Tervist, mina olen Urmas Vadi ja täna olen ma Freedbussi töövari. Võib-olla nii palju võiks öelda, et sina töötad või oled üks osa Eesti isikuloo keskusest. Jah, ma olen ütleme siis ainuke, kes sellel ametlikul registreeritud aadressil töötab, et meil on rohkem selline virtuaalne kontor, et inimesed on, on eri linnades või kodudes töötavad, kõik ei ole meil siin kohapeal. Töö käib interneti teel teiste kolleegidega. Ma kujutan ette, et peamine, millega sa tegeled, aga võib-olla ma tõesti eksin, on see, et, et sa koostad elulugusid või seda see isikuloo nagu keskus siis nagu teeb. Sugupuid elulugusid ja mõlemat, et need on seal vahetunud, jah, need on nagu kaks, kaks eri asja tõesti, et sugupuu on selline nagu sugulussuhet uurimine peamiselt, et kes oli kelle laps, kuidas nad põlgasid omavahel, kes olid sugulased ja elulooline on selline juba põhjalikum, et seal saab siis kõikide inimeste kohta või siis välja valitud inimeste kohta, kuna töö on üsna mahukas uurida, kus nad täpselt sündisid, mis talus, kuidas siis nad koolis käisid, tööl käisid ja, ja kõik, mis nad elu jooksul tegid, et seal selline põhjalikum uurimus ühe inimese kohta, et elulugusid tellitakse veidikene vähem, aga tegelikult ma arvan, et nii uurijale endale kui ka sellele inimesele, kes tellib, on on just elulugu huvitavam teada saada, kui, kui ainult neid sugulussuhteid Kas see on järjest aktiviseeruv nähtus, et inimesed tahavad enda elulugusid või noh, et mingi aeg tagasi oli raamatupoodides meeletu buum, et kõigil, kel vähegi mingi elu oli, tahtis sellest nagu oma raamatu. Välja anda no üldiselt ikkagi huvi pidevalt kasvav suguvõsa uurimisel on, on sellel mitu mitu põhjust, esiteks andmed on nii-öelda koju kätte toodud, väga lihtne on uurida, ei pea minema arhiivi varem pidi tulema Tartusse kohapeale ja ülejäänud Eestist igalt poolt, kes siin ei elanud ja, ja riiv ikka ka ju töö ajal lahti, nii et, et ka Tartus töötavatel inimestel oli raske minna. Aga nüüd saab igalt poolt internetist iga kell oma oma kodust igaüks uurida, et see on kindlasti toonud väga palju juurde noori inimesi, muidu varem olid ikkagi rohkem selliseid pensioniealised, kellel oli aega rohkem sellega tegeleda. Mis kindlasti ka seda huvi on, on suurendanud, on, on see, et noh, eks, eks üldiselt ikkagi elu elatustase nagu kasvab ja inimestel jätkub lihtsalt raha maksta sulle, räägime ise uurijatestis, siis lihtsalt tekib natukene rohkem aega ja ja noh, resursse ka muidugi, sest see on hobi, mis mingil määral võtab aega enam raha. Enam ei ole see nii raske, täiesti kui ei pea Tartus käima, aga kuskil mujal, et, et saab internetist vaadata, aga ikkagi. Aga et lihtsalt, et elatustase kasvab ja, ja inimestel on rohkem aega ja, ja ei pea tegelema nii palju igapäevaprobleemidega, ehk see on ka üks asi, mis, mis võib hobide igasuguste hobist ja kaasa arvatud suguvõsa uurimise, sellist osa suurendada. See on väga lahe läbi suguvõsa, uurimuste ja elulugude. Sa näed ära, et inimeste elu on Eestist paremaks läinud. Ja kindlasti ja see on, see on üks üks asi, mis mis aitab, aitab ka nagu aru saada just sellest, et me uurime oma esivanemaid ka 50 aastat tagasi või kauem, et loomulikult on igal ajal igas olukorras olnud õnnelikke inimesi, olenemata sellest keskkonnast, kus nad elavad. Aga et sa saades parema pildi sellest, kuidas me esivanemad elasid, noh, räägime siin 18.