Siin noorteraadio Tallinn, kuulete helilinti abiturientide raadio pallilt, mis toimus 15. märtsil 1967 Tallinna raekojas. Palli organiseeris Eesti Raadio noortesaadete toimetus koos komsomoli Tallinna linnakomiteega. Tere lugupeetud külalised, tänase balli peakangelasest abituriendid, lubage teid tervitada Eesti raadio noortesaadete toimetuse poolt järjekordselt teisel 100 päeva ballile. Juba teist aastat alustasime oma balli Eugen Feriitsise lauluga, mille ta pühendas esimesele ballile ja millele sõnad kirjutas möödunud aasta abiturient Andres Langemets lauluga abiturientide ballilaule. Ja mul on rõõm tervitada möödunud aasta balli peoperenaist Karin tilka ja peoperemeest Andres rassi, kes annavad ameti Meil on suur au tutvustada teile Tallinna abitooriumi kõige väljavalitu maid. Peoperenaist Tallinna 46.-st keskkoolist Riina Kiiska. Ja peoperemees Tallinna 10.-st keskkoolist Gustav Tetra. See on esimene pai teile kindlasti üldse hiljem tulevad teised pallid. Võib-olla need on ka tähtsad, aga nad ei ole kindlasti enam nii ilusate mälestustega nagu see esimene ball. Ja me mõlemad tahaksime Andresega, et nagu meie olime, esimesed, tuleks neid peoperemehi ja peoperenaisi veel hästi palju. Ja et see traditsioon jätkuks üha enam ja enam ja aastast aastasse oleks kauni. Tänasel õhtul soovime teile kõigile head tuju ja head kordaminekut. Lugupeetud abituriendid, lugupeetud külalised, tere tulemast, te olete kõik täna kogunenud siia selleks, et osa võtta meie traditsioonilisest 100 päevapallist. Teil koolielus on olnud kindlasti palju huvitavaid meeldejäävaid sündmusi ja ma vist ei eksi, kui arvan, et avaldan meie kõikide ühise soovi, et tänane õhtu jääks üheks meeldejäävamaks õhtuks meie noorte nii võimalusterohkel eluteel. Loodame, et ka meie külalised kes on meid siia tervitama tulnud, ei lahkusid mitte tühja tunde ja nördimusega. Et meie tänavuaastane lend oleme kuidagi viletsamad teistest lendudest. Ei, me oleme samasugused, tahame olla isegi paremad, kui olid teised. Nii on see alati, tahetakse alati parem olla. Ja teile, õhtu alguses soovin mina palliperenaine seda, et oleksite hästi rõõmsad, nii rõõmsad, kui te veel saate. Varsti algavad eksamid ja selleks head tuju. Tänada kindlasti Tallinna linna täitevkomiteed, kes võimaldas meil organiseerida niisuguse palli sõna tervituseks on Tallinna linna täitevkomitee aseesimehed seltsimees ristlane. Kallid noored sõbrad, niisiis ajaratas, on jälle ühe ringi teinud. Täpsemalt 21. märtsil saab aasta sellest, kui siin raekojas toimus selline esimene ball, millest Kaarini Andres tänani soojadega sõnadega meenutasid. Me oleme täitsa kindlad, et sellised pallid kujunevad traditsiooniliseks. Et nad saavad olema siin iga aasta, et iga aasta Tallinna küturientide paremik saab veeta ühe õhtu siin raekojas. Ja muidugi me tahaks, et kõigile jääks sellest õhtust Hea soe mälestus, millest ma veel kord kordan, nii toredasti, täna möödunudaastased peoperenaine peoperemees rääkisid. Tahaks soovida veel teile seda, et selle nooruse, selle värskuse, mis te tõite siia majja täna, et te võtaksite kaasa endaga kogu eluks, aga ma olen kindel, et see lend, kes lõpetab keskkooli sellisel suurel tähtpäeval nagu kogu meie maa 50 aastasel sünnipäeval Leiab endas jõudu pühitseda sama nooruslikult, sama rõõmsalt. Sama suure energianägudega teete täna meie maaaastapäeva veel 25 aasta pärast ja võib-olla ka 50 aasta pärast, kui teeb