Seltsimees krossi, öelge palun, kas teie suguvõsas on olnud meresõitjaid? Ei tea, teadaolevalt on kõik olnud kurval kombel kuivama mehed. Kuigi hiljuti jah? Leo Tiik, nagu ma kindlasti kirjandusest lugesin, oli välja uurinud, et et Kaaga krosside nimelised-nimelised inimesed on, on pärit Hiiumaalt. See oli mulle uudiseks. No siis vähemalt niipalju, et, et nad on kuidagi kuidagi üle üle mere mandril ennast ajanud. Teie luuletundjad ja austajad on tähele pannud, et teie luules on küllalt palju merega seotud detaile, kujundeid ja šašeesid isegi ühe luulekogu pealkirja all lauljad laeva vööridel. Millega te seda seletate siis, kui tegemist ei ole nii autoriga, kes on. Võib-olla, et see on tähendab loomupärase vesisuse. Sõnaline avaldumisviis, aga no lootkem, et et mitte, ma mõtlen, et et vesi, jah, ma ei saa seda salata, ta esineb mitmesugustes vormides, minu värskendas üsna üsna sageli. Nähtavasti ta on katkestanud mind kõigi bioloogiliste protsesside alghällina ja nähtavasti ka voolamise. Protsessi kujunemise nii ühe kõige esmahaaratavama sümbolina. Ma loodan, et, et need seltsimehed, kes mitmesuguseid vee kujundeid mu värssidest palju on leidnud säält ehk seisva vee kujundit ülemäära sageli ei leia Eesti luule antoloogia, mis on muuhulgas praegu ka kõige värskem biograafiliste andmete tooja eesti kirjanike kohta ja ütleb teie kohta niimoodi, et te olete sündinud 19. veebruaril 1920 Tallinnas Masinatehase meistri perekonnas, lõpetanud 38. aastal Tallinnas gümnaasiumi 45. aastal Tartu riikliku ülikooli õigusteaduskonna. Töötanud Russ konsultina Tartu riiklikus ülikoolis õppejõuna riigi ja rahvusvahelise õiguse alal kivisöekaevanduses, puutöökojas ja mujal. 1954.-st aastast alates olete vabakutseline kirjanik. Esimesed luuletused ilmusid 38 39. Luuletuskogud, see rikaste, et 58 kivist viiulit, 64 lauljat laeva vööridel 66 poeem Tuule-Juku 63 krosson, viljakas luuletõlkija ja nii edasi. Kas siin öeldu kehtib kõika praegu, nüüd mõni aasta hiljem, pärast antoloogia ilmumist? No ühe luuletuskogu kõigepealt ja viimase viimase ja mis mis kannab, kannab küll mullust aasta numbrit, aga aga selle kuu alguses raamatupoodi jõudis. Vahelugemist nime all ilmunud peaks ka neile äsja loeteldutele sappa kirjutama. Aga mida kujutasid endast need esimesed luuletused, mis te 18 üheksateistaastase noorukina kirjutasite? 18 üheksateistaastase nooruki argu katsetusi. Kaunid olla püüdlevaid. Asju kujutasid nad endast. Hilisemates kogudes ei ole neist jõudnud mitte midagi või on. Mõni üksik üksikvõla söerikastes. Ma pean küll plaani neid kirjastusele esitatud valikkogusse vähe ulatuslikumalt sisse võtta. Aga kui teil küllalt noorelt luulehuviavaldus, miks te valisite õigusteaduskonna, siis? Nojaa, ma muidugi liialdaks, kui ma ütleks, et luuleteaduskonna puudumise tõttu aga õigusteaduskonna ma valisin õieti teadmatusest, mida valida. Mulle tundus keskkooli lõpetamise eel ja ajal, et et ma pole lihtsalt küps oma huvisuundi täpselt määratlema. Esialgu ja, ja sellepärast näis mul õigusteaduskond olevat oma suhteliselt mitmeplaanilise ja Haralise olekuga parimaks üldhariduse jätkamise paigaks mille, mille ajal ja järel ma lootsin siis selgusele jõuda, kuhu päriselt. Sest õigusteaduskond nagu tegeles, tegeles niisuguse normatiivse materjaliga ja, ja tegeles natuke kohtumeditsiiniga ja psühholoogiaga ja kriminalistika ja raamatupidamisega ja kõigega, nii