Tere õhtust. Rameeto kutsub teid taas kodukandiradadele, kutsub hubasele õhtu poolikule. Et seekord Pärnu inimestega meenutada eilset tänast ja homset. Pärnu linna kultuurimaja vana hoone saalis, kaminatule ja kohvitassi juures kohtuvad praegu ligi 100 endist praegust ja põlist pärnakad. Ja siit sellest samast saalist teie keskelt. Tänased lood ja laulud tulevadki. Et praegu on kevad, siis meenutaksin teie linnavaralahkunud poetess Ilmi Kolla värsse pärnukevade kohta. Las selgele lahele kannab meid tuul. Me kevadet tunneme, sõites jääd kaugele kallas, kus lõhnavad puud, kus Toomed on üleni õites. Ja ka inimesele, kes siin sündinud ja kasvanud pole, meenutavad kõik laulud ja lood Pärnust alati merd, randa, siinset metsa. Pärnul on suur ja vana ajalugu. Esimest korda mainitakse ju Pärnut kirjasõnas õieti Pärnu jõesuu, et 12. sajandil, et tänapäeva välja jõuda, alustame juttu Pärnust tema vanast ajast ja kes siis paremini ei tea, kui koduloomuuseumi inimesed. Aster muinaste, palun teid. Mis teile on meelde jäänud Pärnu ajaloos, te olete ajalugu ju väga palju uurinud. Pärnu on pika minevikuga linn juba 9000 isegi kauem aega tagasi elasite Pärnu jõe kaldal. Inimesed linna enda ajalugu, nagu siin juba mainiti, võib arvestada 13. sajandi keskpaigast. Linn on selle aja jooksul üle elanud palju rõõmsaid, aga ka traagilisi sündmusi kõigist nendest vaevalt jõuaks jutustada. Aga kuna me täna oleme tulnud kokku siia kultuurimajja vaba aega veetma, meenutaksime võib-olla veidi seda, kuidas möödunud sajandil Pärnu Bürgerit ja Pärnu eesti soost rahvas oma vaba aega veetis. Pärnu on tuntud mitmetahulise linnale, on tööstuslinnana tuntud, on sadama ja kaubanduslinnana tuntud. Juttu oli juba kuurordist, aga Pärnu on olnud ja praegu üheks kultuurikeskuseks. Ja võib öelda, et juba möödunud sajandil on Pärnus tehtud diaatrit lauldud laule, harrastatud isetegevust ja tutvutud ka selle aja tehnika uudistega Pärnus oli oma teatrimaja, asusid nad kõrvuti kirikuga ja nii imelik kui see ka oli Pärnus töötas sel ajal kirikuõpetajanna Johan Heilis Rosemplenter, keda tuntakse Eesti kultuuriloos üldse. Nii eesti kultuuri edendaja Anna ja kaasa lööjana. Ja tema vaatamata oma ametile oli meheks, kes toetas ka teatritegemist Pärnus. Alguses muidugi niisugust oma teatritrupi Pärnus ei olnud, aga pidevalt andsid siin etendusi Riia, Tallinna, Tartu ja veel kaugemaltki tulnud näitlejad. Alguses muidugi oli see teater määratud rohkem saksa Bürgeritele, hiljem aga, kui linna juba kogunes rohkem eesti soost elanike hakkasid ka nemad tegema teatrit. Ja juba sajandi lõpul asutati siin Endla selts ja karskusselts valgus, kus Pääle laulukooride tegutsesid ka näitetrupid. Selts ehitas endale maja ja kuna sinna seltsi oli kogunenud just rohkesti töölisklassi esindajaid, revolutsiooni lüpsemalt meelestatud inimesi, siis oli see selts ja selle seltsi hoone ega keskuseks 1905. aastani revolutsiooni päevadel. Nii et isegi tsaarivalitsus või karistussalgad olevat tahtnud selle hoone hiljem nagu karistuseks maha lõhkuda. Kust te ise pärit olete? Mitte päris pärnakas, mis on selleks põhjuseks, loeme ühte või teist kanti oma kodu kandiks. Siin on vist väga mitmeid põhjuseid, juba selline harjumus jäi juba tööelu, kõik see seob selle linnaga, kus elatakse, jääb tahes-tahtmata, siis ta muutub, nägu kodulinnaks. Mis teile nüüd tänapäevast oma kodulinnast meeldib? Pärnu on kõigepealt teha oma looduslikul tasendilt oma rohelusega, nii et raske on võib-olla jah, mereäärsel ja jõeäärsel elanikul kujutad ette üldse elu mõnes teises linnas, kus ei ole mingit veekogu või kus ei ole nii palju rohelust. Ja võib-olla ka sellepärast, et Pärnu ühelt poolt on ta siiski küllaltki suur linn oma ligi 40000 elanikuga, teiselt poolt aga siiski mitte liiga suur, et