Eesti ja Jaapani kultuuris leitakse üha ühiseid pidepunkte erinevates valdkondades teatris kiires muusikas, eriti tihedad on sidemed olnud koorimuusika valdkonnas. Oleme kuulnud Eesti filharmoonia kammerkoor ja Ellerheina tütarlastekoori tohutult menukatest kontsertreisidest Jaapanis ning jaapanlaste siirast huvist meie muusika vastu. Eesti rahvusmeeskoori peadirigent Ants Soots kutsuti aga Jaapanisse selleks, et valmistada ette kohaliku kooriga Docai meeskooriga. Ka eesti muusikast. Ja tõepoolest oli suurepärane võimalus olla sealmaal 12 päeva ja põhjus selline. Nagoya linnas Docai meeskoor, kelle dirigent Don Chifoorumat sobara kutsus selle koori juurde tegema Eesti muusikakava foorum matsu parakes on olnud väga palju. Euroopast on Euroopas õppinud. Ta on töötanud 16 aastat Soome kõrgetasemeliste kooridega. Väga nagu ka eesti kultuuri eesti muusikaga on siinsete kooridega kaasa arvatud grammiga teinud kava. Ta on väga suur eesti koorikultuuri austaja iseäranis võib-olla Veljo Tormise loomingu austaja ja ta on väga suur mees, kori austaja. Ta on juhatanud seda Docai meeskoori 10 aastat ja ta ongi teinud väga palju ainult mitte ainult oma kooridega, vaid jaapani koorikultuuris üldse väga palju euroop, pat tutvustavaid kavu ja Soome ja Eesti muusikat tutvustav kava tan oma kooridega laulnud Veljo tormist. Sellelgi kontserdil oli üks kontserdi pool Soome heliloojatest. Toivo, kuula, Sibeldus, raudawara pärimann. Ja nagu Chiformatsubara ütles, et see on nende koore ajaloos esimene kord, kui koorte kava külalisdirigendiks. Millised koorid on Veltsi foorumat sõbrale? Ta juhatab Tokyo filharmoonia kammerkoori, mis on kutseline koor siis sama nimetatud dokkaimeeskorna kojas ja vaseda üliõpilaste meeskond. Ja Docai meeskoori esimene külalisdirigent oli siis need sinul au olla. Millise mulje jättis see koor? Ja siin on mõtteainet päris kõvasti, tegemist oli isetegevuskooriga, see koor on asutatud 1946. aastal. Seal olla 64 lauljat. Elukutselt on seal, palun üliõpilasi, on arste, on ärimehi, on õpetajad, muusika, õpetajaidki juriste erinevates ametites, juriste ja huvitav on see, et kui me sageli kurdame, et erinevad generatsioonid ei hakka sellises kooris ehku sellises ela elavas vaimses keskkonnas kokku või see ei toimi siis seal on nii 20 aastaseid kui ka mõned juba soliidses eas kuue 70 aastaseid. Aga see ei ole ainult nagu koori fenomen, ma arvan, et see on nende kultuuri ja ajaloo ja ütleme selliste tõekspidamiste üks peegeldus. Kuidas need generatsioonid tegelikult 11 väga respekteerivad, nad 11 väga austavad, nad mõistavad 11 ja tekib suurepärane sünergia koos. Ma arvan, et sellest on ka mujal räägitud, et esiteks see rahvas on olnud ju puht geograafiliselt mõnevõrra isoleeritud selle tõttu, et tal on selline väga tugev omakultuur, väga suured traditsioonid. Ta on suhteliselt vähem mõjutatud teistest kultuuridest ja see maa on ju selles mõttes huvitav, et, et ta on valdavalt mägine, seal elab väga palju inimesi ja ega see pole praegu nii, need mäed on olnud aastatuhandeid, nad elavad üksteisega väga tihedalt koos. Nii et kui seal maa ringi liikuda, siis kasutamata tühja kohta polegi kas on mäed, asustus või riisipõld, nii et kui keegi tahaks veel kusagile maja juurde ehitada, see jääb selline mulje, et seda polegi kuskil enam ehitada, need asustus peaaegu ei hakka kunagi, aga see tähendab, et aastatuhandeid on pidanud inimesed olema üksteise kõrval. On pidanud õppima elama niimoodi et üksteisest hoolida. Ja ruumi jätkus meile kõigile, seda isegi tänavaliikluses ja ütleme, rahvarohketes kohtades tunda kui tähelepanelikult nad üksteise