Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku reede, teise juuni olulisemad sündmused, mina olen Uku toom. Valitsusliidu erakondade esindajad leppisid eile õhtul kokku maksupaketi muudatustes. Ettevõtlusorganisatsioonide esindajad peavad valitsusliidu otsust sammuks õiges suunas. Kuidas need lahendusi edasi otsitakse, seda me veel väga hästi, peaasi on liikunud selgelt paremas suunas. USA lahkumine Pariisi kliimaleppest on tõsine löök, kinnitavad nii poliitikud kui teadlased, aga olukord on veel segane. Mida see täpselt tähendab, on praegu raske arvata. Praeguseks hetkeks juba on 10 USA osariik ehk siis üks viiendik USA territooriumist otsustanud, et nemad jätkavad Pariisi kliimakokale. Preets. Ka Tallinnat külastanud Soome välisminister Timo Soini leiab, et kliimaleppest taganemine võib USA-le kujuneda arvatust raskemaks. Lääne maavanem Neeme Suur rõhutab, et Haapsalu raudtee tasub taastada N Rail Balticu ehitamise algust, sest Euroopa raudtee ehitamine ajab ehitushinnad kõrgele. Aktivistid tõid õhtupoolikul Tallinna linnavalitsuse hoone juurde taas prügikott ja seejärel kutsuti kohale päästeameti demineerijad. Hoone juures suleti liiklus ja tekkisid ummikute mineerijad, purustasid kotid veekahuritega ning tegid kindlaks, et kottides oligi prügi. Kiviõli seiklusturismi keskus loodab areneda aastal aasta läbi toimuvaks pereturismikeskuseks. Kaheteistkümnes noorte laulu- ja tantsupidu. Mina jään algab täpselt kuu ajaga, pärast uudisteoseid on laulupeo repertuaaris pooled. Rahvamuusikud peavad ka eraldi peo kahe tantsupeo etenduse vahel. Meil on väga palju teoste uudisseadeid, olen külastanud ja käinud kõikides nendes erinevates riikides proovisaalides ühtegi laulu pole keegi ohkega laulma hakanud ega kiruma hakkad. Ja Eesti meeste võrkpallikoondis on neil minutitel tegemas oma debüüti maailma liigas. Alanud kohtumises on meeskonna vastaseks Hiina Taipei. Ilm püsib vahelduva pilvisuse ja kohatise hoovihmadega, öösel on temperatuur pluss seitsmest kuni kohati maapinnal miinus kolme kraadini. Homme on 10 kuni 16 kraadi sooja. Alustame siis eilse õhtu otsuse järel kajadest. Valitsusliidu erakondade esindajad leppisid kokku, kui maksupaketi muudatustes. Tuletame siis meelde panditulumaksu ei tule, kuid piiratakse Eestis teenitud kasumi maksuvabalt väljaviimist pakendiaktsiisi ei kehtestata ning taastatakse senises mahus abikaasade õigust deklareerida ühiselt tulumaksuvaba miinimumi. Ettevõtlusorganisatsioonide esindajad peavad valitsusliidu otsust sammuks õiges suunas opositsioonis olles. Reformierakonna esimees Hanno Pevkur leiab, et muudatused on pigem kosmeetilised, aga pikemalt nüüd sel teemal Janek Salme. 21 ettevõtlusorganisatsiooni saatsid paar päeva tagasi riigikogus esindatud erakondadele ühispöördumise, milles teatasid, et maksumuudatused toovad kaasa hinnatõusu ning mõjutavad negatiivselt ettevõtluse hektarit. Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul on tervitatav, et valitsusliit loobus ettevõtjatelt palju kriitikat saanud panditulumaksu ning pakendiaktsiisi kehtestamisest. Paltsi sõnul ei lahendanud valitsusliidu neljapäevane otsus küll kõiki pöördumises esile toodud probleeme, kuid kaks olulist mureallikat on kõrvaldatud. Kahte väga olulist teemat siis olnud puudutatud ja, ja otsustatud, et, et need siiski jäävad, Nad jäävad olemata, mis siin ettevõtjatele kõige rohkem Nende laiemalt muret on tekitanud panditulumaks ja, ja pakendiaktsiis, et et need on tõsi saanud mõlemad väga teravat kriitikat pajud ettevõtlusorganisatsioonide poolt ja arvestades sellist olukorda, noh ma arvan, toodigi tegelikult valitsuse poolt ka väga mõistlik ja loogiline samm need hetkel laualt maha tõsta. Opositsioonierakonnad on valitsusliidu varem kavandatud maksupaketti teravalt kritiseerinud. Näiteks neljapäeval läbikukkunud umbusaldusavalduses rahandusminister Sven Sesterile teatati, et uued maksud koormavad ettevõtjad üle. Reformierakonna esimees Hanno Pevkur ütles täna, et valitsusliidu tehtud muudatused on pigem kosmeetilised. Öeldi, et panditulumaks ei tule, aga teised on, aga ei taha nad nimetada seda, et laenumaks tekkib. Jah, pakendiaktsiis lükati edasi, aga selle juurde tullakse aasta pärast tagasi ja magusamaks planeeritud kujul jääb. Et võib-olla ainukene selline sisuline osa tegelikult ongi abikaasade ühisdeklaratsioonide seda ikkagi see, see on üsna väike muudatus. Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tammsaar ütles, et valitsusliidus kokkulepitud muudatused on kindlasti samm paremuse suunas. Samas pole tema sõnul ikkagi lõplikult teada, kuidas need küsimused lahenevad. Praegu pandi kahele maksule pandi pidurit, kuidas neid lahendusi edasi otsitakse, seda väga hästi, peaasi on liikunud selgelt paremas suunas. Eks me olime poliitikutega enne kõnelenud neil teemadel ja ega nüüd ma arvan, et see arutelu ju selle maksupaketi muutusele ei alanud mitte selle pöördumise peale, et see ka natuke võib-olla ajaliselt noh, oli, oli niisugune sobilik kokkusattumus, aga kindlasti ta midagi mõjutas ja ma loodan, et ta andis tugevama, selgema seisukohaga edasiste arutelude jaoks. Hiina ja Euroopa Liit süvendavad koostööd Pariisi kliimakokkuleppe täitmiseks, võtavad vastutuse kogu planeedi tuleviku eest, ütles Euroopa ülemkogu president Donald Tusk äsja Brüsselis lõppenud Euroopa Liidu Hiina tippkohtumise järel. Johannes Tralla jätkab koha pealt. Samal ajal kui Donald Tusk Jean-Claude Juncker Hiina peaministri liig Changiga pidulikult kätlesid Nõudsin sadakond hääletate aktivisti õues, et Euroopa liidrid mõistaksid hukka inimõiguste rikkumise Hiinas. Kuigi inimõiguste teema oli ka tänapäevakorda sisse kirjutatud. Todon Pekingile varrukast võtta trump USA presidendi otsus hüljata kliimakokkulepe võib Hiina tähtsust globaalsel areenil oluliselt tõsta, usuvad vaatlejad. Plaanitust kolm tundi kauem kestnud kõneluste järel ütles Donald Tusk, et tegemist oli seni kõige lootustandva maa Euroopa Liidu Hiina tippkohtumisega. Hiina ja Euroopa Liit süvendavad koostööd Pariisi kliimakokkuleppe täitmiseks ja võtavad vastutuse kogu planeedi tuleviku ees. Lubastusk jäägandenst teistesse oleme veendunud, et USA eilne otsus hüljata Pariisi lepe on suur viga, ütles Euroopa ülemkogu president. Usk. Kui meie ühine juhtimine tagab ettevõtetele, investoritele ja teadlastele nii Euroopas, Hiinas kui üle