Tere õhtust, kell on kuus ja eetris on Päevakaja, et teha kokkuvõte tänasest uudistepäevast stuudios Indrek Lepik. Peaminister Jüri Ratasele teeb muret vene emakeelega Ministrite kadumine valitsusest. Kui me räägime sellisest ühiskonna ühendamisest ja tasakaalus teiste riigisiseselt siis kindlasti see ei ole olnud parim. Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi aasa sõnul pole abilinnapea Arvo Sarapuud võimalik asendada. Kui linnapea on ametist kõrvaldatud, siis ei saa ka keegi teha seda ettepanekut, ehk siis uut abilinnapead ei ole võimalik. Eesti saadab välja Narva Vene peakonsuli konsuli, tõenäoliselt vastavad Vene pool sarnase käiguga järgmisel nädalal. Täna algav G7 kohtumine on pooltel liidritele esimene. Jätkuva pagulaskriisi tõttu võtab kohtumisest osa ka mitu Aafrika riiki. Võrumaal avatakse täna Põhja-Euroopa modernsem saeveski, mis on keskendunud paberipuu kasutanud olemisele väärtusliku puitmaterjalina. Eesti võrkpallimeeskond kohtub täna Kalevi spordihallis maailmameistrivõistluste valiksarja olulises matšis Montenegro aga ilmunud homme vahelduva pilvisusega. Kohati sajab hoovihma. Õhutemperatuur jääb päevasel ajal 12 ja 17 kraadi vahele. Ja nüüd kõigest lähemalt peaminister Jüri Ratas ei pea ühiskonna ühendamise seisukohalt heaks olukorda, kus tema valitsusest on pidanud lahkuma mõlemad ministrid, kelle emakeel on vene keel. Ma arvan see, et, et me oleme tegelikult kaotanud kaks ministrit, kelle mõlema emakeel on olnud ja on vene keel. Et kui me räägime sellisest ühiskonna ühendamisest ja tasakaalus teiste riigisiseselt, siis kindlasti see ei ole olnud parim. Ma olen tänaseni veendunud, et Mihhail Korb on olnud sisu poolest hea minister. Jah. Ta on teinud vea väga olulise vea oma sõnakasutuses, samas ta on sellepärast seda ümber lükanud. Ta on öelnud, et Eesti peab olema NATO liige ja ta on ka veel tagasi astunud, et signaali mõttes ja sellise ühiskonna ühendamise mõttes see ei ole parim lahendus. Olen tegelenud põgusalt ka sellega, et kes on uus inimene, Keskerakond esitab uue, tugeva riigi haldusminister kindlasti järgmise nädala jooksul. Ma olen rääkinud mitme kandidaadiga, neid kandidaate on rohkem kui üks nende inimestega, kellega ma olen rääkinud. Mõned on riigikogu fraktsiooni liikmete ja mõned ei ole riigikogu fraktsiooni liikmed. Tallinna linnavalitsust raputanud korruptsioonikahtlustused on tekitanud olukorra, kus pole enam võimalik linnale abilinnapead määrata. Nii rääkis linnapea kohusetäitja Taavi Aas Indrek Kiislerile. Meie linna korra järgi ei saa meie uut linnapead määrata, samuti ei saa seda teha volikogu, kes saab seda teha ainult pinnapea ettepanekul, aga paraku, kui linnapealinnapea on ametist kõrvaldatud, siis ei saa ka keegi teha seda ettepanekut. Ehk siis uut abilinnapead ei ole võimalik määrata. Kuidas teil tänane hommik on läinud, et milliseid ümberkorraldusi linnavalitsuses tehakse? No linnavalitsuses kõigepealt töövaldkonnad jagatakse ümber ehk siis keskkonnaametiga hakkab tegelema abilinnapea Kalle Klandorfi ja ettevõtlusega abilinnapea Eha Võrk. Vaatame üle ka nõunikud, kes on olnud seotud konkreetselt Arvo Sarapuuga ja kindlasti