Kallid raadiokuulajad, seekord teile muusikalises tunnis portree mõistatus. Õnneliku võitja õnneks jäägu rahulolu, et Eesti kerge muusika talle tundmatu ja võõras pole, vaid lausa omane ja kodune. Lahendus käib ennekõike kiiruse peale ja kes saate esimese viie minuti jooksul õigesti mõistetav, kellega meie muusikameestest on tegu, võib enesega rahul olla. Kes veerandtunni vältel oma arvamuse õigesti paika paneb, tunneb piisavalt huvi estraadižanri vastu, kes veel hiljem finišeerub. Selle hindeks jääb kõvera kolmega võrreldav rahuldav. Kes aga alles saate lõpu taktidega asjaga kurssi jõuab. See pole küll Eesti kerge muusika kuulaja või siis kuulab ta süsteemiga ühest kõrvast sisse, teisest välja ega kaota kuigi palju, kui mõni estraadikontsert päris kuulmata Ta jääb. Või ehk siis hakkab jälle tulevikus terasemalt tähele panema, kes teab. Ja veel palume lahendada ilma abimaterjali kasutamata nii-öelda loomuliku intelligentsi abiga muidugi ka keegi kuulajat kontrollima tule, aga milleks iseennast petta. Niisiis alustame viis punkti. 50.-te aastate paiku ilmus ajakirjas stalinliku noorus ühe noore helilooja, kes muide ongi meie antud saate küsimärk. Valimiste Vals. Valimiste valisi autor lõpetas Tallinna riikliku konservatooriumi professor Heino Elleri kompositsiooniklassi, niisiis üks paljudest Elleri õpilastest, kellele kerge muusika kallis ja südamelähedane. 1952. aastal kirjutas helilooja sümfoonilise poeemi Saaremaa tütar Debora Vaarandi poeemi alla mari järgi hiljem akordionijätt klarnetikontserdi. Ja pole ka midagi imestada, et üks instrumentaalkontsert oli kirjutatud. Akordionil nähti noil aegadel noort heliloojat sageli Tallinnas raske akordionikast kõnniteele asetatud higi pühkivas kella vaatamas ja siis Weledasti edasi rühkimas. Üleliidulise tunnustuse tõi autorile 1962. aastal kontsert fantaasia metronoomia, mille ta kirjutas ansamblile metronoom. Ansambli koosseisus oli ka helilooja, tolleaegne põhipill akordion. Kuulajail on võimalus üle hulga aja kuulda selles palas Uno Loobi kitarri ja Eri Klas. Helilooja laululooming on väga rikkalik. Suurem hulk neist on valminud koostöös tekstimeister Heldur karmuga. Tõsi on muidugi ka see, et vägagi mitmed Eesti kerge muusika heliloojad on kasutanud nimetatud poeedi tekste ja helilooja ning teksti autori loominguline katel keeb sageli kõnetraadi ehk telefoni vahendusel. Kõnealune helilooja on küülitanud kätt ka prantsuse heliloojate leiva järele ja ülistanud nende kuulsat kunstide pealinna. Muidugi jälle Heldur Karmo kaasabil. Nägin siin südaööd napiks, muutusid. Veel veel viimasele sai raku talge. Peale ütlesin Merfi kogu. Metsa. Veel meie maal see. Tald. Ja nüüd läbi MRP. Et mõistatada, oleks mõnusam, avame mahajääjate ees ühes spikri. Järgneva laulu tekstis on peidus helilooja sünnikuu. Aga nüüd kui sa Seda. Tage tuisupilve poole tõstis kui sire Võttis jää kroori äärmas. Ja veidi nagu raseda ja kui pelgu v ta silmis, mida sa püüda ta siis märtsis kassima? Ja kõik kinni püüda pil, kuidas filmid veel ta püüda sa siis märtsis katki Ma? Siis märtsi sa. Järgnevalt laul vene luuletaja Sergei Jessenini tekstile hobused, muusika ikka samalt autorilt. Tiiva WD värisevad. Erihinged kanda või? Enne laulule. Sööbaljal künkal kari hobuseid, põlde, lõhnu, sõrmi täis. BB kleidid värisevad. Aeg on nii