Ma ärkasin üles, kui taldrikusuurune krohvitükk mulle magamistoa laest näkku kukkus. Minu pea kohal asuvas korteris karjus keegi vihaselt, pange oma saemootor seisma, muidu kaeban teid ausate kaaskodanike öörahu rikkumise eest kohtusse. Jumal hoidku, mis inimesed need küll on? Mõtlesin, ma pühkisin krohvitükid näo pealt ära, tõmbasin oma naisel veerandnaelase vatitropi vasakus kõrvas, küsisin tema käest, mis seda meest seal üleval hirmsasti ärritab. Saad sa sellest aru? Mu naine kuulatas hetke, siis pöördus ta murelikult minu poole ja ütles. See on sellepärast, et saad norsked. Kui sageli olen ma sulle seda juba öelnud ja sa ikka ei usu. Nüüd on sul täiendus käes. Ettekujutus lausisima haigutades jälle seesama vana joru, ma pöörasin teise külje ja jäin uuesti magama. Ma polnud kaua saanud magada, kui naine mu uuesti üles ajas. Ja ta ometi see kohutav norskamine, pandutas ta mind, palun, siin see on kohutav. Maylorska ütlesin ma kindlalt, kuigi haigutades lihtsalt kujutled seda, mida ma kuulen, kullake, seda ma kuulen, ütles tema niisama kindlalt ja ohkas veidi aja pärast juba viisteistkümmend aastat kuulen ma sinu norskamist. Ma vaidlen sellisele arvamusele ägedalt vastu. Laususin mina ja siis sai uni jälle minu üle võidu. Pead ütlema, et see oli mu elu kõige rahutum öö sest kella kahe paiku helistati uksekella, naine äratas mu üles ja ma tegin lahti. Kaks hästirõivastatud härrad, üks pikk ja üks lühikese isid ukse taga. Esitlesidendikud kriminaalpolitseiamet like ja esitasid läbiotsimiskäsu. Nad otsisid korteri põhjalikult läbi, nagu mulle näis taga järjetult. Kuulge, mida te õieti otsite? Tihkasin lõpuks küsida. Vermimis masinat, vastas pik lühidalt. Ta näis rahulolematutena. Ja mida siis meil diaks vermitama, imestas mu naine. Valeraha, lausus päike lakooniliselt. Teie vastu tõstetud süüdistus täiendas pik, mille kohaselt teie korteris öösiti töötavat vermimis masin, nii nagu öeldud, olevat mürin tundmatut päritolu. Ma nägin, et mu naine pürgis selgitama, tal oli piinlik. Lõpuks sai ta endast võiti, ütles mu mees on süüdi. Kuulide katkestas pik teda, mõelge järele, mida te ütlete. Abielu naisena ei ole ta kohustatud oma mehe vastu tunnistama. Selle asja taga peitub vangla. Pealegi sekus, lühike, on olemas kahtlus, kaasosalisuses võidakse rängalt karistada, kui te teate, mind on juba karistatud. Hüüdis mu naine luuksudes. Mu mees norskab nii kohutavalt. Mis ütlesin, mina, mina ja norskab. Ärge laske endale selliseid asju rääkida, mu härrad, mu naisel on selles asjas kinnisidee. Nüüd kutsus mu naine mehe meie peal asuvast korterist mehe meie all asuvast korterist ja lõpuks veel kaks perekonnapead naaberkorteritest. Sellega tegi ta pikali ja lühikesele loo selgeks, nood vabandasid ja läksin minema. Hirmus ütles mu naine nii naabrite hammaste vahele sattuda ja seda kõike üksipäini sinu kohutavad norskamise pärast. Ma tahan sulle midagi öelda, karjusime raevukalt. Ükski teine naine pole mulle siiani öelnud, et ta norskab. Ma võin sulle tubli tosina auväärseid naissoost kaaskodanike tunnistajatena ette tuua. Vabastage mind öö ülejäänud osa kirjeldamisest. Sellest on palju aega