Tere õhtust, kell on kuus ning Päevakaja võtab kokku olulisema tänasest meil ja mujal stuudios toimetaja Margitta otsmaa. Täna kukkus Riigikogus läbi opositsiooni algatatud umbusaldusavaldus rahandusminister Sven Sesterile. Värske inimarengu aruande on, meil on Eesti jõudnud rändepöördefaasi sisse, Anne on ületamas väljarännet. Rahvaarvu kahanemise tõttu on Eesti muutunud rände sõltuvaks. Eestisse saabub üha rohkem inimesi ja rändeiive tõmme on heaolu poole, olenemata põhjusest, olgu see töö õppimine, pereränne suundub pigem madalama heaoluga riikidest kõrgema heaoluga riikidesse. Arutelud selle üle, missuguseid avaliku sektori töökohti Tallinnast välja viia, pole enamikus ministeeriumides veel lõpule jõudnud. Samuti on erinev ministeeriumide visioon sellest, mida üldse Töökohtade kolimiseks nimetada. USA president Donald Trump teeb täna õhtul teatavaks oma otsuse Ühendriikide osaluse kohta Pariisi kliimaleppes. Meedia peab leppest taandumist väga tõenäoliseks. Suurbritannia leiboristide toetus on peaminister Theresa May konservatiividel järele jõudmas ning aitavad nädal enne valimisi avaldatud küsitlused. Tallinna linn kaebab edasi halduskohtu eilse otsuse peatada reidi tee teise etapi ehitusluba. Loa peatamist taotles kohtult mittetulundusühing Eesti roheline liikumine. Kui me võiksime hakata siis näiteks esimest etappi ehitama, seda ei vaidlustatud, aga seda ei saa teha väga lihtsal põhjusel, sellepärast et teises etapis on see pumpla kohe pumplat välja ehitasime saaga maasse torusi panna. President õiguskantsler ja sotsiaalkaitseminister tunnustasid tänasel lastekaitsepäeval presidendi kantselei roosiaias laste ja noorte huvide eest seisjaid auhinnaga lastega ja lastele tänatakse ja tunnustatakse inimesi ja organisatsioone, kelle uued algatused või pikemaajaline tegevus on positiivselt mõjutanud lasteaiaperede käekäiku. Haapsalus peetud muinasjutukonverents lugudega. Kasvame suureks, arutles selle üle, millist rolli mängivad lastele arengus muinasjutud, mida neile ette loetakse. Hea muinasjutu teeb jutustaja, sest, et kes ikka hästi räägib ja jutustab, selle suus hakkavad lood elama. Eesti jalgpallikoondis tõusis värskelt avaldatud FIFA edetabelis pärast mullust suve taas esisaja sisse. Ilm püsib jahe ja tuuline, mitmel pool sajab hoovihma, hommikul võib Kirde-Eestis sekka tulla ka lörtsi. Õhutemperatuur on homme seitse kuni 13 kraadi, öösel langeb maapinnal miinus ühe kraadini. Ja nüüd kõigest järgemööda opositsiooni algatatud umbusaldusavaldus rahandusminister Sven Sesterile kukkus Riigikogus läbi. Umbusalduse avaldamise poolt hääletas 42 ja vastu 52 saadikut, erapooletuid ei olnud. 45. Reformierakonna, Vabaerakonna ja Eesti Konservatiivse rahvaerakonna saadikud märkisite esitatud umbusaldusavalduses, et rahandusminister on oma tegevusega nõrgestanud riigi rahanduse seisu ja kestlikkust ning Eesti majandusarengu välja proteid. Tal puuduvad põhimõtted, mis hoiaksid eelarvepoliitika, vastutustundlikku ja maksupoliitika ettearvatava. Valitsus arutas tänasel kabinetiistungil muuhulgas haldusreformi puudutavad, kuid ei jõudnud ta sundliidetavate valdade suhtes kokkuleppima. Erandite puhul on tarvis põhjalikult kaaluda kõiki poolt- ja vastuargumente ning otsus peab olema konsensuslik nii ütles valitsuse pressiesindaja. Arutluse all olid Keila linna, Alutaguse ja Luunja valla tulevik. Valitsusliikmed kohtuvad edasi eri formaatides ja pressibüroo andmeil ei saa välistada, et koalitsioonile meie maksupaketi arutamiseks toimuval koosolekul võib ka haldusreformi arutelu tõstatuda ja praegu ongi koos koalitsioonierakondade juhid ning jätkub maksupaketi arutelu. Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles eile õhtul. Panditulumaksu ei tule ühisdeklaratsioonide ühise täitmise võimalus suureneb abikaasadel ning arutamisel on veel magustatud joogid ja pakendiaktsiis. Ratase sõnul vaadatakse täna allikaid. Riigikogus, arutati aga riiklikult tähtsa küsimusena rändeteemalist inimarengu aruannet ning Uku Toom kuulas seda. Põhiettekandja oli inimarengu aruande peatoimetaja ja Tartu Ülikooli professor Tiit Tammaru. Esimene sõnum oli selline. Eesti heaolu kasv on olnud kiire, kuid endiselt, nagu ka eelnevad inimarengu aruanded on näidanud, on ebavõrdsus Eesti ühiskonnas jätkuvalt suur. Ja me näeme, et Eestis ebavõrdsus kasvas kiiresti, üheksakümnendatel aastatel aga võib olla, mis on olulisem, on see, et, et ta ei ole veel hakanud oluliselt vähenema vaid ta on selle kõrgele tasemele meil püsima jäänud. Tammearu sõnul on Euroopa sees toimunud heaolu osas teatud ühtlustumine. Erinevused SRÜ riikidega on aga kasvanud ja see kõik on tihedalt seotud rändega. Tammaru jätkas. Meie teine põhisõnum on see, et Eestis on praegu toimumas ränga tööre. Ma ei taha öelda veel seda, et Eestist on saanud sisseränderiik, kuid Eesti rändesuundumused on selgelt muutumas. Rändesuundumused kujunevad kahe vastandsuunalise jõu välja mõju tulemusena. Ühelt poolt seesama heaolu kasv tähendab seda, et Eestisse saabub rohkem inimesi ja rände üldine tõmme on heaolu poole. Olenemata põhjusest, olgu see töö, õppimine, pereränne suundub pigem madalama heaoluga riikidest kõrgema heaoluga riikidesse. Teiselt poolt ebavõrdsus on endiselt suur, meil on väga palju madalapalgalisi ja see on see põhiline tegur, mis eestist inimesi jätkuvalt välja viia. Ja aastal 2015 oli meil siis selles mõttes murranguline või tähenduslik, et esimest korda ületas Eestisse saabujate arv Eestist lahkujate arvu ja kui mingit sellist suurt šokki või vapustuste juhtu, siis võib arvata, et sisseränne muutub Eestisse järjest olulisemaks. Seda enam, et meie kolmas sõnum inimarengu aruandes on see, et Eesti areng on muutunud rände sõltuvaks. Eesti rahvaarv kahaneb, Eesti tööealine elanikkond on kahanenud. Aga kui sisseränne lahendab osa probleeme, siis toob taga uusi juurde näiteks paralleelühiskondade teket hetkeolukorra, kus inimesed tegutsevad eri keskkondades ja mingist lõimumisest pole juttugi. Ja kuna Eestis on see nähtus eesti ja vene kogukondade vahel juba olemas, kardetakse sisserändega selle süvenemist. Need probleeme, millele lahendusi otsida, on küllalt. Ehkki eilseks pidid ministeeriumid kokku panema täpse ajakava selle kohta, millal ja mis allasutuste töökohad Tallinnast välja viiakse, käivad paljudes veel tõsised arutelud. Madis Hindre räägib, mis praeguseks teada on. Valitsus on võtnud endale eesmärgiks viia Tallinnast välja 1000 avaliku sektori töökohta. Siiski ei saa enamus ministeeriumeid veel päris täpselt öelda, mida ja kuhu kolitakse. Näiteks kultuuriministeeriumil tuleb Tallinnast välja viia 55 töökohta