma olen midagi arvestanud, kui minu masin on korras, kui mu telefon on korras. Ja inimene seal seal kahe masina vahel ei ole korras. Tatari tänava jala ela edasi tulema. No ikka Värvitud sarid. Urmas, Urmas on minu, minu, minu töö, Varydana, ahah, no vot siis on need niimoodi, et et ega ma ei mõtle, kas ma kutsun teid sisse väär või mitte, ma kutsun teid kohe siis siin on küll hea uudis olema jõudnud, Küllo. Heino Seljamaa-ala. Aga ma olen, tantsisime, lähme. Asine. Ja. Mina jäisel viis uinus soo või vähendanud, aga see on tühi-tähi, ma olen see kuidagi rutiiniks muutuma. Tagasilööki. 17 null null küsimusest vahel, et milles asi on, et mis sa ütlesid, et tuleb raamatu Ain-Ervin õunapuu ja mul oli selline mõte, et Heino, minu lapsepõlvesõber võiks seal laulda, ühe laulma. Aga see on lihtsalt mõte ja kui kui õiget laulu ei leia ja kui sa ei taha säravast sellele, on see väga põneva mõttemahla, on sul mingi Tiina, anna andeks, ma praegu ei saa rääkida, ma helistan tagasi. See, ma olen ette heitnud, täitsa kohe niisugusse, hasarti sattunud, mul on see 12 aastat, see lugu juba ketrab peas ja nii Merjaanu kosessidekstile, tähesära, praegu olen just finišeerimist, selle looga on, võin sulle demonstreerida. Vägev muidugi, kui see nimi on sära, on seal sees, on sõna särava. Fantastiline asi on selles, et minu raamatu viimane lugu, mida pole mitte keegi lugenud, selle nimi on sära nüüd. Kuidagi kuidagi väga imelik. Oota, aga ma võin vahe nagu õlitada, mis enamjaolt siis. Heino Seljamaa hakkab mängima kitarri laulma? See ei ole need niimoodi klaver põõsas või selles mõttes, et, et ma olen viimased kaks nädalat juba seda lõbusat teinud. Tänapäeva tehnika. Muidugi kooliks selles mõttes, et siin siukene poolike Nonii mingi kujutuse saaksid. Žürii on praegu. Üle-eestiline arvestusele. Kui taeva poole lill Siis sinu seeni ta vaade. Ja sinu ema on ja seinu, silma ja seinu, Mu silmad on siis ta taeva värvi. Kui vaata aina üles taevas, siis. Nii kõrgele kui jõula tuumasilmad. Siis tuleb ta sinu see maades. Ealise olen tähe poole. Ning pise tähe ema. Ja taluvuse. Suurel. Taeva ta. Ära. Mis on niisugune, nagu edasi läheb natuke poolikuks saada. Aga see on ju meeleolu olemas, eks ole, taevas ja silmad ja ilus. Aga mis sa arvad, kaua sul võtab aega? Et nagu purki saada, Siberis olnud? Ahah? Kuule, aga väga ahvase see meenutab mulle mingeid mingeid seitsmekümnendaid. Ah jaa, see tähendab, see nüüd see vorm on seal tõenäoliselt läheb muutused, meloodia on niisugune ja see on tõesti niisugune temaga. Aga ta põhiliselt nagu peaks olemas olema, seda on väga keeruline, selgitatakse. Ta on nagu visanud rohkem praegu. Nii teeme aga nüüd kutsutuid kohvile. Üle tee on üks on üks, on üks vägagi kohvik kohvilauluga need selgelt seal siis krõpsu esitlusele. Sobib see sulle ikka. Üks variant on, et jätame laulud üldse ära. Üks variant, them asi ei ole midagi isiklikku Sinusega selles laulus. Ma hakkasin mõtlema, mis asju, mis lõhun. Tartusse vedada ja tead, ei, see on kõik. Mägi, ma veel kord ütlen, et ma võin. Või ma võin sulle seda veel seda materjali laulumaterjaliga puhtalt kitarriga, et see saade kui vaata, asi on selles. Ei tähendab, vaata, mäletad, meil oli seal pühamast pühamat kõige ka selline asi, jah, ja et ma tahtsin seda, seda, seda sealaulu sinna ja siis ühel hetkel ütlesin sulle, et ma mäletan, et see oli ilmselt. Sa oled veel kord ära Heino selja peale tähendab, tellile tööle ja ta ei sobi ja niimoodi teed. Ma olen otsekohe. Ei, see on täiesti mõistetav. Ma tunnen Hermanit nii ammu, et siin ei ole niisugust nagu mitut-mitut pidi mõtlemist. Eino vatist, asi on selles, et vaat, üks mõte tuleb, teine läheb ja, ja noh, sa oled ka filme teinud, vaata, sa pead viskama välja väga olulise, endal hästi armsad. Eile öösel või õigemini täna hommikul