-st sajandist, et noh, tehtigi lapsi varuga, punapooled surevad ära. No praegu ma ei kujutaks ette, selleks oleks suur tragöödia, aga tol ajal sees ei olnud. Et mõeldagi nii, et, et see normaalne ja, ja, ja et sellise selline elumuutused on, need, millest saab väga hästi aru esivanemaid uurides ja kõik see mentaliteet, kui me vaatame neid vallakohtuprotokolle omavahel, naabrid käisid käsitesse kohtus ja kui need on huvitavad asjad tegelikult kui selline noh, nii-öelda, kui see ongi see talupojatarkus. Kaie mõistes tol ajal oli, et, et ei olnud mingisuguseid kõik mingid asjad ja, ja sellised Suserdajad nemad väga selgelt ei saanud õigust kuskil kohtades ei olnud mingeid jokk-skeeme, nagu nagu praegu on, et kui juriidiliselt asi on võimalik läbi kuidagi suruda, tõestada, et siis siis jääb selle inimesel õigus, siis ei olnud olla sellist asja, et siis oli ikkagi kui asi tundus õige, siis ta mõisteti õigeks, kui ta ikkagi tundus endale külale, siis ikka vale olevat siis ka haigust ei saanud, mis siis, et oleks võib-olla päris mingeid seadusesõna jälgides võib-olla isegi olnud inimesel võimalus kuidagi ka pahategusid seal õigustatud saada. Et see, see on, on asi, mis, mis aitab nagu just tänapäevaga võrrelda seal varasema, oma esivanemate kaudu varasema aja uurimine, et kui, kui kooli ajaloo tundides võib-olla need natuke rohkem selline anonüümne ajalugu, ajaloo sündmused võib-olla ei kõnetanud meil nii palju siis kui me mõtleme, et ahah, vanaema või vanavanaisa elas just sel ajal ja, ja kuidas sündmus teda mõjutas, et see suguvõsa uurimine on just mis, aga paljud inimesed ka paneb rohkem ajalugu üldist ajalugu uurima ja seda tundma õppima. Ja ei, see kõlab väga adekvaatselt või loogiliselt teha ka vaadata seda ajalugu ka nagu sellisest isiklikust suguvõsaloost lähtuvalt, aga Fred buss, kui sa ütleme, uurid midagi, seal on alati võimalus, et sealt tuleb välja midagi, midagi ebameeldivat. Et midagi väga delikaatset, midagi sellist, mis ilmselgelt võib-olla see inimene, kes sinu poole pöördus, ei teadnud ja võib-olla ei tahagi teada, et mis sa siis teed. Jah, tuleb selliseid asju ette ja seal peab vaatama seda mitu põlve tagasi need esivanemad siis olid kes, kes millegi ebameeldiv, aga hakkama said, et kui, kui tegu oli ikkagi juba näiteks vanematega, siis, siis peab ikka päris ettevaatlik olema, vanavanemad on natukene vähem tundlik juba ja veel kaugemale see see mõnele inimesele mõjub halvemini, aga, aga ma arvan, et enamus võtab seda natuke lihtsamalt. Noh küll oli üks juhtum, mida, mida üks suguvõsa uurija rääkis, kes oma kodukandi kohta pani väga palju materjale interneti oli 1900, ma ei tea, kas 13 oli, kus üks. No vist oli, mees oli naise maha lasknud või midagi sellist ja tegu oli siis ühe vist siis lapselaps veel elab ja tema tema oli väga pahane selle peale, et, et selliseid andmeid näitan, et läksid kuigi tegu on ju üle 100 aasta tagasi toimunud sündmusega juba, et, et noh, kindlasti ei ole seal midagi juriidiliselt ebakorrektselt. Põhireegel on, et kui inimene on üle 30 aasta tagasi surnud, siis tema andmed on, on avalikud ja neid ei ole võimalik kuidagi siis takistada nende avalikustamist, aga, aga jah, muidugi eetika on teine asi, see, see on ka. Aga kui jah, mul tuli üks, üks juhtum, kus üks proua teadis, et kes oli kuskil, vot ma ei mäleta enam, kas tema oli enne seda enne sõda või pärast sõda sündinud. Aga igatahes teda ta teadis, et tema isa oli kunagi vangis istunud, istunud tapmise pärast. Aga, aga tema isa oli rääkinud seda, et see oli külakakluse korra selline kogemata lõi raske käega, lihtsalt teine mees sai surma. Kõlab ebausutavalt. Selliseid juhte ja, aga, aga nii see isadele rääkis, ma ei mäleta, kas tema oli sel ajal, tema vist sündis siiski hiljem pärast seda, kui, kui isa oli vangist tagasi tulnud, aga kui ma hakkasin uurima, siis siis selgus, et tegul mõrtsuk, aga kes oma onupojaga, vest või tädipojaga koos tapsid ühe 92 ja mingi 78 aastase vanaproua ära ja see on Põhja-Tartumaal ja röövimise eesmärgil maja põlema ja. Aga kuidas sa selle välja nokkisid, mille kaudu? Ei, no need on, see kriminaaltoimik oli olemas arhiivis, nii et see väga raske siis ma jah, mõtlesin, et mida mida teha, et, et see oli siis kuskil ütleme 70 aastane proua juba, et, et kuidas talle siis