ning selle tarbeks peavad kolima rahvakultuuri keskus ja integratsiooni sihtasutus. Ühtlasi luuakse Narva eesti keele maja kui integratsiooni sihtasutuse puhul on otsustatud, et ka see hakkab edaspidi tegutsema Narvas, siis rahvakultuuri keskusega Pole. Ministeerium kokkuleppele jõudnud ministeerium soovib keskuse kolida Viljandisse keskuse enda inimesed eelistaksid Raplat ning sobivaim variant peaks selguma rahandusministeeriumi analüüsis, räägib Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits. Suurim mure, mis selliste arutelude käigus on välja toodud, on just see, et rahvakultuuri keskus korraldab väga palju koolitusi ja midagi ei ole teha ühistranspordiühendus. Kõige parem on ikkagi Tallinnaga, kuid meie hinnangul ei ole see nüüd selline ületamatu probleem või takistuskoolitused võivad toimuda ka teistes kohtades, kus asuvad need, keda koolitatakse. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis käib tõsisem arutelu selle üle, kas ja kuhu kolida ettevõtluse arendamise sihtasutuse turismiarenduskeskus. Algselt oli ministeeriumi ja valitsuse plaan kolida turismiarenduskeskust Pärnusse, kuid nende hoovides maha turismiettevõtete ühispöördumine sellest teatati. Keskus peab siiski asuma kliendile lähedal ehk Tallinnas. Teine suurem muudatus puudutab järgmise aasta alguses loodavate Eesti geoloogiateenistust, mille 50 töötajad hakkavad tööle Rakveres. Siseministeeriumist teatati rahvusringhäälingule, et 2019. aasta märtsiks on plaan võimaldada Tallinnast väljaspool ligipääs kuni 150-le uuele töökohale. Samas ei tähenda see alati olemasolevate töökohtade väljaviimist ning muuhulgas arvestatakse nende 150 hulka ligi 40 uut politseikonstaabli kohta maakondades. Sotsiaalministeerium on jälle teatanud, et nemad uusi alles loodavaid töökohti Tallinnast välja viimise tabelisse üldse kirja ei pane. Näiteks Eesti töötukassa on alates läinud aasta algusest palganud Tallinnas 116 uut inimest, kuid sotsiaalministeeriumi hinnangul ei tähenda see töökohtade kolimist. 2019. aasta märtsiks peaks sotsiaalministeeriumi haldusalas pealinnast välja kolima veel 140 töökohta, ehkki kokku on lepitud, missuguseid allasutusi kolimine puudutab Pole veel teada, kuhu kolitakse. Samas on ka ministeeriumi, kus kolimisplaanid on juba päris täpselt paika saadud. Näiteks maaeluministeerium teatas, et nende haldusalas peab kolima 50 inimest, nende seas 18 Eesti Taimekasvatuse Instituudi töötajad, kellel tuleb Tallinnast Jõgevale minna. Raplasse viiakse aga seitse põllumajandusameti ja üheksa veterinaar ja toiduameti töökohta. Edasi välisteemadel ja Kristi Sobak, palun. USA president Donald Trump teeb täna teatavaks oma otsuse Ühendriikide osaluse kohta Pariisi kliimale. Pest meedia peab leppest taandumist väga tõenäoliseks. Keskkonnaõiguse ekspert, California Ülikooli professor Jan Karlsson ütleb, et kuigi Trumpi selline otsus ei üllataks kedagi, pole selge, kuidas taandumine toimuma peaks. Tema sõnul on selleks kolm võimalust. See on esimene ja kõige kergem tee on see, et trump lihtsalt lõpetab teiste riikidega Pariisi leppe teemal suhtlemise ega täida kokkuleppeid, mis Obama administratsioon sõlmis. Teine võimalus on, et trump lahkub ametlikult Pariisi kliimaleppest. See on väga pikk protsess, võtab aega neli aastat, aga midagi keerulist selles