hästi pingutate siste jaksate oma nooruslikku vähemalt 50-ks aastaks, säilitada see võimalus, arvestades teie vanust, teilt kindlasti olnud. Nii et soovin teile jääda nii kauaks nooreks, kui te vähegi suudate. Tänaseks aga. Need, kes on siin raekojas, valiti Tallinna abiturientide eneste poolt, mitmesugustel konkurssidel, raekoja istungitesaali üks pikk pink on tervenisti külaliste pärast. Panin on Eesti NSV haridusminister Ferdinand Eisen Tallinna Polütehnilise Instituudi rektor, professor Agu Aarna komsomoli linnakomitee sekretär Allan kullaste. Mõnes mõttes on pallikülalisteks ka Abituriendid. Nende nimed on jäädvustatud juba Raekoja teises saalis asuvasse külalisteraamatusse, kus on kõik Tallinna raekoda külastanud kuulsamad inimesed jätnud oma autogrammi või tervituse Praegu ta on dekoreeritud tänaseks päevaks abiturientide eneste poolt. Ma loodan, et mõne aja pärast kuulete noortesaadete korrespondendi Toomas Uba intervjuule tänase palli kujundanud kunstnikega. Pallil on üldse kogu noortesaadete toimetus. Te kuulsite palli algussõnu meie vanemtoimetaja Andres vihalemalt. Loodetavasti kuulete teisigi intervjuusid, mida meie korrespondendid reporterid tänasel ballil teevad. Nüüd aga tagasi palli juurde raekojas. Sõna antakse Eesti NSV haridusministrile Ferdinand Eisen ele. Soovin teile kõigepealt head palli, tuju siin ja kodumines head sadat päeva, mis jääb kooli lõpetamiseni. Teatavasti tuli teil viibida Rootsi kuningriigis, mitte kaua aega tagasi. Te käisite kindlasti seal koolides ka. Rääkige palun koolide kohta üldse rootsi nooruse kohta. Minu sealoleku ajal puhkes Rootsis koolides streik. See tähendab, et mitte õpilased ei streikinud, vaid õpetajad, streikisid rootsi koolid, mida nad näitasid mulle koolimajad, need olid head. Hästi ehitatud, kaasaegsed ilusad. Õppevahendid olid rikkalikult. See oli hea. Otsekohe ei meeldinud minule isiklikult õpilast. Väikesed lapsed on nagu ikka lapsed peamiselt just murdaja noorus keskkoolis ja mitte ainult tänaval, käib riides nii-öelda rõhutatult lohakalt, ma ütleksin isegi räpakalt. Salkus kortsus riiete järgi võib ütelda, lausa pesemata. See on moejoon, kuidagi see noorus on. On nii, teataval määral ideed nagu eesmärgita käega lööb. Ja selles muidugi teataval määral ka mõned filosoofilised kontseptsioonid seal aluseks. Aga siiski peab ütlema, Rootsi enda avalikkuse pedagoogide arvates. See haigus hakkab kaduma nagu aga, kui ütleme filosoofias, eksistents heliseb oma lõpupäevi üle elama. Habemed on juba enam-vähem maha aetud, ka Rootsi noortel ja endast lugu pidavad tüdrukud käivad ka vähemalt ilusasti riides. Õppetöö kohta. Ma ei tea, trotsi koolides ei olegi eksameid. Rootsis koolis vähemalt pedagoogid kurdavad raske praegu tänapäeval mitmendat aastat juba Rootsis. Distsipliiniga tõsine raskus. Praegu kehtivate seaduste järgi näiteks ei ole õpetajal õigus õpilasi isegi istuma jätta, kui ta ise ei taha või vanem nõus ei ole. See on viinud sellele, et praegu Rootsi Ülikooliringkondades Uppsala ülikool ise kurtis, et viimastel aastatel on gümnaasiumilõpetajate tase väga tunduvalt alla läinud. Allakäinud Rootsis tõepoolest praegu reformitakse kooli. Ka nemad pööravad nüüd kasvatustööle kasvatuste suuremat tähelepanu, kollektiivismi tundekasvatus, ütleme selle koolis. Aga lõpuks ma tahtsin öelda seda, et ega siis ma ei ole arvamisel, et Rootsi noorsugu tervena või nii-öelda on sellepärast ideetu nii-öelda