Tervist, mina olen Urmas Vadi. Olen jõudnud Tammispeale mere ääres täna olema Simson von sea, Külli töövari. Siis Aivar Simsoni töövari. Saan aru, et see ongi siin seaküla ja ma kuulen juba, et et midagi mühiseb. Ilmselt katel, mis mühiseb. Eile nägin telekas ka ohtu oravate hääle järgi, vana tuttav jojo hõre. Vaatasin näo, mis uriseb seal mingi Kotel seal seal pronksisulatusahi sulatusahi ajas ja nüüd kolmas variant ise isearetatud esimese teha, ma oleks hea sõber, see Arvi parki, sellega tegime, aga viimasel ajal kogu aeg täiustanud. Olen ainukene eesti skulptor, kes ise valab kodus oma kujusid. See tähendab, sa oled rikkas vees. See on väga suured, kulub ka ja kõige kava on alati, kui teenid kuude pealt seda kindlasti investeerida tööriistadest. Ja siis ma siin praktiliselt panin vormid valimiseks, ole siin, on see teine põrgukatel, eks ole, silmas ulatan neid, vaata seal tõesti nagu nagu kira seda valama hakkas, mulle ammuse tunne Pärdunud taevasse ei satu. Aga põrgusse, kui satun, siis vaal mind katvasse pannakse, võetakse see hoopis selleks katla kütteks abiliseks, sinna päris põrgusse katlasse ei lähe, aga ma arvan, et mind ei panda sinna, pannakse seal samamoodi, see on kaane pealt maha võtta, siis on, see näeb nagu põrgukatel välja. Nonii, ühesõnaga päris korralike korralik müha on seal sees, Narva ringi tekiksid võrdlused, müüsid šamaani, et ma tunnen võrgus ennast päris koduselt, ma arvan. Endale põrgu teinud siinmail ja teeb võrgu, mulle meeldib see töö, et selles mõttes ma arvan, et sa teed, peab armastama, aga mõni seal teada niimodi mahukas. Aga kas sa skulptuure või kujusid põrgus ka teeksid? Mis ajal see oli seal kompressorid laseb seda automaatselt õhku välja. President peab olema resonantshinnad profi tööriistad olema. Et see niiskuse välja põrgusse, ah. Ma ei tea, ma olen näinud nii inglid kui killed. Sa oled nendega väga tuntud nende follastega, jah, kui sa selle selle jubeda la juures alad, mis tõesti mul on hea meel, et mikrofon ära sulanud. Ilmselt mu mikrofon võiks väga kiiresti ära sulada, A ja see prokstab saada ju 2500 raadio selle juures hakkab sulama. Ja Messindab üheksanda saada minu mikrofon, mis on ilmselt alumiiniumjää topise madalalt sulav. Aga sul habe ei ole, vaata, seal on selline mõnus mölakas, habe ei, seal ei ole põlevale ja niiviisi pisikene kitsehabe, et ma käisin selle Loksal kaks korda suve jooksul, nagu saaks nende juuksed ja habeme lühemaks, aga iga kord oli seal mingi väike järjekord ja nüüd ma käisin, võib öelda Bangkokis habemeajaja juures ei saanud panku Bangkokis ja aastavahetusel ja siis ma ütlesin seal grupile, et ilusam, jõle palav oli ja siis nad hakkasid selleks mingis kuluks ka pidama, et kogu aeg kummardasid in, eks ole, sinu ees ja noh, mul on ikka vägev see ja siis seal läksin sinna Abema juurde, mingi näitsik vaatas läbi aknad, see habemeajamine, juh saamine maksab 150 bahti. Est kadus minema, kurat. Mõtlesin, mis nüüd lahti on ja mõtlesin, et ma käin Korokias ujumas, siis tulen ja söövad tulise. Peremees vaatas läbi akna, vaatas mulle otsa, ütles, et. Et selle ja ka siin ära selle Matsumise elama tulin suguvõsa talu siin, eks ole. Et suurepärane koht, et noh, täna on muidugi eriti mõnus väljas olla, kui päike paistab ja mere ääres Käsmu poolsaare käsovhoosevate õhtu pole veel ilusamaks, ta ilusti tahame natuke, meri on iga kord eri eri värvi aga siis ma taipasin selle siis ära selle, et noh, ma olin noor kunstnik, alles, aga late paadi kõrgele seadnud kõik, eks ole, et noh, Leonardo da Vinci vandil, eks ole. Ja alguses ma ei saanud aru, et miks kolhoosi sea külaneedsinjad ja siin ma järgi ongi selle koha nimi, seaküla, see on rahvas olnud juba tsaariajast. Et siin oli üks kari, kus oli hästi palju šiigasid, algselt oli seajala küla mugandus seakülaks ja ja siis siis seaküla Simson ju. Noh, väga hea. Juba hakkas see halli juurde tulema, kaua Mikkal mingi sea Clinton oli ja siis kuskilt isenesest tekkisid. Simpson Fund sea küll see tuli nagu selle on üks külje järgi. Juba nime saab midagi sellist kõrget ja madalat koos, nagu sa ütlesid, et sa oled ingleid ja kuradeid teinud. Skulptuur. On küll, jah, ma