Viimastel kuudel oleme kohtunud paljude silmapaistvate kümmentalistidega džässmuusika valdkonnast. Täna kuulame muusikuid, kelle pillid ei kuulu just kõige tüüpilisemad džässipillide hulka. Need on nimelt orel, mitmesuguseid elektrilised, klahvpillid ja viiul. Praegu mängib suhteliselt vähetuntud organist pool prajan. Alustanud nelja aastaselt klaveriõpinguid, esines ta 1942. aastal niisiis üheksa-aastasena esmakordselt Ringhäälingu saates. Aastail 1938.-st kuni 48.-ni oli ta peale Muuga filminäitleja 16. filmis. Muusika sai tema elukutseks alles 50.-te aastate lõpul. Esimene märkimisväärne organist selles muusikas oli üks oma aja hinnatumaid pianisti Fats vooler kes suri 1943. aastal 39 aastasena. Temalt õppis orelimängu kaundbeisi. Joachim järjest veerenud, kirjutas, et orel oli Fats vooleri jaoks pelgupaik. See sümboliseeris kauget kättesaamatut maailma, kus kunstniku hinnatakse vaid tema muusikaliste võimete järgi. Aktsepteeritakse teda hoolimata rassilistest ja sotsiaalsetest eelarvamustest hoolimata ka tema talendist, shoumännina ja meelelahutus. Dajana. Ühtlasi lisas Berend. Cooleri orelimuusika tõestab, et tal oli siiski ebamäärane ettekujutus sellest maailmast, kuhu ta põgeneda tahtis. Tõepoolest, sats vooleri klaverimäng on kaugelt köitvam tema orelimängust. Kuid ärgem unustagem, et 40 aasta eest ei näinud veel keegi Camite vooler ise neid võimalusi, mida orel võib Chessile pakkuda. Järgneva pala mängis rats vooler plaadile kolm kuud enne surma, 1943. aasta oktoobri lõpus. Ka vooleri õpilase kauntpeesi jaoks jäi orel veel kõrvaliseks instrumendiks klaveri varjus alles kümmekond aastat nooremad muusikud, nagu Milt, backneria vall Bill Davis tõid oreli esile tema tänapäevases väljenduses. Võttes aluseks Harlemi rütmibluusi, millest soul ja funk on vaid sammukese kaugusel. Kuulake vail Pill Davise orelimängu. Johnny otsis ansamblis, millega ta kuuekümnendail aastail tegi päris mitu heliplaati. 60.-te aastate populaarsemate rütmibluusiorganismide hulka kuulus ka praegu 55 aastane Jack Mäkida. Ta õppis tehnikakolledžis, kuid tundis huvi muusika vastu ja oli siis juba 18 aastat vana, kui hakkas mingi õpiku järgi omal käel klaverit õppima. Paari aasta pärast sai ta juba ansamblis mängida ja kuigi ta vahepeal muusikale käega lõi, leidis ta hiljem oma kutsumuse organistina. Nii mängis ta 20 aasta eest oma kvartetiga, milles kitarristiks oli noor George Benson. Nagu klaver, nii on ka orel enamasti kasutusel väiksemates ansamblites vähem bigbändis. Üks neid, kes on orelit sobitanud ka suuremasse koosseisu on Richard kruvi hools ise õppinud muusik, kes väidab, et tema eeskujuks pole olnud mitte teised organistid vaid hoopis bassimängijad. Kuna organistidele on peale kahe käeametis ka mõlemad jalad seda passide mängimiseks siis võib selles väites tõeteragi olla. Siinkohal väike maitseproov Richard Cru Holmsi mängust bigbändis. Kuuekümnendail aastail esile kerkinud organismide hulgas olid veel ioni hämmanud Lonilistonsmis Chimmi Mcrif ja Edi Luis. Orelimängu harrastab ka souli vanameister enamasti lauljana tuntud rei Charles, kes mängib peale klahvpillidega