täiesti sihitu, kuigi seda tõepoolest on ja seda püütakse istutada nii-öelda valitseda ringkondades, noorte hulka. Otse Stockholmi tänaval korraga nägin, levitati lendlehti õhtul, terve linn oli täis samasuguseid tüdrukuid ja poisse teie ealisi ja massilise leidel Lendlehti kogu südalinnas. Ja siis selgus, et seda levitab progressiivne noorsooorganisatsioon. Ameerika interventsiooni vastu. Vietnamis kuulete helilinti abiturientide 100 päeva raadio pallilt. Rääkis Eesti NSV haridusminister Ferdinand Eisen. Nüüd aga on ballikülaliste keskel reporteri Juku. Tere õhtust ja head tervist teile kõigile. Seda ma soovin teile reporteri Jukuna kõigi meie noortesaadete toimetuse liikmete poolt. No peale hea tervise on teil muidugi pärast seda fantastilist muundumist, mis seal toimus eelmisel kevadel ja mida nimetatakse väga kõlavalt territooriumiks peale hea tervise, on teil siin vaja veel väga palju tahtmist, mis siis jõudu. No tervis on kõige tähtsam. Ma mäletan möödunud aastal siin sellessamas saalis, kui toimus eelmiste abiturientide ball siis ma püüdsin analüüsida abituriente nii-öelda väliselt, mis ta teeb ühe päeva jooksul keskel läbi. Kuid see aasta ma püüan seda Stattooti Teile näidata hoopis teises valguses, nimelt sügavuti. Ja nüüd, kui ma olin uurinud seda nõndanimetatud auditooriumi siis tulin väga lihtsale järeldusele, nimelt päris tavaline koolipoiss, kui ta on lõpetanud 10 klassi muutub ootamatult järsku abituriendiks. See on esiteks. Teiseks tema areng kestab veel umbes 365 päeva. Inkubaatoris, mida nimetatakse abitooriumiks. Kolmandaks lõpp-produktina peab temast saama nõnda öelda peaaegu valmis või küps inimene, kui lähtuda nüüd tootmisõpetuse terminoloogiast. Ja neljandaks, kogu see protsess on pöördumatu, nimelt, kes korra on juba sattunud auditooriumi, see peab sellega korralikult läbi tegema, sest ühe abituriendi jaoks mitut abitooriumi välja mõelda ei saa. Niisiis. See oli see, mis on abitoorium, millest ta koosneb. Ta koosneb äärmiselt paljudest lihtsatest ja samal ajal äärmiselt keerulistest asjadest. Need oleks siis füüsika, matemaatika, keemiakeelte laulu, kehalise kasvatuse, ühiskonnaõpetuse tunnid esimesest armastusest, koolipidudest salaja suitsetatud sigarettidest alla 16 aasta keelatud filmide vaatamisest unistustest, unelmatest ja mõttest, mis saab siis, kui ma enam abiturient ei ole. Ning nüüd kui kõik need 100 päeva läbi saavad teist küpsed inimesed kui väljendada üldiselt käibel oleva termini järgi valmis täiskasvanud täieõiguslikud üheõiguslikud, meie ühiskonna liikmed, mis saab edasi. Kuid ma usun siiski, et tänavune abiturient on niivõrd tugev ja tubli, et karta ei ole mitte midagi. Ja sellepärast ma tahakski veel korra kõigi meie noortesaadete toimetuse liikmete poolt. Soovin teile palju jõudu ning lõpetuseks veel rääkida ühe vanaema mõistujuttu. Vanaema läks allikale vett tooma kallastoobri täis ja vinnas toobri õlale. Kuid siis selgus, et toobri sees oli auk. Vanaema kandis toobrik ja rõõmustas, toober läheb pidevalt kergemaks. Ja kui ta ükskord kodu lävele jõudis siis ta nägi, et ooper oli tüli. Ma tahtsin öelda, et hoidke oma abituurimi alles oma ajukoore vagudes nii kaua, kui suudate ja nii puhtana, kui suudate. Sest sel juhul te suudate lurjusele näkku öelda, etan lurjus. Vanale poisile dogmaatikule suudate vastu minna igavesele noore visadusega. Aususele suudate vastata aususega ja armastusele armastusega. Kes