Ka olema ja ka oma. Nägi. Ta. R. Kerti Ikeile. Ei ma ei julgelt. See on maailma Oli. Iga lööme oma. See laul Edgar pro Leo Normeti operetist tuled kodusadamas oli raadios mõned aastad tagasi peaaegu iga soovikontserdi kavas. Aeg aga lendab peale, tulevad uued viisid ja möödunu kipub ununema. Seda mõtlemapanevat laulu kuuleb nüüd palju harvemini. Vanemad ja keskealised inimesed meenutavad laulu kuulates selle esitajat vabariigi teenelist kunstnikku, ott, Raukast. Ma. Läksin ja õhule. Ott Raukas sündis 23. jaanuaril 1911. aastal. Oma 50 aastase juubelisünnipäeva ja Estonias laulmise 20 aastase juubeli eel pajatab Ott Raukas kolleegidele oma noorusest ja õpinguist. Nii. Laulu lõin ma juba umbes 35 aastat tagasi. See oli Viljandimaal, kus ma sündisin ja kasvasin. Seal oli moodustatud meil õigi omalaadne kvartett koosseisus minu ema, onu naabriperemees ja mina ise. Küllap sellest ajast olidki Ott Raukas ele südamelähedaseks saanud ja jäänud meie vanad kuid igihaljad rahvalikud laulud. Ma vaatan paadist kiikriga. Kungla rahvas ja Mats alati on tubli mees. Alati. Kummardavad. Ruthi õlga. Aks tuli vastu Kärtides kõige kurjem. Et alati on Laul kõlas meil vägevalt, jutustab Ott Raukas edasi. Ja ma imestan isegi, miks ma hiljem Tartu Õpetajate seminaris õppides oma lemmikharrastuseks valisin viiulimängu. Olin hingepõhjani solvunud, kui mind 1931. aastal vanuse ja mitteküllaldase mänguoskuse tõttu Tallinna konservatooriumi vastu ei võetud. Aaro Pärn on öelnud, et külla Braukas siis vihastaski oma hääle jämedaks. Vihane olin küll. Kab Ott Raukas. Aga muu jämedele häälele vihjati juba varemgi. No oli kuidas oli, aga 1939. aastal seadsin sammud taas konservatooriumi poole, seekord juba ilma viiulite. Ja visiit lõppes sellega, et nelja aasta pärast jätsin õpetaja kutsega jumalaga ning siirdusin teatritööle. Tulid esimesed osad kutselise teatrilaval rambipalavikku maa suurt tähele ei pannud. Rohkem oli tegemist laulmisega. Võib-olla tuli see ka sellest, et näitlemisega olin varem seminaripäevil juba tegemist teinud. Oma põhitöö kõrval riiklikus akadeemilises teatris Estonia on Ott Raukas jõudnud lindile jäädvustada palju meeldivaid humoristliku estraadilaule. On? Üks veider üks hoopis omamoodi tehkil veel saluut. Ja kevad. Üks ääre üks kärsik käsk Hüdi igatsust pätte. Et Vikerkaar Pead. Ei sõpruseiga armastus Talle. Maal. Ja tõepoolest, Ott Raukase toredad ämbrilist pehmelt voolavat passi nautides köitis meid tema juures mitte ainult hääl vaid ka näitlejameisterlikkus. Viimast saida täielikult kasutada kuningas Philipi osas Verdi ooperis Don Carlos. Üks oopri rollidest, mis nõuab laulu kõrval ka näitlemisoskust. Ott Raukas on neid ooperilauljaid, kes osa loomisel ei pööra tähele palju ainult vokaalsele küljele. Talle meeldib töötada, otsida uusi võimalusi kuju tõlgendamisel leida rollile õige karakter, arendada loogiliselt antud lavalist ülesannet, kasutada selleks kõiki võimalusi intonatsiooni ja dünaamika rikkalikus vallas mitte rahuldada saavutatuga. Need on peamised iseloomustavad jooned Ott Raukase loomingulises töös. Nii iseloomustas Ott Raukas tabavalt tema juubeli ajal lavastaja Paul Mägi. Ei. Palun jällegi. Taga viimsepäevapasun akadeemia päevad natukene kuidagi