suhtes. Ja ilmselt, et nende kasvatus ja ellusuhtumine ja peretraditsioon. Et ühelt poolt on näha, kuivõrd noored väga respekteerivad eakamaid inimesi ja ka vastupidi, need suhted on kuidagi väga terved ja väga paigas. Nende püüje on alati millegagi hakkama saada, nad ei põlga ära selleks vaeva, ei põlga tööd, hoolikust ja pingutust. Ja siis põhjalikust ja süvitsiminekut, et millegiga hakkama saada. Ta ei otsi vabandusi ja põhjusi, miks ei saa just nii, nagu tahaks või võiks olla vaid seda koori töös juba nende kuueprooviga, mis kogu tsükli jooksul nägin, et nende suund on kogu aeg, et kuidas ma sellega hästi hakkama saaks. Sense liikumapanev jõud. Kas see usinust paistis silma juba esimeses proovis olid nad eeltööd teinud. Kui külalisdirigent saabus. Õieti see usinus oli juba varem sellepärast et foorum matsu paratahtis, seda kava juba eelmisel kevadel, ehk enam kui aasta tagasi me leppisime kokku, mis teosed neile võiksid jõukohased olla. Ja mis kava võiks huvi pakkuda sealsele publikule ja koorile endale ja ja ma küsisin, et et miks see nii tähtis on, et praegu, kevadel tahad kohe tulev suvi suvekuudel? Ei Me hakkame suvel harjutama. Ma küsisin vastu, et kas teil siis sellist vaheaega ei olegi töös. Ja ütles, et ei olete, saad aru, et see on isetegevuskooridega? Meil pole ametlikke puhkusi midagi, et need on ütleme proove me unustame selle ette ja see oli tõepoolest tehtud foorumat Su paranenud soome keele oskajana sai neid ka mõnevõrra keelelise. Kuigi selle ettevalmistava töö tegelikult tegelikult koormaid ei teinudki difoorumatult, nad õpivad iseseisvalt väga palju ja aeg-ajalt siis koormeistrid tegid seda kava kokku. Nad olid leidnud ka ühe Eesti inimese, kes oli seda hääldustes juhendanud ja oli siis ära tõlkinud kõikide laulude tekstid ja teinud ka sellise seisu seletuse mitte ainult tõlke, vaid ka sellise sisulise tausta või sellise idee ja mõte edasiandmiseni, et loomulikult ma töö käigus muusikalist dramaturgiat üles ehitada, ma tulin selliste tõlgete ja sisu seletuste juurde tagasi. Annab tihtipeale ütlesid, et ei, me teame, jah, me teame täpselt, mis selle koha peal on, et see oli vapustav jah, eeltöö ära tehtud. Et ma sain tõesti neutraviis pikka proovi ja 600 kontserdi enne lühike proov, vaid, et ma sain tõesti tegeleda ainult sellise interpretatsiooni kujundamisega. Ühesõnaga muusikalist tulemust voolida. Kuuleme saates näiteid sellest tulemusest okay meeskoori kontserdilt Ants soodsi juhatusel. Mart Saar külma laulaks. Chifoorumatsubara Eesti kultuuri ja muusikatund ja nad on ka üht-teist nendega eesti muusikast ka varem laulnud. Aga me leppisime kokku, seal kõlaksid Eduard Tubina Kaczarlast, Mart Saare, külma laulaks Ester Mägi kerko kell ja neli Veljo Tormise teost. Nägemus Eestist, viimane laev, muistse mere laulud, Pixel Itaalia. Nagu näha, on see puhtalt Orammi kava, et see raskusaste ühele harrastuskoorile ei ole sugugi lihtne, kui arvestada, et sellel kontserdil oli ka teine pool Soome klassikast. Ja kontserdi lisapalana oli veel Gustav Ernesaksa päike vajus pärnapuule, neid avaldas väga muljet Veljo Tormise teosed, muistse mere laulud, viimane laev, pikseritaania ehk kõige rohkem. Sest et selline Tormise ürgne vahend, Tartu väljenduslaad, see mõnevõrra oli neile natuke uudis, nad olid seal jah, loomulikult seal omandanud ja need olid ka plaadi pealt seda kõike kuulnud. Aga seda nüüd ise elavdada seda muusikat, sellega oli tükk tööd ja tundus, et selline väljenduslaad oli natuke neile võõras. See võib-olla andis tunda ka näiteks tormise viimases laevas, kus on tohutu dramaatilised pursked, kakerko kellas, kus