seda öelda. Ja, ja siis siis ma selgitasin, et telefoniga, siis helistasin talle ja ütlesin, et noh, et tegu ei olnud päris päris sellise õnnetusjuhtumiga vaid vaid natukene ikkagi tõesti tahtliku tapmisega ja et, et ma ei hakanud täpsustama, ütlesin, et andsin talle selle toimiku, viitas, olid tõesti 300 lehekülge paks, nii et mul ei olnudki mõtet seal teha ülevaadet tema jaoks. Vaidete las ta läheb, kui ta soovib, et läheb arhiivise seda toimikut lugema ja üks oli alles alise eelmine aasta üks juhtum kus ma küll lihtsalt pani selle kirja, kuna kuna noh, ma ei leidnud põhjust, et peaks seda küsima. Aga, aga oli siis oli siis selle inimese vanaisa, kes oli oma ema ära tapnud 30-l, kuskil viiendal, kuuendal aastal jällegi päris jõhker, päris jõhker kusjuures oli isegi kirjeldatud seda kirikuraamatusse lühidalt, mis, mismoodi seda seda tegi. Aga selle sellel puhul ma ei küsinud, ma panin selle sinna kirja, kuna tegu oli juba juba vanaisaga mitte enam enam siis isaga. Et natukene kaugem ja hiljem ma küsisin ta käest küll, et, et kas, kas ta oleks pigem eelistanud mitte teada seda saada, aga ta ütles, et ei, et et noh, Nalgel peres ei ole sellest räägitud või ta ei teadnud sellest midagi, aga aga et noh, et see ei olnud tema jaoks nii midagi nii šokeerivat, et ta ei oleks tahtnud teada saada. Et rääkimata, asjad ongi just tõesti huvitavad ja ilmselt sealt ka põhjus, miks neid ei räägita, Ta enda lastele või lastelastele. Aga kas on ka mingit üleüldised teemad, mida kardetakse, et välja tuleb ma kujutan ette, et näiteks see, et kui Eesti mehed olid Saksa sõjaväes siis sellest polnud nagu miskit nagu halba. Aga et kui näiteks noh, nad olid Vene poolel ja ka näiteks mis veel hullem küüditajad, eks ju, siis see oli ikkagi väga või noh, praegu tundub, et, et see on nagu selline suurem negatiivse märgiga asi. Et kas see on mingisugune selline asi. Äkki tuleb välja, et mu, ma ei tea, vanavanaisa oli mingisugune või vanaisa oli küüditaja või, või mingi NKVD lane või niimoodi? Noh, siin peab lihtsalt lähenema, nii et kui, kui julgelt küsida, siis julge ka vastust kuulda. Täna olen ma sugupuude ja elulugude uurija Freet bussi töövari. Jätkame saadet. Linnar Viigi töövari ja temaga koos olles ma sain küll aru, et me igal hetkel praegu praegusel infoajastul jätame endast mingit infot maha, et nad meenutatud valvekaamerad telefoni positsioneerimise, et internetis iga liigutus, mis sa teed, on põhimõtteliselt nagu jälgitav. Siin on ilmselt väga suur vahe sees, et need tänased inimesed nende elulugusid on justkui võib-olla väga lihtne nagu koostada võrreldes noh, näiteks tõesti kolm põlve tagasi elanud inimesega. Ma ei ole selles sugugi kindel. Sellepärast ja no kes kogub neid andmeid? Meie riigiasutused neid ju ei kogu, kus neid on võimalik kasutada kunagi hiljem Google'i andmeid, ma ei, ma ei, ma ei tea. Minul, minul ei ole seda, seda nägemust, kui me otsime On politsei kindlasti ju kogub. Politsei kogub, aga, aga küsimus on see, et kui, kui riik toimib korralikult ja järjepidevalt, siis kõikidele infole on säilitustähtajad. Miks meil on väga palju vabariigi ajast dokumente, kõik tuludeklaratsioonid, kõik igasugused need aadressbüroo lehed, igasugused avaldused, toetuste taotlused, miks need kõik alles on, sellepärast et tuli seal kõndiale ei, sellepärast, et oli 40. aasta ja jõutud asja ära hävitada, mida muidu oleks võib-olla tehtud. Et ütleme, neto toikud pidi hävitama 10 aasta pärast aga see 10 aastat jõudnud täis ja, ja sellepärast läinud arhiividesse alles ja on siiamaani alles praegu, kui me võtame mingid, mis me, mis me kirjutame kuskile olgu nad siis digitaalselt või paberkandjale mingit ametiasutustega suhtlemisel, et need aitäh tavaliselt 10 aasta pärast hävitatakse ära ja kui riik toimib järjepidevalt, siis need ei ole enam 10 aasta pärast, mis