siin ennast nii koduselt ja hubaselt tunda. Aitäh. Oma linnast peab ka lugu Tarbijate kooperatiivi varumiskontoritrio, miks te laulma hakkasite? Sai hakatud ja sai kooris kokku laulma teatud ja sealt siis edasi sai nii kaugele jõutud, et hääled sobisid meil ja me laulame kolmekesti. Tuleb välja nii, et algul oli koor ja nüüd järele on jäänud trio. Ei, koor jäi ikka ka järele ja laula poolegi edasi. Rahva Corenla, meie valame ja nii edasi saanud, et meil jah, umbes üks 100 laulu ümber on nüüd olemas juba viie aasta jooksul õpitut. Mitu korda lauldud mitu kontserti antud märtsikuul me võtsime kokku siis 200 esinemist oli, daamid, vabandavad, et mehed laulma lähevad. Me läheme oma jutuga edasi inimeste huvialade juurde, direktor, mis huvi alati on olemas, nuh kalapüük on peamine ikka sest kalapüük meeldis juba sel ajal, kui veel Pärnus ei elanud, sündinud järve ääres, jõgede ääres ja isaga koos juba lapsena sai kalal käidud. Ja nüüd Pärnus. No kevadel, kui see hooaeg algab, iga vaba minut, saab ikka kas jõe ääres või mere ääres kus parajasti see kala õige tulek on mööda saadetud. See kalapüük ja hästi mõnus ja hästi lõbus. Niisugune ajaviitevahend. Kui kaua olete teie kultuuritööd teinud? 13. aasta tähendab klubis töötada, peale selle olen, töötan teatris üle 10 aasta. Nii et eks see ole ka kultuuride ees üks 23 aastat. Teil on hästi tore kaminaruum seal kõrval. Suured halud on praegu kaminas põlemas. Kui sageli Teil kaminaõhtut toimuvad siin sellesama kamina ääres nädalas vähemalt korra, kuid on ka sellised pühadeperioodi, kus olla iga päev, näiteks volitsin naistepäev, Sissurite, Lenini juubelipäevad, maipühad, endaski mõista, siis läheb kolm neli päeva järjest on ikka, sest meie avalike ürituste imevähe ootused ja ettevõtted teevad siin niisugune pisike, hubane ruum, sadakond inimest koos. Ja selleks otstarbeks on meie maja kõigiti sobiv. Kas teile meenub praegu siin kamina ees mõni episood poisikesepõlvest, kui isaga sai kalal käidud? Tolleaegne üks niisugune huvitav püügiviis oli, pandi puud paadininna põlema öösel, mis valgustas järvepinda ja püük oli ahinguga. Mis nüüd tänapäeval on röövpüük kui tol ajal, see oli niisugune tavaline püügiviis. Ja siis oli hästi niisugune põnev lapsel udune järv ümberringi ja see paati oli järve peal ikka mitu näiteks laupäeva õhtuti talumehed läksid kõik kala püüdma ja siis tuli valgustas teatud määral seda järvepinda, et see kala oli seal põhjas näha ja kui siis selle suure kala sealt välja sain, siis tükk aega värisesid jalad, endal vaadates, kuidas need vanemad mehed sellega toime tulid, ise muidugi poisikese, niisugust asja seal ei usaldatud, vahest paati natukene edasi aerudega aidata, aga see kalakütid olid ikka vanemad mehed. Paljudele. Ja palun trio teid jälle lavale. Ma paluksin siia Marianne krossi, nagu teada ta juhatab seda meeste triot. Öelge, palun, missugusel meetodil teie need mehed välja valisite? Kahjuks nemad valisid nelinud saatjat ja. Ta ütles, et minu poole muidugi meeleldi nõus nendega töötama, nii et neid juba neljas aasta. Kas on nendel ka mingisugused erivigurid nagu meestel, vahest õlg? Kõik on läinud liiga palju. Aga need on kõik toredad vigurid, nii et oleme hakkama saanud, aga ega see saladus ei ole toime. Meiega teada. Jätame need esialgu enda teada. Naised kuulevad pealt. Aga mida head te võite trio kohta öelda mille poolest nad teile meeldivad? No ma olen töötanud üsna palju teise tegevusringidega, kuid niisuguse entusiasmiga, millega nemad töötavad, vot niisuguseid inimesi, noh, on vähe laulmislust ja rõõm nakatab mind ka, kuigi mul on tööd väga palju ja vahest testi kohe Raskan minna proovil, et pikk päev selja taga jälle proov, aga kuidagi saab sellest üle, nii et lähed lustiga, unustad selle väsimuse ja tema proovi