mingil mingil mõnusal ja mitte tüütult spetsialiseerival määral. See tundus mulle tollal olevat sobiv. Aga selle kõrval luulehuvi muidugi jätkus, eks ole. Jah, aga ta ei domineerinud kaua aega. Vahepeal ma üritasin hakata teadust tegema ja. Millega teid luulemaailm köidab, müstik luules üldse kõige enam ligi tõmbab? Noh, ma ei tea, kõigi abstraktilisemalt võiks seda nimetada sõna kaudu vabanemine mingist maailmakogemusest või mingist elamusest. Ära sõnastamise. Ja selle tõttu noh, minu enda jaoks nii ahelana Ära sõnumise. Tuks sõnumile kas selleks tuleb enne kaua aega kanda seda, mida ära tahate ütelda eneses? Tont seda teab kui kaua. Üldiselt väiksema kuuluvat, minu meelest kahe olemasoleva. Värsisepa põhitüübi seast nende seast, kes pikalt paberi kohal töötavad nende seast, kes teevad selle töö suuremalt osalt ilma paberita pigem viimasesse lahtrisse, viimaste lahtrisse. 58. aastal te olete kirjutanud ühes luuletuses mulle ilmuv punane kääbus, kui alustan luuletust, nagu ta kord puna partile ilmus maa arengu ja Waterloo hommikul. Ja tee edasi mulle järgmine kohtusulane timuka kirvest kandes, kui saan oma salmiga valmis, nagu ta kunagi einele järgnes künni, too mees kuu paistis väljakul. Mis teile siis ilmub, kui te luuletust alustate? Alati pisut prioriteerinud sihukese inspiratsiooni luuletaja vastu luges kannad laia kaabut ja ja, ja pikki juukseid, see ei ole mitte värskete pikajuukselise kallale organiseerimiseks öeldud. Ja kes, kes ootab inspiratsioonisugune? Romantiline luuletaja tüüp, kes meie teadvuses on veel või veel võrdlemisi hiljuti vähemalt oli küllalt küllalt värske. Peaaegu et luuletajal üldvastena. Nojah, ja siis need, need niisugused inspiratsioonielamused Nagu nagu, nagu ma neid seal enda puhul eitan ongi välja pakutud, ütleme, kergeks Polimiseerimiseks inspiratsiooni, inspiratsiooni ootama. Ei pea mingit niisugust üldvõtmelist visiooni, mis mulle teatakse, et seltsimees, istu laua taha ja hakkab looma. Niisugust muidugi ei ilmu, aga ilmub mingi niisugune rahutus ja ja, ja rõõmu lootused, kui nüüd äkki midagi midagi prooviks, kui nüüd äkki midagi tuleks, võib-olla tuleb. Aga seejärel tuleb kriitik, eks ole, ei või on juba tulnud enne värst mida te nõuate kriitik. Kui ma loodan või ootan kriitikutelt peamiselt seda et kui nad juba midagi professionaalselt ütlema peavad, ütleksid nad nad midagi niisugust, mida ma pole ise tähele pannud. Aga peamiselt, et nad neid jõudumööda rahule jätaksid. Küll aga, aga viljakalt mõtteid erutavalt ja, ja loovalt täiendaksid kirjanduskriitika kaunist rubriiki, kirjanduse sõltuse. Te olete aeg-ajalt ise andnud põhjust teatavaks kirjanduslikuks poleemikaks õieti juba esimesest luulekogust peale. Öelge, kuidas te üldse suhtute aeg-ajalt kirjanduses puhkevasse puleemikasse? Sulle selle jah, millest selle sooduskülg on ja on sellel ka siis teatav puuduste pool. Kui termin poleemika tähendab tähendab kirjandusalast kirjandusega tegelevat mõttevahetust ja mitte mingisugust kirglikku kanna taha panekut ja muud niisugust Printsipiaalselt võitlust asja ümber, kui see tähendab loovat mõttevahetust siis siis poleemika minu arvates on, on üks kõige endast mõistetavam asi nii endastmõistetav, et teda ma ei söandaks isegi toredaks nimetada. See on ju esimene tõestuskirjanduse vajalikkusest funktsionaalsusest mõttekusest kui ta tekitab mõtteid ja Ta avaldusi, kui ta. Kui ta