siis, et jälg praegu on maas. Et sellist infot, mis, mis jääb igaveseks alles digitaalselt. Ma ei kujuta ette, kui palju seda on. Et, et pigem pigem pigem just selliseid igasuguseid vapustused on, on aidanud dokumente säilitada, teda mitte mitte ei ole järjepidevalt ja korrektselt. Niimoodi toimiv bürokraatiasüsteem, see missimisega paljudest aitaks, noh kuigi Rootsi, Rootsi, seal on hästi, seal ei ole ekse ammu-ammu toimunud on olnud pidevalt selline stabiilne riik. Seal on põhiannad, mingeid rahva loendused ja, ja sellised rahvastikusündmused on alles, aga, aga jah, ma ei, ma ei nii täpselt ei tea. Ma arvan, et näiteks 30.-te aastate tuludeklaratsioone neil ei ole olemas enamale alles. Ja meilgi noh, praegu 30.-te aastate omad on. Aga kui me võtame siin, ma ei tea, mis on praeguste nende noh, kui me üheksakümnendatel esitasime paberloo deklaratsioone, kas nad on veel alles või nad juba hävitatud, sest sest nende tähtaeg oli võib-olla näiteks 10 või 15 aastat säilitustähtaeg ja, ja maksudokumentidel on üldise seitse aastat. Et võib-olla nad on juba juba hävitatud. Reet, mis sa täna plaanib teha, et ütleme, mis, mis Vorima siis oleneb, on sul mingi elulugu pooleli või mida me täna tegema hakkama? Noh, minu töö seisneb väga palju igasuguse kirjavahetuse pidamiseks ka kõik. Kuigi meil on klienditeenindaja, on, on Eesti isikuloo keskusele eraldi olemas, kes tellimusi vastu võtab ja, ja neid siis vormistab ja laiali saadab, et noh, see ei ole tõenäoliselt huvitav sulle jälgida kirjavahetuse pidamine, nii et uurimuse koostamine on, on kindlasti parem. Jaa, jaa tundub huvitav huvitavam jälgida, siit saab siis ka võib-olla mingisugust paremat aimu, kuidas seda tööd tehakse. Siiski olen ma oma klientide osas väga selline ettevaatlik, et, et ma ei, ei, üldiselt ei ütle, kes on olnud kliendid ega, ega ka seda siis, mis andmeid ta tahab saada. Pigem ma pakuksin välja, et hakkaksime uurima sellest, kes saab kohe nõusoleku anda oma andmete uurimiseks, et äkki alustame sinu suguvõsa uurimisega hoopis. No väga hea aga ma just mõtlen, et kummale poole liikuda, kas mööda isa või siis emapoolset sugu? Suguvõsa. Ma küsin, kust kandist nad pärit on, et võib-olla siis on näiteks, ma saan ise pakkuda välja, et kustpoolt nagu alustuseks lihtsam ja, ja selliste illustreerimiseks Nad on selles suhtes mõlemad ühest kohast pärit Maarja-Magdaleena kihelkonnast. Et üks on siis uhmardu külast minu isa ja siis teine on siis Maarja-Magdaleena kihelkonnast, võib-olla panen nüüd natukene mööda, aga, aga et võib-olla siis uurime tegelikult. Kuule, tead, tegelikult ma hakkasin mõtlema, et, et mul on vanaema on istunud kunagi vangis, vanaisa oli mingi ülekuulamisel ja vot see on nüüd üks nagu selline, rääkimata lugu, et äkki võiks seda uurida. Võib üritada uurida, kas kas midagi leiame, kuigi üldiselt jah, digiteeritud ja kohe kättesaadavad materjalid on need suguvõsa uurimiseks kõige põhilised allikad, kirikuraamatud hingeloendid, elanike nimekirjad ja igasugused, kuni sellised 40. aastani 30.-te lõpuni kuskil. Nii et, et kui see, see, millest ta räägib, toimus, toimus hiljem, siis need on tõenäoliselt arhiivis koha peal, need, need peab vaatama seal ja. Nii on muidugi need huvitavad, et ma loodan, et ükski minu emapoolne sugulane sellest kuidagi ei heitu vaatamise pärast tuleb jälle midagi väga inetut välja. Jah, no kõige olulisem, kui me alustame rahvusarhiivist, kus siis põhiline uurimist materjalide kohta on, kus need vaadata siis noh, võtame, võtame siis kohe lihtsalt guugeldame rahvusarhiiv, saame sinna rahvusarhiivileheküljele. Nii et kõige olulisem ehk kust võiks alustada, on rahvusarhiivi infosüsteem AIS AIS arhiivi infosüsteem. Ja see annab viited kõikidele toimiku pealkirjadele, nii et me võimegi siit kohe alustasid ÕISist nime otsimisega. Reede otsima siis minu