maailmakindluse, mida neil on vaja vähese süsihappegaasiheitega majanduse ülesehitamiseks ja see saadab sõnumi maailmale säästvale energiale üleminekut, ei saa tagasi pöörata. Pariisi leppest ei taganenud ta, ütles Juncker. Hoolimata Brüsseli ja Pekingi tavatust lähenemisest jagub Euroopal ja Hiinal erimeelsusi, mille lahendamisel tehti täna liidrite sõnul küll edusamme, aga hulk tööd seisab veel ees. Näiteks Hiina terase dumping, mille vastu võitlemiseks on Brüssel sisse seadnud ulatuslikud kaubandustõkked. Hiina peaministri sõnul on rahvusvahelisel areenil toimunud muutuste järel oluline, et Hiina ja Euroopa Liidu suhted oleksid senisest stabiilsemad. Eeskätt tuleks rõhku panna vabakaubanduse arendamisele, märkis peaminister. Valitsusjuht avaldas lootust, et Euroopa Liit arvestab Hiina rahvuslike eripäradega. Johannes Tralla, Brüssel, Ja Tallinnat külastanud Soome välisminister Timo Soini leiab, et USA otsus ei ole väga suure mõjuga ja kliimakokkuleppest taganemine võib ka USA-le endale raskeks kujuneda. Arni Alandi jätkab samuti sel teemal. Soini sõnul on Pariisi leppest lahkumise protseduur sedavõrd aeganõudev, et praegune president ei pruugi oma ametiaja jooksul sellega ühele poole jõudagi. Seda enam jätkab Soome Pariisi kliimaleppe täitmist, nagu on lubanud teha ka kõik ülejäänud Euroopa Liidu riigid samuti ka kõik need riigid mujal maailmas, kellel globaalsele kliimale tõeliselt suur mõju on. Soini sõnul jääb segaseks seegi, mida trump kliimaleppest taganemisega õieti taotleb. Või no säägli vodka-of-aegses trampis koidiku kärje, raud. Me ei tea täpselt, missuguseid samme härra trump vastu. Võimalik, et Pariisi leppest väljumine oli mõeldud ainult sisepoliitiliseks. Tarbimiseks Soome on praegu Arktika nõukogu eesistujamaa ning selle põhjapolaarala riike ühendava organisatsiooni tegevuses pole Soini sõnul märgata, et USA keskkonnakaitsele jalga ette üritaks panna. Soini sõnul ei saaks USA seda teha kasvõi seepärast, et tal on vaja Pariisi kliimalepet täitvate riikidega äri ajada. Ajava fondile Autajad sexti pääsenud autolt EAS Project World Manni fraktši sinule hoolde kurvaks ma olen alati välja toonud, et 60 protsenti maailma jäämurdja toodetakse Soomes ning just need paremast. Ma arvan, et ka tulevikus USA-s ja igal pool on sul vaja murda jääl. Päriseks tehtud eeltoodud põhjustel ei usu Soiniga, et teised riigid USA eeskuju järgima hakkavad. Ning kui mõni riik hakkabki, jääb nende hulk üldiselt siiski väga väikseks. Ja veel vastukajasid USA otsusele Kärt Kelder Maailma liidrid on reageerinud pahameelega president Donald Trumpi teatele, et USA lahkub 2015. aasta Pariisis. Kliimaleppest liidrid eesotsas Saksa liidukantsleri Angela Merkeli ja prantsuse presidendi Emmanuel Macroniga on lubanud jääda kokkuleppele kindlaks. Võitlus kliimamuutuse vastu on peatamatu ja riigid peaksid Pariisi leppest kinni pidama, ütles ka ÜRO peasekretär Antonio Guterres. Kliimamuutust ei saa eitada ja see on üks suuremaid ohte meie praegusele maailmale, meie planeedi tulevikule. Ma olen veendunud, et ülejäänud riigid, linnad ja ärid panustavad rohelisse majandusse. See pole ainult õige samm, vaid ka tark valik. Vene