ei ole. Kõige hullem on kolmas variant ja kuuldavasti just seda trumpi meeskond kaalub. See tähendaks mitte üksnes Pariisi kliimaleppest taganemist, vaid ka lahkumist ÜRO kliimamuutuste konventsioonist, milles me oleme osalenud 25 aastat, ütles Karlsson. Juhul kui trump jääb kolmanda võimaluse juurde, on tulevastel administratsiooni idel äärmiselt raske uusi kliimamuutuste kokkuleppeid sõlmida. Maailma suurim süsinikuheitme õhku paiskaja Hiina kinnitas täna oma toetust kliimale pele. Sama on teinud ka näiteks Venemaa. USA on aga Hiina järel suuruselt teine süsinikuheitme õhku pais kajab. Kaks ainsat riiki, kes pole seni kliimaleppega liitunud, on Süüria ja Nicaragua. Samas tuli äsja teadev Washingtonis, et USA president Donald Trump ei alusta veel USA Iisraeli saatkonna Tel Avivis Jeruusalemma viimist. Ka see oli üks tema valimiskampaanialubadusi, nagu ka kliimaleppest väljumine. Valge maja teatas, et trump siiski plaani saatkonna kolimist, kuid mitte lähima poole aasta jooksul. Palestiinlased on nimetanud Ühendriikide plaani saatkond Jeruusalemma viia rahuprotsessi ohustavaks. Suurbritannia peaministri Theresa May konservatiivide edumaa opositsioonilise leiboristide partei ees on kahanenud kaheksa protsendini ja seda vaid nädalaga, näitab Tanel reisi läbi viidud arvamusküsitlus. Varasema küsitluse kohaselt oli meie erakonna edumaa 15 protsenti. Ka teised küsitlused on näidanud, et leiboristide toetus on konservatiivide-le järele jõudmas. Nüüd on Suurbritannia valimisteni jäänud nädal ja värske küsitluse kohaselt toetab konserve Tiive 44, leiboristid aga 36 protsenti vastanutest. Toetus liberaaldemokraatidele püsib muutumatuna seitsme protsendi juures. Ja edasi jälle kodustel teemadel. Tallinna halduskohus peatas eile mittetulundusühingu Eesti roheline liikumine taotlusele reidi tee teiseta Kapi ehitamiseks väljastatud ehitusloa kehtivuse kuni esimese astme kohtumenetlust lõpetava lahendi tegemiseni. Kohus leidis, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalikuna, muidu võiks keskkond saada kohtumenetluse ajal pöördumatult kahjustatud. Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf kinnitas, et linn kaebab halduskohtuotsuse edasi. Loomulikult, ega siin keegi halduskohut ei süüdista, sest et niisugune materjal läbi närida teatud päevade jooksul see ei olegi võimalik ja sellepärast kohtunik võttiski endale aega ja andis siis õiguskaitse. 2007. aastal oli see keskkonnamõjude hindamine tehtud ja ma kipun arvama, et 10 aasta jooksul ei ole, kui seal pole midagi vahepeal tehtud, siis seal ka pole vahepeal midagi muutunud. 10 aastat tagasi oli reidi tee see projekt tunduvalt mahukam ja see oleks tõeliselt ka merre ehitatud, tänase on kokku võetud ja tõepoolest me võiksime hakata siis näiteks esimest etappi ehitama, seda ei vaidlustatud, aga seda me ei saa teha väga lihtsal põhjusel, sellepärast et teises etapis on see pumpla, mis siis praegu on nii-öelda keelu all ja tume pumplat välja ehitasime saaga maasse torusid panna ja minu arvates organisatsioon, kes selle vaidlustas kohtus noh, ei ole väga, väga põhjalikke asju ära toonud, mis siis nende arvates seda keskkonda nii mõjutab. Pealegi see projekt kohutavalt kaua läbi arutatud ka rohelistega ja kõigi teiste instantse kohalike elanikega me tegelikult mere äärde, mida