Tere õhtust, kell on kuus ning Päevakaja võtab kokku tänasest olulisema meil ja mujal stuudios toimetaja Margitta otsmaamaksu ja tolliamet kavatseb suvel niinimetatud ümbrikupalga probleemi tõttu suurema tähelepanu alla võtta sektorid, kus on rohkem hooajatööd ja sularahaäri. Said alati ei tähenda seda, et me oma suure meeskonnaga igale lavale ja kontserdile kohale, aga see pigem on koostöö nende korraldajatega, et ümbrikupalka ka nende ürituste kaudu noh ei makstaks. Euroopa komisjon sai täna volitused alustada läbirääkimisi ühendkuningriigi väljaastumise üle Euroopa Liidust. Kõneluste esimene etapp, mis algab juunis, puudutab kodanike õigusi, rahalisi kokkuleppeid ja piiri. Euroopa komisjon prognoosib Eestile 2018.-ks aastaks lubatust suuremate eelarvepuudujääki. Praegu siiski on tegemist prognoosiga, praegu on tegemist ette vaatavate numbritega. Järgmine etapp on siis sügisel. Novembrikuus, kui on meil olemas värske majandusprognoos, on olemas juba ka selle aasta täpsemad eelarve andmed. Eurotsooni rahandusministrid tuttavad Kreekale järjekordse seitsme miljardi euro suuruse laenumakse tegemist. Rahvusvaheline valuutafond, kelle osalust abila paketis samuti oodatakse, on tingimuseks seadnud Kreeka. Võlakoorma vähendamise on, sest see küünib praegu 179 protsendini riigi sisenema majanduse kogutoodangust. USA president Donald Trump loodab visiidil Iisraelis veenda Iisraeli ja palestiina liidreid rahukõneluste juurde naasma enamike sundliideta vaid omavalitsusi. Põlva ja Tartu jätsid aprilli lõpus tegemata seadusest tuleneva rahvaküsitluse ning esitasid valitsusele oma seisukohad. Rahva arvamus, et ta Eestis on teatriväli võrreldes paljude teiste riikidega heas seisus. Küll aga tuleks üle vaadata teatrite rahastamispõhimõtted spordist nii palju, et täna õhtul võib selguda meeste korvpalli Eesti meister. Finaalseeria neljandas mängus võõrustab Rapla meeskond BC Kalev Cramo. Kalev juhib nelja võiduni peetavat seeriat kolm null. Ilmast ka öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta tutta ilm, homne päev tuleb aga hoovihmadega ning õhutemperatuur on 12 kuni 18 kraadi. Isamaa ja Res Publica Viljandi piirkonna juhatus kogunes täna õhtul arutama, kas sügisestel valimistel minnakse välja erakonna nimekirjaga nagu seni soovitud või valimisliiduna. Viljandis kandideerib ka erakonna värske esimees Helir-Valdor Seeder. Aga just praegu koguneb Paide kultuurikeskuses maavanem Alo Aasma juhtimisel valimisliidu Suur-Järva asutamiskoosolek. Valimisliidu eesmärk on panna nimekirjad välja kõikides Järvamaal tekkivates omavalitsustes ja kaugem eesmärk on Järvamaa ühendamine üheks omavalitsuseks. Meil on paides nüüd telefonil ka korrespondent Olev Kenk tere õhtust, Olev. Tere õhtust, head kuulajad. No otsustest me veel rääkida ei saa, sellepärast et koosolek alles algab, aga sa oled nüüd juba enne seda koosolekut inimestega rääkinud ja saad natukene kaarte avada, et mis tulemas on. Tulemus on see, et õige pea kohe allkirjastatakse valimisliidu Suur-Järvamaa asutamisleping ja mul on hea võimalus küsida asja eestvedaja Järva maavanem Alo Aasma käest, et mis on selle lepingu sisu. Miks seda valimisi, toe on? Valimisliit on sellepärast vaja teha haldusreformis väikene vigade parandus ja milles me valimisliitu asutada, kui leping on see, et me paneme kõigis ärama kolmest, tekivad