kukuks maha nagu kuu tuhka heli tekitamata, ma usun, et sellest ei teki heli. Siis oleks oleks ju vaesel kirjanikul ette surnud inimesed olla. Ma loodan, et mul on õnnestunud mõningaid inimesi võib peaaegu veenda, et ehk on ja selles kindel olla, kui läbinägevad nad on. Teda on peetud viljakaks luule tõlkijaks, kuivõrd teil on õnnestunud ühendada nüüd tõlk juures valiku puhul maitset teie enesemaitset kirjastuse pakkumistega? Ühe või teise tõlkide ettevõtmisel? Kuulge, mulle tundub, et, et päris kenasti ma ei saaks nuriseda selle üle, et et ma oleks pidanud tõlkides mainimisväärselt tegelema asjadega, mis mulle pole huvi pakkunud. Mis on suurim raskus tõlkimise juures? Ei tea, kas ma oskan teile leida niisuguse üldise raskuse? Arvatavasti need raskused siiski individualiseerub üsna suurel määral. Tähendab, tõlkija puhul erinevate tõlgitavate tõlgiti erinevaid tõlgitavaid pidi ja neid mööda neile vastavalt näitega keeli mööda. Muidugi jah, soome keelest tõlkida on üheks suureks raskuseks see, mida teha eriti tähendab rütmilise rütmilise struktuuriga ta salm, luule, tõlkimine, mida teha vabaks jääva ruumiga ja nii edasi, mõnede teiste keelte puhul on raskus vastupidine. Rootsi keelest tõlkides näiteks on risti vastupidine. Ja nii edasi ja nii edasi autorite autorite raskused omakorda. Kes teile teile teie poolt tõlgitud autoritest on ehk kõige enam meeldinud? No võib-olla see autor, keda mainiti ametlikult tõlkinud, ei ole kellega ma ei ole esialgu sahtlist kaugemale saanud. Roblee, mind kütkestas samal ajal see suurettevõtte, milleks kirjastus, valmisolekut osutus Rableid välja anda. Nujah, mis mind kütkestas. Niisugune tore lai tüüp keset oma Meie poolt võrdlemisi halvasti tuntavat mõistetavat aega. Kaasaegsus mida võib sisse mõelda, vähemalt isse mõelda, võib-olla ta on juba Rabli poolt sisse mõeldud mida võib sisse mõelda sellesse materjali tüübistiku elusas mahlakus. Ja muidugi mingil pooleteiseprotsendilisel määral ka ka kujutlus, et et ma Rableid tõlkides saan ilusas eesti keeles mitmesuguseid häbematuse öelda, mis mulle originaali kirjutades keelatud oleksid. Õieti assotsieerub nüüd siit kohe üks teine ka mitu sajandit vana mees, Balthasar Russav kellest nii palju nagu teada te kirjutate romaani ja mis peaks saama teie esimeseks ajalooliseks romaaniks mitmes mõttes ajaloolise romaanina ja esimesele romaaniks üldse peale elu esimeseks ka pooleli on esimese romaanile. No kõigepealt vististi see see avastus et, et Balthasar Russow ajaloolaste poolt leiti olevat Aastasadu baltisaksa kroonikuna kelle kohta Veel vist mitte kümmekond aastat tagasi või selle ümber. Selgus, et. Eesti-aineline ajalooline romaan nii otseselt ajaloost kasutusele saaks võtta, astus sisse täiesti uut suurusjärku figuurina. Kui kaugele te kavatsete sel aastal jõuda romaaniga? Istun teise köite kallal. Ei tea. Kui ülihästi läheb, siis viimati saab valmis. Kas te armastate ajaloolisi romaane? Kirjutada nähtavasti küll. Kas te võiksite pisut iseloomustada oma lugemust, ütleme praegu juhuslik, hõre ja pealiskaudne. Kas te olete ise täheldanud eneseloomingule sel teel mõningaid nagu kriisiperioode ja siis vastupidi. Tõusuperioode. Ei, ma ei söandaks öelda, et, et et need nähted, neid enesetunde võnkumised oleksid, oleksid kuidagi kujutaks endast perioode nii hea enesetunde midagi ära teinud või midagi ära tegeva inimese enesetunde kui ka kui ka