tagasi ja vahepeal lahutati meid ära. Et ma üldse sellest asjast räägin, siis seepärast. Ma tunnen end üksildasena ja otsin elukaaslast, ilusat naist. Kummatigi. Ta peab norskama. Ma istusin rongis ja mul oli nohu. Siis avastasin ma äkki see kõlas nagu pasunahääl. Ma ei saanud sinna midagi parata, see tuli minu seest. Kaasreisijad vaatasid kõigepealt solvunult ringi, ei sobi avalikus transpordivahendis nii valjusti aevastada. Iseasi, kui ma oleksin erirongi tellinud, aga nii inimeste seas, kes on koha eest täpselt sama palju maksta kui mina. Kuhu me jõuaksime, kui igaüks nii valjusti oma himudele anduks. Selliseid mõtteid võis lähedal istuada, nägudelt selgesti lugeda. Ma tundsin end vaenulikkuse poolt ümber piiratuna. Minu õnn oli veel see, et keegi kedagi tundnud ja igaüks teist umbusaldas muidu oleksid mu kallale karanud, oleksid mu kindlasti ribadeks rebinud. Aga mul olid need vagad, soovid ükstapuha. Maid oma nohuga nii ametis, et mul teiste asjade jaoks aega üle ei jäänud. Ma pidin aevastama ja ma vastasin. Kui ma veerandtund olin lakkamatult taevastanud, hakkas mind ümbritsev vaenulikkus muutuma üldiseks lõbususeks, seal ka sellesse, et keegi minu vastas istuv isand mulle rohkem põlastaval, kui sõbralikult tervist hõikas. Nagu oleks ta tahtnud sellega öelda. Nüüd aga aitab lõpp sellega. Ma ei teinud talle seda meelehead ja aevastasin edasi. Ta kordas oma energilist asjalikku tervist. Ma viitasin meeleheitlikult vastu ja nüüd hakkasid kõik mulle igat sihi järel rõõmsalt tervist hüüdma. Kord mina, kord nemad, sellest sai suurepärane koor ja mina olin eeslaulja. Üks reisikaaslastest tahtis end eriti esile tõsta. Ta patsutas mulle lõbusalt põlvele, ütles, kui te aevastate, enne, kui ma jõuan 10-ni lugeda, saate ühe marga. See vahend aitab üksnes luksumise vastu. Ägisesin, mina tema oma võimalust ei korranud. Ma olin jälle kolm korda vastanud. Nüüd Pauli igalühel vahend käepärast. Tuttav lugu hüüdis aa. Seal aitab ainult üks kohe voodisse. Pilu. Voodi on Tartus, aga me ei ole Aegviidus. Parim vahend on konjak, hüüdis p. Pealinna oma aitab ka, aga konjak on parem. Kas seal konjakit kaasas on? Ei, oigas simma. Vana ta minu kõrval võttis oma käekotist kompvekiimega kompveki, sõnasta ja nohu on nagu pühitud. Et sinna see jäänud järgmise aevastusega lendas ta vastas istuvale sõbralikule isandale näkku. Pole müüdoakti lausustu, enne kui ma vabandada jõudsin. Ega see poleks aidanud, nohu vastu on ainult üks vahend, pange märjad sokid jalga. See on küll julgelt arvatud ja lollilt edasi räägitud, sekkus jutusse mees, kes oli seni soliidselt vaikinud. Märgades jalgadest lohu tulebki, on ainult üks vahend. Vajutage nimetissõrmedega ninasõõrmed kinni, see aitab kohe. Ma tegin nagu soovitatud. Nüüd ma mitte üksnes ei avastanud, vaid igast avaldusest lausa müristas. Soliidne isand raputas halvakspanevalt pead. Pidage hinge. Vastupidi, hingake ägedalt ja sügavasti. Kogukubee oli üks süda ja üks hing. Igaüks andis mulle isemoodi nõu. Igaüks teadis lohu vastu erivahendit. Ainult üks istus vaikides kupees ja tegi, nagu ei läheks kõik see talle üldse korda. Ma panin seda tähele. Pöördusin oma