75 aastat tagasi, täpsemalt üheksandal oktoobril 1899. aastal sündis Jaan Metsamärk üks Viljandimaavanema põlve isetegevuslikke koorijuhte pillimehi, pillimeistreid ja heliloojaid. Juba lapsepõlves ilmnes, et loodus on teda muusikaandega õnnistanud vanaisalt saadud algteadmised noodiõpetuses ja onult saadud näpunäited. Trompeti puhumiseks omandas ta ruttu ja oli juba 15 aastaselt kohalikus segapilliorkestris mehe eest väljas. Kätte jõudnud. Sõjaväeteenistusaeg viis andeka noormehe kaheks aastaks Tartusse sõjaväe puhkpilliorkestri koosseisu. Noorecornetisti areng oli seal ülikiire, juba aasta pärast edutati teda esimese korneti peale ja varsti tõsteti ka solisti seisusesse. Soov pärast ajateenistust muusikat edasi õppida ja kutseliseks muusikuks saada ei täitunud. Olude sunnil tuli käia isa jälgedes ja leppida hea tisleri puusepa kuulsusega. Igapäevase töö kõrvalt on aga Jaan Metsamärg alati leidnud aega muusika jaoks. Ta mängis Kõpu ja Vastemõisa puhkpilliorkestrites. Kornetit oli Kõpu pasunakoorile, noodikirjutaja juhatas mõnda aega seda orkestrit. Kui Kornetit oli mängitud üle 15 aasta, tuli armastatud pilist loobuda põhjusel, et arstid selle puhumise südamerikke pärast ära keelasid. 30 aastat oma muusikalisest tegevusest on Jaan Metsa Märt pühendanud koorimuusika viljelemisele Metsküla segakoori juhatades. Too oli üks omaaegse suure populaarsuse võitnud metskülameeskoori asutajatest ja laulis selles kooris esimest tenorit. 1930. aastal asutas Jaan Metsamärt metsküla küla kapelli, mille koosseisus ise pool bajaani mängis. Kuna see mänguris teda senisel kujul enam ei rahuldanud, ehitas ta selle 1932. aastal ümber täis Jaaniks. Sellest ajast peale võib Jaan Metsa Märdist kui andekas pillimeistrist rääkida, kes on häälestanud ja parandanud paljusid akordioni ja lõõtspille. 1938. aastal, kui valmis Metsküla rahvamaja ja tekkis vajadus parema tantsumuusika järele ostis Jaan Metsamärt endale 120 passiga hooneri. Pilli ostmist ja mängima õppimist meenutab vanamuusikamees järgmiselt. Pill oli sel ajal väga kallis, maksis 450 krooni. Et mul nii suurt summat välja anda polnud, tuli pilli järelmaksuga osta. Kui akordioni mängima õppisin, olin juba küllalt vana, 38 aastane. Kuid huvi asja vastu oli suur. Nooti tundsin akordionimängu õpiku sain ka. Varem olin natuke harmoonium ei mänginud ja niiviisi siis õppimine omal käel toimuski. Aasta pärast, kui võisin end juba mängumeheks pidada, sai selle pilli mängimine mulle põhitöö kõrval teiseks elukutseks. Sel ajal oli akordionimängijaid väga vähe ja seepärast tuli peaaegu igal laupäeval või pühapäeval käia avalikel pidudel ja perekondlikel koosviibimistel tantsuks mängimas. Isegi naabervaldusesse kutsuti ja nii kestis see 22 aastat järjest. Aastatel 1939 kuni 1960 on Jaan Metsamärt kirjutanud 23 tantsulugu ja kaks marssi millest kaheksa kuulub alates 1972.-st aastast ka Eesti raadio fonoteeki. Asjaolu, et Jaan Metsa Märdi looming sai tuntuks alles 1972. aastal 12 aastat pärast tema aktiivsest muusikalisest tegevusest eemalejäämist on seletatav vanamuusikamehe äärmiselt suure enesekriitika ja tagasi hoidlikkusega. Ta olevat kirjutanud lugusid enda tarbeks ja ainult ise neid ka mänginud. Ei olevat kunagi mõttesse tulnud, et neid teistele pakkuda või et need üldsegi teistele mängida kõlbavad. Oma lugude sünniloost jutustas eakas muusik napisõnaliselt. Mis sellest ikka rääkida. Vahel tuli sihuke loll mõte pähe ja vaim peale, nagu öeldakse ja saigi mõni looke kirja pandud. Hiljem tuli neid muidugi kõvasti viimistleda ja mõnikord ümbergi teha. Looduse poolt kaasa antud muusikaanne Jaan Metsa Märdi enda suur töökus, armastus muusika vastu ja suur muusikaline kirglikkus üheskoos on aidanud ilmale tuua tantsulugudel, mida veel tänapäevalgi on hea kuulata ja mis on väärikas lisa meieni nappi akordionimuusika varasalve. Tehes kokkuvõtet Jaan Metsa Märdi aktiivsest muusikalisest tegevusest saame järgmised aukartust äratavad arvud. Aktiivsest muusikalisest tegevusest osa võtnud 45 aasta kestel koore ja orkestreid juhatanud kolm 10. aastat trompetit ja kurnetit puhunud üle 15 aasta. Akordionist tantsumuusik olnud 22 aasta kestel kirjutanud 23 tantsulugu ja kaks marssi. Nende arvude taga peitub suur ja tänuväärne töö, mis on tehtud vabast ajast igapäevase töö kõrvalt ja ainult suurest armastusest muusika vastu.