tahtis, kuulis, kes aru saada tahtis, see sai aru veel kord, palju jõudu ja tervist, tänan. Ükski pall ei saa läbi ilma muusika laulu ja tantsuta. Tänasel ballil laulab muuhulgas ka Eesti Raadio noortesaadete ansambel. Öelge, palun, milline dekoratsioon teile endale kõige rohkem meeldib? Ei teagi, milline see kõige ilusam härra on arenenud ning mõni ilus on nüüd juba tagasihoidlikkusest öeldud, sest vestleme just nende tütarlastega kolme tütarlapsega 40 kuuendas keskkoolis. Seal nägin kaks päeva päris tugevat vaeva, Moosun vist rohkem kui üks koolipäev. Vaeva võib valmistada nende dekoratsioonide valmistamisega, mis seal raekojas üleval on? Ei tea, oleneb, kuidas käpuli me oleme küll, et kaks päeva olnud nii Auseski kohe mööda telestuudio põrandad potid laiali ajanud. Eks kunstniku onud ja tädid ole meie peale kindlasti kole kurjad. Ei ole, siis nad olid lahked kade vastu ja saite ilusti tööd teha ja me saime nendega päris headeks sõpradeks. Kunstikallakuga kool, võib-olla mõnigi satub kord sinna tööle. Ei tea, kas sellist veel ei olnud nagu midagi rohkem. Vähemalt instituut õpetada. Küll aastaid ka kulub ja kunagi ei tea, mis saab olema. Aga nüüd me jube ajamise lõpetuseks palun veel. Rääkige ise ja iseloomustage neid dekoratsioone, mis ta siis valmis tegite? Alustame siitpeale. Millest ma nüüd rääkima pean? Teie tegite seda raehärrad. Ja abiturientide ball anno 67 on kilbil. Jah, aga mida te tahtsite öelda kõikidele tänastele ballikülalistele üssele raehärra musta siluetti? See raehärra peaks olema nagu suur ja vahva sümbol silindriga ja, ja fakiga, kes manitses kõiki tänavusi abituriente olema veidikene truud raekojale ja ta sellele toredale ballile, kus nad täna osa võtavad. Teie palun. Mina sain hakkama selle ühe käsuga. Selle käsu võiks olla nii, et eelmine aasta oli 10 käest ka siis sel aastal juba lahendanud ühe käsuga, mis tegelikult pikkuselt võib-olla ei olegi palju lühem, aga tegelikult on ühte lausesse. Konsereni käsuna, pea seda kohe. Enam-vähem, palun. Sina pead olema tar, aga mitte liiga. Sina pead olema rumal, aga mitte liiga. Sina pead olema lõbus, aga mitte liiga. Sina pead olema vaimukas, aga mitte liiga. Ja mina pead olema õnnelik. Joint aitäh. Minul olid põhilised niisugused väikesed töökesed pele peremehe perenaise lindid ja auhinnad siis riiet, saabas, nii puhveti kringel ning nii väiksemad pesed tühja-tähja, äikesed, töökesed, aga nüüd võtsin kõige rohkem kannatust ja kõige rohkem aega, see on selge. Aga kringleid jõudsite päris puhvetis maitsta ka juba täna ja nii täna väga hea, hea pallituju soovimisel. Palun tutvustage ennast ka raadiokuulajatele. Liivia rändal. Ehala arend, Sirje Valdek. Kuulete abiturientide 100 päeva balli helilinti räägib komsomoli linnakomitee sekretär. Kallid sõbrad. Kellele meist ei jääks meelde meie koolipõlv kui kõige ilusam, helgem ja võib-olla ka kõige muretum aeg meie elus? Teil seisab paari kuu pärast ees väga vastutusrikas aeg. Need on küpsuseksamid ja sellele järgneb veel üks eksam, eksam, mille sooritamist alles siis alustate. See on eksam, elu, eksam on väga tähelepanuväärne on see, et just teie lend tähistab seda ellu astumist elu eksami alustamist. Nõukogude rahva juubeliaastal suure sotsialistliku oktoobrirevolutsiooni 50. aastapäeval. Lubage mul, kallid sõbrad, soovida teile komsomoli linnakomitee nimel hästi sooritada nii küpsuseksamid kui ka elluastumise eksam. Selleks teile