vanaisa nime, et, et noh, et miks ta siis nagu varjas ennast ja miks ta lõpuks ka vangilaagrisse viidi ja mis ta siis nagu, mis, mis see nagu kaasas siis nagu oli tema nimi oli Guido lätt. Kas oli kõhiga, kui veega? Kui te olete niimoodi tema kohta, annab see ais ühe viite Oskari poeg, võimalik sündinud 1916. See viide ongi siis üks nendest, mis ma just mainisin, mis Tallinnast üle koliti enne Tõnismäel olid seal riigiarhiivis on välja saadetud natsionalistide toimikute ehk siis küüditatud. Või siis muul põhjusel vangilaagrisse saadetud toimik on siin tema kohta olemas. Loha huvitav, sinnab seda ka teil, see ütleb, et asukoht, tartus. Nii et vaatame, kas me saame seda tellida siitsamast koheva aust. Klikama ilusti saame, aga lõbusin, orhiivi kohale lähevad. Me võime Tartus minna ka üksi ja no toimikud üldiselt tuuakse välja mitu korda päevas, noh näiteks ütleme paaritunnise vahega Tartu praegu tellima siis pärast kui vaadata, mis tuleb ja, ja ma arvan, et saab täna juba kasutada, nii et sime, täidame siis ära, mis me tahame sellega teha. Tegeleme näiteks siis genealoogia uurimisega ja siis vaatame, kas ta laseb tellida siin neil on see automaatne kontroll, et kas saab, tundub, et saab küll, lihtsalt siis kinnitame selle selle toimiku tellimise ära ja nüüd ta on juba siin. Aga äkki oleks mõistlik näiteks, kui mu vanaema kaust võtta, kui, kui see on olemas ja saame kohele otsingu teha ja. Magda ta peaks olema lätt, siis hiljem oli peda. Ta abiellus uuesti. Nii no siin on Magda Johanna ja tema kasutatud ja tema kohta on siis olemas ka samasugune siis KGB toimik nii-öelda uurimistoimik siis 40.-test aastatest, aga seal lausa digiteeritud. Et seda seda siin vaadata pärast tõotab vanalise koost siiski siin ei saa vaadata nagu oma klikasin siin siis sa näed, et on juurdepääs piiratud ja seda saab kasutada vaid Tallinnas rahvusarhiivi enda uurimissaalist. Et miks, huvitav sellepärast et sellele on seal sisalduvad delikaatsed isikuandmed tõenäoliselt, et kogu sellele KGB toimikut, et fondile on kehtestatud juurdepääsu piirang. Nii et me, kuna siis k sin, vaata, mõtlesime Akto Johanna sündisin ikka otsad andnud. Koguni 19. Nii, ta sündis 99 aastat tagasi ei ole ka sünnist möödunud 110 aastat, mis on üks piir, kust alates nagu andmed saavad vabaks temapoolse veel ei ole saabunud ja, ja lihtsalt peab tegema koha peal, siis arhiivis taotluse. Me oleme jõudnud flööt bussiga arhiivi rahvusarhiivi siis Tartus puudu. Ja me lähme siis võtsime neid kaustu. Jah, see on uus hoone siin esimesel veebruaril olles avatud ja, ja ma ei ole ise ka siin uurijana veel käinud ekskursioonil ja niisama tervist meelel tellitud üks säilik ja ühte sooviks, mis on juurdepääsupiiranguga sooviks seda siis taotlust esitada, jah? Siia päeva oma nimed kirja panema, eks ole. Tootlused, Milo kirjutavad jah-sõna siin sinu ema siis, sina kirjutad selleni? Kuid jah, kus, kus arhiivitöötajad vaatavad üle mida nad vaatavad, enne kui nad avavad selle toimiku näiteks sina uurida oma vanaema ja vanaisa andmeid, eks ju, ja kuna nemad mõlemad surnud ja sina oled nende järeltulija, sina seal enda andmeid saavad, aga äkki seal on mingid mingite teiste inimeste andmed veel, mida sul ei ole äkki päris õigus saada, olgu siis küüditamiste puhul võib-olla mingisugused no kasvõi jah, peale kaebused või mingid mingid muud, et siis peab neid neid vaatama siis neid inimesi, kas nad on elus või kas neil on juurdepääsupiirangud. Äkki need inimesed on, on vähem kui 30 aastat tagasi surnud või, või on mingi kellegi muu inimese kohta peale sinu vanaema, vanaisa mingeid andmeid seal, et nad vaatavad lihtsalt kiiruga üle kiiresti ja, ja siis teevad, teevad siis vajadusel katavad mõned leheküljed ära, kus on mingid andmed, mida, mida sina ei tohiks näha. Saame näha, aga see on ka juba huvitav. Tuleb mingisugune kaetud