ära ja oled nagu puhanud, isegi aitäh ja sama palju edu, aitäh. Kuna kaks laulu on lauldud, on õige aeg ka kuulajatele tutvustada. Kes te olete? Palun? Talle Osar. Esimene tenor ameti poolest varamus kontoris laojuhataja. Arvamus kontros töötanud instruktorina. Martin Mägi, mina töötan varumise kontoris vanemraamatupidajana. Ja muidugi on toredal ta vabal ajal, sellepärast et sellel ei ole tööga midagi ühist. Sa mõtled, viib mujale, ehk siis tuleb lihtsa vana kulunud sõna välja öelda, et laul teeb rinna rõõmsaks. On korratud, palju, tuleb nüüdki korrut. Aitäh. On ju teada, et Pärnust on pärit väga paljud tuntud inimesed Hugo Hiibuse käest, kes samuti on endine Pärnu poiss, tahan ma praegu pärida, mis Pärnus nii naljakat oli, et tema sateerikuks Siin peaks ütlema niimoodi, et kunstiristiisaks oli mulle küll pärnu, aga Nalja ja satiirikoha pealt oli risti, saaks mulle siiski Tallinn naljaga on niisugune lugu, et lapsena või noorena me näeme küll igalt poolt naljakat ja naerame, võtame seda vastu, aga Me ei saa sellest ikkagi niivõrd õigesti aru, nali on rohkem niisugune intellektuaalne nähtus ja võib-olla selle tõttu. Nalja juured võivad küll ka pärnus olla, mul tuleb näiteks meelde üks niisugune naljakas situatsioon, nüüd juba hiljem meenutades. Mul oli üks koolivend hästi väikest kasvu ja hämmastav, et oli aeglase mõtlemisviisiga. Tihti, kui õpetaja kutsus ta etele, unustasin ta suu lahti, isegi pedagoog pididele kordama, et pange vahepeal suu kinni, kui ta rääkima hakates uuesti lahti. Ja ma mäletan, tegemist oli zooloogia tunnis seekord ülesandeks parasiidid inimeste parasiidid ja tal tuli rääkida kirbust. Ta tuli, et pedagoog ütles. Jaa, palun, ma kuulan teid. Ja siis ta alustest rääkimist niisugune väga ebatavaline. Ta ütles, et kirp on kõige levinum inimese parasiit. Ta põhiliselt elutseb põrandapragude vahel ja toidu tarbimise eesmärgil toiduhankimise objektidele teeb sealt aeg-ajalt välja hüppeid. Pedagoogid lausa provotseerivalt pöörab näo tema poole juba, aga ta ei vaata. Õpilane vaatab koge klassi poole, räägib samas vaimus umbes edasi. Siis ta peatab, ütleb, et vabandage. Kas te ise olete kirpu näinud. Selliseid, mis, kas te olete ise kird põnenud? Ei ole. Kas tõesti ei ole kirjutanud? Ei ole selle peale klassist tagumisest reast keegi kostab niisuguse aeglase juures kirpu ei saagi näha. Võib-olla see oli üks niisugune lõbus situatsioon, aga teine, mis minu enda nahal toimus ja seekord mulle mõjus rohkem traagilisem, nalja jaoks mingisugust tõuget ei andnud. Aga tagantjärele meenutades võib-olla ka on küllalt lõbus. Ma esimese inglise keele diktaadi katsusin, olin natukese tavalise õpilase kohta laisavõitu ja panin siis õpiku sinna ette lauale lahti ja siis viilisin ühe silmaga sealt maha. Ja kogenud pedagoog sai sellest ilmselt ammugi aru, aga lasime rahulikult tunni lõpuni maha kirjutada ja tuli siis minu juurde, võttis mul laual selle raamatu, võtsime vihiku, panime ühe ja järgmine diktaadi tund, minu naaber oli ettenägelikum puudus, sel ajal tuli istus sellele puudutavale kohale, dikteerisin mul Jahade maha vaatamise võimalust, kuna teda pigistas lausa kõrval. Ja kui ma seekord sain neli pluss, siis ta ütles, et näete, kui palju kasu on, kui pedagoog istub lausa kõrval. Või näiteks ka niisugused koomilised situatsioonid, koolipoisi omad. Meil oli füüsikaõpetaja. Ma sihilikult nimesid ei maini, tunnete siin kohapeal neid nende autoriteeti mitte kõrges eas õõnestada. Aga küllap ta ise rahadest teda juhtub kuulma, teab ja võib-olla ta õpilased tunnevad ära. Ta liikus alati kalossides vihmavarjuga sügava päikesepaiste juures käed olid selja taga ja vaatas elu oma ümber ja tihti võis tuulise ilmaga näha teda puuelda vaates vehkis oma ühe käega ja siis selle vihmavarjuga