omavalitsuses oma nimekirja välja. Selle nimekirja on üks suur eesmärk, seal on Järvamaa maakonna suuruse omavalitsuse suunas liikumine. Ja noh, teine eesmärk mida ma kindlasti ka välja tooks, on ka see, et sestpeale erakondade me leiame, et vääriks ka valimisliidu inimeste sõna volikogus ärakuulamist et ei ole suuremates omavalitsustes sellisesse olukorda, et ta on ainult erakondade nimekirjad esindatud. Kohe-kohe toimub ka asutamislepingu allkirjastamine, vaatan seal laua taga on ka päris tuntud inimesi, näiteks Jaanus Murakas, ettevõtja, Toomas aga sild, ettevõtja Janno Viilup. Ja teisi teel. Aga naisi on teil nii vähe. Miks? Ega siis kõiki trumpe sellise korraga välja tuua. Et meil naiste nimekiri on pikem. Küsimus oli lihtsalt see, et kes täna on võimaluse saanud oma suured arrak elu kõrvalt tulla. Asutamislepingule allkirjastati esialgu 16 17. Kas tegelikult see seltskond, kes nüüd jõuliselt Järvamaal välja tuleb, ühise valimisliiduna, saab olema suurem? Jaa, seda küll, et tänase päeva jooksul juba kolm inimest on minuga ühendust võtnud, et kas saaks ühineda ja ma võin öelda, et meid on. Homme õhtuks on meil kordades juba rohkem. Niipalju siis praegu paidest ja saate järk tagasi stuudiosse. Olev Kenk aitäh sulle selle ülevaate eest. Enamik sundliideta vaid omavalitsusi Põlva ja Tartumaal jätsid aga aprilli lõpus tegemata seadusest tuleneva rahvaküsitluse ning esitasid valitsusele oma seisukohad ilma rahva arvamuseta. Olgugi et rahvaküsitluse tulemusi pole enam vaja, on maavalitsused sunnitud selle küsitluse ikkagi tagantjärele läbi viima. Mirjam Nutov ilugu. Kanepi valla elanik Sirje loodus on juba kolmandat korda valimispunktis, et avaldada oma arvamust, kuidas peaks koduvald tulevikus jätkama. Seekord küsitakse, kas ta on poolt või vastu kaheksa Põlvamaa omavalitsus ühendamisega ühtseks vallaks. Edasi räägib loodus. Ma leian, et päike, vald oleks siiski mõistlikum, et ma ei taha minna üheks suureks gigandiks, kus mitte kellelgi peale selle suure keskuse ei ole tegelikult tõenäoliselt väga suurt sõnaõigust. Nii Loodos arvanud ka kahel eelmisel korral, kuna loodav kanepi vald ei täida seadusega nõutud 5000 elaniku piiri, annad sundliidetavad, mis tähendab, et valitsus tegi loodavale kanepi vallale ettepaneku liituda loodava Põlva vallaga. Viimane haarab endas viit omavalitsust ning vastab juba praegu kõigile kriteeriumitele. Ometi tähendas valitsuse ettepanek täiendava rahvaküsitluse läbiviimist, millega asjasse puutuvad kaheksa valda otsustasid tegemata jätta, jätkab Põlva maavanem. Igor Taro. See on täiesti arusaamatu, miks omavalitsused oma seadusest tuleneva kohustuse lihtsalt jätsid tegemata. See oli väga hea võimalus tegelikult vabariigi valitsusele ettepaneku osas arvamuse avaldamiseks ka rahvaküsitluse tulemused lisada. Omavalitsused ütlevad aga, et nad jätsid küsitluse ära teadlikult ning ühise otsuse tulemusena edasi, räägib kanepi vallavanem Mikk Järv ning seejärel Põlva vallavanem Georg Pelisaar. Me arutasime juhtkomisjonis, et kuidas kõige mõistlikum oleks. Rääkisime ka Põlva ühinevad omavalitsustega ja nii me siis lõplikult otsustasime selle korraldada Põlva maavalitsus. Üsna loogiline on, et need omavalitsused, kes on kõik tingimused täitnud, et need omavalitsused ei saa ju uuesti tahta, et volikogu hääletaks teistsuguse otsese poolt. Ja