Meie viimase džässisõpradele pühendatud hilisõhtused tunnid on kulunud peamiselt mitmesugustele uudistele. Uudistepõuda pole tunda praegugi, nimetagem vaid äsja Prahas ja Varssavis toimunud rahvusvahelisi džässifestivale millest ka Nõukogude muusikuid osa võttis ajalehe Komsomolskaja Pravda poolt korraldatud džässikonkurssi Üleliidulisel teleekraanil, mida kahtlemata ka paljud meie tänased kuulajad kaasa elasid märkigem samuti saksa demokraatliku vabariigi külaliste esinemist Tallinna džässiklubis. Et aga mitte unustada neid, keda huvitab džässmuusika minevik ja eks seal ole mõndagi, mis tähelepanu väärib. Võtame aeg-ajalt ette muusikalisi matku möödunud aastakümnetesse. Meenutame muusikuid, keda tänapäeval enam nii sageli ei kuule ja jälgime ühe või teise nähtuse teket ja arengut. Nii ka käesolevas saates. Teeme nimelt täna algust lühiülevaadetega džässmuusikas kasutatavate instrumentide kohta ja võtame esimesena vaatluse alla trompeti. Trompet on džässmuusikas alati olnud nii-öelda liidripositsioonil on ju see pill kõlajõult tugevam ja tämbrid säravam kui teised seega nagu loodud esiplaanil olema. Seetõttu on ka loomulik, et esimesed kuulsad džässmuusikud olid just trompeti istid. Neile omistati New Orleansis austavat nimetust king, see on kuningas. Ja varasemate džässorkestrite juhidki olid ikka trompetistid, padi. Pooldan tšak Klein show, Oliver Nicklarokka ja paljud teised. Täpsuse huvides märkigem, et käesoleva sajandi esimestel aastakümnetel oli trompetis õieti rohkem kasutusel Kornet trompeti-ga võrreldes veidi lühem ja pehmema tämbriga kuid kujult sarnane instrument. See oli kahtlemata tingitud sellest, et Kornetton puhkpilliorkestri klassikaline meloodia pill ja sai selleks siis ka varastest džässorkestrites, mis tekkisid puhkpilliorkestrite eeskujul. Kui tänapäevase kõrvaga kuulata neid vanu heliplaate, millel on jäädvustatud 20.-te aastate kuulsa trumbetistid siis vahe tänapäevaga on muidugi tohutu ja mitte ainult helitehnilises osas. Kuigi trompet omandas džässorkestrites kiiresti omapärase palge, mis erines sümfoonia ja puhkpilliorkestrite traditsioonidest, polnud tal veel kaugeltki seda ulatust, tehnilist liikuvust ja kõla, mida see pill pakub kaasaegses džässmuusikas. Kuulake palun ühe varase trompeti kuulsuse mängu aastast 1924. See on Chow King, Oliver, keda tänapäevani peetakse džässmuusikaajaloo üheks väljapaistvamaks kujuks ja kelle kohta Louis Armstrong on öelnud, et ta pani aluse kõigele sellele, mis hilisemas džässis on olnud tähelepanuväärset. Oliver mängib siin koos pianisti Jelly Roll Mortoniga viimase sulest pärinevat pala kingporter stamp. Veetud. Samas, 1924.-st aastast on pärit ka meie teine näide, mida esitab yks Paiderbeck, keda peetakse esimeseks tõeliselt silmapaistvaks valgeks trumpetistik džässmuusikas. Peidab EKG oli selle heliülesvõtte tegemise ajal 21 aastane ja suri juba seitse aastat hiljem. Siiski tõestavad temast jäänud plaadid, et tegemist oli andeka muusikuga, kelle pehme toon ja sujuvat legaatot eelista fraseerimine. Kaudselt võis ette aimata kunagi palju hiljem tekkivat jahedat džässistiili. Kuulake niisiis piks Biden, Becki, Tom Dylani palas Chasmi bluus, mida mängib orkester. Konverents muidugi polnud sel ajal sääraseid pikki arendatud soolosid nagu praegu. Meid huvitav, korneti soolo kestab vaid 29 sekundit. Ainuvalitsejaks trompetistide hulgas kujunes juba kahekümnendatel aastatel vitaalne ja huumoriküllane luja Armstrong, kelle mäng oli eeskujuks mitte ainult trumpetistidele vaid