küpsuseksamitel head põrumist, elu eksamil, palju õnne, head elukutsevalikut, olge tublid. Abituriente nende 100 päevapallil tervitas Allan kullaste. Oma tervituse annab abiturientidel edasi Tallinna Polütehnilise Instituudi rektor, professor Agu Aarna. Professor te olete kindlasti harjunud viibima rohkem üliõpilaste seltskonnas. Kuidas teile täna siin meie hulgas meeldib? Ega siin palju vahet enam ei ole, sest 100 päeva lahutab eksamitest keskkooli lõpetamiseks siis veel napp kuu aega, mis on vahet kõrgemasse kooli sisseastumiseksamiteks ja esimesel septembril, ütleme Estonia kontserdisaalis tere kõikidele värsketele TPI üliõpilastele. Aga ma olen siin tänavatel ringi vaadanud hoolega ja vaatan, et siin on suur osa TPI üliõpilasi tulevasi ja millest ma sellele järeldusele tulnud. Ma vaatan ja vaatan, et kõigil on nii energilised näod. Nii paljud teotahet ja insener saabki ainult olla energiline teotahteline. Nii et sellepärast mul on niisugune tunne, et vahet ei olegi selle vahel kas viibida üliõpilaspallil või abiturientide ballil. Missugusena, te tahaksite näha noori, kes tulevad ülikooli sisseastumiseksamitele? Kõigepealt tahaks näha sellistena, kes tuleksid sisse, lõpetasid. Tähendab et see väljalanguse protsent tuleks võrdlemisi väikene. Ja kui nüüd hinnata, milline peaks olema siis tänane abiturient ja mõne kuu pärast värske üliõpilane siis minu ja minu kolleegide ühiseks sooviks on see, et nad kõik oleksid mõtlevad inimesed. Sest tegelikult on üks kõige raskem küsimus, millele põrkab vastne üliõpilane, et temale ei ole midagi valmis tehtud, teda ei küsita iga päev tundub isegi, et ta on päris vaba õppija, aga ometi on ohtlik kari ootamast mõne kuu pärast seal eksamisessioon. Ja seal siis tuleb see esimene üllatus, esimene ebameeldivus. Ja see põhiliselt tuleb sellepärast et ei ole harjutud iseseisvalt töötama, ei ole harjutud iseseisvalt mõtlema, mida te soovitaksite üldse noortele, kui nad hakkavad valima omale elukutset. Teatavasti varsti seisab siin meil ees. Teile praegu on vist juba hilja soovitada, sest ma arvan, et te olete juba valinud. Ma arvan, et elukutsevalik on üldse väga pikk protsess ja kahjuks ta toimub sagedasti siiski veel küllaltki juhuslikku laadi. Orienteerutakse mõnikord kõlavatele nimedele, meili, mõningate erialade kõlavatele nimetustele. Mõnikord orienteerutakse ka selle järele, kuidas klassikaaslased lähevad. Ma olen kuulnud näiteks niisuguseid väljendeid Tallinna Polütehnilise Instituudi sisseastujatele küsinud nende käest, aga miks te tulite siis siia? Aga meil peaaegu kogu klass tuli. Aga kas see oli tema kutsumus, miks tema tuli nähtavasti ei olnud. Ja sellepärast mulle tundub, et elukutse valikul. Igaüks peab kõigepealt iseennast analüüsima. Ja siis 11 aastat me koolis iludole. Viis edasi kooli, sind nii kohe ei lapse ega siin päi, kuid ei heida keegi. Me ehki eksa, mida enne jõule keeva toimega. Taagi spuriga una nelina loome. Kraali sulavee meila kõrval lööb ta tuulega igavesti meeles. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. Ja ta tuuleiga veel. Meelespea mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea, mida Juku ei õpi, seda Juhan ei. Tänasel ballil laulavad abituriendid ise. Äsja esines Eha Loorents, kes laulis laulu, mille sõnad ja viis on tema enese tehtud. Tänases pallis Uninas. Tahtmatult kipub keelele selline küsimus, kuidas mullune palliperenaine ja peremees näevad pallini neid kõrvaltvaataja pilguga. Tare on kahtlemata ja neid on palju rahulikum kõike vaadata ja kõike jälgida. Mulje on väga hea. Ma usun, et nüüd on mahti ka hulga rohkem Kaarnit tantsima paluda kui aasta tagasi. No seda ma tegin ka täie innuga. Minu arvates on see pay õnnestunum. Sellepärast et kuidagi on elava monosaavat. Meie eeldijatena oleme täitsa rahul, järeltuleva põlvkonnaga. Oleme nüüd teist juba rääkinud ka, mis teist aasta jooksul on saanud. Andres jõudis pallile nii napilt, napilt vist jah. Ma olin kolm päeva nelijärvel üliõpilaste teadusliku ühingu vabariikliku seminaril minule kõige rohkem pakkus psühholoogialoeng, mida pidas Pedagoogilise Instituudi õppejõud seltsimees trootskaja. Ta rääkis rahvusvahelisest psühholoogia konverentsist. Hiljuti toimus sellest ettekannete kokkuvõtte tegi kaarini edasiõppimise teel on niisugused tagajärjega sammud olnud üpris viimastel päevadel ja alles eile sain sisse draamateatristuudiosse. Ma olen sellele muidugi väga õnnelik. 11 õnnelik oli, ainult. Ma usun nüüd, et raadiokuulajad juba väga paljud tunnevad kaarindilt ka hääle järgi, aga eks siis varsti näevad nad sellist pisikest londi tütarlast ka teatrilaval loodav. Nii aitäh, head pallil, aitäh. Kuulete helilinti abiturientide 100 päeva raadio pallilt, mis toimus 15. märtsil 1967 Tallinna raekojas. Laulab teise keskkooli kvartett. Urve Anni on 24.-st keskkoolist Ei näha järvegi-d, ei enda peegel delfiini sees v ja tunda? Aadu Kumari 44.-st keskkoolist. Raekoja kelgud paelile laena. Kadoomad la taandule toriga la ta oli. Ju et ta ka müüma. Katrin allveeja ja Kose 22.-st keskkoolist laul on samuti omalooming, õigemini terve klassi looming. Aga aga nii, ta on. Turvaja varsti me õega. Särada. Vaala nur, aas toome ja eksani sees näitava neurone. Hol saadada. Ja eks see slaid, aga me toodame. Tähelepanu meid on tulnud tervitama abiturientide delegatsioon ülikoolilinnast Tartust. Tere õhtust. Tõelist sõpra tuntakse alles suures hädas ja selle ta meie oleme tulnud Tartust, et veeta teiega koos viimane pall, kus te saate tunda ennast koolilastena. Varsti tulevad lõpueksamid ja selleks te võite olla kindlad, et Tartu abituriendid hoiavad teile pöialt ja loodavad, et teil kõikide läheb väga hästi eksamite ajal. Tervitused Tartu abiturientide poolt laevad ette meie peoperenaine Reet ja. Urmas kallid pealinna abituriendid Tartu linna 1967. aasta abituriendid tervitavad teid 100 päeva enne küpsemist 337 parima sooviga. Tänane õhtu on teile selleks, et Bell hetkelgi unustada, teid ähvardav küpsextaamine. Meie Taaralinna küpsu seelikud korraldavad oma mõtlemise tuupimist vaba õhtu veidi hiljem tähendab alla 100 päeva enne küpsemist Reveli ja Dorpati küpsu. Seelikute sidemed on seni piirdunud telegraafilindiga. Seekord saadan oma saadikud, et igavesest ajast igavesti pühitseda sisse meie sõprussidemed peaga linna ja pealinna vahel. Loodame, et katseaeg enne päris küpsemist teid maha, Emurra selleks. Esiteks, hingake võimalikult sügavamalt värsket õhku soovitav osoonirikas õhk linna lähedal. Öise tuupimise ajal tarvitage kahekordsed musta kohvi ja hoidke jalad Tallinna lahe või Ülemiste järve vees. Valmistage tule prooviks väike taskuentsüklopeedia, see ei vea kunagi alt. Kasutage joogiks ainult gaseeritud vett, teine võib maha lüüa. Riigipühadel mitte tuupida. Peokingad ja lips pandimajja viia. Õpetajatega käituda äärmiselt taktitunde ja tagasi hoidlikkusega, et mitte