üks teema, mis puudutab prügimajandust tervikuna, ehk siis punkt üks, see, et kuidas toimub prügivedu kesklinnas ja punkt kaks, see, et kuidas me lähme kogu selle teemaga edasi. Siin prügivedajad ise on pakkunud, et võiks teha täieliku restardi ja süsteemi ümberkorraldamise teha kõikjal uued hanked, et mis te sellest ettepanekust arvate? Ega ma lõplikult seda ei välista küll, aga täna on olukord, kus need toimunud hanked on praktiliselt kõik läbinud kas riigihangete vaidlustuskomisjoni või isegi käinud kohtus kuni riigikohtuni välja, nii et juriidiliselt on need korrektsed ja, ja paikapidavad hanked neid lihtsalt niisama nipsust tühistada on keeruline küll, aga kuna nüüd Baltic teist mälesimenton angetelt kõrvaldatud, siis järgmine pakkuja, kes meil on, on Eesti keskkonnateenused ja kindlasti me teeme ettepaneku Eesti Keskkonnateenustele siis tulla ringlusselepingut sõlmima ja eks me nende tulemuste pealt siis, kui siin need asjad on lahenenud, siis siis me saame vaatata järgmiseid samme. Ja viimane küsimus, et ütlesite, et vaatate võib-olla üle ka Arvo Sarapuu nõunike saatusi, et saate midagi lähemalt rääkida. No hetkel on niimoodi, et valdkonna üle võtnud abilinnapea Kalle Klandorf sellega tegeleb ja loomulikult sõltub tema otsusest, kas ta ühte või teist nõunikku enda juurde vajab ja loomulikult ka siis järgmisena abilinnapea Eha Võrk vaatab need koosseisud üle, nii et pärast seda me teeme need otsused, et see ei ole nüüd küll hetkel, ma ei saa seda täpsemalt kommenteerida. Aga need nõunikud, kes tegelesid otseselt ka prügiveo korraldamisega, olid, andsid nõu härra sarapuule, et kas nad ikkagi peaksid oma ametis jätkama, ma arvan küll. Peaminister Jüri Ratas lisas, et ei näe põhjust mitte usaldada Arvo Sarapuu abikaasat Kersti Sarapuud, kes juhib riigikogu keskfraktsiooni. Ma helistasin eile Kersti Sarapuule ja loomulikult ma soovisin talle jõudu. Kindlasti see päev oli perekonnale väga keeruline. Kersti on olnud väga tubli Keskerakonna ja keskfraktsiooni esimees Riigikogus. Kersti on hea inimestega suhtleja, Kersti on kindlasti märka ja Kersti Sarapuu on hea koostöötegija, et ta on seisnud nende põhimõtete eest, mis on olnud tänasel koalitsioonil. Ta on seisnud keskerakonna põhimõtete eest, nii et meie koostöö on töine. Ma nüüd tsiteerin neljapäevast vikerraadio opositsioonitundi sarapuude korruptiivsus on üle Eesti hargnenud ning seda peaks uurima kapo. Nii ütles opositsioonitunnis Jaak Madisson ja Darla kiitsid takka nii Jürgen Ligi kui ka Krista Aru, kes heitsid kahtlaseid tehinguid paides etega. Kersti Sarapuule. Jõuan siis Jaak Madissonil, Krista Arul ja Jürgen Ligil rohkem informatsiooni, kui on minul. Minu teada selle eilse juhtumiga nii palju kui mina olen ajakirjandusest ja meediast lugenud ja kuulnud hetkel Kersti Sarapuu sellega seotud ei ole. Ja vahetame nüüd teemat. Eesti saadab välja Narva Vene peakonsuli Dmitri, kas Johhonovi ja konsul Andrei surgajevi välisministeerium ei kommenteeri, miks konsulid välja saadetakse. Ka välisminister Sven Mikser ütles rahvusringhäälingule, et ta ei kommenteeri juhtumit. Diplomaatilise praktika kohaselt võib oodata nüüd