veel. Ja ma juba tema jutust tean, et siis ta vaatas, kuidas nad tungi ristkülikuid või seal niimoodi mõjuvad puuokstes. Tähendab kuidas tuul on üks tegur puu oma vastupanujõud ja miks need oksad nimelt nii liiguvad. Ja siis mina kasutasin seda siin. Nii palju, ma olin ka seekord vaimukas, et paremat hinnet saada. Ta ükskord sai minu koolipäeva lõpul või niimoodi nagu oli minu teekaaslaseks ja küsis, et Hiibus, kas sa raadioasjandusega tegeled? Muidugi peale nupu keeramisel ma raadioga ei tegelenud, võib-olla praegu tegelen rohkem siin antud juhul mikrofon mul nina all. Ja ma ütlesin. Aga kuidas te selle takistused seal paned, hakkas mulle niisuguseid keerulisi asju rääkima, tema? Siiani ei tea, ma ütlen ausalt talle tagantjärele. Ja tema siis rääkisid, aga see käib niimoodi, et vot ostke siit ja sealt selline. Ma ei nimetasid praegu öelda ja ühendage need niimoodi sealt vasakult ja paremalt üle seal. Umbes mu jutt on praegu täitsa ebaprofessionaalne muidugi. Ja ma noogutasin, üldiselt väga tubli poiss, ma panen seda tähele, et püsikas mulle vastate hästi. Minul olevat vedanud Pärnu ja sellepärast sarnastega lõbusad, head Muljed, maised oli midagi halvasti pärnakohta öelda. Et kas pärnus pilli mängisid. Siis, kui sa, koolipoiss olid füüsikaõpetajaga pargis jalutamas käisid ja etele viskamas. Võib-olla muidu oleks mänginud millal see pilt selgeks sai? Ausalt öeldes pole siiani selge. Ja aga nii ajapikku on ju kunst niisugune eriala, mis nagu hobi enda kõrvale ei nõuagi, ta võtab aja ööst ja päevast tuleb isegi ööpäevase puhkepäevadest puudu. Nii et selle tõttu ei saa nagu lülite selgeks õppida. Aga vahetevahel, kui nagu väikesed sõidud ja mõnikord aega jääb, siis ma natukene õpindada. Palun proovige näiteks kord. Kui orkester tuleb järele või mina lähen ette, kui teineteisest mööda läheme, siis saage aru ja tehke väike aplaus. Nüüd teeme väikese kohvipausi aga sel ajal palun sinna kaminaruumi abielupaar Laoset Endel laos, kes on linna täitevkomitee esimehe asetäitja ja valvelaos. Minu andmetel linna prokuratuuris vanemuurija. Valem, sest ma ei ole mitte vanemuurija, vaid ma olen abiprokurör. Vabandust, ma olin küll kaua aega ja palju aastaid selle koha peal, aga abina, kas teil on prokuratuuriga hea läbisaamine ja kas teil on samal ajal, siis ütleme linna juhtijatega, seesama, mitte alati kõige parem? Sest kõik tööasju ei tohi koju tuua. Ja kui need vahest tuuaksegi, siis tekivadki arusaamatused, tuleb lihtsalt öeldud, ei ole tööaeg, lõpetame jutud. Kuigi juttu aetakse, tõdema teinekord, kas teil vahekord kapsapea angel? Ükskord oli ainult niisugune olukord, kus kohal ma tõesti ütlesin, et ma olen peale teise poole sees sisse veel ka prokuratuuri töötaja. Mis oleks see, mis teile mõlemale linna arengus head meelt teed? Rõõmustaksime siis, kui meie noored ükski ei paneks toime kuritegevust kui nad oskaksid käituda nii, et meil kõigil oleks hea meel, et nad annaksid meile võimaluse tee rahulikult puhata, et meie noored oskaksid eranditult kõik kultuurselt ja meeldivalt aega veeta. No eks nad seda ka nii aasta-aastalt paremini teevad. Oma vaba aja sisustamise sõidavad paremaid vorme, niisuguseid, mis neid endid rahuldavad. Ega ma ei taha, see tähendab meie, Pärnu noored oleksid need kõige paremad. Aga tahaks, et ei oleks üldse neid üksikuid ka taolisi, millega millistega tuleb meil prokuratuuri töötajatel kokku puutuda sest tunneme rõõmu sellest, kui meil kõigil läheb hästi peale selle veel, mis rõõmustaks, mis rõõmustabki, et linn iga aastaga muutub siiski puhtamaks, paremaks, ilusamaks ja tahaks, et linna elanikkond senisest rohkem veel kaasa lööks sellele linna ilusaks muutmisele, kuigi seda on praegu küllalt innukalt tehtud nii majaümbruse korrastamisel kui ka laupäevakutel tänavate