näitan sulle neid seal, mida sa täna teed. Loe, mis ma teen ise ette või? Ma lähen siis loen ette, et mis siin on. Mühiseb, aga siin on rannaroosirannaroosi vana vana kabi püha vaim. Kristus tige türa, Eesti asi nii tükki ja kitsi till, sitsi, till ja. Ärge minu ampluaa. No kui doktor Floyd oleks siin, mis tema ütleks selle kohta, kuidas ta sind analüüsiks, Sitsin, till ja püha vaim ja vana kabi. Mul oleks au isegi tema teatmeteostes sees olla. Ta tooks täituda, Olavi poleks diivani peale pikali, hakkaks analüüsima ja aga need on sellised, kui sa kirjeldad neid natukene, et need on nagu liivaämbrid, mille sees väga ootasin, et näitas eile mõtlesin, et see ütleme nagu ma teen Pöffi hunt juba aastaid, eks ole, see hunta ja panid auhindadeks, eks ole, hästi tore inimene, Tiina Lokk, eks ole, seal ihaldusväärne kudest seda PÖFFi läbi viidi, siis kogu aeg on selle, see on väga raske raha muresideks saada. Kogu aeg need hinnad tõusevad, eks ole, madratsi, mina ei kunagi ütleme ei lähe juurde ütlema, et kui nüüd läheb kallimaks jäine maalise, panin kipsiga ümber, aga kitsalt kallimaks ma jälle omakorda ratsisin, et panin liivaämbrisse liivi ümber, sest ta on tegelikult pude materjal. Kui ma proxy sisse valan, siis ta lööb seal laiali, aga see, see liiv hoiab teda koos. Sest see proksünda raskete ja kui ma valasin, milisin kuus kilo sisse, eks ole. Vormuga laiali ja kusjuures ka koos jalad autodega, mis ära ära ära grillinud. Sul ei ole seda juhtunud, mille pealt riided küll põlema läinud ja see on tavaline asi, tead, vanasti ikka kogemusi vähem oli. Aga need skulptuurid, mida sa tänases, et seal seal need vormid valmis pandud, need uhkete nimedega skulptuurid, kas need tellimused ei vingest? Ja siin selles mõttes, et seda ma ammu, kui mul juba alles oli 57, sünnipäevaks on aega? Ei, eelneva neil oli Harjumaal natuke filosofeerida, et hinges seda enam, et ei tohi raha taga ajada, siis raha hakkab sind taga ajama. Aga kui sa raha tegema, nänn raha pärast tegema mingi naisakte ning nüüd on maailm on täis, eks ole. Issa ikkagi istud nende otsese olu õnneks mul on omad selles ilmeldivad kujud käivad siin ostmas, mõnulen, mulle meeldis see töö, sellepärast ma raske, aga see on põnevel natsinõue päevanekse, Tilsin seda laulnud ja seaküla Simsoniga lumi krõbiseb jalge all vaeva. Sa nagu väikene palverännak sinu skulptuuri juurde, nagu siin tuleneb kurjaal. Eks tillasi nõueldajal lopeenis ja just ja tilgad on ilusamad ja see on huvitav, et kajakad pikeerivat lasevad märki selle pihta mingist nagu mingist tukad ja siis, kui see kadunud kahjuks kadunud see Petebrambadki, siis mul oli siuke idee idee tasandil ma teen selle ära siis tol ajal noor tundmatu kunstnik mul ei olnud üldse finantsi selle jaoks et siinse põlgus, vanavanaisa vedas kive ära, tegi põllu, hakkame kive tagasi vedama, panen kivile otsa need tillid, nii kui valgus tõuseb, siis hakkavad need tillid ümisema nause. Gruusia, see meeskoor, eks ole, kirikulaule laulnud mitmehäälselt, Beethoveni ood päikesele. Inimesel, kes on ise haiged, kes mind, hais, vead õnneks siia saata. Ta keeldus kokku puutunud. Ja sama selle, ega neid haigeid inimesi väga palju ei ole, siis ma arvan, et siin on juba pakun seal mingi vaadet varsti kümnendik Eesti elanikkonnast on siit läbi käinud juba õue pealt. Ja hind oleks, pole ühtegi olnud. Aga või Eesti rahva head nagu seisundit, kus ja kunstiline maitset. Anolk õudselt seikasid näiteks see. Vahel mingi nüüd juba jaanuaris helistas looduse omnibussiga pole ammu käinud, kahjuks sealt kodus on ainult hea meel, kui on vastava asja üks vanem daam, vaatasin tille ja siis itsitas rõõmsalt ka seal muinassüga pärast näitame, siis ütles selle teate. Skulptor Simson Te olete geniaalne. Ja siis selle peale maad võtnud, kes tagasihoidliku voosi hästi tagasihoidlikku näo, ütleme niimoodi väga hästi, tagasihoidlikult. Jah, ma tean seda. Aga see, et sul on see vanavanemate talukoht just nimelt siin Tomis peavad või selles seo külas mille järgi sa endale nime oled pannud, kunstnikuna või saanud ja sul on selline keskkond, on ilmselt ka väga oluline, et noh, see, see enda nagu loodud maailmas on