üldse kõigile džässi instrumentalistidele. Niivõrd uudne, rikas ja ideedest pulbitsev oli see Hans imiteeristada klaveril kolmanhokins saksofonil chati, kaardon, tromboonil. Neid, kes matkisid teda trumpletil, on võimatu loetleda. Võimatu oleks samuti loetleda neid džässpalu, mis oma ilmaletuleku võlgnevad Armstrongi mängitud improsatsioonilistele fraasidele. Oma aja kohta oli aastungil erakordselt kõrgele ulatuv ülemine register. Tema mahlakat, Tiheda vibraatoga ja nüansside rikast tooni peeti kaua aega. Džäss, trompeti ideaaliks. Kui sellele kõigele lisada veel tema ammendamatu improvisatsioonilist fantaasiat ja nakatavad rütmi pulssi, siis pole raske mõista, miks Samsungi mõju on olnud nii suur. Palun kuulake niisiis, kuidas kõlas noor Armstrong aastal 1928 pala, mille autoriks on tema tolleaegne abikaasa Lil haadin kannab pealkirja. Ära narri. Mind ja orkestrisse kuuluvad veel Fred Robinson tromboon Jimmy Strong, klarnet ööl Hains klaver, mässigara Püanža ja suutis Hinglton trummid. Siiani oli asi võrdlemisi lihtne sest need kolm, keda juba kuulasime Oliver väidarbek ja Armstrong ei puudu ühestki džäss trompetistide loetelust. Edasi aga on pilt üsnagi kirju ja kummitama hakkab küsimus, keda võtta ja keda jätta. Peame, et 30.-te aastate svingstiil tõi esile pika rea populaarseid trump petiste eesotsas Harrigeemsi, sigi elmani ja teistega. Siiski on neile aastatele tagasi vaadates omapärasemalt ja värvikamalt meelde jäänud näiteks Rextjuvart, Tšaali Ševers, pakleitan ja eriti roieldrich. Mille poolest siis Rextjuwartkes aastail 1935 kuni 45 kuulust juuke lingtone orkestri koosseisu oli üks neid, kelle tegevus tõi kaasa uusi trompeti kõlavärve. Nagu kõik oma aja trompetistid, ei pääsenud ka tema mööda aastungi mõjudest. Aja jooksul aga kujunes Rex Stewardil välja täiesti isikupärane stiil, milles suurt osa mängisid tänapäeva trompetistide juures levinud poole ventiiliga võetud helid. Üldse taotles Rext jõuart hiljem laia pehmet tooni, mis eriti mõjule pääses aeglaste teemadega. Charlie Ševers oli kolmekümnendail aastail üks tugevamaid virtuaalse trompetit, kuigi ta tänapäevalehte enam sellest küljest ei üllata. Mänginud paljudes koosseisudes, millistest eriti võiks märkida Tommy Dorsey orkestrit ja John Kööbisexteti torkas ta silma isikupärase jõulise muusikuna, kelle soolodest tihti oli ka näputäis huumorit. Pac leitonid kuulates meenub kohe luja Armstrong, kuid siiski ei saa esimest vaid pimedaks kopeerijaks pidada. Tal on ka omalt poolt palju ütelda, tema improsatsioonides lahti rulluvad fraasid on kauni meloodiaga ja ilmekad. Tema üldine mängulaad on täis seesmist tuld ja kaasaelamist. Ühe väikese näitena kuulake katkendit kriimeri Johnsoni palast üks tund milles kleitoni ande lüüriline pool kuuldavale tuleb. Roy Heldridži on üsna üksmeelselt peetud kolmekümnendatel aastatel esile kerkinud Tronketistidest silmapaistvamaks. Teda on paljud nimetanud ka selleks lüliks, mis Louis Armstrong juurest viib isegi lesbi tormilise trompeti stiilini. Tõepoolest rajas Heldrich oma äärmiselt vaba fraseerimise ja sujuva legaatos liikuvate passaažidega teed kaasaegsele trompetistiilile vahest rohkem kui ükski teine. Ja nii olemegi jõudnud kaasaegse trompetimängualusepanijad isegi lesbi juurde. Märkigem, et Gillespie oli 30.-te aastate lõpul Eldrichist tugevasti mõjustatud ja ta on ise poolnaljatades öelnud, et uutmoodi mängima hakata siis kui sai selgeks, et nii nagu Heldrich ta siiski mängida ei oska. 40.