korrastamis. Millal teil on rohkem tööd, kas talvel või suvel? Nähtavasse suvel loob niisuguse raskema tööõhkkonna mõningal määral. Ju see hetk meie linna elanikkond kahekordistub, linnas on väga palju inimesi, keda on vaja toita, teenindada. Nimelt sõidab igal aastal siia puhkajaid umbes 40000 inimest üle 40 sama palju kui linnaelanikke endid. Ja eks see loob nii oma tavaliste talviste töö murede kõrval linna täitevkomiteele rida uusi teisi muresid kuid senini on nende asjadega hakkama saadud. Kas te ise olete Pärnust pärit? Mina olen Pärnumaalt. Pärale ennast, aga missugune koht teile siis peaks Pärnus kõige armsam Orenamist, arvete minule, pärnurand, mool, kannu rand, Tammiste Mets oma kõrge liivakaldaga, kus on nii kevadel kui ka suvel vähem inimesi. Samuti Pärnu jõeääred. Palju tänu teile ja head kohvi maitsest. Meie keskel peaks olema ka endine Ruhnu kolhoosi esimees Richard Tõnnus. Praeguse roosiasjadega enam vist ei tegele? Ei tegele küll. Olete läinud, kas nüüd kergema või raskema vastupanu teed, kergemad raskemad tööd, kui olla kolhoosi esimees, ma ei teagi? Ei ole proovinud elus, olgugi, et ma olen 20 ametid ära. Aga mis põhiamet? Mis on Ruhnust meelde jäänud? Ma olen juba viies põlve linlane, Ruhnu oli sela linn administratiivselt hoida Pärnu linna, Ruhnu külanõukogu. Ja siis ma läksin linna värk niikuinii. Malasin juttu viia rahvatantsule, sest sellel suvel toimubki suur rahvatantsupidu ja Pärnus on omale rahvakunstiõhtu juunikuu seas juba esmakordselt. Mul on sellega tegemist selle rahvakunstiõhtuga. Esmakordselt on Pärnu rajoonis linnas registreerinud ennast rahvakunstiõhtust osavõtuks 72 rühma. Ma olen elanud üle 20 aastat Pärnu laulupäevi. Ja võib-olla Pärnu niuke hea koht, mis lükkab ümber selle jutu, et rahvatants inimesi enam ei huvita, huvitab küll, oleks võinud, kus siin kultuurimaja juures töödalviis rühma Nende keskmine vanus on aastate jooksul olnud 22 aastat. Tulevad tantsima, alla kuutteist aastat poiss häbene tütarlapsest kinni võtta. Ei ole midagi teha, et ma olen pingutanud ja sellega on siiski ilus asi, aga nad ei taha. Aga siis, kui kuus 17 täis, siis nad häkki tahavad kõik tantsida ja siis ei tea, kus need paneks tantsima, oleks ainult kussi, oleks, kes meid õpetaks. Aga siis nad saavad kohe 18 ja siis öeldakse, et minge nüüd sõjaväkke. Ja sealt tagasi tulles ta ütleb juba, et tants nüüd või mõni asi, ma võtan parem kanalisse. Sooviksid tantsijatele häid kergeid jalgu ja teile head tahtmist. Aitäh. Helilooja Vello lipanud. Mõnus. Sain ma sain. Päeva järjest ka. Kolmas laulu laes päeva ja pärast öeldi, et jah. Missugune nimi ansamblile anda? Ausalt öelda pole isegi selle peale mõelnud. Üks periood oli niisugune, kus me hakkasime mõtlema, et mõtleme nime välja, aga nüüd on ta jäänud nii, me ei ole vist mitu aastat selle peale üldse mõelnudki. Kunagi varasemalt on peaaegu, et esimesel aastal oli mingisugune nimetus kogemata tekkis, aga no seda ei ole käibele võetud. Ristiti kogemata kolmeks kellaks. Kuna laul kolm kella ja laulame senimaani seda nii tavaliselt kontserdi alustamegi seal kolme kellaga täna kavas meil ei ole vist ja aga sellesse tuli, kui see esimene nimi kogemata tekkis. Olgu siis täna õhtul tinglik saali poolt heaks kiidetud Trio Maria. Järgmine laul kannab pealkirja taas üksi jääl. Valter Ojakäär on ka Pärnu poiss siin muusikat õppinud. Ja siin ka vis esimesed alged heliloomingut. Kas see koolimaja on siit väga kaugel? Kunagi ammu tundus, et hästi kaugele, aga praegu paistab, et tõesti lähedal, sest mida vanemaks inimene saab, seda lühemaks lähevad vahemaad. Kas muusika tegemisega on samasugune lugu kui Hugo Kiibusel joonistamise kunsti juurde satiiri juurdetulekuga? Viibuse peale ma olen praegu nii pahane, et ma ei taha temast üldse rääkida. Nimelt