Venemaa-poolse vastusammuna mõne Eesti diplomaadi Venemaalt välja saatmist. Vene välisministeeriumi teatel on tegemist ebasõbraliku sammuga ja diplomaatide väljasaatmine ei jää vastuseta, vahendas uudisteagentuur TASS. Eesti tänavune sisserände piirarv täitub prognoosi kohaselt juba poole aasta pealt. Valitsus peab leidma lahenduse, mida ülejäänud aastal teha, kas piirarvu tõsta, leida erisusi või leppida tõsiasjaga, et kvoot on täis ning rohkem kedagi kolmandatest riikidest tänavu Eestisse ajutiselt tööle ja elama ei lubata. Merilin Pärli uuris teemat. Eesti tänavune kolmandatest riikidest lähtuva sisserände piirarv on 1317 inimest, mis teeb 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Möödunud aastal täitus see arv pisut enne aasta lõppu pump, tänavu on aga 800-le inimesele juba luba väljastatud ning palju taotlusi on veel sees. Seetõttu saab tänavune kvoot eeldatavalt täis juba poole aasta pealt ehk suve jooksul. Kui mullu võeti piirarvu täitudes kvoodi alt välja kindlate erialade esindajad, keda ettevõtjad iseäranis vajasid, kuid Eestist ei leidnud näiteks IT- ja idufirmade töötajad siis tänavuseks pole valitsus veel plaani paika pannud. Üks võimalus on tõsta lihtsalt sisserände piirarv näiteks kahekordseks. Sellist ettepanekut toetas eelmises valitsuses sotsiaaldemokraatliku erakonna ettevõtlusminister Liisa Oviir. Praeguse valitsuse sotsiaaldemokraadist siseminister Andres Anvelt, kelle pärusmaa sisseränne on, leiab, et mingi lahendus leida tuleb. Vaadates, kui palju väheneb meil aastaste töötajate arv, siis see kvoot selleks minimaalse ära katta peaks olema umbes kaks korda suurem. Kas nüüd minna sinna lihtsamat teed või otsida näiteks natuke targemaid nutikaid lahendusi, et lihtsaid lahendusi on küll kõige lihtsam lauale panna, et lihtsalt tõstame. Kas see lahendab tegelikult laiemaid ka demograafilisi probleeme, selles ma küll tänasel päeval Jürgen kahed. Nutikamate lahendustena näeb Anvelt piirarvu totaalse tõstmise asemel nii kindlate erialade kvoodi alt väljatõstmist kui ka punktisüsteemi, mida mõned riigid rakendavad. Kes siis annab eelise ütleme, selle tööloa taotlemisel siis teatud noh, näiteks haridustaseme ütleme siis kohanemisvõimaluste ja nii edasi ja need punktidest, siis tuleb teatud summa kokku ja siis selle järgi tekib pingerida. Teine võimalus on see kvoot teha paindlikumaks, tuua selle koodi kinnitamine näiteks valitsuse tasemel, ma mõtlen, siin on neid erinevaid võimalusi, palju, aga nimetati, peame arutama veel valitsuskabinetis. Keskerakond majandus ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul lihtsalt piirmäära tõstma tõttaks, sest ettevõtjatega vesteldes on tema saanud signaale, et ajutiste töötajate asemel vajaksid nad hoopis alalisi, mille vastu piirmäära tõstmine ei aita. Samas on ta sotsiaaldemokraatide hea argumentatsiooni korral valmis ka piirmäära tõstmist toetama. IRL-i värske esimees Helir-Valdor Seeder piirarvu mehhaanilist tõstmist ei poolda, sest tema hinnangul toob see kaasa rahvastiku tasakaaluprobleemi olukorras, kus juba praegu on Eestis linnu, mille rahvastik on 95 protsendi ulatuses, muukeelne aga enamik kvoodi alusel