ennatlikult kõike ära rikkuda. Aeg-ajalt külastada mõtteid meie kodumaa kõiki kõrgemaid õppeasutusi perspektiivi tundmiseks eksamite eel. Kaheksa soovija käsku need ei pea olema mitte seaduseks, sest seadus on selleks, et seda rikkuda. Tänaseks õhtuks rõõmu kui palju nalja, nii palju tantsida, nii et varbad villis üleüldse kõige meeldivamad peotuju. Tartu abituriendid 1967 Taaralinnas anno 1967. Peraspera Ad Astra, see olgu teie deviisiks Tartu koolinoorteklubi seerias Ja etel mitte kunagi ei ununeks Tartu siis väiksed rinnamärgid Tartust. Te olete nii-öelda ametlik Tartu abiturientide esindaja? Seda küll. Ma olen Tartu koolinoorteklubi siiruse esindajana siin koolinoorteklubi siirus, ekspresidendist, praegune viitsepresident. Nii, mul on suur au olla presidendiga, vestluses. Öelge palun, kes Tartust veel tulid. Tartust tuli meie 100 päeva balli perenaine Reet Viilup, teise keskkooli abiturient ja veel üks koolinoorteklubi siirdus vanematekogu esindaja. Merle Juss. Te ütlesite Tartust, tuli 100 päeva balli esindaja, kas see tähendab, et tartlased on pidanud juba oma balli Tartus maha? Ei, seda küll mitte, nimelt meil oli alles hiljuti oli saada palli konkurss, kus valitsus on samuti nagu Tallinnaski, valiti saada palli peremees ja perenaine. Ja kus, kus peetakse Tartu 100 päeva ball samuti nagu Tallinnaski, arvatavasti raekojas, kuid meil toimub see kahe nädala pärast, algul pidi toimuma 21. kevade alguspäeval, aga kuna vaheajal siis väga palju abiturientidel meil ekskursioonil ja seetõttu lükati edasi ühe nädala võrra. Nüüd hakati tagasi sõitma siit öösel. Arvatavasti me töötame nii-öelda läbi neid pallimaterjale ja korjame nii-öelda kogemusi veel ja lähme homme alles. Kassi. Olete juba praegu pannud midagi kõrva taha ja seda muidugi. Muidugi meie pall ei saa eriti võrrelda, kuivõrd siin on raadiopall, kuid meil tuleb täielikult abiturient pitside pall, mis ei lähe mitte kuskile raadiosse, vaid on mõeldud ainult kohapeal oleva publiku publiku jaoks. No see määrab juba meie publiku hulka, nimelt kui siin on terve Tallinna linna peale kokku 100 inimest, siis meil tuleb terve abitut tüdrukut paljumil, abiturient, täpsemalt 337 abituriente, terve Tartu auditoorium, seega. Tantsu laulu ja tervituste vahel peetakse maha Viktori viktoriiniprintsiip on väga lihtne. Tänasel ballil valivad abituriendid ise võistkonna kolmeliikmelise, võtavad endale nime ja võistlevad viktoriini auhindadele. Pärast esimest teadet, et viktoriin on välja kuulutatud registreerus 21 konda. Esimene küsimus, kui vana on Tallinna raeapteek? Jättis järele vaid viis võistkonda, selle täpset vanust 545 aastat. Väikese kõikumisega ei teadnud rohkem võistkondi. Teine küsimus. Korrelt võib kandideerida vabariigi ülemnõukogusse. Jättis järele neli võistkonda, üks, kes ei teadnud, kukkus välja. Kolmandaks küsimusteks oli igale võistkonnale üks elukutse, mida see võistkond pidi propageerima. Ja neljas, viimane küsimus, mitu keskkooli on Tallinnas ilma töölisnoorte kaugõppekeskkooli deta? Hakkaski viima lähemale viktoriini võitja selgitamisele. Ja võistlus on lõppenud. Ja varsti võime õnnitleda võitjat. Võitja selgus viimase küsimusega, viimane küsimus oli teatavasti mitu keskkooli on Tallinnas. Õige vastuse andis selle kohta ainult Võistkond Kusti. Ja selleks õigeks vastuseks on 27. Keskkooli. Enamik oli pannud siia väga suuri numbreid, kuid siia sisse arvestatud mittetäielikud keskkoolid, mis