sellepärast, et mina kunagi mängisin ka suupilli ja ma olen selle pillimängu täiesti ära unustanud ja tema. Tuleb välja, et on niisugune virtuoos praegu. Et see on niisugune professionaalne kadedus, nii et kui mina suudaksin joonistada. Ma hakkaks praegu kohe hoolega joonist. Ja ma ei ole päris kindel, et võib-olla ma saaks temast teha ka ühe mitte just eriti sõbraliku SARSi muusikat tegemise tahtmine. Kas laulutund oli ikkagi esimene või on see isegi veel väiksemast põlvest pärit, ega see tahtmine vist eriti vara ei tulnud, see on umbes nii, nagu mul praegu poiss kodus sõdid käte ja jalgadega vastu üldse muusikale muusika tegemisele, mind ka kusagil algkoolipäevil pandi mängima niisugust pilli nagu okkarino. Ja seda ma siis mängisin ja siis hiljem siis hakkasin seda iibuse lemmikpilli mängima ja siis lõin vahepeal veel rivitrummi ja siis tulid siis lõpuks need päris pillid. Iibusel ei maksa praegu mitte vihastada, selle peale tal on ka veel aega ta noormeestele, kel aega ka mõnda mõnda korraliku pilli mängima õppida. Aga eks see jah, see pillimäng hakkas ka ikka koolist peale ja võib-olla tagantjärele tundub, et, et sel ajal ta oli niisugune meeldiv ajaviide. Praegu ta on, mõnikord juba tüütav, on kuidagi jäädud juba selle juurde ja, ja ega nüüd ei oskagi enam midagi muud vist tegema hakata. Koolipoistele on alati tahtmine ikka muusikat teha ja tantsupidudel mängida ja nüüd on praegu suur Moody kitarride peale läinud. Ja meie ajal meiega koolipoistega mängisime vist kõik peaaegu Pärnus olemasolevad saalid tolleaegsed läbi. Igatahes väga palju katuseid on Pärnus, kus all on pillipuhutud ja eks need olid väga toredad ajad, siis muidugi olid teised tantsud ja teised viisid, eks see põhimõte oli ikka sama, inimesed tundsid ennast hästi ja jumal teab, mis me 10 aasta pärast tantsime ja kuidas me tantsime ja võib-olla tuled vanadel tagasi ega tea. Pärnu oli üldse vanasti niisugune koht ja ka praegu, kuhu suveti tuli väga palju inimesi kokku ja ja suveti mängisid Pärnus ikka pillimehed põhiliselt Tallinnast või Tartust, suurematest linnadest. Ja üks mees, kes siin väga palju mängis, mitu suve oli Raimond Valgre, just siis, kui sõda algas, siis ma mängisin Valgrega koos praeguses kuurordi klubis tolleaegses rannasalongis. Siis Valgre ei olnud veel nii tuntud helilooja, tal oli ainult paar laulu, aga tagasi ta tuli üsna paljude lauludega, et siis me õppisime tema uusi meie jaoks uusi laule väga palju tundma, mida ta oli kirjutanud vahepeal. Ja muidugi need levisid kulutulena. Ja on jäänud meeldival kombel tänaseni meie kõigi lauluarmastajate lemmik lauludeks millel aga endal tekkis tahtmine luua uut laulu muusikat. Minul ja raudmäel, Ülo Raudmäel ja teistel tolleaegsetel Eesti Raadio estraadiorkestri pillimeestel tuli see tahtmine õieti selle kaudu, et me alguses hakkasime Orgstreerima juba teiste paremate heliloojate asja orkestrile seadma. Ja siis kuidagi seal vahel poolkogemata, siis tuli ka mõni niisugune viisi jupikene, kui ma kirjutan laulu, siis ikka esimese tõuke annab tekst ja uks minuni esimesi õnnestunud laule rannakolhoosis. See oli nii umbes noh minu tolleaegsete võimete juures kohutavalt kiiresti kirjutatud. Ma kirjutasin selle ühe päevaga, aga nüüd hiljem oli üks, üks laul, mida ma loen oma isiklikuks rekordiks kiiruse poolest ja mida ma panen jälle puhtal kujul teksti arvele. Mõnikord lihtsalt tekst tõukab sõit pilvelaeval võttis aega. Ühe tunni siis oli noot valmis, no lihtsalt kohe lugedes võib-olla seal kuskilt juba mõni vana meloodia, mis mulle meelde tuli, ma ei tea praegu ütelda, nii et nii et eriti originaalne ta ei pruugi olla, aga mõnikord on niimoodi, et lihtsalt vaatad, et see peaks just selle teksti juurde kuuluma niisugune viis ja siis pärast enam ei saa tast lahti