hädas tema poole, ütlesin, kõik teavad mingit vahendit nohu vastu. Miks siis teie mulle mingit nõu ei anna? Oi, emas ei oska ette kujutada, mis me täna küll tegime. Issand jumal küll, mis te siis tegite? Me tantsisime uut tantsu toetudes üksteise vastu. Kuidas see siis juhtus? Ma ei saa isegi aru. Tantsime nagu tavaliselt, igaüks omaette. Aga järsku pani Robi oma käe mulle ümber, piha võttis mu parema, käivad niimoodi. Ja me hakkasime tantsima koos. Ta ütles, et ma kordaks tema liigutusi. See oli nii imelik, nii naljakas. Mis siin siis naljakat on? Aga miks siis ei ole? Keegi tantsib sinuga ja hoiab sind kinni. Lihtsalt hulluks võib minna. Aga see tants meeldis sulle. Esialgu oli naljakas, aga raske. Varstega harjusin ära ja siis oli päris tore. Aga mis teised tegid sel ajal, kui teie tantsisite? Algul nad ei uskunud oma silmi, sest keegi pole enne niimodi tantsinud. Arvasid, et oleme peast põrunud. Varsti hakkas veel üks paar niimoodi tantsima ja lõpuks tantsisime kõik nii vahva. Aga missuguse muusika järgi te tantsisite Robivaluse orkestrit hästi aeglaselt mängida? Selle järgi me siis tantsisimegi. Tütrekene meie sinu isaga tantsisime alati niimoodi. Ei või olla emakene, see oli ju täiesti uus tants. Robi ütles, et niimoodi pole varem mitte keegi tantsinud, roomieeksis, nii tantsisid varem kõik. Ei oleks uskunud, et teie vanad saite hakkama niisuguse naljaga. Kodus oli meil vanaema, kelle elul polnud enam õiget sisu. Televiisorit vaadates hakkas tal igav. Lugemiseks olid silmad nõrgad, teatrisse minekuks ei olnud tal midagi selga panna. Tundide kaupa tammuste korteris ringi, lõõtsutasin sohvanurgas ja haigutas kohutavalt. Kuid novembrikuul leidis meie bulased väga tähtis sündmus. Meie korterisse pandi telefon sisse. Küll oli rõõmu, valeühendusi ja mis kõige tähtsam, nalja oli, sest keegi unustas ikka jälle uue aparaadi olemasolu ja jäi juhtmetesse kinni. Esimese kõne võttis vastu vanaema juba järgmisel päeval, siis kui me kõik tööl olime. Keegi tundmatu naine teatas talle, et Myra läheb oma mehest lahku. Üks teine naine kuulutas, et homme pidavat puudis sidruneid tulema. Kolmas keegid teatud preili roosa andis informatsiooni, et pann kursuk tänast salatit ja heeringa ostis ja Kristiina praabel juba kolmandat vorstikest endal hea laseb maitsta. Mõistatus lahenes pärastlõunal. Selgus, et olime saanud kurgitehase endise numbri ja kõik ametikõned tulid meile. Me tahtsime sellest vastavale instantsidele teatada, aga vanaema avaldas ägedalt protesti. Teil on hea, lähete tööle, elate oma elu jätk, kommiti mulle need korgid, nii, olen ka mina maailmaga kontaktis ja kuulen kõige mitmesugusemad asju. Nii jäigi kõik muutmata, seda enam, et järgnen ska tõsisema sisuga kõnesid. Mis te seal teete, 1000 ja tuline. Hüüdis ilmse nõrkuse sinski. Saatke meile kurke, plaan on hädaohus. Kvartalis oli ette nähtud 200 miljonit, teiega annate meile 78,3, mis me sellega teeme? Meie vanaemas toimusid radikaalsed muutused. Ta oli end kokku võtnud ergas, karastunud raskused plaaniga ei olnud talle enam uudiseks. Ta hakkas täie energiaga tootmist juhtima, andis tehnoloogilisi näpunäiteid, likvideeris