Tere õhtust, lugupeetud džässmuusikasõbrad. Tänane saade on esimene meie uuest vestluste sarjast, milles jätkame džässmuusikaajaloo ja arengutendentside tutvustamist. Käsitleme selle žanriga seotud mitmesuguseid küsimusi ja püüame teid kursis hoida ka uudistega džässmuusika valdkonnast. Neile, kes otseselt või raadio kaudu elasid kaasa Tallinna 1966. aasta džässifestivalile meenus äsja kuuldud muusika katkendi kaudu Gennadi kronsteini kvintetti meisterlik esinemine. Mäletame, et peale selle ansambli võttis festivalist osa hulk teisigi parimaid kodumaiseid orkestreid ja ansambleid lisaks neljaga külalisi välismaalt. Festival äratas meil ja mujalgi suurt huvi ning seetõttu peatugem hetkeks mõnedel vastu kajadel, mida möödunud kuude jooksul võis leida ajakirjandusest. Nii ilmus 14. juulil ajalehes Savitskaja kultuure. Ulatuslik kirjutus džäss täna ja homme milles Moskva džässiteoreetikud, Aleksei patašov ja Arkadi Petrov tegid kokkuvõtteid Nõukogude džässisaavutustest Moskva, Leningradi ja Tallinna festivalide valgusel. Autorid leiavad, et Nõukogude džässi omapäraste joonte süvendamiseks selle žanri viljaka arengu kindlustamiseks on vaja senisest hoopis suuremal määral erialast kirjandust heliplaate süstemaatilist ja asjatundlikku õppetööd andekate muusikutega. Kirjutuse lõpus rõhutatakse, et on vaja luua organ, kes hakkaks tegelema džässmuusikaga neemaal. Festivali vastukajasid võis kuulda ka välismaalt. Nii on Soome ja Austria raadio andnud eetrisse heliülesvõtteid Tallinna festivalilt. Rootsi džässiajakiri orkester Jonaalen avaldas oma juuli-augusti kaksiknumbris intervjuu Georg riideliga, kes Jan Johanssoni trio koosseisus võttis osa Tallinna festivalist. Riidel märgib suurt huvi, mis meie kuulajaskond tunneb džässi vastu ja nimetab Konstantin nossovi, Gennadi Holsteini, Georgi garani, Anni ja Roman Kunsmani kui kõige enam meelde jäänud Nõukogude džässimuusikuid. Kõige rohkem tähelepanu pühendas meie festivalile Soome ajakirjandus. Uusi Suomi avaldas intervjuuheitja Annale ja Mati kontisega milles märgiti meie muusikute püüdu rahvuslike joonte leidmiseks. Kansan uudised tõi ära informatsiooni festivalis oma säsi rubriigis. Ajakiri viik. Osanomad oli Tallinnasse saatnud oma erikorrespondendi, kes andis ulatusliku sõna- ja pildireportaaži kõigest nähtust ja kuuldust. Loomulikult ei läinud festivalist vaikides mööda ka soome džässi eri ajakiri rütmi, milles Mati kontinent esines pikemakirjutusega kohtuti Tallinnas. Viiks ülearu pikale, kõigil vastu kajadel peatuda. Sellepärast lubage kokkuvõttes vaid öelda, et toimunud festival äratas tõepoolest suurt ja seekord juba rahvusvahelist huvi. Ning et see asetab järgmise festivali organiseerijad, teete tõsise ülesande teha kõike, et kunstiline tase oleks veelgi kõrgem ja ühtlasem ja et ka organisatsiooniliselt laabuks üritus eeskujulikult. Nüüd aga pühendagem veidi aega kahele andekale Rootsi džässi komponistile, keda kuulsime kevadisel festivalil Tallinnas. Need on Jan Johanson ja Georg riidel, kes ühest küljest koos oma kolleegi Runa Gustabsoniga pakkusid esmaklassilist džässi interpretatsiooni. Teisest küljest aga tutvustasid end selles žanris ka väga võimekate heli loojatena, keda iseloomustab tugev isikupära, džässispetsiifika ja rahvuslike joonte oskuslik põimumine. Sellest aspektist pakub erilist huvi möödunud aastal ilmunud heliplaat seiklused džässis ja folklooris, millele jäädvustatud muusika on Rootsi rahvamuusika aineil loonud Jan Johanson, Georg riidel Pentaalneval liin ja Bengt hooldari. Märkigem, et see heliplaat tuli võitjaks Monte Carlo raadiokonkursil triumf varietee 1965. Kuulake, kui huvitavalt arendab Jan Johanson edasi rahvateemat, mida laulab 81 aastane Monswoolson. See oli Jan Johanssoni lapp Nils polska. On hämmastav, kuivõrd Tšassilikult kõlab alguses ja lõpus kuuldud rahvaviis, mida kunagi täpselt sel kujul lauldi maal tantsusaatemuusikana. Jan Johansoni kvintetti kuulus peale Tallinnas olnud trio, seekord veel kaks