missugune oma loodud lugudest kõige armsam on, et äkki me kuuleme kohe autori esituses mingil pillil seda lugu siinsamas nende lugude ja nende armsusega on nii, et mis valmis on juba nii, et tunned, et noh, nüüd on see asi valmis, siis ta unu võrdlemisi kiiresti ja päris ilma liialdamata. Ma rohkem mõtlen nende peale, mida ma kavatsen kirjutada kui nende peale, mis on juba kirjutatud, aga usun, et kellelgi pole selle vastu, et me kuuleme kavatsusi. Helge. Selleks peaks olema natuke teist klassi klaverimängija, kui mina olen, ma mäletan, kui ma olin konservatooriumi kolmandal kursusel siis on konservatooriumi ajalukku jäänud püsima üks musten, obligatoorne klaverieksam, kus mina tookord mängisin Schopeni aadur Poloneesi ja. Ma olen põline pärnakas ja ma suhtun pärnu inimestesse nii hästi ja nii südamlikult, et ma ei tahaks neile valmistada seda elamust mida ma olen oma klaveriõpetajatele valmis. Nonii aitäh, jääme siis ootama läbimängimist ja läbiharjutamist ja kellelgi vist eest ei ole selle vastu, et see proov teie silmade all toimub. Kõik tunnete oma linna heakorra eest hoolitsejad, täitevkomitee kommunaalmajanduse osakonna juhatajat Hugo alamäed. Millal Pärnu päris ilusaks muutub, tähendab nii ilusaks, et ka Ugala mäel ei ole ühtegi halba sõna linna kohta öelda? No minu meelest on ta praegu juba päris ilusad suvesse puutustes, suvel elu on muidugi jah, kirjum Pärnus, aga ei saa ütelda, terite raskem oleks. Sellepärast siis on igalühel neid tegevused teist laadi ja sest nagu eriti paelu nurisemise peale aega ei jäägi. Kas te nüüd kevadiste tööde vahepeal olete metsas kasvanud käia? Hoolega käin nööril. Aga mulle selle jahist üldse räägime, ka meie jaht on juba elu muutunud. Kui ma kunagi jahimeheks hakkas ja siis ma tegin statistikat ja kui me räägime jahimehe tegevuses põhiliselt kolmest küsimusest tähendab enda ettevalmistamisest jahiks siis jahipidamist, jahiloomade eest hoolitsemist, siis omal ajal oli see vahekord nimelt nii, et jahipidamiseks jäi aega umbes 80 protsenti. Ja ülejäänud oli ses jahiulukite eest hoolitsemine ja ja enda ettevalmistamine jahiks praegu muidugi on põhiliselt asi muutunud. 80 protsenti ajast läheb ulukite toitlustuse töödeks ja no 20 jääb siis jahipidamiseks ka. Aga üldiselt peab ütlema, et see asi on läinud palju paremuse poole. Ennevanasti oli ikke abikaasaga arusaamatusi just selles mõttes, et lähed ära jahile ja tema nagu jäi üksinda ja ilmaeluga kaaslaseta ja nagu mahajäetud, kuna lastega ja terve perega lähed jänesele kapsaid, tegime neid paelu toota ei tule seal kümmekond tonni, aga selle kõrvalt, et oma pere jaoks ka 100 kilo ära ja kõik see asi läheb nii ilusti pere, kõik ühemeelne ja, ja rõõmus, nii et egas meie jahijuhid ikke ei olegi nii tumedad mehed, nendega päris asjalikud poisid. Nad ühtlasi oskavad jahti organiseerida Niinanematud perekondlikult. Terve perega saad jahindustegevust. No aga kui ikka mahti üle jääb ja siis nii vaikselt metsaga ikka putkat elanud, katmiskaltsud ikka jah, vahest nii ajaviiteks mõtsa minna ka kui saadik. Aga ma seda ei tee, ta seda eriti palju ei ole. No aga ikka siiski vahest teinekord saab ka ikka nii jäneste toitmise eesmärgil Mentud metsa ja no jahtiga peetud. Muidu Harry Ling ja Ülo ütlevad küll, et kui tahad, et jahimees püsiks, peavad pead jänesest hoolitsema. Nii et ma selle hirmuga ole katsunud alati jänesest mööda laskma, kui ta tuleb vähemalt tiigi vahel diood jahi ära saanud ja looma ka säilitanud. Mis kevadel metsas kõige ilusam on? Kevadel metsas, kõige ilusam on õitsev sinilill ja eriti ilus on, kui sul on sihuke väike karbike kaasas. Kui sa võtad selle sinilille, paned karbi sisse natuke sammalt otsa peale, et ära ei märtsi kodumammale. Kõige ilusam kevades. Pärnu linna kultuurimaja tütarlaste