kitsaskohti, jaotas preemiaid, ajas laiali isegi ühe pika rubla jüngrite kambatehases, kus nii mõnegi küsimuse lahendamine tundus mõistatuslikuna. Hakkasid puhuma uued tuuled. Aasta lõpul oli vanaema tööga üle koormatud. Ta suurendas koosseisu, võttis tööle tädi ühe pensionäri naabrusest. Tädi hakkas juhtima ökonoomika osakonda. Tööle võeti ka üks täditütar kuid talle ei antud iseseisvat töölõiku. Ta oli juba koolis nõrk olnud, saanud halbu hindeid, teinud poppi, Taistus nüüd kaugjaamas ja andis ühendusi. Kuid temagi hingab julgemalt, midagi nagu ärkas temast. Ta silmaring avardub. Ilusam ja sisukam on nüüd eakate naiste elu. Nad ei tunne enam üksildust, ei näi endale üleliik seina. Neil on kaheksatunnine tööpäev. Nad lahendavad igasuguseid tähtsaid küsimusi ja isegi minister isiklikult väitis viimasel pressikonverentsil, et viimase poolaasta jooksul on olukord korgi tihases tublisti paranenud. Ma tean toredaid lugusid, millest ma teie heldusele ühe pean ära rääkima, mis umbes nädala eest jesuiitide kolleegiumis aset leidis. Seal UNIX õpilane tuli üsna üleannetu kõigi kommete suhtes ja kogu jooksis ta ringi ega maganud oma kambris. Siis ähvardasid paatrid teda, et kui ta kunagi öösiti oma kambris ei viibi, tahavad nad talle vitsa anda. Noormees läheb ühe kunst maalri juurde ja palub, et too maaliks talle paga palgetele kaks pühakut paremale Ignatsius Loyola ja vasakule Assisi Franciscuse. Siis tõmbab ta kenasti jälle püksid jalga ja läheb kolleegiumi tagasi, kus ta 100 vigurit viskab. Nüüd püüavad paatrita kinni ja sõnalada. Seekord sai igatahes saad vitsa. Seal heidab õpilane põlvili maha ning lausub. Oh psühhoik laadsijus, oht, Püha Franciscus, halastage mu peale ja tehke imet, minust süütust tõestada. Vahepeal tõmbavad paatrital püksid rebadele ning tõstavad särgisaba üles, et teda peksma hakata. Nii kui paatrit nüüd mõlemaid maalitud püha, kuid näevad, hüüavad naad oo ime. Toogiad Amekelmiks pidasime pühak. Sealjuures langevad nad põlvili ja suudlevad tagumikku, kutsuvad kõik õpilased kokku ja lasevad neil osa võtta püha tagumiku suudlemise tseremooniast, mida kõik hardusest tegid. Me ei anta rohtu loata koertel koera jaoks ei taha, minul endal on paeluss, siis olete vale luugi juures, sellest luugist saab arstimeid ainult loomade jaoks, sellepärast ma selle juurde tulingi. Paeluss, onju loom, aga teie ju kasvatate. Lõpuks saab seal ikkagi pae, Luis, mina ainult vahendan passi vaielda ning õige luugi juurde. Kolmas vasakult. Mis te kasutate, kas te näete, luuk on suletud, seepärast ma koputan siis avatud luugilisel koputada, meil on nüüd lõuna, tulge poole tunni pärast. Hästi. Tulen poole tunni pärast. Tahaksin ussirohtu. Kas olete täitnud vastava nõude lehe? Muidugi. Teil polegi asjadest aimugi. Esikus teine uks vasakul on blanketi büroo, muretsege formala, seega on 805 üheksa üks 30 viisa. Täitke see täpselt hästi. Palun, siin see on. Ja olete täitnud formulari. Vaatame sündinud kõhus, vanus teadmata, pikkus viis kuni 10 meetrit. See on, kas olete hull? Kuidas te olete siis 10 meetri pikkune minu muidugi, teie? Ei. Ma arvasin, et siin pidi andma teateid paelussist, muretsege