president Vladimir Putin ütles aga, et ei maksa USA presidendi, tema Pariisi kliimaleppest taganemise pärast hukka mõista. Ma ei hakkaks praegu president Trumpi üle kohut mõistma, sest otsuse kliimaleppega ühineda langetas USA endine president Barack Obama. Võib-olla leiab ametisolev president, et see ei ole lõpuni läbi mõeldud. Võib-olla arvab ta, et selleks ei ole piisavalt vastavad ressurssi. Kõigele sellele tuleb veel kord korralikult otsa vaadata. Need olid siis vastukajad välismaalt, aga loomulikult räägitakse USA presidendi otsusest ka meil. Eesti Teaduste Akadeemia presidendi professor Tarmo Soomere sõnul on raske prognoosida, mida USA lahkumine Pariisi kliimaleppest endaga kaasa tuua võib. Aga löögi alla saada tuvad ilmselt vaesemad riigid ja ja osa saab sellest ka Eesti sel teemal. Veel Jane Saluorg. Eesti Teaduste Akadeemia president, professor Tarmo Soomere kui mõelda, et USA süsihappegaasi emissioon on Hiina järel täna maailma suuruselt teine, siis kuidas ühe suurriigi lahkumine kliimakokkuleppest võib mõjutada eesmärkide täitmist? Selle kokkuleppe raames? Pariisi kliimakokkuleppeni jõudmine tähendaks paarikümmet aastat tõsist tööd igasuguste argumentide kaalumist ja siis lõpuks ühe olulise dokumendi allakirjutamist, mis seadis mitte ainult pilpad plaanid see-le, mis teha tuleb, aga seadis ka rahalised kohustused. Selles mõttes ühe peamise tegija eemaletõmbumine on tõsine löök, mida. Et sellest leppe täitmise paigutas 100 miljardit dollarit aasta aga oluline moment on see, et ette võtta, mis on isegi märksa intensiivsemalt panutanud võrreldes arenenud riikidega arenguriigid nagu näiteks Mehhiko või Indoneesia Vietnam, arenenud liigid on suutelised võrdlemisi palju kliimamuutustega kaasnevaid negatiivseid aspekte nii-öelda alla neelama majad kõrgemaks tugevamaks paigutama, tugevamad konditsioneerid tegema veel palju muud selle jaoks raha jätkub. Vaesematele riikidel mõjuvad kliimamuutused märksa rängemini ja neil puuduvad vahendid, et nii-öelda ennast välja osta ja oma kodanike heaolu tagada. Ja siin justkui suurte riikide toetust olekski vaja. Seda oleks, oleks äärmiselt vaja, aga et ka Eesti satub, kuna löögi alla Eesti need plaanid ja kasvuhoonegaaside ja, ja muude asjade nii-öelda õhku paiskamise vähendamise osas näevad paberil välja täiesti fantastilised, aga tuletan meelde, et praeguse seisuga on Eesti inimeste ökoloogiline jalajälg kolm kuni viis korda suurem kui maailmas keskmiselt. Sellelt tasemelt alustamine tähendab, et alles kaugel sellest, kuhu on jõudnud ülejäänud maailm. Et see vähendamine 80 protsenti tähendab, lihtsalt peame raiskamise karistamise lõpetama ja tegema seda suhteliselt kiiresti et see meie põlevkivisuits maailma mastaabis nii kohutavat mõju avaldaks. Testi osa süsihappegaasi õhku paiskamises maailmas on 0,06 protsenti aga mis on näiteks suurem kui Afganistanis. Afganistan. Ja selle teema viimane arvamus rohelise ilmavaatega ajakirjanik Kaarel Tarand ütles vikerraadio saates uudis pluss et ta ei usu, et Donald Trump suudab USA-le välja võidelda paremat kliimakokkulepped võrreldes Pariisis saavutatuga. Euroopa liit tervikuna on sama suur majandus ka Ameerika ja