mitte mingisugust põhjust, pole ka nendel omavalitsustel korraldada rahvahääletust. Seadus ütleb, et kui kohalikud omavalitsused küsitlust ei tee, peab selle tegema maavalitsus. Nii toimuski eile ja täna kaheksas Põlva omavalitsuses maavalitsuse korraldatud rahvaküsitlus, mille tulemused selguvad täna hilisõhtul raadiouudistele Põlvamaalt Mirjam Nutov. Maksu- ja tolliamet kavatseb suvel niinimetatud ümbrikupalga probleemiga võtta suurema tähelepanu alla võtta sektorid, kus on rohkem hooajatööd ja sularaha. Äri. Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts tõdes aprillis ettevõtjate seas läbi viidud küsitluse tulemusi tutvustades, et ümbrikupalkade probleemi tajutakse jätkuvalt kõige rohkem ehituse, majutuse ja toitlustuse ning meelelahutuse valdkonnas, jätkab Janek Salme. Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Rivo reitmani sõnul kavatseb amet suveperioodil aktiivselt tegeleda töötamise registrikontrolliga. Tema sõnul tekib Subiti riskisektorites täiendav surve ümbrikupalkadeks, kuna on rohkem hooajatööd ja sellega seoses liigub rohkem sularaha. Kuhu me nii-öelda fookuse seame, on kindlasti sama majutus ja toitlustus ja ka ehitus ja just selline eramu ehitus, mis siiamaani võib-olla ei ole nii väga pildis olnud. Meil ja loomulikult, kuna on suvi, siis erinevad kontserdid, festivalid, üritused said alati ei tähenda seda, et me oma suure meeskonnaga läheme igale laadale ja kontserdile kohale, aga see pigem on koostöö siis nende korraldajatega, et niisamuti nagu liitudegagi me ühiselt siis saame tagada selle teavitustöökoha peal ja saame anda seda vajalikku infot tõimlikku palka ka nende ürituste kaudu, noh ei makstaks. Ka plaanib amet alates juunist katsetada pilootprojekti, et anda seda soovivad talle ettevõtetele maksukuulekuse hinnangut. Koondhinnangus võetakse reitmanni sõnul arvesse viit komponenti. Need on maksuvõlgnevused, aruandluse esitamise korrektsus, maksukontroll, väärteokaristused ning juhatuse liikmetega seotud riskid. Hinnang on e-maksuametis nähtavaid konkreetsele ettevõttele, ütles reitmann. Idee on see, et need riskid, mis meie analüütikast välja tulevad, oleks kiirelt ka ettevõttel endal teada ta, ta suudaks siis korrigeerida oma tegevust või siis alustada selle pidanud ka diskussiooni juba varasemalt mitte sellel teel, et me tuleme kontrolli tegevusega edasi suunama sinna. Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts tõdes aprillis ettevõtjate seas läbi viidud küsitluse tulemusi tutvustades, et ümbrikupalkade probleemi tajutakse jätkuvalt kõige rohkem ehituse, majutuse ja toitlustuse ning meelelahutuse valdkonnas. 56 protsenti küsitletuist hindas, et ümbrikupalkade osakaal sektoris jääb alla 10 protsendi. Paltsi sõnul märkasid paljud vastanud riigipoolne kontroll võiks olla veelgi tõhusam, kui oluliseks peetakse ka teavitustööd nii ettevõtja kui töötaja suunal. Ettevõtjad peavad tema sõnul üldiselt positiivseks tasutud tööjõumaksude avalikustamist maksu- ja tolliameti kodulehel ning erisoodustusmaksude süsteemi kavandatavat muutmist. Ja negatiivne on küsitluse tulemusena ikka see, et ettevõtjad ei näe nüüd kui vaatame maksupettuste vaataste ümbrikupalkade vaatest, seda, et uued uued maksud või, või maksumuudatused kuidagi aitaksid paremale, konkurentsikeskkonnale kaasa. Pigem on see arvamus selgelt vastupidine, et