mul vist tuli see mõte, et, et ma ei teegi mingit esitlust. Nii jah, et lihtsalt noh, raamat on juba valmis, asju ma esitan, ega ma ei hakka seda. Sama line, tead, ma mõtlesin mingit umbes sarnast mõtet, vabandust. Aga mõtle ise ka, mina ise ei hakka ette lugema Juske üht ühtegi lauset korralikult välja, mõtlen seda raamatut ette lugeda kellel on väga kummaline just öösel mõtlesin, et huvitav, et kuidas sa ennast tunned, oma raamatu esitlus on tavaliselt ei ole, see ilmselt on nii ka veel ja vot sellepärast ma ei lähe ja, ja nii et nüüd on korras, covid läbi. Sa oled ikka mõnus üllataja, ausalt. 1000 sammu 4000 sammuti, jah, nüüd on siis nüüd olema Ervin Õunapuuga jõudnud raekoja platsi Tallinnasse ja ja laeva järgest edasi. Ühesõnaga vaikselt hakkan aru saama, mis, mis see sinu töö on, millest, millest ta koosneb harva veel sellest räägime. No vaatame edasi, saata edasi ja. Ja ma saan aru, et termin oponent kirikusse toonud tegelikult ei osanud seda aimata, et siia maga, ei uskunud. Aga ei oska, aga mis siin on, uued sildid pandud, välja? On pühavaimu kirik ja sissepääs on üks laenud tudengitel üks EUR, kusjuures möödunud suvel oli, oli sissepääs üks euro. Tudengid said tasuta. Pauluse kiri. Kõige kurja juur on raha, armastus, sest raha ihaldades on mõnedki eksinud ära usust. Ja on iseendile valmistanud palju valu. Ja seesama Pauluse kirjas on üks väga hea juhis. Kes iganes on orjana ikke all, pidagu oma peremehi kogu austuse vääriliseks. Et jumala nime ja õpetust ei teotada. Ma filmisin sinu filmil, mille nimi oli aednik Stockneda sinna, aga sinu tõin ma siia sellepärast, et näidata, näidata sulle kirikutes palvemajanduses, pühakodades näiteks inimeste käest raha kurja juur. Ja ega ärritust nendest inimestest aru ei saa, mis räägivad, et raha pole üldse oluline, pole vaja. Näiteks mida rohkem on inimesel naasta, õnnelikumad on? Oleks mul, oleks palju raha, maksan ma endale uued hambad tanud. Ja mul oleks palju parem kaamera ja nii edasi. Me oleme Ervin Õunapuuga jõudnud üles Toompeale ja kirikuukses jällegi sisse suured rasked uksed. Tõused treppi, kust ma tulin. Ütles, et kirikule jah, suur kask. Jah. See, millest me enne rääkisime, mida me ette lugesin? Aa, näed, Ervin, palun väga, palun väga, sinu mõtted, et see, sa tahad näidata, et nad kirikus võetakse raha, sa kukkusid haledalt läbi? Kukkusin, aga püha vaimus võeti maha. Eestimaalased sama silmalähetus seonduv pea et eesti kuidagi leebosid kõige kergem, eks ju, ja et eestimaalased, mitte maarjamaalased, siin on ka vahe sees. Minu jaoks on ka sõnadel väga oluline tähendus või ka mulle tundub, et sinu jaoks on need mõisted kuidagi jube tähtsad on küll. Tere me teeme siin raadiosaadetega, sellisega. Õpetaja luba ei ole. Aga palun rääkige. Õpetan. Lähme helistama õpetajale. MINA, OLEN Urmas Vadi vikerraadiost, kes teie olete? Koguduse sekretäri, karvase. Sobiv hetk, aga ma ikka proovin. Vikerraadiost härra vadi on siin ja tahaks teha intervjuud Ervin Õunapuuga, et on, neil on aeg kokku leppimata. Sa peaksid teadma. Jah. Jah et lepivad mingi aja siis kokku vä? Et kui kokku leppimata, siis väljas. Et kuna on ikka kokku leppimata, siis kirikus sees nagu ei saada. Siis aga kirjutage meili peale, seal väljas ma kuulsin telefonist väljas võitja järelikult tänaval ei saa ju keegi keelateks. Tohtrile. Mulle tundub Ervin õunapuu võtta, et kogu see tänane päev ja kõik need käigud, need on natuke nagu, nagu kummaliselt, Nad on natukene nagu veidi seda seal nagu lavastajast, kuigi keegi pole midagi nagu lavastanud või. Aga võib-olla sa ise oled nüüd kaasa kutsunud kuhugi? Võib-olla nii palju on see nagu lavastas, aga aga mulle tundub, et, et ma ei ole sinu kui kunstniku või kirjaniku töövari, vaid ma olen hoopiski kellegi teise töövari, et sa, see, sinu töö täna on hoopis midagi