selle tõttu nagu läbirääkimispositsioonid on võrdsed ja pigem on see ameeriklaste selline käitumine või Trumpi käitumine, ma ütleksin, Euroopa liit, ühistegevusele motiveeriv liitev siduv Euroopa, ma arvan, saab ainult hindu juurde sellest, kuna hiinlased on lubanud oma positsioone pidada ja siis ongi lihtne, siis selles kolmikus on ameeriklane juba üks kolmandik ja ülejäänud on kaks kolmandikku, nii et tuleb olla kannatlik ja, ja mitte erutuda kõigest sellest operatiivmürast, mis tänapäevane moodne maailm oma kommunikatsioonis võimaldab, et, et igaühe avaldus või säuts Twitteris või ka nii-öelda põhjalikum poliitiline aalsuse ja sõnum ei vii ilmtingimata tegelike tagajärgedeni ja, ja me ei saa ju välistada ka seda, et, et Donald Trumpi silmad avanevad kuskil mingisugusel puhul, et seda on ju tema senises praktikas juba juhtunud, et ta avastas, NATO ei olegi aegunud üks ühel päeval hiljuti ja noh, võib-olla leidub Ameerikas mõni füüsik või või loodusteadlane, et keda ta usku mägi jääb mõne pastori asemele. Eesti raudtee peamajas arutati ettevalmistusi haapsalusuunalise raudtee taastamiseks. Tõdeti, et ettevalmistustöödega on vaja kiirustada. Lääne maavanem Neeme Suur. Pigem on küsimus sellest, et kui on ikkagi olemas üldine suunitlus ja teadmine, et taastamisele kuulub Haapsalu raudtee kuni rohukülani, et siis me peame olema ka selles veendunud, et need tööd, mida tehakse turba lõigul need siis on nii-öelda valmistavad tööd järgmisteks, et nad ei ole selles mõttes uue tupiku ehitamine, vaid nad on ettevalmistavad tööd. Järgmine asi on see, et kasutades erinevaid rahastamisskeeme nii nagu on ka transpordi arengukavas kirjas peaksime kitiga kaaluma võimalusi, kuidas enne, kui Rail Baltica ehitamisel hinnad üles lähevad saaks ka Haapsalu otsa taastatud. Mida suurem on riigi enda ajafinantseering sellesse investeeringust, seda väiksem on dotatsioonisumma. Mida suurem on reisijate arv, seda väiksem dotatsioonisumma ja see, mis reisijate arvu puudutab, siis reisijate arvu osas kindlasti. Me võime öelda, et Tallinna-läänesuunaline liiklus on üks intensiivsemaid haapsalu lõik kindlasti ei saa olema mitte viimaste seas. Täna on Tallinnas linnavalitsuses olnud segadused prügikottidega, hommikul tõid aktivistid sinna kaks prügikotti, siis peeti nad kinni, aga hiljem õhtupoolikul toodi samuti prügikotid, et seejärel kutsuti kohale päästeameti demineerijad. Linnavalitsuse hoone juures suleti liiklus, tekkisid ummikud. Juhtunust rääkis lähemalt Päästeameti Põhja-Eesti pommigrupi juhataja Raido Taal. Mon 16. Null. Kuus sai siis Põhja-Eesti pommigrupp väljakutse pommikahtlusele, mille sisu oli siis linnavalitsus, ette on jäetud kaks prügikotti, saadad sellise väljakutse, pommigrupp reageerib vastavalt kõikidele meile ette kirjutatud standardprotseduuridele. Ja käitume ka vastavalt sellele, nagu ohutusreeglid ette näevad, sellepärast et kui me seda ei teeks, siis mingi hetk võiks selline käitumine saada meile saatuslikuks. Seega isegi kui kuskilt on info, et tegemist võib olla prügiga, on tegemist, võib olla jutuga ja meie teeme täpselt nii, nagu meie peame, piirasime ohuala ja peale seda augu Johu alal piiratud tagatud, siis