uued maksud ja keerukam maksusüsteem ei aita tänasel ettevõtjal kuidagi paremini ettevõtlusega tegeleda ja ei aita keskkonda võrdsemaks saada. Euroopa Liidu ministrid andsid täna Michel Barnier ühehäälselt mandaadi kõneluste alustamiseks Suurbritannia lahkumise üleblokist. Selleks anti ka konkreetsed läbirääkimisjuhised. Mall Mälberg usutles kõneluste teemal Eesti eriesindaja Euroopa Liidu institutsioonide juures ja Eesti-sisese Brexiti töörühmajuhti Matti maasikat. Juhiste kohaselt peetakse läbirääkimisi 200 etapis ja need algavad tõenäoliselt 19. juunil. Esimene etapp puudutab ainult ühendkuningriigi väljaastumist Euroopa liidus, millega see esimene etapp lõppema peaks? Esimene läbirääkimiste etapp puudutab lahkumislepet, seal on kodanikuõigused, seal on rahaliselt kokkulepped, seal on piir Iirimaal lahti olevad kohtukaasused ja teise mis puudutab tulevast suhet ühendkuningriigi ja Euroopa liidu vahel. Teise etapi läbirääkimisi saab hakata pidama siis, kui Euroopa ülemkogu, riigipead ja valitsusjuhid on otsustanud, et esimeses etapis on tehtud läbirääkimistel piisavalt edusamm. See on selline kompromiss-sõnastus selle vahel, et oli meid liikmesriikide hulgas, kes ütlesid. Me soovime, et rahalised kohustused oleks kohe kokku lepitud. Ja Ühendkuningriik, kes ütleb, et me soovime kõigist teemadest samaaegselt rääkida meie peaministrid teevad poliitilise otsuse, kas on saavutatud piisavalt edu. Mida see piisav edu täpsemalt tähendab ja, ja siis juhistes on veel öeldud, et läbirääkimiste juhiseid võidakse vajadusel uuendada. Mida see võiks tähendada? Läbirääkimiste juhiseid võidakse uuendada siis, kui ilmnevad mingid uued arengud, kui näiteks ühendkuningriik peaks mingeid oma posid plaane muutma, kui ilmneb uusi teemasid. Rohkem kui 40 aasta jooksul sõlmitud sidemed on nii tihedalt, et nende lahti harutamisel võib tulla asju, mida me praegu ei oska ette näha ja seda tähendab seeläbirääkimisi juhiste võimalik muutmine. Ja nüüd see piisav edu, kuidas seda nähakse? See ongi jäetud meelega peaministritele poliitilise otsustamise kohaks. Kas on võimalik öelda, kui kaua esimene etapp aega võiks võtta? Ei praegu ei ole võimalik spekuleerida Ühegi tähtaja üle. Need läbirääkimised algavad siis, kui ühendkuningriigis on uus valitsus. Ainus asi, mis on kindel, on see, et 29.-ks märtsiks 2019 peab olema kas lahkumisleppe kokku lepitud või siis peavad kõik 28 üksmeelselt otsustama, et võtame lisaaega. Kindel on aga see, et kodanike õiguste säilitamise üle soovitakse kokkulepet. Eurotsooni riikide rahandusministrid arutavad täna Kreekale järjekordse seitsme miljardi euro suuruse laenumakse tegemist võlakoorma võimalikku leevendamist EPehanud vahendab. Kreeka parlament võttis eelmisel nädalal vastu järjekordse eriti säästumeetmeid, millega Kreeka kärbib pensione, muudab maksa, elavdab majandust ja erastab vara. Seda oli hädasti vaja, et kreeka saks juuliks käte abipaketi järjekordse makse seitse miljardit eurot. Rahvusvaheline valuutafond, kelle osalust abipaketist samuti oodata. Lisaks on aga tingimuseks seadnud Kreeka võlakoorma vähendamise, sest see küünib praegu 179 protsendini riigi sisemajanduse kogutoodangust. Jon valuutafondi hinnangul ebarealistlik. Võlaväikseim malegi korstnasse kirjutamisele on eurotsooni riigid kindlalt vastu seisnud, eesotsas Saksamaaga. Võla leevendusena räägitakse laenumaksete tähtaegade võimalikust pikendamisest. Eurotsooni ministrite kohtumise eel kõlas lahendusi otsiv toon. Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble. IVF hädali sõdi timmide Nõukogude institutsioon, rahvusvahelise valuutafondi hinnang võla jätkusuutlikkusele erineb Euroopa institutsioonide omast. Seega me peame otsima võimalusi, et valuutafond siiski osaleks abiprogrammis ilmasele reegleid rikkumata. See on raske. Meil on olnud sel teemal palju arutelusid. Ma usun, et me leiame lahenduse Prantsusmaa majandusminister brünnale meer. Seda kurssi praegu räägin hästi. Sul on eesmärk on jõuda kokkuleppele, mis võimaldaks Kreekale positiivsemat tulevikku ja võimaldaks jätta võlaküsimus selja taha. Kreeka huvides. Aga ka kogu Euroopa huvides. Rahvusringhäälingu raadiouudistele EPehanud. Euroopa komisjon esitas kevadised soovitused liikmesriikide majanduse tugevdamiseks, mille kohaselt võib Eesti tuleva aasta eelarve defitsiit ulatuda prognoositud 0,5 protsendi asemel 0,9 protsendini SKP-st. See aga ei vasta Euroopa Liidu eelarve tasakaalu nõuetele. Reene Leas. Eesti esitatud stabiilsusprogrammi hinnangu kohaselt ulatub Eesti 2018. aasta eelarvepuudujääk 0,5 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Euroopa komisjoni metoodika alusel arvutatud puudujääk aga tõotab ulatuda 0,9 protsendini SKP-st. Seda on rohkem kui Euroopa Liidu reeglid lubavad. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõuniku Katrin Höövelsoni sõnul tuleb erinevus sellest, et hinnangud majandustsükli positsiooni kohta on erinevad. Ehk et Euroopa komisjon hindab siis Eesti majanduse olukorda hetkel tugevaks, seda tänu just siis tööturu tugevale olukorrale ja seega siis eeldatav majanduse potentsiaal on väiksem ja selle mõju siis eelarvele väiksem ja sellest tuleb siis ka erinev hinnang struktuurset eelarvepositsioonile. Kuigi komisjoni metoodika järgi arvutatud eelarvepuudujääk on Eestil lubatust suurem, mingeid sanktsioone esialgu ei kaasne. Katrin Höövelson, praegu siiski on tegemist prognoosiga, praegu on tegemist ette vaatavate numbritega. Järgmine etapp on siis sügisel, novembrikuus, kui on meil olemas värske majandusprognoos, on olemas juba ka selle aasta täpsemalt eelarveandmed ja uued andmed selguvad siis juba juba sügisel. Teine komisjoni etteheide puudutavast sissetulekute ebavõrdsust, mis on üks Euroopa Liidu suuremaid. Selle põhjus on kõrge kvalifikatsiooniga töötajate kiire palgakasv, samas kui pensionäride sotsiaaltoetustest ning töötutoetustest sõltuvate inimeste sissetulekud ei ole viimastel aastatel samas tempos suurenenud. Kindlasti on oluline jah, parandada siis sotsiaalset turvavõrgustikku või siis või siis sotsiaalkaitsemeetmeid selliselt et, et ka eraldatud sotsiaaltoetused võimalikult efektiivselt vaesust vähendaksid. Üks näitajatest. Eesti puhul on siis ka see, et sotsiaaltoetuste vaesust vähendav mõju on viimaste aastate jooksul vähenenud. Tartu maakohtusse lahendate kriminaalasi, kus eelmise aasta oktoobris peeti kinni Leedust Eestisse suurtes kogustes narkootilist ainet ehk EPLi toonud inimesed. 