nagu Disneyland seal siin. Ja olen ma tegelikult oma elu matnud, siis ma hakkasin kooli ajal juba seda ateljeed ehitama. Mul oli seal ja põhimõtteliselt sain toredate noorte meistri kokku, käisin Venemaal Niko ralli ehitama, sinna ateljeed ehitama hakata ja seda ma olen heitud kogu aeg. Ja need olid kui mu tulinad hästi lagunenud hooned kaks põlvkonda vahelt ära. Minu vanaisa, vaene talu, eks ole, tahtis õppida ja siis ainuke tasuta asju ei olemas, läks tondi sõjakooli, sealt riigipoolse hinnangu tasuta hariduse õppis politseinikuks. Mul õnnestus see lugeda tema ülekuulamisprotokolle. Et kas te tundsite, et ennast süüdi, et kuulusid kuritegelikku organisatsiooni Eesti politsei. Ta ei tunnistanud seda 42. lasti maha. Minu isa tunnistas või tunnistada, ei tunnistanud, lasti maha ega ongi meie jaoks vastuda. Ja minu isa, kui sõjaväes tuli, läks maa alla, man, jõhvist pärit. Ja seal oli see viisaastak nelja aastaga. 49 aastaselt suri ära, nii et mailiselt ehitan seda suur seaküla ülesse. Maitsen enda eest Maitan isa eest, maitsen vanaisa eest. Peale kooli lõpetamist ma olengi siin elanud ja kogu aeg vabakutseline olnud. Sa ütlesid, et sul on afgaani reaktsioon, ma tean, et sa oled Afganistanis olnud sõjaväes, Abers räägime see on mingi pikem jutt, aga ma olen nii palju kujusid, valamised seal kunagi ei tea, seal ei ole, paljud, tuleb ka praaki. Aga ma olen praaki hoidnud alles, et kunagi ma ei viitsi, näitasid tehase. Noh, ei tunne vajadust, aga kuna sa, mul on siin, Eesti mõistes on juba nimi olemas ja, ja ja see näituse nagu väga peale käiakse, ise üles pannakse ja. Aga noh, noor selline huvitav on seal aga praegust ja pealegi see metsade kontseptsioon on nii palju muutunud, et noh, ma isegi mõtlesin näitustele on maininud seal mingi ülekogusid nurgas Ohmi jull koha, mis on neil pessa läinud asjad ning natuke säilitan, nelistan kunagi näituse ja kui see bloksjolama vallu oleks perse, eks ole, ühesõnaga, ja see kuradi ja näituse pealkiri perse läinud valu. Vot sellepärast näitan kunagi veel veendunud järsku valamu juba. Nii seaküla Simson võttis katlal kaane ära. See pronks täiesti sulanud. No nii, vaikus, soovus. Nii, sa võtad Tiiglitega selle sulanud pronksiservadest, jah, ta raske ja ma liialt võtta, aga sa mine tagusin ukse alla, tead, vaatama hakkasite servast alama muidu saablasse. Jah. Katlast võetakse välja sulanud pronks. Jube raske võitjas küla Simsoni häälest kuulda. See on täpselt nagu nendes loodusfilmides on, kui see laava laava sulab? Jah, ühesõnaga nagu põrandalamp oleks praegu helendab siin põrandal. Teatsin saki ära teha, sinu tuleku auks võtsin uue tiigri kasutusele. Ma väga tänan. Nii nüüd valamine, kuumus on selline siin, et ma arvan, et põrgu võib olla küll selline niisuguse liiva lähen ukse alla pärast. Punane, meeletu pingutus on raske, muidugi näed selle servale tõstmise kõige ohtlikum. Muidugi need vanad ja rohkem ka ma näinud nende natuke jahtub. Siis ma valan välja, siis ma olen lõhki seal mõne, siis seda lähme sinnapoole, seal sa saad kohe natukese aja pärast, et näha, mis seal vormis, kuidas ta. Nii läksime kuhugi teise ruumi. Selliseid vormeleid uuring, mis ma teinud olen, ahhaa siin on päris hea lugeda ka Arvo Pärt jalgrattaga. Kaljo Kiisk. Rotisitaauk, kägu, porgandid, kindral Terras, eks ole, peakomplekt ja sobivad kokku sinu rõhutada, seda siin pronksi kogus, ma ostan kokku aktsionaati, manifesteerin midagi müüa ja kõik mu kujusotsinateljeesu ja need on visuaalvormina, sellised väiksed vormid on põhimõtteliselt korpides, mille peal lugenud leian ülesse ja suvel sorteeri, siis ma enam ei leidnud. Ja ma vaatasin kaks kuju imelikku suvilas valasin maad sisse. Oma käekiri on olnud siin ära, ka mina olen näinud, olen võimalikult eks diviirum ilmselt. Kas sa saad purjus peaga teha tööd ka purjuspeaga vanastigi tulidki need head ideed, kõik allilma, eeskätt amburus, kui head ideed tulevad, tead kes tuleb edasi? Ykskord käisid mul siin vargad ja need tõprad varastasid mult ära ainult mootorsae solvasid mind kui kunstniku hingepõhjani. Kõik pronksrull siin olemas. Kuule, aga äkki oli vastupidi, et nad pidasid sellest kunstlikust