tuvastasime, mis oli kotis. Suletud umbes 40 minutit ja kogu sündmus kestis ise natuke kauem. Sündmusega oli kaasatud mitmed operatiivteenistused, mis tähendab seda, et kulutati väga palju riigi raha ja väga palju pikka aega oli häiritud inimeste tavaelu. Täpselt kuu aja pärast algab XII noorte laulu- ja tantsupidu, mina jään, täna rääkisid korraldajad ajakirjanikele eelseisvast peost lähemalt. Tõnu Karjatse käis kuulamas. Mina jään, on nii lubadus kui ka tõdemus sümboolselt toetab seda ka peo logoks olev peremärk. Nagu tavaks, antakse kolm tantsupeo etendust, esimene neist reede 30. juuni õhtul. Pühapäev, teine juuli on pühendatud laulupeole ning hommikupoolik rongkäigule. Laulukaare all astuvad esimest korda üles 17 noort dirigenti. Laulupeo repertuaar on kokku pandud noori kõnetavatest lugudest. Kui palju on seal uudisteoseid? Noorte laulupeo peadirigent Heli Jürgenson? Seda on piir, on päris raske tõmmata, et osalise konkursi korras nii-öelda laekunud või tellitud tööd, aga meil on väga palju teoste uudisseadeid, olen külastanud ja käinud kõikides nendes erinevates liikides proovisaalides ühtegi laulu pole keegi ohkega laulma hakanud ega kiruma hakata ja kõik on läinud energiatega alati oma lauludega tööd teha ja see suurel väljakul kõik ju lõbuks kokku kõlama hakkaks ja see töö veel jätkub ka siin nendele ettevalmistuspäevadel suur mass ikkagi laulab. Ma siin ootan Rein Rannapi lauludest, ma tunnen lihtsalt saalis, kuidas seal kõige selgroog on nii sirge, kui lauldakse Lydia Koidula, Eesti muld ja Eesti süda, et ma usun, et kui sa siin kordades laululaval võimendub, see peaks ikkagi olema väga elamuslik. Tantsupeo lavastus keerleb koidu ja hämariku loo ümber. Idee autorid on Meelis Kompuse, Maian Kärmas. Kärmas on kirjutanud ka mitu muusikapala, mis tantsupeol elavas ettekandes esitusele tulevad. Milline on traditsiooni ja uuenduslikkuse vahekord tantsupeol, seda uurisin noorte tantsupeo pealavastajaks Margus Toomlalt. Oluline on ikkagi hoidev traditsioonilist liini nagu tantsude poole pealt või liikumiste poole pealt ikkagi seda, aga meloomele antsud tänapäeval ikkagi nende muusikate peale, mis meie eestimaine muusikapagas, mille annab, ehk et nagu tänapäeva muusika näiteks Curly, Strings teeb näiteks mingi mingi muusika siis siis selle peale luuakse selline eesti rahvatantsudel põhinev musike, see loobki sellise ajas kaasas käimisele. Rahvamuusikutele on eraldi pidu, see toimub laupäeval, esimesel juulil kahe tantsupeo etenduse vahel Kalevi staadioni lähedal, poolane pargis. Enamiku repertuaarist moodustab uues seades pärimusmuusika, aga on ka autoriloomingut, räägib rahvamuusikapeo eestvedaja Juhan Uppin. Tellitud on ka seadeid, näitena võiks tuua mari kalkuni, kes meil ka kaasa lööb. Kontserdil Tuulikki partosiki, siis Eeva Talsi, kes on viiulite liigile kirjutanud ühe loo ja selle seadnud Rama tõder. Pastakas on näppepillidele väga vinge loo teinud. Kulno Malva on mitu lugu teinud akordionid tale ja nad kõik tulevad ka seda koos noortega ette kandma, et need lood solistidega lood. Ma arvan, et saavad olema erilise hõnguga. Praeguseks on tantsupeole järel veel 7000 piletit laulupeo tingi