sisserändajaid pärineb samuti venekeelsest kultuuriruumist Venemaalt ja Ukrainast. Kui see ettepanek seisneb ainult piirarvu suurendamisest siis kindlasti see meie heakskiitu ei leia. On vaja jätkusuutlikumad ja tõenäoliselt natukene keerulisemaid lahendusi leida, kui lihtsalt piirarvu suurendamine. Anvelt viib sisserände piirarvu teema valitsusse paari nädala jooksul, mis aga saab, kui valitsus kokkuleppele ei jõua? Kui mul siseministrina on asi suhteliselt lihtne, mina ei anna lihtsalt elamislubasid välja ja ongi kõik. Edasi välismaalt Itaalias Sitsiilia saarel asuvast Armina linnas algas täna maailma seitsme juhtiva tööstusriigi G7 juhtide kahepäevane tippkohtumine. Kõnelustes on kaasatud ka Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ning pagulaskriisi tõttu paljude Aafrika riikide liidrid. Ühtlasi on see ka USA presidendi Donald Trumpi esimese välisreisi viimane sihtpunkt. Koha pealt, vahendab Ülle Toode. Maailmapanga IMF hinnangul kõige jõukamad ja arenenumad demokraatiad Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Suurbritannia ja USA on tänavusel G7 riigijuhtide tippkohtumisel Sitsiilias peateemadeks valinud pagulaskriisikeskkonnakaitse üleilmset kaubanduskokkulepped ja võitluse terrorismiga. Neli liidrid on G7 kohtumisel esimest korda Briti peaministri Theresa May, prantsuse presidendi Emmanuel Macroni ja Itaalia peaministri Paolo tsentilooni kõrval ka USA president Donald Trump. Nii näitab kohtumine ka nende liidrite välispoliitilist kurssi. Võõrustaja Paulo dientilooni ütles täna enne kohtumist, et Itaalia loodabki seitsmel rahvusvahelisel tasandil anda vastused küsimustele, mida kodanikud oma riigijuhtidele täna esitavad. Paulutsentiloni. Ennekõike terrorismi ja julgeolek selles osas teeme juba täna õhtul siin tour Miinas kokkuvõtted, aga loodame kokkuleppele jõuda ka põgenikekriisi, kliimalepete ja maailma kaubanduse küsimustes. Sellest sõltuvad väga paljud töökohad ja meie majanduslikud väljavaated. Nii ootame sellelt seitsmelt tõelisi tulemusi, isegi kui need kõnelused ei saa kerge tulema, ütles Itaalia peaminister Paolo džentilooni. Ainuke teema, milles eeldatavasti kiirelt kokku lepitakse, ongi võitlus terrorismiga. Lahkhelisid põhjustab aga kliimamuutuste tõrjumiseks loodud 2016. aastal jõustunud Pariisi kliimaleppe. Trumpi arvates on see USA-le liiga kulukas. Teised seitsme grupi liidrid, eriti prantsuse president Macron üritavad kliimalepet iga hinna eest päästa. Palju elevust on põhjustanud ka Donald Trumpi eilne avaldus Brüsselis NATO peakohtumisel, milles ta ütleb, et enamik alliansi riike ei täida NATO ees oma rahalisi kohustusi. Nii oodatakse Trumpilt ka selles osas selgitusi. Üleilmsete kaubanduslepete osas kardavad teised G7 grupi liidrid, et trump jääb truuks protektsionismi-ile. Homme pärastlõunal on aga kavas ka nii-öelda lihtrahva G7 meeleavaldus, millel valitsusvälised organisatsioonid ja maailmastumise vastased lubavad rahumeelselt G7 senised tegevusetuse vastu protestida. Tormina tippkohtumine toimub vahetult pärast Manchesteri terroritragöödiat, milles hukkus 22 inimest. Seegandaar Niinas turvameetmeid veelgi karmistatud. Mägilinnakese