lugu, aga saage oli vaja, näe vaata seda. Selles lunudki kohe näha, et mul on ikka, otsin kaugelt tulnud intelligentne vestlus, kvartal, see pani mind mõtlema muregust tõesti. Pronksvormides jahtub ja me oleme liikunud seaküla Simsoni ateljees kahe riiuli vahele. Nende riiulite peal on paksu tolmukihi all erinevaid kujusid poolikuid kujusid ja erinevaid juppe ja metallitükke. Sellega oli see huvitav. Ja juhtus niimoodi, et Nagnoosid mulle teatamata, minu käest telliti. Ma jõua valmis seal mingi kaks nädalat aega või või kolm või et selle poolteist kuud jah, poolteist kuud. Õnneks nad teadsid, mis sa tahtsid, eks ole, see foto pealt. Kaamera sai ära koristatud. Mina ei jõua teha oma eesti juua, aga siis ütleksin kole kurb, nüüd sinna oma proovin, üritan. Ja siis mõtlesin, et hambaarstile tuikab aegus kuradantsi, lubadused, pold aega. Kurat, eks ole, siis tampisid neitsi kogu aeg, eks modelleerisid Murbaja ära valada, see on praktiliselt võimatu. Ja hammas hakkas valutama, eks ole siis selle seal toas modelleerisid vajutasindrakti enne kuradi krokodilli langidega, mõtlesin mul hambaarstimahule siinse närvipinges ka. Nendega raiskas, tõmban ise välja, sellele tõmbasin välja seal, kui kurat ei tahtnud tulla valgeid hambaid välja tangidega hullult aega ju, tähtaeg on ju, president tuleb ka veel kuivet andma, seda rahvapreemiat ju kivini tule, raske siis sain kuradi liikuma. Tõmbasin välja, mõtleb ja mujale juhtima, afgaanist mägedes tõmbasime vahel aru, et kui ma valmis jõua, mis ma teen. Kes usub, et ma sain liiga hilja teada, Arthur, kõik usuvad sind relakas metsas karakatel mõlema jõle häbi. Jõugu poisid ise valmis ei, kui kas sinna mere äärde kuhjatud monile või siia ilusa kasejõe otsa, eks ole. Mõtlesin mujalt, sikutad, tõmbasin välja, selle. Vaatlen kuradi raiskades renoveerida ka velje peeglist vaatanud kõhtuvusi, vale hamba, kõrrattalia, raiski, tõmbasin seal teisi ka kõrvalt välja. Et see töö on tervistkahjustav ja töö on sulle väga oluline, kõik tähtaega, pühasid ei tähtaega, peaasi muidugi. Ja siis olised ampisin, ületasin loodust, eks ole, Vornita seisma, enne kui ahju panen, ma võin toorelt ahju sinna, eks ole, ligines rohkem. Tahtsin unnad peesse. Need olid nii kui need vrakist stseenid seal ühe kuju, pea teise käsi, eks ole, kokku keevitatud, näha ei olnud, korralikult sai üllatuse lihvitud ära, eks ole. Kähku duši all, eks ole, iga päev magazine, Arsin, väljas on kaks tundi duši alla, sõidan Tartu pool minema, kurat, graafika Aaspaasneb, annan gaasi, eks ole. Puurmani sild remondis, kuskil mingi ümbersõit, kura näiteks ma ei tunne ja minu jaoks on see üle Peterburi maantee hakkab see mägi eesti pihta, kurat, eks ole sealt tagant, ütlesid Meraat muidugi tean üksipulgi, seal helistatakse, kus suled pihta. Kurat. Ma tea, kuskohas on lagunenud lehmalaut on siin, eks ole. Jõudsin sinna kohale, närvis juba pidurit kujusid ei ole nii-öelda kokkulepitud neutroneid sildilt kaasa. Parim näitleja, parim naisnäitlejaks ole parim film, eks ole. Ja siis seal pääsel teibiga külge kuradi ühel raskel sildil rahvaauhind kevade eest, mille president isiklikult üle annab, sellele ei ole kurat taga liimi. Ma tartlasi tundmata siis vana kaubamaja, siis on ka maha lõhutud, eks kuskohast ma ostan selle kuradi millega liiminnaksele vannun oma ettekorrad ühtegi näha ka labadal karjuvad juba millal tood, kui hakkab pihta ja siis ükse institutsiooni kaameramees sealt mööda ei ole frakis mõtlesin, et no mis vallutas kurradi raiskamine niisaga paekuradi praak tehtud, jäätud sinna taha, see liin põlematakse, koerdab, hakkab, hakkab suu pihta. Olge rahulik, mul on hommikul oli ka väga kiire, et kogemata ahistusi, prillid katki Pollaga liimida tõmbasele taskust superatakki selle liimituubi välja. Peaksid õppimaati tõmbama, tead, siis on see nii. Giblaissis ei taha suitsetamist, piirutame suitsetada ka modeemsi puhul modelleerida tegid suure kuju puhul, eks ole. Silme väsib ära. Sa pead puhkama seal kooliajast juba ja siis selleaastased paar sammu eemale. Suits ette, võtad mõnuga, tõmbad, vaatad seda kuju. Käte ja sahistatakse, on tükk tegu, et seda ette saadav võla wanna. Istud