Rahastuspõhimõtete muutmise põhjus on nii käimasolevas haldusreformis kui ka selles, et rahastuspõhimõtted on muutumatuna püsinud juba aastast 1996. Kultuurkapitali seadust taga muutma ei pea, ütles saks. Muutumas on isegi maakondade piiril, kultuurkapitalile on ka selliseid väiksemaid ekspertgrupid igas maakonnas mega maakondlikult ja iga nelja kuu tagant toetama kultuuri ja sporti, et need küsimused vajavad täpselt samamoodi vastamist, et kas need rahajagamise protsendid, et mis, kui palju, kuhu maakonda näiteks läheb, peaksid sõltuma näiteks inimeste olevust, kes seal elavad? Täna see ei ole nii ja samamoodi räägime teema sihtkapitali töö osas, et täna on tekkinud näiteks olukord, kus kõik, mis ei ole otseselt professionaalne kultuur, loetakse rahvakultuuriks ja see piir selle vahel, mis on ja mis ei ole professionaalne kultuur, väga hägus ja rahvakultuuri sihtkapitali taotluste hulk kasvab mäena. Kertu Saksa visiooni kohaselt võiks Kultuurkapitalist kujuneda nõuandev kogu üldise kultuuripoliitika suunamisel ja kujundamisel. Kultuurkapital koondab praegu 150-ni eksperditeadmist ja Kulka kontor saaks olla vahelüli kultuurikoostöö arendamisel. Nii näiteks saaks parema teavitustööga kaasata senisest enam venekeelset kultuuriloomet, mille toetuste taotlemisel on seni olnud väga tagasihoidlikud. Üks tegevussuundi, mida saks soovib kindlasti arendada, on erasektori kaasamine. Praegu rahastab näiteks Postimehes avatud Eesti raamatu sarja väljaandmist, kuid neid panustamiskohti oleks veelgi. Samas on siin veel üks tegemata jäänud töö. Kertu saks. Tegelikult on läbi viimata üks uurimus, mis siis annaks vastuseid sellele, et milline on olnud Kultuurkapitali mõju siin tahaks teha kindlasti alustuseks koostööd ülikoolidega ja uurimisasutustega, et see ära uurida. Ja siis me saame minna erasektorisse ja öelda, et vot siin ja siin on sellised lõngad siin ja siin oleks toetust juurde vaja ja et kui siia siia panustada, et siis siis Eesti kultuur ja sport areneks, et need küsimused on esmalt vastata. Esimesel märtsil allkirjastab Kultuurkapital aga erasektori esindajatega toetuslepingu selleks, et eesti kirjandus oleks tuleva aasta Londoni raamatumessil esindatud 10 ilukirjanduslikku väärtteose tõlkega.