ümbruses on väljas ligi 10000 hambuni relvastatud eriüksus last, enamik kohalikke konnaga linnakesest lahkunud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Ülle toodeta ornina. Teised päeva olulisemad välisteemad võtab kokku Kai Vare. Venemaa president Vladimir Putin kohtub järgmisel nädalal Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga. Kremli esindaja Juri Žukovi sõnul on see kahe maa liidritele hea võimalus avameelselt kõnelda ja teineteist tundma õppida. Prantsusmaa presidendivalimiste eel kohtus Putin Macroni vastaskandidaadi Marin Le Pennyga. Macroni valimismeeskond süüdistas aga Venemaad valeuudiste koostamises Macroni mainet rikkuda. Venemaa eitas seda. Puškovi sõnul on kohtumisel kavas arutada rahvusvahelist olukorda. Kreml loodab, et ka makroon on valmis jätkama neljapoolseid kõnelusi Ukraina konflikti lahendamiseks. Niinimetatud Normandia formaadis. Läbirääkimistel osalevad Prantsusmaa, Saksamaa, Ukraina ja Venemaa. Ušakov lisas, et kreml ootab makroonite avameelselt kõnelust ka Süüria asjus. Egiptuses rünnati kopti kristlasi, kes olid teel kloostrisse. Hukkus vähemalt 28 inimest ja 25 sai haavata. Ametivõimude teatel oli hukkunute seas palju lapsi. Pealtnägijad rääkisid, kuidas kaheksa kuni 10 maskides ja sõjaväevormis inimest ründasid koktide sõidukeid. Praegu pole ükski rühmitus vastutust enda peale võtnud, aga viimastel kuudel on ISISe võitlejad korduvalt koptisid rünnanud. Saksamaal karmistatakse laste vaktsineerimise nõudeid. Valitsus on parlamenti saatnud eelnõu, mille järgi on lasteaiad koostatud ametivõimudele teada andma peredest, kes jätavad lapsed vaktsineerima. Reegleid karmistatakse üha sagenevad leetritesse haigestumise tõttu. Tänavu esimese nelja kuuga on avastatud üle 400 leetritesse haigestumise ja see on rohkem kui terve eelmise aasta jooksul. Vaktsineerimisest tahtliku kõrvalehoidmise eest võib eelnõu kohaselt oodata kuni 2500 euro suurune trahv. Vaktsineerimise vähenemine ei ole ainult Saksamaa murelt vaktsineerimisest loobumine on toonud Euroopa riikides kaasa lisaks leetritelega tuulerõugete ja mumpsi märgatava sagenemisele. Ja tagasi Eestisse Võrumaal avatakse täna Põhja-Euroopa Modern Seim, saeveski tofftan kaks, mis on keskendunud paberipuu kasutamisele väärtusliku puitmaterjalina. 30 miljoni euro suurune investeering toob piirkonda 40 otsest töökohta ning on juba praegu viimas metsade majandamist täiesti uuele tasemele. Mirjam Nutov ellugu. Eesti suuruselt teine saeveski aktsiaselts tohtan Rootsi kapitalil põhinev ettevõte, mille uue saeveski kontseptsioon keskendub paberipuu kasvatamisele väärtusliku puitmaterjalina. Aktsiaselts Stoftan tegevjuht Martin Arula räägib lähemalt. Me oleme siis täna proovinud ühendada siis peenpalgi ja paberipuu üheks uueks palgi sortimendiks, et ei ole mõtet paberipuud saada ekspordiks, kui seda saab veel kohapeal töödelda ja, ja saatusepuuga pikemale ringile. Kuus saeveski on uuele tasemele viinud metsade majandamise Kagu-Eestis, kuna sama materjali väärtuspalgina on kuni kaks korda kõrgem kui paberipuuna. Võrumaa metsaühistu tegevjuht Erki Sokk selgitab lähemalt. See on andnud väga suurt mõju