maha. No ei saa suitsu lõpuni tõmmata, kurat, seal on midagi valesti. Jälle seal. Valla ahvadeks tagasi, kurat suitsu juba pool on ära tossav, paelus. Seaküla Simson, sul on vist suur osa päevatööd nagu tehtud, et nüüd need vormid on täis valatud, nad jahtuvad praegu seal ateljees, et naljad lõppenud, tähendab, et see tänam kergem päev, et sa tulid külla. Sest me tavaliselt kell kuus hommikul pihta kuskil seal üheksaseid uudiseid ma tahan ära näha. Tähendab, mulle käsukujud jubedalt meeldivad, nad on vaimukad, sa tahadki, et oleks naljakas, kas ikka õe mingi kiiks sees olema. Isegi monumentide puhul ei tohi olla seda higihaisu sees. Aga see maailm ise on nii kuradi õudne ja räpane ja eks ole, et see kujude läbi seda maailma natuke rõõmsamaks teha. See on väga hea point sul kui kunstnikul ja selle aja jooksul välja kujunenud juba üldse. Mul on nii suur austajaskond, et nad tahavadki nendeks, kui tulevad ka tellijad, eks ole, hotellid, eks ta minu käest tahavad saada pointi. Mina kutsusin kiiksuks nagu järgnesid seal ja, ja noh, siin ongi see nihiseda Kristust, see on, seda ma näitan sellise lihvid praegu Jeesus Kristuse kuju. Väikene Jeesus Kristuse lauast, selle ma valasin 20 aastat tagasi ma sorteerisin riiulivorm ylesse aga masinatele laialt selle valuga hakkama ja sellel otsida kasvõi selle igal juhul võitja hing olema. 20 aastat hiljem valasin uuesti. Ja nüüd tuli välja lihtsalt kogemusi. Ja see on see vabariigi aastapäev tulemas, siin on minu need medalid, valmistan ette, kellele sa teed nagu lehma peale lasta, ei ole seal lamba rist. Lamborist kolmas järk, lambaristimine järgmisel lammarist esimene järk nagu rist, aga peamine on nagu, mis siin väljaulatuv on, lambapea? Mapile külmastasid lambaid. Aga miks sa seda tegid siis need sellised lobaristid, seda nagu naerda Eesti vabariigi või nende ohumärkidele? Ei ole, ei ole, sest kuna ma olin ju on seal küll ma olen oma aumärgid. Aga kellele sa annad neid väärikalt kodanikke, kel on väärikaid teeneid seaküla impeeriumis. Et sul ongi tõsiselt läbi töötatud, kogus enda enda nagu Voldused siin, et sa oledki nagu on, ikka jagad, aurahasid ka, aga kellele need lähevad siis selle vabariigi juures need ordenid ühtlane, et täna õhtul lahendama selle otseses ei valiks hakata, aga siis vaesed ajad Žiguliga sõitsin, siis oli seal see Žiguli bensiinirestil sees, tegin seal krooni. Lillo on ka olemas muidugi, aga lihtsalt selle mogul aega seal üle kuldama ta lihtsalt. Sellega ta küll ja küll käia siin rõduga kõnesid pidada ja aga eks see väsitab ära, see on praegust, on see uh-aastaseid kuskil neli monumenti. Õnneks mul on see naaber, Paulments, skulptor, eks ole, Mikuga kahekesi koos teeme kõik need kujud, et see muidu üksik jõuaks elale. Siin on need selle piltidel seisnud seal nüüd sel aastal sel aasta omada kingitakse ja sealse Debora Vaarandi seal Gunnar, tahtsin Debora Vaarandi kohta küsida. Et kas sa oled teda nagu noh, ilmselt temast on ju päris palju pilte. Väga Seksoppil naine kuju peal, kuidas ta nagu muidu elus oli, et seda ma saan nüüd täpselt teada. Ah, kurat, kuupäev unustasin ära juba, aga üheksanda Rakvere teatrisse lennuki etendusse, Debora tema mehed. Aga kuna tal nii palju mehi oli, siis ta oli väga õpilane naisterahvas ja modereerimise käigus alguses ei saanud aru. Jumal, ta oli nagu see ma ei tea, kas meelega, aga ta oli nagu see Emajõe ööbik, teine Lydia Koidula natuke meenutab küll jah, ja oli seal teadlikuid ohtlik, selline viide. Ma avastasin töö käigus fotode pealt ei aru saanudki, aga hakkasid modelleerima. Siis järsku noh, seal volikogu esimees ja avastasin, et jumal kipub meil vägisi iidoli kätte minema. Aga seal mingi vaatamise aluseks ta talle õudselt paljajalu käia, nii küll Saaremaal tuli visco kingad nurkadest paljajalu, aga legendi teadsid vanaks kitsega või ei tea Hiiumaal vä? Ei tea, see on Hiiumaa sadamas, seal on niimoodi, et tsaariajal see on, ma olen kahjuks selle mehe nime ära unustanud, kui need muusika esimese selle aurulaeva käisid mandri vahet, eks ole, aga see väga ülbe kapten oli peal ja siis külalistega ülbelt käitus, üks küla maksab kätte ja selle kombeks, laev läks