15 inimesega seotud süüasi sai täna lahenduse. Jane Saluorg jätkab. GPL on tugevatoimeline lahusti, millest koduste vahendite abil on võimalik lihtsalt töödelda korgijoogina tuntud GHB-d alates 2016. aasta suvest kuni sügiseni Priit kaks inimest Leedust Eestisse 210 liitrit GPL-i, millest hinnanguliselt oleks saanud valmistada kusagil 350 liitrit GHB-d. Ülejäänud 13 inimest tarvitasid ainet enda tarbeks või müüsid seda edasi keebeeellina või osaliselt GHB ehk korgijoogiks ümbertöödelduna räägib Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Jane Pajus. Edasiandmise tüüpiline mõõt oli siis üks jogurtijoogipudel 100 milliliitrit olid ka suuremad kogused, milleks siis kasutati karastusjoogipudeleid. Üks jogurtijoogi sajamilliliitrine pudel läks maksma kliendile vastavalt siis 70 kuni 100 eurot ja nad said päris suurel hulgal sealt varalist kasu, mistõttu on neile isikut selles kriminaalasjas konfiskeerimise asendusnõue ehk siis kuriteoga saadud vara asendusnõue riigituludesse pööramiseks üle 22000 euro karistuse mõistmisel kokkuleppes arvestasin isikute süü suurust ja nende varasemat tegevust ja tausta kahtlemata ka ühiskonnaohtlikkust. Neljale süüdistatavale mõisteti täies ulatuses reaalne vangistus ja ühele osaliselt ühe süüdistatava vangistus asendati üldkasuliku tööga. Ülejäänud süüdistatavatest seitsmele mõisteti eri pikkustega tingimisi vangistused koos allutamisega kriminaalhooldusele. Jane Saluorg, Tartu. Kuigi Eestis on teatrid võrreldes paljude teiste riikidega heas seisus, tuleks riigil vaadata üle põhimõtted teatripoliitikas. Nii tõdes täna rahvusvahelisel teatrikonverentsil sirbi peatoimetaja teatriteadlane Ott Karolin. Kärt Kelder jätkab. Eestis läheb teatritel võrreldes paljude teiste riikidega üpriski hästi, leiab sirbi peatoimetaja teatriteadlane Ott Karolin. Ta lisas siiski, et riigil oleks nüüd aeg panna paika põhimõtted teatripoliitikas rahastuses. Mujal ikkagi palju rohkem peavad trupid lootma eratoetustele, mida Eestis peaaegu et üldse ei ole, see on täiesti marginaalne ka toetust ja vaadates, kui palju meil on eratroppe, kes siiski tegutsevad, tegutsevad juba aastakümneid, siis järelikult see on üsna paindlik, see valdkond, milles mina tulen nagu poliitika koha pealt puudust, on just see, et võib-olla peaks mõtlema hoopis, et milline on tõepoolest loovisiku nii-öelda karjäärikaar, kui ta oma kooli lõpetab. Ja teine on siis see, et mis kaar on, et kui praegu see loogika või sul on tõesti see, et sa esimesed katsetused ise omal jõul kooli ajal juba siis kui sealt sama tuge ja siis, kui sa oled ikkagi mõni aasta juba kui ka tuge saanud, et siis justkui oleks juba põhjust esimest korda proovida aktsak otsadega ministeeriumist tegevustoetust, et aga noh, et seal on see küsimus, et kuna teatriväli on meil nii kasvanud, et siis see eeldus, et kõik, kes on otsustanud teatud tegema hakata, peaksid saama riigi poolt toetatud. Et see ilmselgelt ei pata, kuigi see on väga sügavalt juurdunud õigesse sisse ja, ja see on ühelt poolt juurde sellepärast sinna sisse, et riik ei ole seda ka nii selgelt enne nagu sõnastanud. Hetkel toetab Kultuuriministeerium teatreid ligi 20 miljoni euroga, kultuurkapital aga 1,8 miljoni euroga teatrite juurde tekkimisele uuslavastuste rohkuse juures ei pruugi aga praegune rahastamissüsteem olla Karulini arvates jätkusuutlik. Kõigi asutatud sihtasutused ja linnateatrid võtavad ikkagi sealt umbes üle 85 protsendi toetustest ja ülejäänud jääb siis erateatritele. Ja mis puutub nagu vabatrupp, et nemad siis ennekõike peaksid küsima kultuurkapitalilt, kas