ansambel on käinud koos kui kaua? Üks aasta, kus kohal Pärnu noorus kõige enam jalutada armastama. Minu näiteks on suveina õhtreid, tähendab möödanõud tänad mere äärde ja sealt Pakistran tagasi, pargi muuli ääres käiakse kõige rohkem rannapargis. Eks ranna Barcale kõige armastatum paikas käiakse. Mina arvan ka, et rannapark ja muuli ääres, aga mis teile siis meenub, kui te seal hoolivad päikest naudid, meenuvad. Kõigil oleks huvitav teada, missuguseks kujuneb Pärnu tulevikus. Vist on kõige õigem selle pärimisega pöörduda linna peaarhitekti Arpats Andrelleri poole missuguseks pärnu kujuneb Pärnu kujuneb selleks, milleks oli tema juba ajalooline algus kuurortlinnaks eeldused selleks on. Kus on meil Uulu rand võrdlemisi lähedal ning samuti ka linnaga külgne valgerand. Meil on vabariigi kõige üldisema Baltikumide kõige soojem vesi son Pärnu laht. Söökena Pärnu loodus ongi vist see, mis ka pärnu tulevikku ette määrab. Ja te teate, et Pärnu oli ja praegu on ka nii kuurort kui ka tööstuslinn kusjuures tema tööstused paiknevad praegu Pärnu jõe kallastele. Momendil on planeeritud ja juba osaliselt väljaehitatud uus tööstusrajoon, mis paikneb ülejõe linnaosas Tallinna maantee ja Lavassaare raudtee ning rämo raba vahel. Sellesse tööstusrajooni on kavandatud üle viia aja jooksul kõik praegu Pärnu jõe kaldal ja jõeni. Mere vahel paiknevad olemasolevat tööstusettevõtted ning nende üleviimise järgi meie puhastame Pärnu jõe kaldad, uhkuse ja kuurortrajooniks. Kas Pärnu jääb ikka maksimaalselt kahe-kolmekorruseliseks linnaks või kasvab ta tulevikus ka üle männilatvade klaasi ja, ja betooni alumiiniumi? Mõningad sammud on selles osas astutud Brauga momendil meil paremaks ehituseks, arhitektuuris ja ühtlasi arhitektuurse viimistluse mõttes on kolhoosnike puhkekodu, mis asub muuli ja seedri tänava nurgal kui projekteeritakse Etekwelli ja kolhoosnike Uudühist, sanatoorse puhkekodu Pärnu mereranda, täpsema asukohaga Tammsaare ja Side tänava nurgale. Sinna on ette nähtud orienteeruvalt 12 kuni 14 korruselised, millede juurde on ette nähtud ka eelsoojendusega merevee bassein. Seal on koostatud detailplaneerimine valgeranna osas 1500 puhkekohta, konkreetsemalt üks objekt juba ehitatakse, see on 600 kohaline turismibaas. Mold randa nähakse ette kolm kohvikut, iga kohvik umbes 80 kuni 100 kohta, kusjuures need kohvikud paiknevad vahetult mererannal, mis võimaldab puhkajatel otsi veest välja tulles ennast kosutada ja siis jätkata oma puhkust mererannal. Samuti on seal ette nähtud ka 150 kohaline restoran ning turismibaasi juures 600 kohaline restoran. Loodame, et kui isegi kalli ehitatakse, siis me suudame ka teenindamist parandada. Ühesõnaga pärnakad teevad kõik, et teistel ja, ja parem oleks suvel teil siin pärnus olla. Jõudumööda püüame. Mida paremini teie puhkajaid vastu võtate, seda rohkem neid siia tulla tahab. Ühesõnaga katkematu protsess Pärnu jaoks tundub küll nii ja paistab, et seal lõpuna Haavist ei ole aitäh ja palju tahet ja energiat selleks, et pärnu ikka suureneks ja kasvaks. Et mereveest ja väikesest rannaliivast kunagi siin puudu ei tuleks. Ja et inimesed teie juures ennast hästi tunneksid. Muidugi ka pärnakad ise. Kõigepealt. Ja siia sobikski kohe Trio Marianna esituses. Laul nüüd tead sa kõik. Tervaseeri voolava. Sama et mula nii märkad, ei näe. Kui ema ei saanud v pole tähtis vigade juurde? Siis kuivamme laena Aerdi A le, loodan, et lasteaiakohta. Nüüd üksi olla. Läbi. Pole ta joodavat. Ma olen ammu-ammu Ja kohanenud. Praegu sündis teie silme all reedeõhtune saade kodukandi lood Pärnust. Tahaksin kõiki teid tänada. Kes te hea nõu, aplausi ja tujuga kaasa aitasite. Tänada kõiki neid, kes oma jutu ja lauluga seda saadet sisustasid. Loodame teiega veel kohtuda. Ja head tuju tänaseks veeri kuulmiseni.