Peaminister Jüri Ratas tsiteeris avasõnavõtus Eesti vabariigi alusdokumenti aastast 1918 manifesti kõigile Eestimaa rahvastele kus seisab ühe eesmärgina ka eesti rahva jõudmine suurte kultuurrahvaste hulka. Juba meie riigi iseseisvuse väljakuulutamisel pea 100 aastat tagasi pööras Eesti oma näomaailma poole ja soovis olla vääriliseks liikmeks kultuurrahvaste peres. Tänases Eestis võib kahtluseta öelda, et meie riigi väljakuulutamisel püstitatud siht on täidetud. Eesti õpilased saavutavad väga kõrgeid tulemusi rahvusvahelistes testides. Meie sportlased on toonud kõige kirkamaid medaleid nii suve- kui ka taliolümpiamängudel. Eesti kultuuri loojad on hinnatud kodus ja välismaal ning oleme kultuuritarbimiselt Euroopa esirinnas. Kultuuri elutöö preemiad said tänavu dirigent Neeme Järvi, näitleja Lembit Ulfsak ning tõlkija teoloog Kalle kasemaa, kes on vahendanud eesti keelde Pärsia, Kreeka jidiši, kõmri Etioopia ja Araabia ning paljude teiste keelte tekste. Selline tõlgete rohkus on ka ühe kultuuririkkus. Samas on tööpõld Lähis-Ida kultuuride tundmaõppimisel otsatu, tunnistas elutöö preemia laureaat Kalle Kasemaa. Tundub, et meie huvi ja see, see puudutab ka meie asjatundjate ettevalmistust ja haridus on rohkem suunatud Lääne-Euroopale, ka meil oleks vaja. Eriti tulevikku arvestades oleks vaja rohkem tunda islamimaailma ja samuti Kaug-Idamaailma. See on ka Lääne-Euroopa riik, giidide kitsaskoht, ehkki neil on olemas palju pikemaajalisem emigrantide hulgal Lähis-Ida maadest ja, ja arvult palju suuremad emigrantide hulgad, aga tundub, et, et riigid ja nende kultuuripoliitika ei oska seda fakti väärtustada ja ära kasutada. Wiedemanni keeleauhinna sai tänavu Eesti keele Instituudi teadur, marja kallasmaa meie kohanimede uurimise eest. Spordi elutöö preemiad said jalgrattasportlane Rein Kirsipuu ning spordipedagoog ja rahvusvaheliselt tunnustatud sporditeadlane Rein Haljand. Haljandi sõnutsi algab kehaline kasvatus liigutamise õpetamisest ja selle tasemest. Liigutus on niivõrd mõnus ja kui ta on niivõrd kerge ja ta on niivõrd loomulik, siis see tekitab nagu motivatsiooni. Oi, ma tahan veel seda teha. Aga kui ta on niisugune korduste kordamine ja trillimine ainult vilumus selgeks saaks, siis ta muutub monotoonseks ja, ja, ja nii kui näeme, me läheme nagu spordis ka ekstreemsust ja niisuguste suundadega ja alade poolest väga huvitavate osavusalade juurde, mis on lastele siis meeldivamad kui võib-olla niisugune vastupidavusalad, kus peab monotoonset tööd tegema. Ja, ja sellepärast see seal liigutusliku külle esiletoomine ja, ja selle perfektne valdamine, see oleks võib-olla tulevikus treenerid, üks suund, kus nad teevad selle asja huvitavaks. Tartu Ülikooli arheoloog Heiki Valk, kes sai teaduspreemia Eesti helis muinasaja maa-arheoloogia uurimise eest, kinnitas, et teadlased peaksid üle saama loomulikust tagasihoidlikkusest jama teadmisi julgemalt näitama. Kindlasti, sest kui sa ei näita, mida sa mõtled, siis keegi ei tea, mida sa mõtled.