saamatu ja takerduva inimese enesetunde lõigud vahelduvad mul nii. Võrdlemisi lühikestele ja, ja võrdlemisi kiiresti, nii et ma olen nendega sellevõrra harjunud, et mul on, hakkab ehk õnnestuma neist mitte välja teha. Kuidas te suhtute keelesse luulekeeles ja üldse sellesse tarbekeeles, mida me iga päev tarvitame ja mille ebatäpsuse üleme vahel nuriseme ja mille täpsust retsensent jälle omakorda luuletajalt väga vahel nõuab? Jah, ma ei tea, kas, kas saabki päris nõustuda selle selle võrdlemisi niisuguse Trafaretti hõngulise ütlemisega, et keel on luuletaja peamine tööriist. Töö seisab kuidagi väljaspool töötamise vahendit. Aga luule, minu meelest? Sisaldub keeles hoopis suuremal määral kui, kui tööriistast. Ma ei tea, mis targad majandusteadlased selle kohta ütleksid, aga see on niisugune kujundi kaudu väljendada püütud tunne mul ja sellepärast on mu respekt keele ees. Hästi sügav. Ja ma ei, ei vabane peaaegu kunagi tundest ei, ei enda ega teiste luuletuste ees. Täiusliku kasutamiseni on alati veel hulk maad. Kas te olete tundnud kunagi kahetsust ette jale spetsiaalselt filoloogiat õppinud? Mõnikord ma püüan end sellest puudujäägist üle lohutada ka. Oletusega, et spetsialiseerumine oleks ehk kammitsenud mõnevõrra võib-olla seal on, ta on teinekord puhtfiloloogilist jutte kuulen luule kohta, siis näivad need mulle olevat ühekülgsed. Teinekord ütlen ma. Aga aga küllap, ehk jah, selle mateeria seaduste parem tundmine oleks, oleks tulnud mulle kasuks. Kui te redigeerida oma varasemaid luuletusi millele pöörata kõige enam tähelepanu ma ei tea, kas. Või halb, aga ma püüan neid jõudumööda mitte redigeerida. Kui ma neid nüüd vahest juhtun üle lugema. Tundub mulle, et, et redigeerimine on kuidagi pisut sarnane, seal on mingi ajaloo võltsimise element sees mingi kaas kaasajastamine, mis mis on nagu anakronism, kuigi ta taotleb õieti ehk anakronism kõrvaldamist. Viimasel ajal on hakatud tooma keelde üsna julgesti uusi sõnu. Annab teile. Vastuvõetavad üldjoontes ma tahaks alla kriipsutada pigem seda, et põhimõttes. Ma pooldan neid. Väga konkreetne juhtudel võivad nädalaga ka tõrkeid tekitada. Aga üldiselt olen ma küll väga veendunud selles, et et meie vahepealne passiivsus sõnaloomeküsimuses on On kurjast. Kas te olete sellest aspektist vahel pöördunud rahvaluule või murrete poolega? Ma ei julge seda ka nüüd väga väga nii igapäevaseks harrastuseks, väga teadlikuks ja ja süstemaatiliseks nimetada, aga. Aga kahtlemata, kui Saareste sõnaraamat meile siia ilmus. Ja kui sellega ei ole ainult minu tähelepanek. Olen seda mõnegi kolleegiga jaganud ja kinnitusi kuulnud. Ja kui, kui säält hakati, hakati siis Sõnavara hammutama, siis siis hakati esimese hooga sealt sealt ehk kuidagi üle määragi sõnavara ammutama ja see jättis mõnel puhul esialgu niisuguse uuele kaevule uuele kaevule kummardamise mulje. Aga hiljem mini on, on selles selle sõnaraamatu juurde ikka jälle tagasipöördumine saanud nagu nagu endastmõistetavaks. Kahju ainult, et see see sõnaraamat juu võrdlemisi piiratult niisuguse ajalooliselt graafilise kallakuga on. Ja, ja seda suurem muidugi on, on meiepoolsete sõnaraamatu tegijate kohustus need puudused ühe ühe päris kapitaalselt väljaandega korvata. Luulehuvilised on täheldanud eriti noorte luuletajate juures teatavat idamaise kallaku süvenemist. Kas ka teie ise olete tundnud vastavat kiusatust? Ma ei ütleks, ma olen tänini