uus planget ja täitis uuesti. Pealegi pole siin veel rohutaotlust. Neid saab luugist number kolm ja sellele lisaks peate te, mina pean. Hüvasti, mina pean meelsamini paelussi. Kuule, vennas, mina ei kõlba selle ameti peale. Olen spets liha ja vorstide alal, sina aga tahad äkked, hakkaksin raamatuid müüma. Balzac koogol, Mozart ja need teised kirjanikud, teadsi, Bergqvisti passi, mulle kultuursem amet nagu, aga ma ei näe mingisuguseid väljavaateid. Lisateenistuseks, ei tunne seda. Ära aja asjata vastu, inimesed kasvavad, ühiskondlik kavansseerimine, mida te ütlesin varem tekstiili alal, aga ometigi tulen siingi suurepäraselt toimet, paata. Tervist, minu lugupidamine. Ma kuulen teid. Tahtsin lasta sõbrannale sünnipäevaks ilusa raamatu. Mida te mulle soovitaksite, kas teie sõbranna on blondiin või brünett? Pigem blondiin. Ma arvan, et sinises ümbrises raamat sobib suurepäraselt tema näo värviga. Aga mis raamat? Priotoristliku loomulikult, haruldane värv. Soovitan seda tingimata võtta. Maksta kassasse. Tänan, palun nägemiseni. Nägemiseni. Läätse, kuidas tuleb töötada veel üks ostja risteris mind alati mõned erialaseid raamatuid osta meie asutuse raamatukogu jaoks. Kas teil on midagi metallurgiast, palun väga, sellel teemal on meil müügil oivaline raamat. Kuidas karastus teras? Tänan. Ning tal on veel midagi söekaevandamisest, tehnoloogiast siis see midagi Ornitoloogiasse tähendab lindudest, sööt, kavandamisest. Söekaevandamine on meil suurepärane teos. Söe rikastaja. Autor on Jaan Kross. Aga lindudest sobitele kindlasti künnivares kevadine lind, mõlemad ilusatesse värvidesse väga ilusates värvides. Palun kas kokku rubla 80? Minu lugupidamine, head aega, häda ägedaiga. Kas sa veel kahtled? Olgu, võin proovida. Pane tähele järgmist teenindad passina, aha. Tervist, tervist, mida tohib teile pakkuda? Ma ei tea, tahaksin enne pisut ringi, palun, palun. Aga hügieenilist kaldusel palun kaupa kätega mitte puutuda. Vaadake seda tükki siin, kas see on mingi uudisteos, melon, köik värske, alles eile noa alt, kuidas, mis te ütlesite? Üks silmapilk. Läibetroomio meil oli, nägin siin kusagil, aga joodiad pole ma näinud. Ansse, kas need on Roomeo ja Juulia? Kas neil on olemas süda rupskeid, me ei müü seda saate vastashoonetega naljahammas. Mina tahan tuntud itaalia kirjaniku Teamiitilise romaani ahah-jajah, jah, ma kohe vaatan. Kolleeg, kas te vaataksite, ehk leiate seal ühe südame seltsimehe jaoks. On teil veel mõni soov. Tahaksin saada veel lõvi, ei olnud veel nõudmist selle kauba järele, meie neid ei pea. Meil söövad inimesed kas looma või vasikaliha, aga see on ju Joseph, kes oli tuntud roomaja. Võimalik, aga mina soovitaksin teile hunt ja seitse kitsetalle võib ka ilma hundita. Kas pakin seepi? Ei, olen juba lugenud. Kas ma tohiksin veel paluda punast ja musta punane meil on, aga musta ei ole. Te mõistate sanitaarkomisjoni pärast, lubage ma vaatan parem ise raamatut läbi, see veel puuduks. Kolleeg, palun tooge kassaraamat. Kontrolör tuli, ma pole mingisugune kontrolör, tahaksin ainult oma silmaga raamatuid vaadata. Need, mis teil müügil on. Ehk näitaksite mulle Dostojevski