me siis ehitame, on jalgrattatee, promenaad, rohealad ja ma arvan, et see peaks väga meeldima inimestele. Elu ikkagi areneb lõppude lõpuks me kaebamisel otsuse edasi meie asi on esitatud dokumente, esitada kaebus ja proovida asjaga ikkagi edasi minna. Reidi tee kogupikkus on 1,7 kilomeetrit ja tee rajamiseks täidetakse määratud, pikendatakse kaldakindlustust ja lammutatakse 12 hoonet. President õiguskantsler ja sotsiaalkaitseminister tunnustasid tänasel lastekaitsepäeval presidendi kantselei roosiaias laste ja noorte huvide eest seisjaid. Janek Salme käis kohal. Auhinnaga lastega ja lastele tänatakse ja tunnustatakse inimesi ja organisatsioone, kelle uued algatused või pikemaajaline tegevus on positiivselt mõjutanud lasteaiaperede käekäiku. Ürituse tuulises roosiaias avas president Kersti Kaljulaid. See, kui asju teevad noored või lapsed, ei tähenda, et see on midagi sellist nagu täiskasvanud teevad ainult et kuidagi väiksemal skaalal. Kui ma vaatan täna neid noori, kes siia on kogunenud ja mõned neist peagi lavale tulevad auhinda kätte saama siis need asjad ei ole nii-öelda teise mõõdulised täiskasvanute tegemised. Vastupidi, tihti annavad need peod silmadeta oma ambitsiooni, sisukus ja empaatia poolest, paljudele nii-öelda suurte inimeste projektidele ja algatustele. Tunnustuse lapse suur tegu pälvisid kooli õpilased Katariina raud, Anastassia Beljajeva, Anna Aron, Silvalis, Karu, Jaak Grethe, kõrvel Nathan käima lükanud projekti. Ma ei ole uhuu, mille käigus jagatakse teavet vaimse tervise kohta tehtud küsitlusi, korraldatud psühholoogide loenguid, paigaldatud plakateid ning valmistatud video. Algatajate sõnul on praeguseks ettevõtmisest osa saanud umbes 3000 õpilast ning projekti jätkatakse. Ettevõtmise üks algatajaid Silvalis Karu rääkis, mis peaks tänu sellele paremaks muutuma. Et noored oleks nagu nõus abi otsima, sest nii palju on inimesi, kes on ise väga teadlikud, et neil on midagi, aga aasta või kaks inimesed isegi ei julge kellelegi rääkida. Kui inimene tunneb, et tal on probleem, et siis ta kohe nagu pöördus kuhugi, sest nii on palju lihtsam neid asju välja ravida. Muutuste looja tunnustuse pälvis Terje Tuisk, kes on aastaid tegelenud teaduse populariseerimisega lasteaia noorte seas. Elutöö preemia sai doktor Karin Orgulaskele juhtimisel loodi Tallinna lastehaiglasse hematoloogia-onkoloogiaosakonda. Eripreemia pälvis Heinar Jahu, kes on pea 40 aastat töötanud kabetreenerina. Lasteaia noorte tunnustuse pälvis Lõuna prefektuuri teabebüroos töötav politseikapten Marina Padar, kes on varem üle 30 aasta teinud noorsoopolitseiniku tööd. Tema sõnul on aastatega muutunud ka lapsi ja noori ümbritsevad ohud. Aastaid tagasi ei olnud meil sellist asja nagu probleemid narkootiliste ainetega, mis praegu meil on täiesti olemas. Rohkem suheldakse meedias, et osad, mida varem ei teatud kuidasmoodi läbi IT on võimalik kellelegi haiget teha. Tunnustusauhinna lastega ja lastel algatajad on lastekaitse liit, asenduskodu töötajate liit, Lasterikaste Perede Liit, mittetulundusühing oma pere, SEB heategevusfondi, õiguskantsleri kantselei ja presidendi kantselei. 