on väga valusa dramaatilise kulminatsioonini ka kaks saarlast. Et siin vist on mingi erinevus, mismoodi meie, kes me oleme, loomulikult ka mõjutatud Saksa kultuuriruumist väga palju ja võib-olla ka Põhjamaadest. Et väljenduslaad või arusaamine väljenduslikkusest võib-olla on natuke erinev, kui ma olen kuulnud ka kuidas nad oma muusikat esitavad. Nad hindasid väga kõrgelt Mart Saar, saades teada, mis ajal ta on elanud ja peavad seda väga huvitavaks koorikomponendiks, samuti Ester Mägi kerko kell, kuigi see on ju küllalt eesti lipp ja eestikeskne tekste veel seda metamurdes ja väga pika sellise rääkimisega. Ja sugugi mitte nii kergesti kättesaadav ja kergesti sündivuse Ester Mägi muusika. Aga et nad sellest, et väga kõrgesti lugu pidasid, see näitab koori ja nende inimeste väga suurt mõistmisvõimet, muusika, mõistmisvõimet. Ja siinkohal kõlabki Ester Mägi kerko Kell. Nagu Ants Soots ennist mainis olidjaapanlased eriti võlutud Veljo Tormise muusikast ja õhinal selle interpretatsiooni saladustesse tungimas eesti dirigendi juhendamisel. Noh, väga palju tuli lihtsalt ise väga karakteerselt ette laulda, näidata pixel Itaalias samuti, et oleks hästi mõjuv ja noh, nii nagu selle need looduse efektid kõik on ja ja kui ma neid karakterid kõike proovisin kehastada, siis nemad olid äärmiselt üllatunud. Vahtisid seda nagu imeasja. Ja siis nad tegid suure vaimustusega järele küll seda olen tormisega koos väga palju olnud ja näinud, kuidas ta oma laule arusaadavaks teeb. Noh, antud Jul olidki Tormise laulud ja ma olen selle juures olnud ja noh, muidugi praegu nad pidid leppima minu kehastusega. Veljo Tormis pikselit, Tanja. See põhjalik ettevalmistustöö oli selleks, et anda üks kontsert ja kus toimus kontsert ja kui palju oli seal huvilisi kuulamas. See kontsert toimus Aiki kunstide keskuses, kui otse tõlkida. See on äärmiselt imposantne, suur ja linna kõige monumentaalsem kontserdisaal, seal on palju muid saale. 1000 kolmesajakohaline saal ja nagu mulle öeldi, et oli 1277 kuulajad. Ja tõepoolest on neli jah, see igal hooajal üks selline hoo põhikontsert, mis on lausa ära nummerdatud, see oli siis 47. kontsert, loomulikult annavad nad hooaja jooksul palju kontsert, aga peamine Nagoya, mis on ikkagi kahe miljoni elanikuga linn. Ju siis neid huvilisi on nii palju. Huvitav oli ka see, et see kontsert oli lülitatud ka sealse nii-öelda meestelaulu seltsi ürituste kavva, nii-öelda juba eelproovides käisid mitmed kolleegid ja mitmete erinevate linnade ja meeskooride esindused neid proove kuulamas ja loomulikult olid kontserdil. Praeguseks on see juba läbi, aga juulikuus oli tulemas neil selline meeskooride festival. Jaapanis on meeskooride liidus 64 meeskoori ja nad korraldavad sellise suvise festivali ja huvitav on märkida, et siis 250 lauljaga ühendatud meeskooriga esitati Veljo Tormise Heletused, mida juhatasid Chifoorumat Subara. Et küll oleks huvitav olnud seda tulemust kuulda. Ja ühtlasi telliti ka kohe rammi videol Estonia plaate 100 tükki, seda teist ilmunud plaati ja sooviti veel ka esimest plaati juurde. Nii et siit kokkuvõttes, et Veljo Tormise muusika on äärmiselt kõrges hinnas. No tundub, et Jaapanis on ka koorilaul üldse kõrges hinnas. Jah, ilmselt selles regioonis on ta nüüd kõige koorilembesem maa, võib arvata ja ka jõudnud väga kõrgele tasemele, kui kuulata jaapanikooride esinemisi rahvusvahelistel konkurssidel. Ikkagi väga palju tuntakse huvi ka Euroopa muusika vastu ja selles mõttes furmatsubara teeb ühte tänuväärset tööd, kuna ta on ikkagi Euroopa kultuuriruumis nii palju olnud, siis ta ilmselgelt on ju kompetentsem ja autoriteetsem