idiooti, idiooti. Vabandage, ma ei tea, kus ta on. Olen siin õunu, küsige siis kelleltki teiselt. Õige, küsin juhatajalt. Juhataja, palun. Hüüab silla köisi ostja idiooti Veeaa. Doktor, palun andke mulle tunnistus, et ma ei saa tööl käia, mis põhjustel mul on närvid läbi, ma ei tea, mis ma teen, ütelge närviliseks teeb kõik? Absoluutselt kõik. Varahommikust peale. Ma hakkan kohe luksuma, kui äratuskella kuulen, hoian end suure vaevaga tagasi, kellele mitte puruks lüüa või aknast välja visata. No mis edasi, edasi ärritab mind kõik. Ma ei leia kunagi oma toasusse üles. Lähen hulluks selle, kui ma lipsu saan korralikult sõlme siduda. Naisel märkused ja nõuanded ajavad mul lihtsalt külmavärinad peale. Alati kaldama kuuma kohvitassi ümber, ütlen teile. Nii, võib tõesti hulluks minna. Aitäh, või veel. Kui nad trammi ootan ja näen, et kõik numbrid mööduvad välja arvatud minu oma siis ma hakkan liiklust põhjama. Lähen tülli nendega, kes seda nagu kaitsma tükivad, sest mulle näib, et nad peavad mind meie riigikorra vaenlaseks. Lõpuks, trammis või autobussis sees olen, keeb ilus kõik. Kas teil on vahel tung minna nendega kaklema, kes tõukavad? Niisugusel puhul on mul tuua kasvõi kaigas võtta, eks ole? Kõige ilmsemad närvihaigusavaldused. Ma saan väga hästi aru oma olukorrast. Ärge püüdkegi mind rahustada. Kui mulle tööd näiteks märkust teha, kas olen hilinenud, siis olen ma valmis kõiki tükkideks radima nini. Te tahaksite kõiki tükkideks. Aga kas? Teie oma töökohal puutute paljude inimestega Ma töötan luugis. Kas mõistate, luugis? Mul ei ole tegemist inimestega, vaid. Ma parem ei ütle, kellega oma lollide küsimustega teevad mu hulluks ma kiiruse ähvardustega. Ma kaeban teie peale. Nüüd on ju igaüks tähtis, Lila, igaüks muudkui jookseb kohe kaebama kurrat vilgu, kas võll jumala enda juurde? Päde? Ma juba karjun, ärge Ekarli harjun küll. Eks kaevakama juhatajale inimini. Pikelge. Kas teid teie ülemused ka närviliseks teevad? Te veel küsite? Nad peavad mind alati loodriks laiskvorstiks. Nad lihtsalt äratavad minus roimarliku instinkt, andis täielikult aru kuidas ta rohkem närvitseda, kas kuu algul, keskel või kuu lõpul. Ma närvidson terve kuu läbi. Kui palka saan, ajavad vihale igasugused maksud ja laenud ja kinnipidamised. Vaevalt saame toibuda, kui kohe hakkavad käima närvide peale igasugused Ta nägematut väljaminekud käivad närvidele, võlad, jutustused meist, kes veel suuremaid võlg oskavad teha. Kui aga naine kõike seda mulle nina alla hõõruma tuleb, et mis meil veel majapidamises puudub ja mis naabritel juba on ja mis on sugulastel ja tuttavatel ja mis meil veel osta tuleb, siis käisime korteris ringi nagu Balter puuris rahuneb. Et kuidas ma saan rahuneda, kui mul kõik närvidele käib. Kõik. Kõik elektri ja gaasiarvete kasseerijad, müüjad, kes kaaluga petavad, sõber, kes minu kulul tahab juua. Tulen koju, et pisut puhata ja kohe hakkavad naabrid mürgeldama. Teate. Mul käivad närvidele isegi omad lapsed. Ka meie polnud noores eas inglid, olime isegi ebaviisakad, aga mis nüüd toimub? Hull inimene hakkab juba pooldamal, ma ei tea mida. Ma ütlen teile, et mind teeb kõik närviliseks, kõik