erametsandusele just selles osas, et praegu on erametsaomanikul palju tulusam teha harvendusraieid, ehk nüüd läbi selle metsaomanik harvendab, hooldab oma metsa ja saab selle pealt ka oma kulud kaetud ja ehk natuke ka tulugi. Ostan kahes on kaetud kõik tootmisahelad palgi saabumisest kuni kuivatatud ja pakendatud materjali, nii ühtlasi Andoffton kaks. Ka Baltimaade ainuke saeveski, mis vastab kõikidele Euroopa Liidu ohutusnõuetele ja selleks saab puidust maksimum kätte saada on tehases kasutusele võetud Põhja-Euroopa modernsem sisseseade, mis tagab ka efektiivse tootlikkuse veel kord. Aktsiaselts tohtan tegevjuht Martin Arula. Meie erinevate kolmde seadmed võimaldavad meil nii palgi kuju kui ka kui ka saematerjali kuju erinevaid nüansse arvestada kümnendiku täpsusega ja me tõepoolest saame puidust kätte absoluutse maksimumi. Üle poole tohteni toodangust jääb Martin Arula sõnul Eesti turule edasisele töötlemisele, teine osa sellest jõuab aga Kesk-Euroopasse Hiina ja Jaapanisse. Hiinas valmistatakse meie saematerjalist, siis erinevaid mööblikomponentide voodeid ja Jaapanis me oleme siis mõlemad Oktoni toodanguga, osaleme siis kuulsate Jaapani maavärina kindlate majade tootmises. Uue tehase käivitamisega on piirkonda juba loodud 20 ning luuakse aasta lõpuks teine sama palju töökohti, millele lisanduvad kaudsed töökohad. Raadiouudistele varesekülast Mirjam nuuttav. Ja veel ka kultuurist Tiiu heldama koostatud Hiiu luuleraamat on antoloogia, mis koondab 56 autori Hiiumaast rääkiva luuleraamat on osa mittetulundusühingu hiiu ökopoolt veetavast projektist, mille eesmärk on tutvustada Hiiu kultuuri laiemale publikule. Juhan Hepner lugu. Hiiu luuleraamatus olevat luuletused on väga eriilmelised ja autoritelt, kelle seas on nii hiiglasi kui ka neid, kelle side saarega on veidi kaugem. Hiiumaal emakeele ja kirjanduse õpetajana töötav Tiiu heldema ütles, et Hiiumaateemalisi luuletusi, kas ta kõrvale panema juba üheksakümnendatel kuid innustuse raamatu koostamiseks sai ta peale seda, kui tema Taavi Järvi Libasti andis mõne aja eest välja hiiu keelt tutvustava Hiiu keele raamandu hel. Tema sõnul on antoloogias olevate luuletuste läbivaks jooneks armastus Hiiumaa vastu. Hästi palju on kirjutatud loodusest, erinevatest paikadest ja on tunda, et inimestel on isiklik side nende kohtadega, et mõnel lihtsalt mererand, aga on ka väga konkreetsed kohad, et kindlasti on Hiiumaa loodus see, millest on kõige rohkem kirjutatud, aga ka Hiiumaa inimestest ütleme sellisest Hiiumaa meelelaadist on ka päris humoorikaid lugusid, nii et see valik on tegelikult mitmekesine. Hel tema ütles, et kas žanriliselt on valik väga lai, haigudest kuni ballaadideni tema sõnul on nii, et autoril, keda sageli seostatakse Hiiumaaga, ei pruugi tegelikult väga palju Hiiumaateemalisi luuletusi ollagi. Või näiteks Ott Arder tegelikult Hiiumaa keskseid luuletusi on tal väga-väga vähe ja mõnel teisel, keda võib-olla nii palju ei tea ta nagu näiteks Katrin Tammik, et tema, kes on perioodika avaldanud oma luuletusi, neid on jälle vägagi palju, et loomulikult kõik ei saanud võtta. Hiiu luuleraamatu väljaandja on MTÜ Hiiu öko MTÜ eestvedaja Aivar viidiku sõnul laiendab teda Hiiu kultuuri laiema publikuni tooma soov talletada selle põneva, omanäolise huumorimeelega rahvakillu elu ja olemust. Siis me oleme välja andnud viis raamatut, milleks on siis hiiul lugeja, Mik ehk Hiiu keele raamand, siis Hiiu sõnaraamat, siis on hiiukeelse luuletaja Elmar praageri kogumik, hiidlase vähene naljaraamat ja nüüd siis ka Hiiu luuleraamat ja võin võin lubada, et neid tuleb veel. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Täna õhtul ulatub Eestini Loode-Venemaal asetseva madalrõhkkonna edelaserv. Selle mõjul on meil vähese ja vahelduva pilvisusega ilm ja kohati sajab hoovihma. Puhub valdavalt loodetuul kolm kuni kaheksa, rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 12 kuni 16 kraadi. Eeloleval ööl liigub madalrõhkkond edasi ida-kirde suunas ja talle lahkudes tugevneb Eestis kõrgrõhkkonna mõju. Laupäeva pärastlõunal läheneb Skandinaavia keskosast, meie suunas aga väheaktiivne madalrõhulohk koos niiskema õhuga ja saju võimalus suureneb. Ööl vastu laupäeva on Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub põhjakaare tuul kolm kuni seitse, rannikul kuni 10 meetrit sekundis. Hommikuks tuul vaibub. Õhutemperatuur on kolm kuni üheksa kraadi, maapinnal võib kohati kuni miinus ühe kraadini langeda. Laupäeva ennelõunal on vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib sadada hoovihma. Pärastlõunal on taevas pilvisem ja vihmahooge on laialdasemalt. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis ja õhutemperatuur on 12 kuni 17 kraadi. Ja päevaspordiuudistest teeb kokkuvõtte Karl Mihkel Eller. Eesti võrkpalli rahvusmeeskond kohtub praegu Kalevi spordihallis maailmameistrivõistluste valiksarja mängus Montenegro. Käimasolev matši on Eesti jaoks alagrupi seisu arvestades ülioluline. Praegu jätkavad täiseduga vaid Eesti ja Venemaa ning tänane kodumeeskonna vastane. Montenegro on sõnumeid ühe kaotuse ja seda just Venemaa käest. Homme kohtub Eesti Ungariga ja pühapäeval Venemaaga. Tšehhis raasitses tehti täna algust sõudmise Euroopa meistrivõistlustega kahepaat koosseisus Allar raja. Tõnu Endrekson said oma eelsõidus kolmanda ning neljapaat viienda koha. Eesti paarisarvuline nelja paatleks starti tiitlikaitsjana aga uuenenud koosseisus. Koos Kaspar Taimsooga astusid paati Kaur Kuslap, Stennelik Anderson, Geir Suursild. Ükski Eesti paatkond otse finaali ei pääsenud ja seda piletit hakatakse jahtima homme poolfinaalis. Täna alanud Tour of Estonia 211 kilomeetri pikkuse avaetapi Tallinn-Tartu GP võitis Eesti koondist esindav Karl Patrick Lauk. Koondise esinumber Mihkel Räim kaotas võitjale 18 sekundit ja sai viienda koha. Homme toimub Touri teine etapp, Tartu GP. Eesti tennise esireket Anett Kontaveit alustab Prantsusmaa lahtisi meistrivõistlusi maailma 53. reketi Monica Annikul Esku vastu. 21 aastane Kontaveit ja 29 aastane rumeenlanna pole varem omavahel mänginud. Kontaveit loositi aasta teisel suure slämmi turniiril esimesse tabelipoolde, kus on ka maailma esinumber Angelique Kerber, kes mängib avaringis venelanna Jekaterina Makarova. Selline oli päevaga reedel, 26. mail ilusat nädalavahetust jaan kuulmiseni.