saksofoni. Siiski, kui juba rääkida laulvast instrumentalist on rei Charles oma pillimänguga džässiajalukku vähem püsivamaid jälgi jätnud. Kui näiteks näed king kool kes oli tõepoolest hiilgav nii hästi lauljana kui ka pianistina. Ray Charles'i orelimängust, väike näide koos vintsi Johnsoni orkestriga tehtud palast. Üks piparmündijook. See on mängitud praegu juba aegununa kõlava popmuusika vaimus. Orelimängu vaieldamatu tšempion džässis on 1925. aastal sündinud Simmismis. Alates 1956.-st aastast. Millal ta laiemalt tuntuks sai, on Chimis, mis olnud kõige mõjukam organist alates 1964.-st aastast. Millal Downbiidi ankeeti võeti sisse orelikategooria on selles võitjana figureerinud üksainus nimi Chimismi hoolimata sellest, et möödunud kümnendi teisest poolest alates on Smisse olnud varasemaga võrreldes tunduvalt vähem aktiivne esineja. Tema pluusi improvisatsioonioskusest annab väikese näite järgnev 1965. aastal mängitud pala. Tuletan meelde, et organistid mängivad ansamblites tegelikult kahe mehe eest kätega nii-öelda oma partiid jalgadega passi. Mainimata ei saa jätta 1978. aasta märtsikuus 38 aastasena surnud organisti läriangi, kes paljude afroameeriklaste eeskujul muutis nime aafrikapäraseks, nii et temast sai Khalid ja siin seitsmeteistaastaselt hakkas ta mängima rütmibluusibändides ja jäigi püsima muusikuna, kes viljeles nii hästi džässi kui ka roki. Ta kinnitas muide, et paljud jazzi muusikud võiksid positiivselt mõjutada. Rokiarengut ei tee seda aga selle arvamuse tõttu, et rock on liiga odav nende jaoks. Vabanedes tüüpilisest rütmibluusikujundite ringist kujunes läryank muusikuks, keda mõned nimetasid John koltreiniks orelil. Järgmine näide Antoni Williamsi ansamblilt lift Tim Kusleri. Jiang mängis orelit. Kvarteti ülejäänud mängijad on John McLaughlin ja Jack Pruus. Pala autor on muide John koltrein. Äsjakuuldud läriang oli muide üks neid nooremaid organiste, kes ei piirdu enam oreliga, vaid mängivad ka kõikvõimalikke muid elektrilisi klahvpille. Olgu veel märgitud, et džässiorganismide hulgas on üllatavalt palju naisi. Kõige vanem ja tuntum on märtsikuus viiekümneseks saanud Charlie Scott. Peale tema olid viimasel Downbiidi ringküsitlusel kuue parima organisti hulgas veel kaks naist. Kar Labley ja amino Klodiin Mairs. Imelaps pianistina kerkis esile praegu 29 aastane Petriis Luis Rashen, kes nii nagu Larry Ankondschez rockis rohkem tegev süntesaatoril ja muudel klahvpillidel siinkohal veidike tema mängu Donald pöördi ansamblis. Ja siit ongi paras minna juba nende juurde, keda tavaliselt nimetatakse klahvpillimängijat, eks küllap on nad kõik alustanud kõigi klahvpillide algusest klaverist ja hiljem võtnud oma varustusse elektriklaveri, igasugused süntesaatorid ja kõik muu, mis veel tänapäevases elektronmuusikas klahvide vahendusel häält teeb. Alustagem siis jov Savinulist Austriast pärit USA muusikust, kes süntesaatorimängija-ist on viimastel aastatel kõige enam loorbereid lõiganud. Viini konservatooriumis muusikahariduse saanud Joseph Erich Savinul on sündinud 1932. aastal ja elab viimased 25 aastat USA-s, kus ta koos saksofonist võin