Tervist noored raadiokuulajad. Kõigepealt meenutame möödunud kooliraadiosaates antud ülesannet. Nimelt karjasse tantsus, Eugen Kapi balletist Kalevipoeg. Esinesid järjekorrast niisugused pillid. Esimene keelpillide pitsiga, Aato mäng sissejuhatavaks, saateks siis teine oboe oma justkui läbi nina kõlava tooniga. Kolmandaks fagoti vanaisalikult heatahtlikud, madalad toonid. Neljandaks viiulid süüdis poognatõmbes, viiendaks, klarnet laheda kõlaliselt. Kuuendaks. Lühidalt vilksatab vahekäik flöödid harfilt. Seitsmendaks taas keelpillide saatepartii. Ja sellele järgnes kaheksandaks trompet, edasi vil kontrabassid ja nõnda edasi. Loodetavasti teil ei olnud raskusi neid õigesti ära tunda. Seni oleme kuulnud kõiki sümfooniaorkestrit viisi pilli nii keelpilli kui ka puu- ja vaskpilli. Nüüd asume selle rühmavaatusele, mis ettekandele annab nii-ütelda pipart ja soola. See on löökpillide rühm. Löökpillid on enamasti rütmipillid. Nad jagunevad kahte rühma. Eestiks häälistatavad ja teiseks umbkõlalised. Häälestatavaist löökpillidest on tähelepanuväärsemad, katel, trummid või nõndanimetatud Timp panid. Need on katlataolise metallkerega, millele on kaaneks peale tõmmatud kruvide abil pingutatav ja häälestatav nahk. Erineva häälestusega Timpanid orkestrist tavaliselt kaks kuni kolm. Neid mängitakse flanelliga kaetud kahenuiaga Saabil kimpani kõlakond pehme ja kumiseb. Häälistatavuse ja varjundirikaste mängimisvõimaluste poolest tuleb Timponeid pidada sümfooniaorkestri tähtsaimaks löökpildiks. Timpaniide kõlaga tutvumiseks kullake, lõpplõiku Eesti helilooja Eduard Tubina viienda sümfoonia viimasest osast. Seal on rakendatud neli Timpanit mis mängivad teemat sendi juhtivat lühikest viisi. Nad astuvad sisse orkestri foonil, jõulises kõlas. Siis järgneb soololõik Timponeilt, mis lõpuks taasühineb orkestriga kuid püsides kogu aeg domineerival kohal. Palun kuulake. Timptoni nuiakiste kiirelt vahelduvate löögist kuulete näitena lõigu vene helilooja rintsi korsakovi idamaisest süüdist. Shera saad, palun vaid hästi tähelepanelikult kuulata. Häälistatavate löökpillihulka kuulub ka kellamäng. See on valmistatud kindla helikõrgusega metall plaadikestest, millel mängitakse puust vasarakesega. Kellamängu heli on hõbedakõlaline. Kellamängu kuulete nõndanimetatud killukeste aaria keskmises osas prantsuse heliloojate liivi ooperist lakmee. See vaheldub seal Virtooseculoratuur lauluga imitatsiooniliselt kujul. Mainida tuleb ka kellasid. See on löökpill, mis koosneb vabalt rippuvate kindla helikõrgusega metalltorude valikust. Neid mängitakse puu vasarakesega torude pihta lüües. Nende kõla mõjub tornikellahelina kuulakem lõiku Glinka ooperi Ivansussaanini finaalist. Selle ülevaks pidulikkuseks ja patriootiliseks meeleavalduseks on ka kella helinal oma tähtis osa. Samasse rühma kuulub kaks sülofon, mis seal valmistatud kindla helikõrgusega puupulkadest, millel mängitakse lusikataoliste vasarakesega ksülofoni kõlava tutvumiseks. Kuulake prantsuse helilooja sansancisiidist loomade karneval, üht lõiku, mineraali. Väga omapäraseks pildiks on see lesta. See pill koosneb metallplaadike, mis on seostatud klaveritaolise vasarmehhanismiga ja millel mängitakse nagu klaveril. Kui Chelista kõla on imeõrn ja läbipaistev sellest on tulnud pilli nimi, kitsi, lesta, mis tähendab taevalik. Helista, kõlas, saame ettekujutuse katkemgi kaudu Tšaikovski balletist pähklipureja teisest vaatusest, kus baleriini variatsioonis peamotiiv on. Lesta kees. See heliseb hõbekillukeste kõlana. Keelpillide pitsikaato ja bassklarneti taustal. Und külalistest, löökpillidest kuulake kõigepealt suurt trummi mis kujutab endast laia metallsilindrit, mis seal kummagil poolt vahel ainult ühelt poolt nahaga ületõmmatud mängitakse vildiga kaetud nuia abil. Teiseks kuuleme väikest trummi mis kujutab endast kummaltki poolt nahaga ületõmmatud väikesemõõdulist metallsilindrit. Sellel mängitakse puupulkadega efektsed väikse trummipõrinat, kuuleme rintsi, kortsakovi Hispaaniaga, pritsios. Sellesse üks lõik algab trummisoologa, millele liitub uhke trompetisignaal. Kolmandaks, kuulake taldrikuid sealt kahest teineteise vastu löödavast pasksest kettast koosnevate löökpilli. Esitame limpsi koskovi härra saadi neljandast osast kaks lõiku esimeses üksikute taldrikulöökidega energiliselt ütleva orkestri foonil ja teise taldrikute tärisevate kõlalöökidega trompetimängu taustal. Neljandaks kuulake nüüd trianglit see väga jämedast terastraadist kolmnurgaks painutatud löökpilli, mida mängitakse metallpulgakestega. Esitame huvitava lõigu rintsi korsakovi Hispaaniaga briikiast. Seal klarneti soolo algul taldrikute treemole saatel, millele järgneb oboesoolo Dreanglikilisevalt saatel. Viiendaks, kuulake tamburiiniga mis kujutab endast puust põrub mille külge on kinnitatud pask, litrid ja sageli kakuljussekesed. Ta on ühelt poolt nahaga ületõmmatud. Seda mängitakse sõrmedega, lüües või ka raputades isegi pöidlaga põristades. Esitame katkendi prantsuse helilooja Ravelli Hispaania rapsoodia teisest osast Malageena milles tantsumotiivi taustaks kostavad nii üksikud Taboriini löögid kui ka raputus. Kuuendaks, kuulake kastandietisid. See on Hispaania päritoluga väiksemõõtmeline rütmipill. Kastan jetid koosnevad kahest puu kettagisest, mis on nööri abil ühelt poolt vabalt ühendatud. Käepideme külge raputades võimaldavad kastanietid terav rütmiliste saate mängu. Eriti laialdaselt kasutatakse kassanjete hispaaniat tantsumuusika juures. Neid kuuleme ühes lühikatkendis. Nüüd, et süveneda löökpillide osasse orkestri üldises faktuuris. Kuulakem üht lõiku saksa helilooja Wagneri avamängust ooperile tan häises. Selle keskmises kirgliku ilmega lõigus kõlavad algul kimpanid triangel taldrikud ja väike trumm üksiklöökide koosmängus, kuid kulminatsioonis ühinevad nad kõik pidevaks helinaks, milles domineerivad taldrikud. Lõpuks ehitame viimase lõigu Ravelli Hispaania rapsoodia neljandast osast kus marulises hispaaniatantsus on mõjuvalt kaastage kogu löökpillide rühm. Nii kindla helikõrgusega kui ka umbkõlalised löökpillid. Sellega lõpetame tänase kooliraadiosaate jälle kuulmiseni.