see süsteem on ka toimiv ja jätkusuutlik tegelikult praeguse süsteemi järgi on see nimekiri teatrites, kes raha saavad tegelikult lukus, sinna saaks võtta juud ainult juhul, kui keegi nii-öelda eest ära saadetakse, mis tähendab seda, et need otsused saavad tulla teistsugused ainult juhul, kui on natuke rohkem mänguruumi sellel komisjonil ja kui on ka mingeid põhimõtteliselt kokku lepitud. Ma ei julge lubada, et see uus etendusasutuse seadus päris hüppeliselt sinna suunda liigub. Aga väike tibusamm mulle tundub, meil tehakse igatahes. Taimi paljak räägib meile nüüd ilmast, palun. Ilmakaardil on meil põhjanaabriks madalrõhkkond, üksele lohkudest on tänane Eesti liikumas, homme on järgmist oodata. Eeloleval ööl on aga nende kahe madalrõhulohu vahel meil pilvi hõredalt ja ilm enamasti sajuta. Puhub edela ja läänetuul kaks kuni kaheksa, põhjarannikul kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on neli kuni üheksa kraadi. Homme päeval tekib laialdaselt pilve rünki ja sajab hoovihma. Puhub läänekaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhusooja on 12 kuni 18 kraadi. Metsades suur tuleoht püsib, sest lühiajalised vihmahood ei suuda piisavat niisutust tuua. Ja kuulame ära ka spordisõnumid Johannes vedru. Meeste korvpalli Eesti meistrivõistlustel võib täna õhtul selgeks saada kuldmedaliomanik. Finaalseeria neljandas mängus on Raplas vastamisi kohalike Avis Utilitas valitsev meister BC Kalev Cramo. Nelja võiduni peetava seeria kolm esimest kohtumist on Kalev võitnud, kuid viimases kahes mängus alistasid nad Rapla napilt. Kui Kalev Cramo kell 19 10 algava kohtumise võidab, kuuluvad kuldmedalit teist aastat järjest neile. Eelmisel nädalal kõrgetasemelisel Rooma tenniseturniiril kaheksa parema hulka jõudnud naiste tennise Eesti esireket Anett Kontaveit on täna avaldatud värskes WTA edetabelis tõusnud karjääri kõrgeimale positsioonile. 21 aastane Kontaveit on tänase seisuga maailma 52. reket. Maailma esinumbrina jätkab sakslanna Angelique Kerber. Meeste maailma edetabelis hetkel 469. positsioonil paiknev Jürgen Zopp jõudis Itaalias meestes toimuval ATP Challenger sarja turniiril põhitabelisse. Kvalifikatsiooni otsustavas ringis alistas Zopp seitse. Kuus seitse, kuus Poola tennisisti Hubert Hurkashi, kes ATP edetabelis eestlasest üle 150 koha kõrgemal. Põhiturniiri avaringis on Zoppi vastane itaallane Lorenzo neego. 26.-st 28. maini peetavatel sõudmise Euroopa meistrivõistlustel kuuluvad Eesti koondise neljapaati Kaspar Taimsoo, Sten-Erik Anderson, Kaur Kuslap ja Geir Suursild. Viimane valik tehti suursilla ja Oskar Kusminni vahel, kirjutab portaal Delfi. Euroopa meistrivõistluste koondisse kuuluvad veel kahepaadil võistlevad Allar raja ja Tõnu Endrekson ning 400-st napilt välja jäänud Kuzmin, kes teeb kaasa ühepaatide konkurentsis. Jäähoki maailmameistriks tuli kümnendat korda Rootsi meeskond. Eile hilisõhtul peetud tänavuste MM-võistluste finaalmängus alistas Rootsi karistusvisete järel Kanada koondise. Nii normaalaeg kui ka kahekümneminutiline lisaaeg lõppesid üks. Üks viigiseisul. Karistusvisete seerias näitasid rootslased oluliselt külmemat närvi. Oma võimaluse realiseerisid nii Niklas ekstreem kui ka Oliver Ekman Larsson. Aitäh ja selline sai tänane Päevakaja. Saate pani kokku Margitta otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.