tšarteriga asutas 1971. aastal ansambli Weather Report. See sai lühikese ajaga tuimaks elektrilise džässi ehk fusioonigrupiks. Lisage veeret üks fusiooni põhipille. Süntesaator on konstruks Robert muugi leiutis, mis valmis oma esimeses Velbrimitiivses variandis alles 20 aasta eest ja saavutas ülemaailmse tähelepanu 1968. aastal, kui hooldaja Carlos tegi heliplaadi sisselülitatud Bach, millel kõlas Bachi muusika süntesaatoril mängituna. Tulles tagasi jov Savi nulli juurde, kuulakem tema klahvpillimängunäidisena ta oma pala sõnatu, pärit vedel reporti samanimeliselt albumist. 1982.-st aastast savinulle harrasta enam kompositsioone, kus alguses ja lõpus esitatud teema on vahepealt täidetud soolo improsatsioonidega. Selle asemel taotleta läbiva arendusega muusikat ja seda kuuleme ka siin. On ühtlasi selge, et paljurealise magnetofoniga lindistades võit, klahvpillimängija nagu iga teinegi muusik üheaegselt mitut pilli kõlama panna. Samuti on praktiliselt kõik pillid elektriliselt muundatud puhtaid naturaal tämbrid. Me ei kuule. Silmapaistvate klahvpillimängijate hulka kuulub ka 36 aastane Jan Hammer, kes on mänginud maha Višnu orkestris pilli kobemi Stanley Klaaki ja paljude teiste nimekate muusikute gruppides. Kuulake teda koos kitarrist hääldimiolaga viimase palas juveel unelma sees. Esimesi tuntud klahvpilli mängijaid oli hõlby Hancock. Tegelikult oli see 1940. aastal sündinud muusik endale juba varem pianistina nime teinud mängides aastail 1963 kuni 68 mailis Davise ansamblis. 70. aastal läks ta üle klahvpillidele, põhjendades oma muundumist popmuusika suunas järgmiselt. Ma taipasin, et minust ei tule kunagi May'l Stavise, Charlie Parkeri või koltreini taolist geeniust. Niisiis viskasin ma peast soovi saada mingiks legendiks ja rahuldusin sellega, et teen muusikat, mis võiks mõned inimesed õnnelikuks teha. See oli üsnagi tagasihoidlikult öeldud, kui arvestada, et ta valiti 1974. aastal USA-s aasta parimaks muusikuks ja et ta on süntesaatoritega kategoorias juba 10 aastat valitud esimeste hulka enamasti aga esimeseks ööbi hänkoki viimistletud ja maitsekalt mängu kuuletada oma komponeeritud palas kell neli hommikul pärit albumist, mis ta händ 1980.-st aastast mainitud plaadil kasutab ta neljateistkümneid eriklahvpilli. Sageli on mitmed neist üheaegselt kuulda. Möödunud kümnendi keskpaiku kerkis esile rida klahvpilli mängijaid džässmuusikuid George do pool play, Sandra Don Preston, Wolfgang taouner ja teised. Viimasel kümnendi vahetusel lisandus neile käsikäes instrumentide tehnilise täiustamisega üha uusi talente Lil meis, Richard täitel, Baum Chief, loorber Maicel, painholm, loori Anderson ja teised. Väljendusrikka süntesaatori soolo mängib Mark rei Maicel brekeri palas Paczyma. Firma meloodia viimaste litsents plaatide hulgas on Dave kruusini, album varjust välja 1982.