reidile. Keegel tuli kai peale siis, kui kapin, hea tuju, ta tuli tagasi laeva kujutis peale siis Riline no nii palju reisijaid olnud, ei isamaa kalapaatidega, tema läks kitsega sinna kai peale, laev tuli tagasi ja valame seletas kitsale, et näe, minul Sobukene, et see, see ongi see raudlaev, mis tahtsin sulle näidata. Ja see punase näoga mees, kes oli kaptenisillal, lõugab seal selle laeva kapten. Ja see kapteni vihastas, andis selle mingi Käina valla kohtusse selle mehe ja kohus arutas seda lõpuks leidis, et seadusega ei ole kirjutatud kitsale laeva näidata. Cinzolot saksa sõjaväevormis pildi peal, kus sa oled ja kus on sinu kuju ja sina see on käe peal, et sa oled nagu nats, põhimõtteliselt ei ole mulle meeldivad vorminud, mulle meeldivad mehed, kes oskavad Vorni kanda aga kogunnid, vormimütse ma pole lugenud, palju, osal siinus kiidan ka seal siin laua peal jah, nende kingitud toodud Ma pole ühtegi ostnud ostamise kogu ära rikkuda, aga kuna sellega käib kaasas ka vormid on lekkinud ka mingit märki saare vormingu kogu. Tähendab nats ei ole sellepärast et see Hakristavalisi kantud seal šokeerimis jaoks saksa vormid on ikke killusald vormid pärast me võime näha, aga käisin tänu sinimustvalge. Aga seda on tunduvalt julgem anda kui politseivormi, nagu sa tead, miks kohtusse ühtia muidugi tsirkust ei teada, ei lea või oh jumal, mingi jäähallis seal kingiti mulle mingi see politseimantel, aga see oli kole kõvad auastmepagunid peale ja seal laisimise presidendi oksi, see jäestid kujusid. Ja siis presidendi kantselei jookseb üks fotograaf, kes tegemas pilte ja siis selle pani postimine feisse ülesse. Ta sai selle nädala fotopreemia, ega ma tore mees, eks vastu mingi netipolitseinik leidis selle, hakkas pihta, et ma avalikus kohas esinesin politseinikuna kinnisel territooriumil kinnises ruumis, toiduainetööstuses, eks ole. Ja käisin kaks korda uurija juures alguses, et tehakse niisugune hoiatusmaakohtus mõisteti süüdi. 80 kulli trahvi maha ei löö, aga see on mulle hoobilt kõik ameerika viisa kinni ja riigiametisse, kas ilmselt kaisa ja siseneda tingimuseks vaatakat välja. Laps peal, tundsin, kaebab edasi riigikohtusse või esinna ringkonnakohtusse. Ringkonnakohtus võitsime Eke, palusin Eke välja, sinna kaased kulatset. Tule räägi kaasa, pidasid mind enda kolleegiks, pidasid politseinikuks, talle ei antud sõna, sain mina sõna, mõtlesin, aga mis ma teen mulle veel kaks, tunnistad seal ilves ja metssiga ära sulanud, kulistama kutsuda, ja siis lõpuks mina võitsin, kuna mul õnneks oli see gestaapo, müts peas. Ja siis advokaat küsis, et kas Eesti politseivormi juurde kuulub gestaapo, mis ei kuulu, järelikult ma ei saanudki politseinikuga esineda. Ja siis politsei maksid Modokaadi kulud kinni. 860 kulli. Ja peale seda on mul väga palju seda politseivorme toodud, sest see politsei, mis on see sisekontroll või otsib igasuguseid võimalusi enne pensionile jäämist politseinikke mingi asjaga vahele võtta? Lassi lastelt ei peaks seda pensionit maksma ja siis kellele on liiga tehtud seal oma Voring mul on toonud mulle vea koguma, pärast näitan sulle seal majas põhimõtteliselt mingit solvunud või pettunud politseinikud on enda vormid toonud sulle, jah, jah. Ma arvan, et mul on üks suurim Eesti politseivormi erakogu, ma arvan. See on tõesti lausa uudis, uudised ju, noh iga tehtud. Ja mille peale raiskame, seda, seda, seda ressurssi, eks ole, vint mööda kohtuid tirida, eks ole, mingi kuradi jamaga tegeleda, eks ole, samas on viimane president, millega meelde jääb, eks ole, see kandiski kikilipsu ja ainult nats nätsu ja pani rahva raha taskusse, eks ole, ei suuda seda ära maksta, eks ole, selleni mis väärtustas jääda, eks ole. Kaks mõne inimese jaoks suur summa tema jaoks ei ole maksja säravad edaspidi lugupeetud inimene lõpuni ei. Kuulasin seda riigikogu, seda infotundi, ma olen siin tõbine, mõtlesin, kas ütles Lindsay intervjuud teha ja see on täpselt ümber pöördunud, mis Ennoni ülbed, need kuradi Reformierakond, eks ole seal siis nelistatud, need kuradi kesikud seal, eks ole. Need helmed on väga toredad mulle kogu aeg meeldinud konkreetseid küsimusi ligi on ta enne oli see ülbe, väga