kohtadest on müüdud pooled. Kõige kiiremat teavet leiab noorte laulu- ja tantsupeolehelt laulupidu, poee. Täna on meil olnud pigem sügis- kui kevadilm, mis saab edasi sellest maile. Meius. Loode-Venemaal pöörleva aktiivse madalrõhkkonna haare nõrgeneb järk-järgult ja homme päeval moodustub põhjalahe ja Läänemere kohale kõrgrõhuvöönd. Täna õhtul on Eestis pilves selgimistega ilm, kohati sajab hoovihma. Puhub loodetuul viis kuni 12, puhanguti 15, saartel ja rannikul kuni 18 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kuus kuni 10 kraadi. Eeloleval ööl on Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, Kirde-Eestis sajab kohati vihma. Puhub loodetuul viis kuni 11, rannikualadel puhanguti 15 meetrit sekundis hakul Kirde-Eestis kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on üks kuni seitse, maapinnal kohati null kuni miinus kolm kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ja peamiselt sajuta ilm. Puhub loode ja läänetuul neli kuni 10, puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 10 kuni 16 kraadi. Ning jäänud on veel spordiuudised ja need toob teieni Johannes vedru. Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel peetakse naiste ja meeste üksikmängu turniiril kolmanda ringi mänge. Naiste turniiril tagas koha 16 parema hulgas tiitlikaitsjast hispaanlanna karbiinia Muguruza. Teises ringis Anett Kontaveidist jagu saanud Muguruza võitis täna seitse. Viis, kuus, neli Kasahstani tennisisti Julia Putintsevat. Meeste konkurentsis jõudis neljandasse ringi oma kümnendat Prantsusmaa lahtiste meistrivõistluste tiitlit püüdev Rafael Nadal. Hispaanlane oli veenvalt kuus. Null kuus. Üks, kuus. Null üle grusiinist Nicolás, basseffhiilist konkurentsist langesid aga David Kofanya Grigor Dimitrow. Eesti meeste võrkpallikoondis debüteerib täna maailma liigas. Mõne minuti eest alanud kohtumises on vastaseks Hiina. Tai Bei. Eesti osaleb tänavu maailma liiga kolmandas tugevusgrupis, kuhu tagati pääs eelmisel suvel saavutatud Euroopa liiga võiduga. Kokku teeb kolmandas tugevusgrupis kaasa 12 meeskonda. Et jõuda Mehhikos aset leidva finaalturniirile, tuleb üldises paremusjärjestuses kuuluda esikolmikusse. Naiste võrkpallikoondis jätkab täna hilisõhtul mänge maailmameistrivõistluste valiksarja teise ringi turniiril, kui kell 22 30 kohtutakse tugeva Sloveeniaga. Seni on naiskond kuueliikmelises alagrupis kogunud ühe võidu ja ühe kaotuse. Eile tuli tunnistada grupi favoriidi Saksamaa kolm. Null üleolekut. Geimides loovutas Saksamaa Eestile vastavalt 18 19 ja 20 punkti. Läinud ööl peeti korvpalliliigas NBA tänavuse finaalseeria avakohtumine. Kolmandat aastat järjest on esikohamängudes vastamisi Golden State Warriors ja Cleveland Cavaliers. Nelja võiduni peetava seeria avalahingus suutis kodusaalis mänginud steit Clevelandi alistada ja seda kindlalt 113 91. Naiste tippjalgpallis toimus eile hilisõhtul hooaja tähtsamaid mänge. Euroopa meistrite liiga finaalis alistas Lyoni olümpiik penaltiseeria abil teise Prantsusmaa klubi Pariisi Saint-Germaini. Nii normaal- kui ka lisaaeg olid lõppenud tulemusega null. Null. Ja need olid siis tänase päevakaja sõnumid kuulmiseni järgmistes saadetes.