ikka veel veel kinni selles selles nüüd nagu mõnikord Taunitavas niisuguses no ütleme, niisuguses Fausti tüübi ideaalis. Kes teie lemmikluuletajad on? Andres tegelikkuse küsimused, banaalne. Ja küsimus on ainult siis banaalne, kui vastus on banaalne. Sellele küsimusele tõesti. Ma vist ei suuda suuda nüüd kuigivõrd elegantselt vastata. Ma usun, et meie klassikalist on, on mulle vist? Vist Underi Alver kõige rohkem tähendanud kui, kui nüüd nii raja taha haarata võib olla küll mitte ainult ainult kui luuletaja, vaid kui kui mõtleja või kui kultuurinähtus üldse. Brist. Kas te mäletate peast hästi oma luuletusi? Ei, üldse mitte, ei. Tähendab. Ma ma suudan, nad, nad kuma natukene istun, ma suudan nad rekonstrueerida. Aga niimoodi niimoodi Parinal elegantselt tulla lasta ilule üldse. Kui tohib, ma meenutaksin teile ühte luuletust 60.-st aastast, mille pealkiri on asjad, mis ma tahaksin, tuleb teile meelde tuleb, seal on kolm asja, mille kohta ma tahtsin küsida kastega nüüd aastal 70 neidsamu asju tahaksite, kas te tahate, et koos tuumaenergiavarude arvelevõtuga kõik maailma terve rahulolematuse varud võetakse samal äärseil arvele? No mis te arvate, et nad peaksid tänapäeval arvele võtmata jätma või või tahate veel enam midagi? Minule ei, enam enam võib alata tahta. Aga ma arvan, et ja noh, ega see arvele võtta. Vene ei olegi vist luuletuses mõeldud mõeldud lihtsalt registreerimisena ja kaustapanemisena sest teatavasti tuumaenergia Rakendamisega nähakse maailmas vististi rohkem vaeva kui ühegi teise asjaga. Ja, ja kui ma neid asju neid reserve seal kõrvuti mainin, siis siis arvatavasti kandub see vaevanägemine ühe kallal, mis teada, on üle ka teisele, kus ma teda meeleldi näha sooviksin. Teiseks, te soovite, naer kuuluks elu juurde nagu pükste juurde rihm, see jääb ka jõusse. No ma loodan küll. Egas mees ei saa endale tänapäeval lubada seda, et sõnnik, see, mis luuletuses seal paar rida edasi sunnib Ja mille puudumisel saab nähtavaks näo antipoodid, esitatud. Ja siiski soovite veel luuletuse lõpuks, et koos kõigiga teiegi oleksite nende asjade jaoks küps. Kas te võite öelda, et oled. Kas te võiksite anda mingisugust nõu nendele, kes praegu hakkavad pürgima kirjandusse? No ja ma ei söandaks neile öelda, et pürgiga parem kuskile mujale kui kui nad oma kopsude maksud on hoolega läbi katsunud ja selgusele jõudnud, et et see on siiski tõeline asi, kuhu nemad nimelt peavad tõrgema. Siis. Olgu peale mingeid niisugusi soovitusi keda lugeda, kuidas. Ei, mitte nii saastunud, mida neil ei oleks kõige enam vaja, võib-olla tähendab noh. Head tervist, lõi tahtejõudu või metsikuid hambaid teavida. Ma mõtlen, et, Et see, mida neil vaja on Meil on meil on sageli näha, et ühelt poolt loodetakse ülemäära talendile mis on suurepärane asi ja milleta ei pääse kuskile. Ja teiselt poolt loodetakse mitmesugustele nii-öelda tubliduse vormidele, mis on ka kenad asjad, aga, aga mis kunstis ka mitte kuskile üksinda ei vii. Ja, ja mille alla kriipsutajad mulle alati meenutavad Haine kuldseid sõnu atrolli, eessõnast. Et orkestrisse tuleb valida tublid mehed, sest peaasi on muusika tubliduse. Ja vot sellesamase tubliduse ainult ei pääse muidugi mitte kuskile nagu ka palle talendiga mitte, aga lootus on neil, kes suudavad ühendada selle, mida tubliduse all nüüd tema ümber jutumärke ära võttes mõtlen tähendab, isiksuse, millest meil kunstis sageli puudu on.