selle muusika vahendaja. Huvi-Euroopa muusika vastu. Sellest räägib ka näiteks Nagoya sümfooniaorkestri hooajaraamat. Neil on kohe kontserdisarjad Saksamaa, Austria Soome, Itaalia, Venemaa ja nii edasi Schumanni autorikontsert, Tšaikovski autorikontsert. Nad kutsuvad ikkagi palju Euroop, papa külalisesinejad. Nägin afiši, kus Kremerata Baltica oli teel sinnapoole Vladimir askenaasi. Ka New Yorgi Filharmoonikute kontsert seisab ees. Loomulikult aga nende oma muusikakavas, aga nad suhtuvad suure uudishimuga Euroopa muusikasse, nii nagu nad suhtlevad erakordse suure uudishimuga Eestisse ja Eesti laulu pidudesse. Veljo Tormise nägemus Eestist jaapanlaste tõlgitsuses Mille poolest eelkõige erineb nende enda muusikatraditsioon ja nende enda koorilaulu traditsioon nüüd sellest euroopalikust ja, ja eesti koorimuusikast ja kas seda oli nagu ka proovides tunda mingid iseärasused? Jah, niipalju kuivõrd ma arvan aru saavat ja ma küsisin ja rääkisin nendel teemadel ja proovis mingit pilti enda jaoks saada, kuidas see jaapani koolikultuur on arenenud. Ega see nende folkloor, ütleme, vana rahvalaul ja, ja ei ole olnud ka selliseid mõjutab, et koorimuusika teke, nii nagu ta meil on tekkinud, sellist tekkemehhanismi ei ole seal olnud ja kuivõrd jaapani rahvaviis ja tundelaad on nii eriline, siis seda on ka raske painutada nüüd tavalise meile euroopaliku ära harjunud Viini klassikalise harmoonia järgi ja üldiselt jääb mulje, et selles stiilis haigutab küllalt suur tühimik, sellest oli juttu, nad ütlesid, et meeskoorid nad tihtipeale lihtsama repertuaari laenavad siiski-Euroopast seda õieti nagu sellisel kujul mitmendast repertuaari polegi. See väide on võib-olla liiga kategooriline, aga, aga võrreldes meiega ikkagi sellisel kujul koori kompaniste ei ole ei ja ilmselt nii nagu siingi on olnud pöördelised, võib-olla 50.-te, iseäranis kuuekümnendat aastat uue helikeele uue väljenduslaadi tekkimine. Huvitav, see on olnud ka seal umbes samal ajal. Tähendab, kus ei ole enam väljendus seotud morfoorumi noorsüsteemiga, vaid on palju vabamad igasugustes laadides ükssugustes, faktuurilistesse, kompositsiooniline võtetes. Ja see muusika on küllalt keerukas. Ma mäletan, kui kli foorumatsubarategi siin rammiga kava siis nad on orkestraalsed võib-olla ja instrumentaalse lähenemisega faktuuris ja üldse vokaali käsitluses küllalt äärmuslikud registrid ja aga võib olla ka sellest, et, et need, kes koorile kirjutavad, nad ei ole välja kasvanud koorimuusikast, ta on lihtsalt oma fantaasia sellisena, nagu ta on lihtsalt teinud koorile teosed. Sellist uut repertuaari ja väga suurte arendustega kompositsioonid ja pikad ja neid me tihtipeale ka rahvusvahelistel konkurssidel kuuleme. Väga nõudlikud teosed ja see valik on suur ja huvitav ja rikkalik. Kuulsime üsna pikalt jaapanlaste huvist eesti muusika vastu. Kuidas on eestlaste huviga jaapani koorimuusika vastu? Ju see ikkagi on meile väga võõras. Ma tean, et siin filharmoonia kammerkoor on, sellega kokku puutud, Ellerheina tütarlastekoor, k ramm, nüüd õieti ongi see kõiki foorumatsu paraisikuga seotud. See ikkagi on meile väga võõras ja seda peaks tegema selle muusika sees kasvanud inimene, et me hakkaksime seda õigesti mõistma. Sest et mul on üsna palju, sain selliseid noote kaasa. Ja ausalt öeldes ega ei julgeks küll neile ligi minna, see vajaks nagu kõrvalist abi, kes teeks seda muusikat kuidagi mõistetavaks. Nii et mul on tunne, et see eesti kooride jaapani tundmine ja selle repertuaari olemasolu. Et see vist on peaaegu olematu. Ja mis on nüüd need asjad, mis selle peaaegu kahe nädala jooksul Jaapani eluolust peamiselt