vastik mees, praegust on üks mu lemmikuid, eks ole seal konkreetne, eks ole. Mis siin kella siin valinud on, siin siis parem tekkisin tille, outlet siks on, see poliitika on teinud ja poliitik ja kunagi oli muinasjutt, oli multifilm lapsel näete, seal mäe otsas lossis elas Trakun siis oli seal mingi must lipp lehvis, siis tuli see või mäleta, mis värvi lipp oli, eks ole, ühistulise must ratsanik, eks ole. Küla inimesed küürutasid seal põllu peal, õlgasid teedeeaa seal Raconali mingi kuri kuradi vereimeja, eks ole. Nägistada lossi poole ratsutamas, eks ole, seal lootusrikkalt selja sirgu. Ja siis ütle, koputas odaga vastu seda kindluse väravad. Läksid lahti, läks sisse, sees mingi madinaks lahti kahevõitlus, eks ole. Sate väega mööda dium, tõmmati must lipp ülesse ja külainimesed üritasid jälle edasi rügasid tööd teha, siis läks Punarit. Eks valgeritel mööda läks lossisse asi seest madinat siis selle valge rüüta tapmisel rakuni ära ja siis moondus ise trakoniks. Mu lapsendas vees toimub praegu samamoodi. Oli lootus, eksole? Mul pisikeses kaest ei riigikogu infotunnistaja. Ma mõtlen, mis lootus oli noh, et midagi muutunud siin riigis paremaks. Sa võtad peaministri vahetusega jah, et need ülbed minema, eks ole, mingi kesikute tolku, aga, aga. Ühesõnaga, nüüd me oleme jõudnud majast välja seaküla randa, jah. Aga siin on ka nagu skulptuur, et see maja Afganistanis olin selle 100 kahekümnese miinipilduja sihtur. Ma olin seal, mis KT-mütse mainisin, tore, aga number kaks on ka väga tähtis sealise Mäetaguse Talv, praktilisem talunik Aivo pada ja ma olin nii täpse käega, et me saime mõlemad isegi puhkusele. Ja siit sellest kuust on näha, et kolme matsuga kivile pihta saanud iga matsuga. Ühesõnaga siin on kolm miini, on lennanud kivi sisse. Ja kas olid enne Kunstiakadeemiasse minekut olid Afganistan ja, ja ikka ikka. Ta ma olin sääst, jooksnud sind viigatelisemaid ja kus ma olin, siis mõtlesin tõsiselt kutselise angerja hüpetele. Aga see on nii põnev asi, et käisin seal ära ja siis ma teadsin, saadeti dessanti, aga ega siis 79. ei teadnud keegi sõjast. Noh, seal ma sain selle sihikindluse läbi viia need kujud, eks ole, sama värk, et ma teen oma kujusid, mis mul pähe tuleb ja neile tekivad iseenesest austajad, naha kanis, seal sai palju asju, seal sai seda nii palju nälga näha, näiteks see tundlikud ei tohi midagi järgijat tühjaks süüa. Käisse afgaani klubi president just külas, neli aastat oli mingi jama, ei saa teha mingit kuradi tagasihoidlikku monument, eks ole. Eesti sõduritele, kes olid Afganistanis, jah, jah, seal endi teeks nad perse minu poole, kuna ma olen ise ka saanud ainuke kunstnik, eks ole, skulptor seda enam ja mingi jõud segab, kogu aeg takistab, eks ole. No mis jutt see on, eesti takistab kapo, eks ole, magasid pronksile maha, eks ole, mingi mäss, hammas seal, enamasti venelased, eks ole, mina teine kultuurne, nemad tahavad meenutada oma langenud kaaslased, siis on nii tagasihoidlik monument, eks ole, kaks põdrale kestva risti all on Afganistani sõdades langenud Eestimaa poegadele. Täiesti apoliitiline tekst, eks ole, neli aastat on mingi tants käinud selle ümber, eks ole. Nüüd järsku tundub, et tundus, et nagu läheb lahti, ta ütles, mingit lootust on. Sõjad pidi eraldi lahku kirjutama, eks ole, sõjad on eraldi lahku kirjutatud seal ja mis seal seas vaetasimise, mul oli see punaarmee munder seljas, eks ole. Mina olin ok, okupant, eks ole, sinimustvalgega on see vabastaja tegelikult põhipõhjus on selles, et see lihtsalt see kuradi jänki vahetas poolt. Mida rohkem meie omanik praegu, millest? Afgaani sõjast, mida rohkem meie omal ajal neid Usumendi hulkusid siin, eks ole, seda vähem on järglased, eks ole, kes neid praeguseid sinimustvalgeid oleks ta tapnud, eks ole, noh, saksime KAPO jutule, eks ole, mingi tule kuskile räsivad, praegu kuulavad soodet, noh, ma ei tea, las kuule, ütle neile midagi. Seal, targad mehed, ega ma seda öelda, sest see kapsatud kõige targemad politseinikud, eks ole, mingi liikluspolitseiniku kõige lollim olla ka noh, sedasi sedasi peaks mõtlema persega. Aga see, et sa seal Afganistanis olid, et et noh, ma kujutan ette, et väga