lähevad selle numeratsiooni. Nii et tegelikult keskkoolide arv on Tallinnas 27. Võitjaks tunnistas žürii sellega võistkonna Kusti, palun võistkonda siia. Võitlejatele pannakse rinda võitja orden. Sürje avaldab tänu kõikidele viktoriinis osavõtjatele ja loodame, et sama reipust, sama sama energiat jätkub järgnevatel eksamitel keskkooli lõpetamiseks ja kõrgemasse õppeasutusse sisseastumiseks. Tallinna esimesest keskkoolist olid viktoriini tules kaks võistkonda. Taadu jäi seekord esikohast ilma. Aga selles meeskonnas on üks selline noormees kellel ma arvan, oma elus on veel palju võitees. Teie olete vist küll tänase palli ainus meistersportlane, seda vist küll. Tutvustame teid ka kõigile raadiokuulajatele meistersportlane lauatennises Jaan Härms. No tänavu spartakiaadil aasta kas ettevalmistus on väga tihe? Noh, eks ta ole tõesti tihe. Varematel aastatel ei ole kunagi nii palju treenitud ja võib-olla väga palju võistleja omandatakse võistluskogemusi, eriti need, kes on vähem mänginud, antakse võimalusi, aga aega jalga keerutada, head. No kui ikka nii hästi otsida ja siis ikka kindlasti. Kas täna selle raadioballipäeval sai ka treening enne peetodele? Jah, täna ka sai treening enne ära veetud lõunal. Kuidas nüüd see kooli lõpp lähenema hakkab? Varsti ta täitsa on ja eks see muidugi takistab omajagu ette valmistada kevadeks, aga sellest saab võib-olla kaelani osa. Meile saabus külla muslim magu, majev. Kallid koos oled sa magama infon sattunud Tallinnasse nii-öelda täiesti kosmilise kiirusega. Tema oli Vilniuses kontsertreisil. Kuna me oleme aga nüüd vanad sõbrad juba aastate jooksul, siis kunagi oli juttu sellest, et kui ta satub Balti riikidesse, siis tuleb Tallinnasse külastama meid. Ma ei hakka nüüd pikemalt midagi rääkima, kõik te teate väga hästi, kus ta on käinud ja mida ta on teinud nende aastate jooksul ja palun lihtsalt muslimaga majevid, paar sõna teile lihtsalt edasi rääkida. Esitada paar küsimust. Abiturientide ballireporter, Feliks Undusk. Ja. Reena. Küll ma vaatan, tuleb väga ülevas meeleolus, millised on muljed ja mis on selle põhjuseks, siis? Tänane õhtu on tõesti väga suureks sündmuseks meile abituriendi peredest. See pall on meil esmakordselt ja tulle ja Yituks praegu ta on meile väga suureks auks eriti suureks üllatuseks oli meil just muslimmaga majevisiin olek. Ja kui ma nüüd tahaksin küsida, et milline on tänase õhtu kõige eredam mulje, siis ma arvan, et seda küsimust pole enam vist vaja. Kindlasti. Milliste muljetega leiad raekoja taga, noh. Esiteks on väga ärev tunne esimest korda viimide raekojas, Lific tee. Nüüd on eksami kvantiteet tööli nagu viimaseks veoklementoni tega ema vist enam peole ei luba minna ja kõik head soovid, mis meile siin kaasa aimugi täitud. Tuleb midagi lõpetuseks öelda. Kui ütelda ütelda seda, mida ütlesid abituriendid Peraspira Läbi raskuste tähtede poole. Olgu teil elus alati seda nooruslikku elu, tuld ja optimismi, mis meil praegu on nii nagu noorusele omane on. Ja siis me ükskord jõuame tähtedeni kõike head teile. Raadio Tallinn kuulete helilinti abiturientide raadio pallilt, mis toimus 15. märtsil 1967 Tallinna raekojas. See on meie helilindi kõige viimane osa. Abiturientide raadiopall on jõudnud peaaegu lõpule. Kõik noormehed võtavad lõpu valsi ajaks laudadele asetatud lillede hulgast Õie, mille nad kingivad oma tantsupartnerile. See on abiturientide 100 päeva raadioballi lõpetamise traditsioon.