välja keeratuna. Samal ajal kirjutas Nikolai golf, Schmidt. Ei tahaks nagu uskuda, et sellest on möödunud juba üle 30 aasta, kui esmakordselt kohtasin lauljat, kooli õpetajat, ott Raukast, keda mulle soovitati töölisteatris esitamisele tuleva näidendi kolme neitsi kodus, ooperilaulja Foogile osatäitjaks. Kuulates noormehe laulu, mõistsin, et ta hääl on palju väärt. Proovide käigus selgus, et ka tema näitlejatalent ületas teiste osatäitjate. Oma. Etendusel oli ta täiesti oma sõiduvees. Aleksander Teetsov ütles sellest, poisist saab asja, annab lavamehe mõõdu välja. Ott Rõnkesest saigi asja esimestele sammudele. Tallinna töölisteatris. Järgnesid õpingud Tallinna konservatooriumis professor Aleksander Arder lauluklassis hiljem töö Estonia teatri ooperitrupis kus ta kohe algul esines suurtes osades Tšaikovski ooperis Mazeepa kutsub heina ja Sunigana Pisi ooperis Carmen mis raske vokaalpartii kõrval nõuavad ka head näitlemisoskust. Ott Raukase ooperi näitleja ampluaa on suur. Tema poolt loodud kujude galeriis leidub nii koomilisi kui ka tõsiseid rolle. Palju on populaarses ooperiliteratuuris bassipartiisid, mida on laulnud Ott Raukas. Kokku tuleb neid 40 ümber. Tema ande mitme külgsusest kõneleb tema tegevus välja ulatus, olgu see ooper või operett, estraad või kino, raadio, televisioon, ühtemoodi suurmeister oli ta kõikjal. Tunnustust on ta leidnud ka lavastajana. Suure menuga läks palju aastaid Estonia laval Ott Raukase lavastatud deliibi ooper lakmee. Selles ooperis mängis ta ise preester Nil akande osa. No. Kuuluvustunne on. Ma la Ja nüüd Vaidele ta. Maal. Olin juba. No. Kui. All. Maa-ala. Ja. Ma vastlahiljuti Üks armsamaid Ott Raukase rolle oli Leporello osa Mozarti ooperis Don Juan millega ta tähistas oma juubelit Estonias 30. jaanuaril 1961. aastal. Selle juubeli ajal arutles Ott Raukas ise. Ja aastaid on möödumas küll 50, aga ei saa ütelda, et tunneksin end nüüd juba küllalt küpse kunstnikuna. Ooperikunst on ikka tõepoolest üks pagana raske ja keeruline kunst. Iga etendusega olgu see väike või suur, uus või vana. Tuled lavale ja leiad, näe seda stseeni võib ju ka niimoodi mängida. Ja kui siis pärast etendust sammud kodu poole mõtled. Õigus, esimene 10 aastat teatris on puhtalt õpipoisiaeg, teine 10, no siis nagu hakkad juba midagi taipama. Ja kolmas, 10 kui elu ja tervist jätkub. Nüüd ehk peaks juba midagi suutma luua. Ta suutis luua suurepärase vanem Kaupo Villem Kapi ooperis Lembitu suutis anda elamuse filosoof kolleenina putši ooperis poeem mis jäigi Ott Raukase viimaseks osaks. Ta oleks suutnud veel palju oma esinemisega vaimustada nii teatrikülalisi kui ka raadiokuulajaid. Ta suudab nüüd ja tulevikuski teeb näidata noortele interpreilidele, olles neile eeskujuks oma imeselge diktsiooniga. Oma töökuse ja otsiva vaimuga. Saatus aga ei lubanud tal seda nii edukalt alustatud kolmandat kümmet enam kuigi kaua elada. Ühel suveõhtul kõlas raadiost leinaviis ja diktor teatas, et ott Raukast ei ole enam elavate seas. Traagiliselt katkes tema töö ja saavutusterohke elu teisel juulil 1962. Parimas loome eas. Viimsel teekonnal saatsid ott Raukast, sõbrad, kolleegid ja tema talendi arvukad austajad. Õhtul külasid linna valju häälditest. Ott Raukase laulud. Iga näeme.