28 Eesti piimafarmi avasid täna selle rahvusvahelisel piimapäeval kooliõpilastele oma uksed, et lapsed näeksid, kui palju tuleb vaeva näha selleks, et piim poodi jõuaks. Olev Kenk käis koos lustivere põhikooli lastega Pajusi suurfarmis. Need on tiinet, mullikat, siin need on, need on seemet, nad kasvavad ja ühel hetkel siis kui nad on siis oma vasika ära kasvatanud üheksa kuud käid nagu inimeselgi ja siis ta kõigepealt ja siis saabki selleks vasikas ja sellest multikast noorest loomast tapsid. Siis ta hakkabki läbi, sina platsiga lüpsma ja lüpsab ele tingimusi. Jõgevamaa piimatootja Lembit Paal pidi täna vastama laste arvukatele küsimustele sest nii mõnigi asi oli neile uudiseks. Lustivere põhikooli teise klassi lapsed Mere, Õie, Kalle ja Reinar Saareleht. Ma pole kunagi laudas lehma, lüpstakse lehma vasikad, mõned täitsa päevat kui sagedaste piimajoode väge. Aga miks lapsed üldse peavad piima jooma? Tugevad ja jõudu? Lustivere põhikooli õpetaja Ede Paju leiab, et kuigi elatakse maal, on ka maalaste kokkupuude loomadega jäänud väga harvaks. Kui on, siis on kass ja koer. Mõnel on lammas võib-olla, aga seda on ka harva. Igapäevast kokkupuudet kindlasti ei ole ja nad ei, ei tea loomadest ja nendega suhtlemisest eriti palju. Jõgevamaa üks suuremaid piimatootjaid Lembit Paal usub, et kuigi paljudel inimestel maatööga kokkupuudet enam pole, suhtutakse Eestis põllumehe raskesse töösse sealhulgas ka piimatootmisse. Valdavalt suure austusega. See tänane üritus ka ma arvan, et on üks võimalus seda austustele Eesti toidu vastu kasvatada, kellest me ikkagi peaks alustama mitte lastest, näiteks eelmisel nädalal oli kaks gruppi huvilisi, siis ma ikkagi tajun seda, et see huvi on täiesti olemas. Ja ma ei ole küll nagu märganud, et põllumehesse suhtutakse kuidagi üleolevalt või mitte sõbralikult. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Olev Kenk Jõgevamaalt. Haapsalus peetud muinasjutukonverentsil lugudega kasvame suureks, tõdeti, et lugude rääkimine lastele on tähtis, sest need rikastavad laste mõttemaailma ja tutvustavad üldinimlikke väärtusi. Juhan Hetneri lugu. Muinasjuttude puhul on tegemist kultuuripärandiga, mis sisaldab õpetusi ning käitumisjuhiseid ja on samas hea ajaviitevahend. Lastekirjanduse ekspert Krista kumberg ütleb, et muinasjutud teevad lapsed vaimselt rikkamaks. Ja ka hakatus selleks, et laps saab sõnad, kui sa lapsega räägid ja kui sa talle jutustad, kas muinasjutte või perepärimuslugusid, siis sa ju räägid ja annad talle sõnad ja sõnad, stimuleerivad mõtlemist ja mälu. Ja lõppkokkuvõttes need lapsed on palju rikkamad, kellele kodus lugusid räägitakse. Muinasjuttudes tuleb tegelastel tihti teha olulisi valikuid, nende lugude abil saab väike inimene justkui moraalse kompassi. Seda läheb aga vaja nii lapsel kui ka hiljem täiskasvanu. Eas jätkab rahvakultuuri keskuse suulise pärimuse spetsialist Piret Päär. Aga mis nad annavad, nad annavadki, need väärtushinnangud. Nad annavad inimeste valikuvõimaluse. Sest me oleme mõnikord harvemini, mõnikord tihedamini. Mõnikord me oleme iga päev mingil ristteel. Me peame kogu aeg otsustama. Krista kumbergi sõnul on muinasjuttudel oma koht ka internetiajastul lapsevanemad, õpetajad ja raamatukoguhoidjad saavad olla need, kes räägivad lugusid ka siis, kui muu meelelahutusteleri ja arvuti vahendusel peale trügib. Hea muinasjutu teeb jutustaja, sest, et kes ikka hästi räägib ja jutustab, selle suus hakkavad lood elama. Suuline pärimus ei pea olema tingimata