paljudele võib, see ei ole üldse sõda ju, eks ju. Ükskõik kus sa oled, et see mõjub nagu psüühikale jubedast, et või, või see on esimene, 10 aastat. See ei saa magada ja kuradi laibalt tulevad meelde ja aga mis ta mõjub muidugi, eks ole, selle mõjub eelkõige. Kõikide oma tuttavate Readki mõjub sellele, et mina olen oma järve juba ära joonud. Noh, ma ei tohi enam lihtsalt ei jõua, ma ei oska. Peale seda läks, seda, see aitas, unusta nagu ma arvan, seal on sinna ka see kaks personali on abielu ja kõik need asjad, aga lapsed toredad välja ja. Ühesõnaga, me oleme jõudnud nüüd seaküla Simsoni ka siia tagasi, millest päev algas, et need vormid, kuhu konks on sisse valatud. Simson valab väljaannet liiva ka kipsi jurakas on olevas siin. Seisan pronks. Kas need, see hetk, kui sa vormi lahti võtad, on midagi erilist, ka? Põnev, põnev ikka. Kuidas juukseid teistest pronksi kunagi ei tea, seal võiks 100 põhjust olla, miks ta perse läind? Tase proff liiga kuumoldujal, selle põletamine ei ole korralikult ära põlenud vaha sisse jäänud. Need, mis kõlisevad siin endal nüüd valutükid Kuusakoski korraliku vastu. Aga kas seal selle metalli kokkuostus on mingid omad tuttavad, kes panevad selle pronksi kõrvale? Peaks vaikib ajalugu, aga Tallinna Kuusakoski kookossul on väga tore direktor. Nii et tegelikult mulle pannakse ikka kõrvale. Ise arvasime, ongi see, see läti sele vagunitehase laagri pronks, see punane. Kirves kirvega hakkadki lööma neid lõhki. V seaküla Simson lööb kirvega lõhki. Üsa pudi. Ja sellepärast peabki liiva sees olema. Prügila laguneks ära. See vorme nonii, tuleb veel. Vana Jeesumas Jeesus, Jeesuslapsuke sündis Jeesus tuli või ei tea kusjuures mitega vigane Tiivovitšigalasin pärast puhtaks on, siis need on täpselt ära. Aga noh, nii, sealne. Ja sabaga naine ühesõnaga kalasabaga kalasabaga ja kusjuures häbelik noh, see on väga kontseptuaalne Jeesus ja eesti naine. Ja nüüd on see järgmine. Vahepeal käisin seal, kus siis skulptuuri kateedris vaatasid seal, huvitav seal naisterahval õppima, rumal mehi nagu ei olnudki. Et ega siis neil ei jäägi muud üle võetud. Tegelevad naised peavad lihtsalt olema jah, aga tegelikult on niimoodi, et see seal valvab, võib ka niimoodi, nagu vanal vene ajal skulptor modelleerimis selle valmis proksid, valad tulid, võtsid Vornieraja või siis siin on proxy alustada, tegid korda ajaks lavale ka niimoodi, et see lähed kohale, lihtsalt maksad ja sinule, et sa said algusest lõpuni ise mulle õudsatsioneerida ja. Et seda mõnu ei ole kellelegi jagatseid singi sisse panin sellesama praktiliselt ise ka tagasi saanud. Eks vaheldav tüdimus ka peale ma neid kujusid ju tuhandeid teinud. Nii. Sellelt sabaga Eesti naiselt tõmmatakse troote välja. Tema sisemised traadid soe, seest on ta tühi ja soolikad päris ei ole, seal nagunii ei julge inimene ei ole. Et see millegipärast ei ole tihti pihta, kardetakse põnks, kujundan ülejäänud täis, ülejäänud ei ole ükski pronkskuju, sellepärast et. Oleks ka väga kallis ja väga raske. Kallis lüüakse liigutada. Ja teine asi on see puht tehniliselt üldse. Pronks jahtudes tõmbab viis protsenti kokku ja kui neljakuubik pronksist ära vaatud, kui ta ära jahtub, siis ma ei tea, mis tast saab, pragusid teistele tõmbab igal pool ennast ära, ühesõnaga kuju puhul oleks seakülakeeles öeldes puhta perses. Õhtu on käes, tööpäev on läbi ja me oleme Simson von sea, Külli saunas, esmaesitlusel presentatsioonil. Ja meil on saabuval pidulik hetk. Seaküla impeeriumi poolt sea Külli nimel autasustada väärikat ja kellegagi hetk ikka kaasa tiites jaagul aukodanik. Seda meest. Seos Rola hamba rism, kolmas järk-i klaar kolmas järk. Nüüd sina saad ka vaadata, millised, mis lamba väriseda kuradi oinad riigi valima valivad, on ju 25.-le? Presidendi vastuvõtul ja mina olen käinud ühe korra sellega ja presidendi vastuvõtt võsuvuses. Kes Võsule tuleb, president? No see Henrik Normann. President mängitakse president. Igatahes palju õnne sulle, aitäh, kui on tuju hea, selle orderi. Rico esimene aumärk vabariigi ajal. Täna olin ma seaküla Simsoni töövari. Saate, mida te kuulsite, mängisid kokku Viivika Ludwig ja Urmas Vadi kõike head ja kohtumiseni.