Arvatavasti on teile, lugupeetud kuulajad, see hääldutab. Põhjust järgmiseks andis Tartu mees Edgar Meos, kes mõni aeg tagasi sai kirja Californiast. Oma rõõmukirjale jagas ta kohaliku ajalehereporteriga ja kuna kiri oli maailma kuulsalt meie muusikainimestele väga tuntud eesti rahvusest lauljatarilt miilitsa korjuselt, tundsime ka meie selle vastu huvi. Edgar Meos oli lahkesti nõus esinema meie migrof. Nonii tunnen miilitsa kurjust vähekümnendate aastate algusest, kui õppisin kodanliku armee sõjakoolis Tallinn Tondil. Tema isa oli tol ajal klasside inspektor ehk tänapäeva nimetusega kooli ülema abiõppe alal. Miilits oli väike tüdrukuke umbes 10 12 aastat vana, ta muud ei teinud, kui laulis kogu aeg, nii et kadetid risti Zetada tondi ööbikuks. Isa oli tal haa, viiuldaja isal oli muuseas ehtamaati, mille oli talle kinkinud keegi Surberst Peterburis, kus polkovnik korjus. Miilitsa isa oli tookord sõjaväeline pedagoog, keelde hallal. Patriaste 21. aastal ma neljakuid jooksul viisin igal õppepäeval, mil lihtsad linna, sest tondi ja Tallinna vahel ei olnud tookord ei mingisugust lõpus ka trammiühendust, nagu tänapäeval. Miilitsa Korjus käis Tallinna tütarlaste gümnaasiumis. Kord oli. See oli veebruarikuul 1920 ükskõik, teed ja kole lumetuisk oli öösse olnud õhtuga Pääle ja hommiku oli, nihutas saadik lume sees, siis ehitab mul muudkui, ma võtsin tütarlaps endale selge tassi enda tondi jaamani. No see on ikka mitu kilomeetrit maad, jah, kui tondi jah, muidugi võtsin, siis tema muidugi väsinud ei ole, läks sealt jala ära kooli, aga mina ei saanud küll kaugemas pööras ta lihtsalt ringid Flinti puldi taga. Täiesti läbimärg polkovnik kutsus mind tihti enda juuretei õhtule, tema oli väga jutukas mees. Ja siis ma tundsin ka miilitsavenda Artur, kes tookord ei olnud õppinud sõjakoolis, vaid sõjaväe tehnikakoolis lõpetas 23. aastal ohvitserina, ka temale ei meeldinud kotandisse armees teenimine. Ta sõitis ära välismaale. Korduvalt sai käidud polkovnik orjusse juures perekonnas, nii palju kui mina seal märkasin, oli neil kodune keel eesti keel, aga siis polkovnik õpetas ise oma lastele võõrgeeliga. Kas see oli 30.-te aastate lõpul, ma ei mäleta nüüd täpselt, kas kolme, 73 kaheksandal ilmus tema film suur valss, minu teada miilitsa kolmes filmis esin või muidugi, võib-olla need on ka rohkem, ma ei tea. Survaldsilmust siis mina kirjutasin, võtsin endale vabaduse, kirjutasin miilitsale Californiasse, Hollywoodi läks mõni aeg mööda, see oli just enne seda, kui hakkas teine maailmasõda, tuli temalt kiri eesti keeles, see oli muidugi veidi vigane ka eesti keeles. Seal tuli foto pilt, autogrammiga oli isikliku pühendusega all kahjuks kiri ja mida ma hoidsin alles ja see pilt läksid. Temal õppis minu, teatas Saksamaal laulu ja Prantsusmaa, tulles tagasi kodumaale, isa suri talle ära. Ja siis tuli pakkus ennast Estonias Estonias. Seda millegipärast ei võetud. Möödunud aasta oktoobris-novembris Masain Öelda ameeriklastelt, kellega olen kirjavahetuses Los Angelesse. Kirja küsib minu käest, kas teie tunnetab Kodumaal lannat miilitsa kurjust. See elab meie lähedal, siin maailmakuulus lauljanna. Samal päeval saatsin kirja sellel ameeriklasel, palun teatage mulle tema aadres. Nulli mõne nädala pärast vastus ja siin on oma teatud reservatsiooniga tegemist. Ma teatan teile küll, aga palun käige minu näpu need järele. Tema abikaasa on meditsiinidoktor, Holtožektor, kirjutage kiri, lühike kirjakene tema abikaasale, palun oma lugupeetud abikaasale madam miilitsa kurjust selle edasi anda ja siinjuures olev kiri ümbrik jääb lahtiseks, mis miilitsale adresseeritud kirjaümbrik, kas siis kirjutage, mis te millid sellest soovite? See oli novembrikuul, jaanuarikuu algul sain kutse Tartu rajooni sidekontorisse, tõin paki koju, avasin, olin hüprassi üllatatud, seal all oli kirjutusmasinaga peenelt kirjutad uue aasta õnnesoovid miilitsakorjus selt. Pakis oli tema pilt värvitrackis autogrammiga ja glasuur grammofoniplaat Kawomengi grammofoniplaat 12 lauluga lauldud miilitsa korjusse poolt. Üks väike kirjakene oli kaasas, see oli kirjutusmasina peal inglise keeles kirjutatud, nii et paistab, tõenäoliselt tulevad, pildid on eesti keele ära. On nõustanud sõnad olid nägemiseni. Tervitades oli eesti keeli kirjutatud musta pastapliiatsiga juurde miilitsa. Seal ta kirjutab, et on õnnelikus abiellus, laulab et tema lemmik. Heliloojaks on Johann Straussi poeg. Muuseas, ta kirjutab, Beta koostab oma laulude repertuaari, grammofoniplaatidele lõpetab oma mälestuste kirjutamine.