lehtedega toimiks siis ma ei tea, kuidas nad katavad, panevad. Kirjaklambritega lihtsalt panevad valge lehe sinna peale, et noh, põhimõtteliselt see ei ole küll midagi ja nagu professor Aadu Must rääkinud, kuidas tema Vene arhiivides on, on näinud, kuidas tema le kätta antavast toimikus arhiivitöötaja liimiga kleebib kokku leheküljed, mida tema ei tohi vaadata. Et sellist asja muidugi siin ei ole, et meil, milliselt kaetakse, pannakse sellised valge paber peale, mida, mida siis saab hiljem ilusti ära võtta uuesti, kui väga tahad, siis saad vaadata ka, just et noh, küsimus oli seal tehases peale, et eeldatakse, et sa seda ei vaata. Kui palju sa iseenda sugu puud oled uurinud või seda mingit elulugu kirjutanud erinevate enda sugulaste kohta? Ma alustasin, kui ma olin 12 aastane, et siis ma tegelikult põhiliselt tegelesimegi suguvõsa uurimisega, et kõik koolivaheajad käisin Tartus arhiivis. Kuna ma siis elasin Tallinnas ja suviti sõitsin jalgrattaga mööda mööda sisse Põhja-Järvamaad Lehtse, Ambla, Tapa kanti, kus enamuse ujulas elasid, käisin koputasin uksele ja, ja ütlesin, et, et ma olen sugulane ja küsisin, andmeid täitsin, siis on kliente ja võeti vastu ja no see 91 kaks siis oli veel palju lahkemad inimesed või sellised ei olnud nii väga sellist umbusaldust. Et et siis võeti, võeti enamasti lahkesti vastu, oli vaid paar kohta, kus need andmed ei tahetud mulle anda või või ei võetud jutulegi. Aga enamus inimesi, ma käisin ikka sadades peredes oli, oli vastavad väga tore ja eriti süüa osades peredes ja sadades ja sest ühel sugupuul, mis ma lugesin, oli noh, tol ajal, see oli enne internetti enne saagat ennekõike neid vahendeid, mis praegu on, oli mul seal sugupuus, oli 780 inimest kellest siis kuskil 400 elasid veel tol ajal ja, ja need olid siis kõik suure osa, ma käisin ise isiklikult läbi. See on küll nagu austust vääriv, nagu tegu, selline muljetavaldav, igal juhul. Jah, ma olin siis 15 16 aastane, nii et et võib-olla ka sellepärast muidugi usaldati rohkem ette, et mis lapsika mängi paha pärast ei tule, vaid vaid vaid tegelebki sellise hobiga. Aga sa ütlesid, et siis oldi usaldavamalt kui praegu, et praegu ei ole, siis inimesed usaldavad või nende andmete andmises või millegi rääkimisest. No kindlasti on, praegu on rohkem igasuguseid pettusi ühelt poolt ja teiselt poolt sellest räägitakse rohkem, nii internetis andmete andmine igale poole, kõik need õngitsuskirjad ja muud asjad on ju, millega on võimalik ennast kuhugi Alba sisse mässida, nii et et sellega seoses ollakse ka ettevaatlikumad üldse, k kas või oma perekonnaliikmete andmise andmete andmisega ja niimoodi, aga, aga siis kui mina käisin jah, oli ühel juhul lausa tegu, et, et üks üks vanaproua teadis. Rääkimata oma lastelastest, oma õdede-vendade lasteaia lasteaialapsed, kõikidel sünnipäevad ja kõik oli kirjas v tähendab meelest tal peas, niiet jäätis teadis väga hästi, sain ühe inimese käest, ütleme võib-olla 40 inimese andmed, kõik. Piiblile Soobus kaust, kas midagi kleepisite kinni ei kleepinud, aga ma vaatasin ikkagi selle selle tellimuse läbi selles mõttes, et kõik oleks õigus olemas, andmed õiged ja vanaisa puhul ei ole siin küsimust, kuna tema nii ammu surnud, siis andmekaitsepiirid on ületatud ja selle toimiku saaks kätte iga tellija, aga vanaema puhul siis kui oli surma-aasta 97 siis oli vaja kindlaks teha, et te olete tema järeltulija ja et vastav õigus on olemas, juurdepääs on teile antud nii, et see on meil digiteeritud, seda saate siis sealt saagast vaadata, et ma loodan, et tule aitäh teile. Palun head uurimist. Ruumi hakkab väga huvitav. Siin on võimelised, mitte midagi huvitavat ei ole, aga võib ka midagi väga huvitavat olla. Ühesõnaga, lihtsamat äkki äkki paberi peal, kõigepealt vaatame esimesena. No kui sa loed siit, mis siin on, ühesõnaga see on selline pruun