muinasjutt, see võib olla näiteks ka perepärimuskirjanik. Lauri Sommer ütles, et suuline vorm saab inspireerida kirjutava autori stiili. Spontaansus ja Se spontaansus saab siis osaks kirjaniku stiilist, et see, kui sa suuliselt midagi räägid, no kas või seesama intervjuu vorm, et kui panna kirja, siis kirjanik kindlasti muudaks seal üht-teist ära, aga see kõne voolavus või meloodia, mis tekivad, kui inimene räägib, et kõlavad tekstis ka mõnikord hästi huvitavalt või niimoodi värskelt kunagi kirjakultuur, muidu läheb natuke kapslisse või liiga lihvituks. Muinasjutukonverentsi peetakse Haapsalus iga kahe aasta tagant. Selle traditsiooniga alustati 2009. aastal. Nüüd veel homsest ilmast sünoptik Helve Meitern. Eeloleval ööl on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm ja kohati sajab veidi. Puhub lääne ja loodetuul viis kuni 11, rannikul puhanguti kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kolm kuni üheksa, maapinnal langeb nulli kuni miinus ühe kraadini. Homme päeval pilvisus tiheneb ja mitmel pool sajab hoovihma. Hommikul võib Kirde-Eestis sekka tulla ka lörtsi. Loodetuul tugevneb kaheksa kuni 13, puhanguti kuni seitsmeteistkümne, saartel ja rannikul kuni 20 meetrini sekundis. Õhtul tuul veidi nõrgeneb ja sooja on seitse kuni 13 kraadi. Ragnar Kaasik võtab nüüd kokku päeva spordisõnumid. Eesti jalgpallikoondis tõusis täna avaldatud FIFA edetabelis kaks kohta ja on nüüd 98.. Eelmise aasta septembris koondist juhendama asunud peatreener Martin Reimi käe all on Eesti kokku tõusnud nüüd juba 32 kohta. Eesti koondise järgmise nädala MM-valikturniiri vastane Belgia asub seitsmendal real. Eesti võrkpallinaiskond võitis eile hilisõhtul Portugalis peetava MM-valiksarja avamängus Soomet kolm. Üks. Eesti asus kohtumist üks. Null juhtima, võites avageimi 25 17. Teises geimis oli samade numbritega parem. Soome. Kolmandas ja neljandas geimis loovutas võidukas Eesti naiskond Soomele vastavalt 23 ja 20 punkti. Nurgaründaja Nette peit tõi mängu parimana 17 punkti, kahekohalise punktisummani jõudsid veel ka Kristiine Miilen, Kertu Laak ja Eliisa Peit. Täna Eesti aja järgi kell pool 11 õhtul kohtub Eesti alagrupi suurfavoriidi Saksamaaga, kes eile võitis Sloveenia kolm. Null. Kolmandas F-grupi mängus alistas Portugal kolm. Kaks Prantsusmaa. Jäähokiliigas NHL alistas Pitzberg finaalseeria teises mängus koduväljakul neli. Üks Nashville'i ja asus nelja võiduni mängitavat seeriat kaks. Null juhtima. Viimasele kolmandikule mindi vastuseisul üks. Üks, kuid siis pani pits pöörg oma paremuse maksma ja viskas kolm väravat. Ühe värava autoriks Kitzbergi poolt oli Jevgeni malkin, kes play-off mängudes on nüüdseks kogunud juba üheksa väravat ja 17 väravasöötu. Finaalseeria kaks järgmist mängu toimuvad Nashville'i koduväljakul. Lõuna-Koreas toimuval alla. Kahekümneaastaste jalgpalli MM-il selgusid täna viimased veerandfinalistid. Mehhiko võitis üks. Null Senegali ja kohtub veerandfinaalis Inglismaaga. Itaalia, kes võitis täna kaks. Üks Prantsusmaad läheb kokku samblaga. USA oli kuus. Null parem Uus-Meremaast ning kohtub Venetsueela, aga neljandas veerandfinaalis mängivad omavahel Portugal ja Uruguay. Mängudega tehakse algust sellel pühapäeval. Aitäh spordisõnumite eest ja selline saigi Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.