kaugel, et teame teatavaks tegema portrateeritava silmatorkavalt suure nõrkuse meretemaatika vastu. Siinkohal tema üldtuntud meretemaatikaga seotud laulude pealkirju. Tule minu malevasse purjepaati. Pois seisis mere kaldal Meri muma sadamalinn meremuinasjutt. Poiss unistab valgetest purjeri ja sinisest ranniku Pjodornidestutesse vinkurjad ja Kariisigna. Seonduva teabelehti. Ja lastiga. Oi. Hulgaliselt on ta kirjutanud muusikat jazzansamblitele ja orkestritele. Eriti viljakas on helilooja tegevus olnud eesti rahvamuusika ühendamisel kaasaegse džäss ja estraadimuusikaga. Kuulakem siinjuures üht eredat näidet selle väite kinnituseks. Siin üks autorimõtteist. Mis puutub minu enese loomingus, siis võin kindlalt öelda, et võiksin hästi töötada džässivallas. Selleks peab tundma hästi kogu kaasaegset džässmuusikat, tema positiivseid ja negatiivseid kogemusi. Ja samaaegselt peab põhjalikult tundma oma eesti rahvamuusikat tundma tema iseärasusi ja seaduspärasusi. Kõnealune on kirjutanud üsna mitmeid humoristliku sisuga laule. Omamoodi harulduste hulka kuuluvaga järgnev instrumentaalpala, mis kannab kentsakad pealkirja linnalähedase noorepoolse kolhoosid, tari vallis. Pala olemus vihjab sellele, et portrateeritaval huumoritaju kaugeltki ei puudu. Järele on jäänud ainult üks punkt. Nüüd peaks meie muusikalise portree näojooned olema üsna selgesti joonistatud. Jääb veel lisada, et kõne all olev isik on kirjutanud ka muusikat. Vabariigi filmitööstusele varastati vana Toomas ja viimane reliikvia võitnud mitmeid esikohti vabariiklikel estraadilaulude konkurssidel. Nii riikliku filharmoonia kui tippmeloodiavõistlustel heliloomingu kõrval tegutseb juba hulk aastaid pedagoogina Tallinna muusikakoolis ning on peaaegu alati olnud abiks isetegevuslike pillimeeste ja heliloojate seminaride läbiviimisel. Tema sulest on ilmunud mitmeid teoreetilisi töid, abiks estraadiansamblite ja orkestrijuhtidele. Üks olulisem neist on 1969. aastal ilmunud šassilik harmoonia ja orki stratsioon. Siit alates jääb kuulaja, kui ta pole senini lahendanud meie mõistatust ka oma ainsast punktist ilma. Kõige värskemate töövõitude hulka kuulub autoril raadiokuulajate preemia tippmeloodia laulu eest, mis jällegi valminud koostöös Heldur Karmo ka ja on ka seekord seotud. Mereteemaga. Ootad täpiline rätik peos. Niisiis portree on valmis? Portrateerita on alates 1965.-st aastast Eesti NSV teeneline kunstitegelane. Või kas ongi siia enam tarvis lisada, et tegemist on 25. märtsil 1928. aastal sündinud meessoost helilooja Uno Naissooga sest iga eesti estraadimuusikahuviline tundis ta juba esimestest palge joontest võib-olla koguni käesoleva saati esimestest muusikahelidest tänu helilooja eriti isikupärasele käekirjale meie muusikas? Iga kerge muusika autori suurimaks sooviks on tõenäoliselt luua midagi niisugust, mis peaks ajahamba puremisele vastu ja elaks üle tormakad moevoolud. Lõpetuseks üks igihalja sele pretendeerib pala Uno Naissoo loomingust. Aastate möödudes on sellel laulul võrdväärne koht meie muusikas Raimond Valgre loomingu paremikuga. Hea muusika on nagu hea vein. Aastat tõstavad tema väärtust. Niisiis Heldur Karmo ja Uno Naissoo laul. Neil päevil polnud algust. Täname lahkesti käesoleva portree mõistatuse lahendust. Ei. Tasu ju? Ta. Meest. Siinne meeski vastast vantsisin ma. Ja siiski.