nagu pakkepaber, krõbiseb niimoodi vanaisa kaust. No näed, siin on kuida kirjutatud tugev kõhiga, eks see ongi tegelikult ka üks asi, millega alati peab igasuguvõsa uurija arvestama. Nimesid võidi kirjutada ikka väga mitmel eri moel nii eesnimesid kui perekonnanimesid. Aga see on juba kaane peale kirjutatud huumor, et tema on siis jah, juba juba juba tol ajal, siis on need siis kas siis neljakümnendatel aastatel juba surnud. Minu teada ta saadetigi sunnitööle, kui ta tagasi tuli Eestisse, siis ta elaski kopsud olid läbi omadega ja siis mõne aja pärast suri. Ühesõnaga, enne kui sa seal avad, ma küsin, et mis asjad seal sees peaks olema, siin peaks olema sees see põhjus, miks mu vanaisa nii-öelda kinnistus Tähendab ootamegi seisukord on siin kohe kirjas olemas dokumentide loetelu. Ja loomulikult jah, ikka need on kõik vene keeles, nii et ma ei tea, kuidas sinuga ei räägi ju väga Albunud, aga minul on niisugune keskmine, et ega ma ka väga vabalt seda ei loe. Aga, aga siin on, see koostöö on siin 1955, on nüüd siis tehtud. Dokumentide loetelu on 55. aastal, siis kui toimik on tõenäoliselt juba suletud. Aga siin on iseloomustus ja arstliku komisjoni otsus väljavõtet istungitel protokollidest ja aga tõesti jah, osad on siin trükitud masinakirjas, mida on kindlasti lihtsam lugeda ja siis päris palju. Nii et ja osa on siis käsitsi-käsitsi kirjutatud. Nii et, et siin on neid antennina, kopsu, kopsupildid, röntgenmina. Ma olen ka näinud oma oma vana joonistatud kopsupilt ja et nad, vot ma ei tea. Esimene reaktsioon mul oli, kui ma vaatasin, et kas, kas tõesti inimene istus selle ajagu röntgeni all, kuni arst seda joonistas. Aga noh, tegelikult ma arvan, et pigem oligarh juba nii palju kogenud korraks vaatas, jättis meelde ja siis hakkas joonistama seda, et varsti kiiritanud nagu ikka mitu minutit seda inimeste kiiritada ja et, et kuigi see oli 40.-te või noh, kolmekümnendad alles olid ja millal, millal röntgeni tuli Eestisse siin siis Jüri Grünthal oli siis esimene siin neid, kes, kes sellega terranudkinoloogiaga käisin, tegeles nii et siin, aga ma ei luba kõike kohe ilma Saaramatutasin oskan välja lugeda, aga aga siin on siis jah kirjas, et siis see on siis 12. juuni 1000 947. aastal. Linnas on ta siis mõistetud Vene NFSV kriminaalkoodeksi paragrahv 58 üks A põhjal 25-ks aastaks töölaagrisse ja lisaks siis õiguste ära võtmisega viieks aastaks. Nii, siin on siis elamisloa võtmine. Et ta töötas asi saksa tähendab, kui oli Saksa okupatsioon saksa okupatsiooni ajal ta töötas siis saksa politseiteenistuses, on siin öelda, et see on siis see süüdistus ja tegeles ka siis Nõukogude kodanike arreteerimisega. Ja osales siis relvastatud sõjaväelises rühmas operatiivrühmas politseiosalises. Ta oli siis saksa, mitte nagu sõjaväeosas, vaid politseis. Et siin on sinu saksa politsei ja siin ei ole täpselt täpsemalt öeldud, aga nimetus kui politseiriigi riigi vaenlane kuulub väljasaatmise olla. Aga siin on siis arstlikku komisjoni põhjal on ta tunnistatud raske tervislik seisund. Ja tema naine Magdo lätt, kes elab Tartus andis nõusoleku võtta siis nagu hooldus. Kui te olete üle Kas see tundub loogiline, nii palju kui mina tean, et kui vanaisa sealt laagrist tagasi tuli, siis ta siis ta tuligi nagu vanaema juurde elama. Vabastamise otsas on. Lõpuks on siin kirjas, et otsustati tähtajaliselt vabastada laagrist kui salat. Kui invaliid ja anda ja siis eeskosta, siis eskuste sugulastele. Siin selline otsus on siis 55.-st aastast 26 veebruar. Et siin on siis akki eraldi 142.