trummarit. Heegel Johansen ja Rupert Klemendoor. Kuulake veel üht pala nimetatud heliplaadilt, mille autoriks on Georg riidel. See on lugu taadist heidest, kes kõnnivad koju ühelt lõbusalt külapeolt. Rahva teemat laulab Emma Peterson. Instrumentaalne külg on Georg redeli orkestrilt. Johan Johanson ja Georg riidel on kolm aastat tagasi koos loonud muusika, džäss, balletile, liikumised. Siin polnud heliloojate eesmärgiks luua rahvusliku karakteriga džässmuusikat vaid sihtoli moodsale balletile vastav kaasaegne muusika. Kuulake väikese näitena sellest balletist Georg riideli tantsusammu kahele milles soleerivad Arne domineerus klarnetil ja Jan Allan trompetil. Ja samast balletist veel Jaan Johansoni kirjutatud kukerpallid. Aastail 1962 kuni 64 mängisid Jan Johanson ja Georg riidel koos helilindile rea Rootsi rahvalaulude töötlusi, mis ilmusid heliplaadil džäss Rootsi moodi. Need on lihtsad ja südamlikud viisid, mis köidavad kuulajat oma karge põhjamaise iluga. Pianistina arranžeerija ana on Jan Johanson kohelnud neid äärmise taktitunde ja delikaatsusega. Tulemuseks on õhk peene Tšassiliku rüüga. Omapärased miniatuursed Rootsi rahvamuusika aineil. Kuulake ühe näitena viisi, mida tavaliselt mängiti pulmakommete täitmise juures. Kuna Jan Johanson ja Georg riidel on mõlemad Aarne domineeruse orkestri liikmed, siis on loomulik, et selle kollektiivi repertuaaris esineb ka rohelisi, nende loomingut. Siin avaldavad end mõlemad andekad muusikud ka suure džässorkestri võimaluste põhjalike tundjatena. Kuulake näiteks Georg redeli pala tudu mida huvitavalt on värvinud autori suur rütmiline leidlikkus. Ja Aarne domineeruse orkestri ettekandes veel Jaan Johansoni pala, 10. august. Tähelepanu köidab siin originaalne harmoonia, mis võrreldes tavalise palju kuuldud džäss harmooniaga mõjub ootamatult värskena. Huvitavad on ka võtted, millega Johanson paneb orkestri soolopille saatma ühel juhul pikkade teravate akordidega, mis pidevalt suurendavad muusika seesmist pinget. Teisel juhul leidliku kontrapunktiga, mis koos soleerivad rompetiga moodustab kireva polüfoonilise kanga. Nii palju siis täna Jan Johansoni ja Georg riideli loomingust. Septembri algupäevil viibisid Tallinnas Altsaksofonist. Georgi garantii on Moskvast ja tuntud estraadihelilooja äsja loodud üleliidulise raadio džässorkestri dirigent Vadim Ludvikovski. Nad olid külas ka Eesti raadios ja sel puhul palusime Vadim ludikovskit jutustada oma noorest kollektiivist. Vadim Ludwig kosti jutustas, et üleliidulise raadio džässorkester on töötanud alles ainult pool aastat. Orkestrisse kuulub rida tuntud džässmuusikuid nagu altsaksofonist, Georgi garanjon tenorsaksofonist, Aleksei suubov trumbonist, Konstantin Baholdin kontrabassist, Adolf sadanovski trummimängija, Aleksander korret kinni ja teised. Kuigi orkester pole veel lõplikult komplekteeritud ansambel alles hakkab kujunema, võib esimestest valminud helilintidest umbes selle kollektiivi tulevast paletti aimata. See oli Georgi garanyanni ballaad, mida altsaksofoni esitas autor koos üleliidulise raadio džässorkestriga Vadim ludikovski juhatusel. Kuna Georgi garani Ann tegi mõned heliülesvõtted ka Eesti raadios, siis kuulakem lõpuks temalt ka midagi koos Eesti raadio estraadiorkestriga. Enne mõni sõna tema muljetest meie viimase džässifestivali puhul. Maske Mado past arendustoodetesse tasub. Georgi garanjon märkis, et Tallinna 1966. aasta džässifestival oli talle väga huvitavaks sündmuseks ja avaldas lootust, et ka Moskva festival kujuneks tulevikus nii laiahaardelised ja hästi organiseeritud ürituseks. Tuleb vist meie festivali korraldajate nimel tänada selle komplimendi eest. Tänase saate lõpuks, kuulake niisiis Georgi garanjaanilt koos Eesti raadio estraadiorkestriga, mida juhatab Peeter Saul. Belgia helilooja TÖÖD Page'i pala. Püüa kinni. Järgmisel teisipäeval kuulete kontserti Rootsi džäss muusikutelt. Kahe nädala pärast aga vestleme mõnedest kaasaja džässi arengutendentsidest. Seniks headele kuulamist.