silma jäid, mis on nagu meist erinevad? Jah, loodusest ja nende elamisviisist mähki juba natuke rääkisin. Aga helistatakse, maa on väga puhas ja see maa on väga korras. Mitte lihtsalt elatustase selle võimaldab ja tingib vaid ka nende eluviis on juba selline. Teiselt poolt et selles riigis puudub peaaegu tööpuudus või on see väga minimaalne, paratamatult igatses rahvas igas riigis on mingi kontingent, kes sõltumata ühiskondlikest oludest nad ikkagi ei tööta. Aga nende lähenemine töötuse ja töö tegemisele on teine. Nad hoolitsevad, et iga inimene teeks midagi. Ühesõnaga selleks, et elada ja ennast üleval pidama, peab inimene midagi tegema. See töö võib olla väga sümboolne, ta võib olla väga väike, aga. Ta on tasustatud, tähendab, see tõstab inimese enda enesetunnet ühelt poolt teiselt poolt. Miks siis toetuda ainult mingi sotsiaalabirahadele keerukatele süsteemidele, kui on võimalus inimesele pakkuda mingit tööd? See on ka põhjus, miks see maa on korras. Liigun kogu aeg sinnapoole, et kuidas saaks minimaalse tööjõuga kõike teha. Ma panin hotellis tähele, et seda personali seal on nii palju tarvis. Aga siis ma hakkasin tähele panemata. Ühe kena daami ülesanne oligi välisuksel kõigile sügavalt kummardada ja ma ei märganudki, et ta midagi muud oleks teinud nende päevade jooksul. Tõsi, ega ta kogu aeg olnud, aga aeg-ajalt. Ja veel panin tähele, et meie hotelli vastas. Igal hommikul tuleb härrasmees lipsustatud ja korjab üles kõik prügitükikesed, mis sinna on öö jooksul sattunud. Oli tunda, et see oli üks väga kindel piirkond siin pildil väga väikese töö oli väga ruttu tehtud. Võimalik, et ka see kujutas endast sellist tööd. Tüürimeeskooriga, aga mida panid tähele naiste elust? Jah, naise mehe roll on ajalooliselt kujunenud, naine on valdavad kodus, mehed töötavad väga palju väga pingeliselt ja loomulikult lõõgastavad ennast pärast tööd õhtuti küllalt hiljoni ja tihtilugu koorilauluga jah, osa ühiskonnast, koorilaulu näol näiteks ma ei näinud väga vist üldse ei näinud autot, juhtivat naist. See on jälle Euroopa Ameerika kultuurist pärit, kus need rollid ja ülesanded segunevad. Nemad ei püüdle selle poole. See on asi, millest ei räägita, ei arutata, kuna see on kokku lepitud asi. Huvitav oli jälgida ka näiteks nende televisiooniprogramme. Nad on äärmiselt inimesekesksed, inimest aitavad. Näiteks oli just taifuuni joodia sellest foonist ja kuidas sellest hoiduda, kuigi need igal suvel. Aga kogu aeg räägitakse sellest, kuidas siis käituda ja kuidas ennast kaitsta ja, ja kogu aeg informeeritakse, kuidas liigub. Väga palju on harivaid saateid, nii et selle taustal on loomulikult need ameerika märulit ja neid tuleb, aga kui see harv Ameerika film tuleb, see tundub järsku nii võõrkehana, selles televisiooni programmis, siis et kui meie televisiooniprogrammides on kommertseesmärkidel väga palju selliseid meelelahutuslike saateid, siis nende püüdon rohkem harivale kasvatavale ja mis aitab inimesel üksteisest hoolida, see jäi silma. Ja see oli ka teie ühistöö mõtte jaapanlased harisid ennast eesti koorimuusikas ja see, et nad tunnevad huvi meie kultuuri ja muusika vastu tähendab seda, et nad hoolivad sellest, kuidas elavad eestlased ja mida nad teevad meist nõndavõrd, kaugel. Kõlas Gustav Ernesaksa laul, päike vajus pärnapuule, esitas okay meeskoor Eesti rahvusmeeskoori peadirigent Ants Soots juhatusel. See oli salvestis nagu aiast haiki kunsti keskuses toimunud kontserdilt 20.-st juunist 2004 lõppenud saates kuulsimegi dirigendi Antsotsi muljeid Teid koostööst jaapani kooriga. Jutuajamise vormisid teks operaator Helle Paas ja toimetaja Kersti Inno.