-te aastate keskel tegigi džässimaailm tutvust uue trompetistiga, kelle kõrval kõik varasemad virtuoosid näisid mängivat aegluubis. Kilesbi puistas oma kuulajad üle kõrgete ja kiirete nootide rahega, mistõttu esialgu paljud taolisest muusikast kui võõrast ja harjumatust kõrvale pöördusid. Nüüd 20 aastat hiljem, on enamus temaga leppinud, kuid on ka neid puhtalt džässi pooldajaid kes kogu piibopi ja sellele järgnenud voolud koos nende viljelejatega väljaspool džässi olevaiks kuulutavad. Gillespie tüüpilist väljenduslaadi kuuleme katkendis Türgia Aaleri palast. Oled paha mu vastu. Kuna pala ise on keskmises tempos, siis mängibki lesbi suurema osa passaalse kaks korda kiiremini. Teemat esitab altsaksofoni sonistit, millele Gillespie improviseerid kontrapunkti enne kui alustab oma soolot. Peagi ilmuski lesbi kõrvale rida tugeva trompetiste, kes võtsid üle tema ideid. Samuti nagu kaks aastakümmet tagasi oli üle võetud Luiaasrongiideid. Noorematest trumpetistidest sai silmapaistvamaks Clifford Braun, kelle erakordne tehniline puhtus ja improvisatsiooniline leidlikkus äratasid suurt tähelepanu. Tegelikult sai Clifford Braun oma võimeid näidata vaid mõned aastad surnud autoõnnetuse tagajärjel. 1956. aastal oli ta vaid 26 aastane. Kuulake temalt ta oma pala pealkirjaga tahud, mida ta esitab koos trummari Mäks rautši kontrabassist George Morrow tenorsaksofonist Harold landi ja pianisti Richyboweliga. Pöörake ühtlasi tähelepanu Clifford Brauni omapärasele kergestakatos keele löögile, mis on ühetasane ja veatu ka kiires tempos. Praeguse hetke silmapaistvaim trompetis džässmuusikas on kahtlemata majailsteilis ja peab ütlema, et see hetk ulatub ka oma kümmekond aastat tahapoole. On ju mail Stavis hoidnud džässihuvilisi oma isiksuse mõju all juba üsna pikka aega ikka ja jälle uut, pakkudes pidevalt arenedes sügavuse ja väljendusrikkuse suunas. Tema nimega on seotud niinimetatud jaheda džässi levik, milles varasema niinimetatud kuuma džässi energiline, tihti agressiivselt rütmiline põhikontseptsioon asendustagasihoitud tunnetega kammerliku väljenduslaadiga tulnud esialgu avalikkuse ettegi lesbist vähe erineva palgega leidis Davis juba mõne aastaga oma näo ja on sellest peale ise olnud eeskujuks loendamatuile noortele trumpetistidele. Raske on tema tohutu suurest heliülesvõtete hulgast näiteks valikut teha. Võib-olla oleks päris huvitav kuulata kümmekond aastat tagasi tehtud ülesvõtet tehnikeri palast, oletades seda just sellepärast, et seal mängib Davisega koos tenorsaksofonist John koltrein keda üsna raske on ära tunda võrreldes tema praeguse stiiliga. Ansambli ülejäänud liikmed on pianist Swed Chland kontrabassist pool Chambers ja trummimängija Philly Johns. Seoses trumpetistidega tahaksin lõbuks veel peatuda ühel huvitaval probleemil millest see tuleb, et rohkem kui kusagil mujal on just trumpetistide hulgas neid, kes harrastavad ka laulmist. Nimetagem peale luja aasta ongi veel vaid isegi lesbid, Chepeikerid kadunud, pani perigani ja Roy Heldridži. Kas tõesti on amsongi eeskujuga siin olnud nii nakatav? Ja kuna meie saade hakkab lõppema, head trumpetistid ei lõppe aga niipea siis kuulakem õige lõpetuseks üht suurepärast trumpetisti Clark territ laulmas ja mängimas. See oli Klaateri humoristlik, vallatu ja võib-olla isegi satiiriline laul pealkirjaga pomin. Nii aga kõlab ta trompet. Järgmisel teisipäeval samal ajal kuulete veel muusikat tuntud trumpetistidelt. Kahe nädala pärast aga vestleme Nõukogude džässmuusikast. Kirjutage meile oma arvamustest kuuldu kohta ja head jälle kuulamist.