-st aastast. Kruus siin on juba keskeas muusik, saab juunis viiekümneseks, oli omal ajal lauljaandi Williamsi pianist, orkestri juht ja arranžeerija ning on töötanud koos printsiip Jounci Cheri malligani ja Sergio Mendez siga. Peale muu on ta kirjutanud filmimuusikat näiteks meilgi jooksnud filmile Gondori kolm päeva. Kõnealusel plaadil kasutab ta süntesaatorid, mis meenutab kõlalt suupilli. Enne, kui pala lõpus kõlab Cherimaligani teema nimega viis venda, jõuab ka Steve kätt mängida. Originaalse trummisoolod. Jaan pärast põgusat tutvust kuuldud klahvpillimängijatega meenutagem džässmuusika silmapaistvamaid viiuldajaid. See on üsna valitud seltskond. Ja kui jätta kõrvale paar muusikut, kes mängivad viiulit kõrvalinstrumendina, siis saame kümmekond viiuldajat järgnevas reas. Jovi nuuti, Edi sous, Stefan klappelli stuff, mis Sven Asmussen, Don Shuga käin Harris Shan lükk, Pontii, Didier Lockwood, Leroy Jenkinsi ja pillimäng. See on ühtlasi kõige rahvusvahelisem seltskond. Siin on afroameeriklasi ja valgeid ameeriklasi kaks prantslast, taanlane ja inglane. Esimese džässi viiuldaja au kuulub aastal 1894 kuni 1978 elanud Itaalia päritoluga USA muusikule Joe venootile, kelle duette kitarrist Edi längiga peetakse džässiajalooväärtuslikeks dokumentide eks need on pärit aastast 1926 kuni 27. Kuuldud duo sai eeskujuks prantsuse viiuldaja Stefan grafellja, kitarrist Chango Reinhardti koostööle. Viimane puhkab juba 30 aastat mullas, kuid 76 aastane Stefan Grapelli on tänaseni heas vormis ja aktiivne muusik. Siinkohal kuulete teda koos Oskarbiitersoniga mängimas. Kruvi abala flamingo. Aastal 1909 kuni 1967 elanud stuff, mis erines kahest varem kuuldud elegantse stiili viiuldajat tunduvalt eelistades karedad tooni ja rütmiliselt väga rõhutatud fraase. Tema mänguga Polnud kiireid õhulisi passaaži, mille poolest enamik viiuldajaid silma paistab Tauliga esimesi, kes hakkas kasutama elektriliselt võimendatud viiulit. Pilli nõrk heli oli ju alati olnud põhjuseks, miks teda džässis. Vähe kasutati. Siinkohal staff, mis koos kitarrist Bellisega aastaarv on 1963. 1916. aastal sündinud Sven Rasmussen on viimased aastakümned olnud tegev mitmekülgse show artistina muuseas ka laulutrios sviideinz. Siiski on ta üha köitev kaviiuldajana ja seda varsti juba pool sajandit, sest esimese heliplaadi tegi ta 1935. aastal. Rasmussen on selgepiiriline Venutigrapelli elegantse stiili esindaja. Alates 1971.-st aastast viidi Downbiidi ankeedis sisse viiulikategooria ja sellest aastast kuni 1976. aastani oli nii hästi kriitikute kui ka lugejate arvates parim jazzi viiuldaja prantslane, šanlik Pontii. 1977. aastal hääletasid kriitikud esimeseks vanameister Joe Venuti, seejärel aga kuni praeguseni. Stefan Grapelli. Lugejate hinnangul oli Pontii veel kolm aastat parim, kuni 1980. aastal ka trapelliileeri üle mindi. Igatahes on 41 aastane šanlik Pontii omapärane viiuldaja kellele ei saa ette heita eelkäijate kopeerimist pärit perekonnast, kus mõlemad vanemad olid muusikaõpetajad sai ta varakult hea muusikahariduse, õppis viiuli kõrval ka puhkpille ja mängis pärast Pariisi konservatooriumi lõpetamist sümfooniaorkestris. Alates 1964.-st aastast pärast esinemist antiibi festivalil pühendus ta täielikult Tšassile. Heliplaadistanud on ta muide ka koosta Smissi Sven Rasmusseni Stefan Grapelliiga. Kuulake tänase lõpetuseks lükk Pontii viiulimängu heliplaadilt electric connection, elekterside.