-st aastast, mis ta tegi 43., neljas kuule, see oleks huvitatud, vilesid natuke üle siin muidugi medali siis selle teenistuses julgeolekupolitseiteenistuses kuni augustini 1944. Jah, jällegi need võttis osa nõukogude kodanike arreteerimisest. Seal nimed lausa toodud, Gidodo kedagi arreteeris ja poobel selli helli Paabul on Salme Lutsu Voldemar kogu riik. Ja siis nad siis Tartusse toimetanud. Sinna kahe nende saatus on siiamaani teadmata, on siin kirjas loob natukene üks vabastati ja kahel saatus on teadmata ja. Sügisel 1009 43 kuni augustini 44 sügisest. Mina oli siis nende arreteeritud kodanike valvas, siis tähendab vangivalvur. Et moenõukogude armees mobiliseerimisest pääseda ta oktoobri 44 põgenes nakas metsa läks isand purjus võõras metsas ja nõukogude organite eest ja tal oli siis püstol ka olemas olla. 31. mail 45 oli oma isatalus Oscarletti talus. Ja avaldas relvastatud vastupanu. Nõgi tähendab instituudi kinni võtma, teda avaldas relvastatud vastupanua- ja isegi vist üks nõukogude soldat operatiivgrupist. Kalsa saar sai surma selle käigus. Ja siis järgnes jah, tema arreteerimine novembris 1945 Kaarepere jaamas Eduard ränduri on ta siis kas ta on siis hukanud, lausa võtnud dokumendid ja 50 uga raha temalt Kaarepere jaamas? Võtad dokumendid ja raha? Jah? Ei. See oli küll ilus, ei olnud vanaisa. Nii nii on? Jah ja siis on 47 mingist 200-st rublast rahast juttu. Nii tuligi niimoodi jällegi 200 rubla, siis Mess Eduardilt. No kuidagipidi metsavennad venelasteks elatama, no võib ka niipidi öelda, aga. Nii mitmel korral on siin tõesti seda niimoodi kirja pandud ja. Nii et kui see saade algas nagu sellega, et sa rääkisid, et näed, vaata, missugused asjad võivad välja tulla, siis nad tulevad ka mull. Ja 13. jaanuaril 1947 on ta siis KGB poolt arreteeritud. Ja, ja siis on ta läksi sõjatribunali ette, sealses mõisteti, mõisteti talle seda 25 pluss viis nii-öelda. Et 47 siis ongi 55 vabanes nii, et tegelikult oli täis, kaheksa aastat oli ses vangis. Enne kohut ju eelnes mingisugune ülekuulamine, et kas sellist, seda ülekuulamisprotokolli, sellist asja, et mis, mis see kaasas siis tegelikult oli, et, et mis, mis mees oli siis, kelle ta röövis, tappis või teda kinni tuldi võtma ja kes keda ta siis seal raudteejaamas röövis ja kelle raha ta veel 200 rubla ära võttis, et kes need olid või mis see tegelik sisu oli? Ja need ülekuulamisprotokollid on, on üldiselt ka olemas, aga mitte kõikide kohtunud ei ole siin Eestis säilinud, et osad toimikud viidi viidi Venemaale ja ja vähemalt praegu ma meie põhjalikult ei otsinud, aga, aga, aga kohe esimese otsinguga see niimoodi siit välja ei tulnud. Aga no päris noh, ma ei tea, päris üllatuslikud asjad tulid välja. Et ei olnud räägitud kanaliha ja vanaema, noh mu emal on selle kohta öelnud, et ilmselt vanaema midagi teadis, aga ei rääkinud. Eks ta nii oli jah, aga sageli, et ega, ega ei tahetud nendest asjadest rääkida. Aga vaatame siis vanaema kohta käivad toimikud, mis on digiteeritud. Ja noh, ma saan aru, et see, et mu vanaema oli vanglas, oligi mitte millegi muu, vaid just nimelt selle vanaisa pärast, kes siis varjas ennast, siis taheti ilmselt ka teada, et kus ta on või, või midagi sellist Et ta teadis ja hoidis saladuses. Ebalegaalselt hoidis saladuses bandiit kui too Läti asukohta, kes varjas ennast metsas tegeles aktiivselt võitlusega nõukogude võimu vastu. Et vanaisa oli bandiit, kuna ema bandiidi varia ja neid metsa vento nimetatigi sellesse dokumentides bandiitide, eks, ja jäta ta 30. mail, 45 tappis ühe punaarmee, lase. Kui ta selle tagajärjel on, siis Magdoled. Arreteeritud seal lihtsalt praegu siis arreteerimise otsus. Tartu vanglasse number kolm. Muuseas, selles Tartu vanglas praegu luksuskorterid. Noh, jube naljakas, et vahest ma käin seal Antoniuse hoovis, olen teinud näiteks kontserdil, ma olen vaadanud neid lux kortereid ei mõelnud, et huvitav kus see vana masin oli. Jah, sama ja ka Tallinnas Pagari tänaval, seal seal tehti ka sellest nuuks korterit sellest majast. Täna olin ma Freet bussi töövari. Saate, mida te kuulsite, mängisid kokku Viivika Ludwig ja Urmas Vadi kõike head ja kohtumiseni.