raadiotelefon, televiisor ja nende meeste targutamine, kes kindlasti teavad, et kõik läheb paremaks. Haigus ajab mul närvid täitsa krussi. Kuidas ta nimi nüüd oligi? Tekkeldatate tugeva neurosteemial, aga Düsse ei vabasta. Teil on vaja ainult pisut ennast ravida. Kuidas vaimult ravima pean, doktor, te peate vahetama elukohta. Kas te arvate, et mul oleks kasulik, pani kuurort? Seda mitte. Muidugi. Kas seal on trügimine, kõike tuleb sabas oodata, seal kaotabki inimene närvid lõplikult. Aga võib-olla suunata. Ei, ma arvan, et see ei aitaks meie maal Lolo arvata pean end ravima välismaal. Kas te mõtlete Šveits, jäi, ma soovitaksin teile Havai sääri haavall, lihtsalt kliima on seal haruldane ja tingimused on luksuslikud. Aga mis sul seal peale hakkad? Teil on vajalikud meelelahutused, jalutuskäigud, purjesport, kontserdid, viga, tublid kabaree, varietee. H. Looja, ja seda muidugi ja noh, hüva, doktor, aga kas sa kulud katavad, kes ametiküsimus? Teie haigus ei kuulu ametiühingu ravi jälle. Kuradi. Te võite sõita omal kulul, pole raha. Peate mingi väljapääsu, leiba, laenud, kõlkaderilt, doktor, sugugi mitte. Hoopis teie olite see, kes mind pilke pool tundi jutus Mulle jutustati mulle seda, et teil käib närvidele kõik, mis ka minule närvidele käib. Ütelge, mis mina pean tegema? Ütelge kaitse koos minuga, doktor kohu away saartele. Tõstsin käe takso jäi seisma. Vabandage, ma ei sõida kaugele, keskväljak kuni, kuid mul on väga kiire vanast õhtu, saate aru, palun väga. Viin, kuhu soovite? So olemegi kohal, mis taksomeeter näitab. 47 kopikat, olen rublane, palun vabandage väga. Aga mul ei ole tagasi anda. Oot, mul peaks üks viiekümneid, kopikaline oleme. Olge lahked, aga mul ei ole teile kolme kapikat tagasi anda. Mul käsilas jää. Nii ei lähe. Mina rohkem ei võta, kui arve näitab jootraha, ma ei taha, väga meeldiv kuulda, aga mida siis teha? Siin lähedal on kiosk, võeti seal raha ära vahetada. Hästi, sõidame. Tütreke, siit ma ei tohi siit vasakule sõita, näete, keelumärk, keerame siis paremale. Siin tuleb aeglaselt sõita. Ühesuunaline liiklus. Stopp, stopp. Sildsel kioskid on suletud. Lõunavaheaeg näitab taksomeeter 97 kopikat, võtke rubla ja asi. Ei, mul pole sellel tagasi anda ja jootraha ma põhimõtteliselt Te ei võta. Tore, olge siis nii kena ja sõidutati mind veel kolme kopika eest, seda voib. Pidage kinni, näitab täpselt rubla, siin kahjuks ei tohi peatuda. Näete, keelumärki, lülitage taksomeeter välja ei tohi. Kui autos sõitja peab taksomeeter töötama. No siin võib peatuda taksomeeter nii, tehke üks rubla ja 12 kopikat. Ärge närveerida, et me mõtleme koos midagi välja. Mul on hoiukassas üks tuttav neiu, ta vahetab teie raha kohe peeneks, sõidame. Palun, pidage kinni. Olete praegu täpselt kaks rubla, ma saan ära maksta. Hästi. Vabandage, et nii läks, aga saate ise aru, et ma jootraha ei võta. Mõistan teid. Kuidas ma siiski keskväljakule seal. Väga lihtne. Ma toimetan teid sinna. Nii olemegi kohal. Arve on 47 kopikat. Nappis lusikat taksojuhile nina alla aga teise käega surusin talle pihku 50 kopikalise ja kargasin taksost välja. Mu süda valutab seniajani, et pidin nii ausat inimest hirmutama.