muud kui see, et sa mõtled mingi kujunduse peale või teen mingit lavastust või et ma ei tea, atesti vari, annan, siis on see sinu töö. See ei ole mu töö saama. Ja lõbu ja olemus. Vaata töö on ikka see, mille eest antakse palka, raha makstakse sedasama kurja juurt, millest me enne rääkisime. Mul on hea meel, et sa käisid minu sõna kaasas, nägid loodetavalt asju, mida sa muidu ei ole tähele pannud, et sa kõõlud muga igal pool täna kaasas ma tõesti käisin, ma ei olnud midagi ausalt öeldes ette valmistunud, mul oligi kõik need asjad, kohtumised plaanis. Selline oli oligi mu tänane Teisipäev. Nüüd ma kohtun veel, kohtun produtsendiga, lavastaja, kes siis ongi kõik. Ervin õunapuu koju tagasi, aga praegu ei saa välisuksest sisse, mille juures? Ma olen öelnud ühistul 100 korda, vahetage palun lukusüdamik ära. Ei. Ei saagi tuppa, nad ei saagi. Vaikselt filmivaks. Näed sellist häält, et Ervin õunapuu valisuks Ta lihtsalt ei keerelnud juba päris mitu minutit seal proovinud. Täna mingisugune äparduste, pääsed taksojuht vist hoopis valesse kohta nendesse uksest sisse vajutanud kolm. Loosin korteriks, palun tehke uks lahti, ei saa. Alguses, kui me sinu köögis kokku saime, siis sa arvasid, et et ma hakkan sinu käest küsima, kuidas sa lapsena olid, aga nüüd sinu juurde tagasi jalutasime, tänava pääses, kuidagi jutt läkski lapsepõlvele. Et ma olin lapsena olin vanaema juures maal, Türil iga suvi peaaegu ja kolme, nelja, viie, kuue aastaseks sõna ja seal oli selline asi. Et vanaema oli mul väga aktiivne ja võttis mind kaasa nii linna kui ka matustele seal ümberkaudu inimesed surid, mõtlesime kaasa. Ja ma pidin jälgima meeleolusid, et kuidas on. Aga hakkasin matkima nii vanaema kui vanaisa ja mul vanasel oli selg haige ja vanaisa käis küürakil, ma näitan, kus ta käis. Raadiokuulaja vaatab, kuidas hullapu kõnnib, vanaisa käis niimoodi ja Ühel maks küürakas küüruse küürus ja ma hakkasin ise ka niimoodi käima, ainult käsi selja peal ja kui ema tuli bussi pealt vanema juurde vaatas eemalt, juba laps tuleb ja täiesti vigane käsi see. Mis sul viga on, mis juhtus laps? Ma olen väga vana inimese rikult midagi öelnud, aga ma ei mäleta, mida. Kui ma läksin sügisel linna, siis siis kõik elu muutus, olin rõõmus, mängisin pall, joonistasin aga seejärel muutsime rääkima, käima, selline identiteedivahetus absoluutne, kusjuures täielik lõhenemine, isiksuse lõhenemine, vaata kui hea jah, et mul on, nüüd on, mul on see pagas on niivõrd suur, et akusid laadinud seal nii maal kui linnas, et selles mõttes, et kõik Eesti gootika ja kogunenud ideed on tegelikult sealt, ma olin nagu svamm siin endasse, et noh, väga palju mis Eesti gootika on, eesti gootika, on tegelikult Eesti õudus. Sest ta ei ole ju nagu gooti kõikoot see subkultuur, sellega pole mitte mingit pistmist ja ka arhitektuuriga ei ole mitte mingisugust pistmist, tähendab, ma nagu ise leiutasin selle, see on sinu raamatute viimast raamatut läbiv teema või no ütleme selline koostööd Eesti ja, ja, ja siis on ka nimin niminovell ja, ja see on ka raamatus sees. Sellega algab see, see uus raamat, nii et selles mõttes Eesti gootika ja Eesti reaalsus. Midagi, mis ei ole nagu päris omane Eestile, et seda võib vaadata üks vildakas valguses või see, et sa selle loo rääkisid, et vanaema võttis matustele kaasa, muutusid suvel maal vanainimeseks ja hakkaksid nagu küürakas kõndima või vanainimene, et see tegelikult midagi. Mulle tundub, et äkki sealt ka mingi selline sündmus sinu nagu asjades olevas muidugi on, loomulikult on. Kusjuures see oli ka omamoodi mäng, sest ega ma seda tõsiselt ei võtnud, et ma olengi vanaisa. Aga mulle meeldis ja et noh Teatud esinemine juba siis ja selle selle üle tasub mõelda. Täna oli mu Ervin õunapuutöövari saate mängisid kokku piinika Ludvig ja Urmas Vadi kõike head ja kohtumiseni.