Mitmel puhul on meil juttu olnud džässmuusikast üksikutes Euroopa maades. Taolisi saateid on meil kavas ka tulevikus. Huvitav oleks aga heita kord pilku džässmuusikale kogu Euroopas püüdes haarata võimalikult paljusid maid ja rahvaid koos nende omapäraste joontega, mida nad omalt poolt lisanduva džässmuusika üldpilti koos rahvusvaheliselt tuntud solistidega, kes oma meisterliku selt ei jää maha Ameerika kolleegidest. Pühendanegi niisiis tänase ja ka järgneva saate väikesele linnu lennulisele, ülevaatele, sellest, mida džässisõpradele torkab silma ühel või teisel Euroopa maal. Vahest on kõige otstarbekohasem teha seda ringreisivormis, liikudes maalt maale, jälgides erinevaid tendentse selles järjekorras, kuidas me neid oma matka kohtame. Alustagem ühe kodumaise kollektiiviga, kes meie vabariigi kuulajaile on suhteliselt vähe tuntud. See on Viktor prodovski trio Moskva 1965. aasta festivalil silma paistnud ja esile tõstetud kollektiiv kellelt kuulete improvisatsiooni Vano Muradeli laulule ära kurvasta. Pala on pärit üleliidulise firma meloodia heliplaadilt džäss 65, mis möödunud kuul kaupluses heli ja Tallinna kaubamajas müügile tuli. Siirdugem nüüd esmajärjekorras üle lahe Soome, kus äsja toimus Helsingi kolmas džässifestival. Need festivalid on sisuliselt Ameerika džässisolistide paraadiks Helsingis. Ja selgi korral võis sealne publik kohtuda terve rea tähtedega soni rollinsi, stan ketsi Mäks Rowochi tei pruubeki ja paljude teistega. See ei tähenda aga veel, et soomes poleks oma jõude küllaldase ande ja meisterlikkuse ka. On ju meiegi kuulajail olnud korduvalt juhust soome džässmuusikutele aplodeerida ja kindlasti tuleb neid juhuseid veelgi. Viimastel aastatel on seal üheks tuntumaks ansamblit saanud Christian Flinti kvintett, kuhu kuuluvad Otto Donner trompet, Erik Tanholm, tenorsaksofon Heikkis, Armando klaver, tabani tamminen, kontrabass ja Christian svinud trummidel. Kuulakem neilt Ottodonneri pala, sule silmad, milles külalisena teeb kaasa Rootsi altsaksofonist Kristjan puust, et märkigem veel, et selle unistava tundeküllase pala autor Otto Donner on üks kõige tugevama professionaalse pagasiga soome džässi komponiste kelle loomingusse kuulub ka kaks sümfooniat, kammermuusikat, elektronmuusikat ja muud. Ka Rootsi džäss on meie maal juba elavas ettekandes kõlanud ja peab ütlema, et seda oma parimais vormides rahvuslikult, omapärasena ja sisuliselt sügavana. Ma mõtlen siin Jan Johanssoni trio meeldejäävat esinemist viimasel Tallinna džässifestivalil. Loodetavasti kuuleme neid suurepäraseid muusikuid ka tuleval aastal, kui kavatsused realiseeruvad, siis juba septeti koosseisus, kuhu kuuluvad veel tuntud altsaksofonist Aarne domineerus, tenorsaksofonist klaas Rosenthal ja teised. Praegu aga valisin Rootsi džässiesindajaks baritonsaksofon Eesti Lars küliini, kes pole küll nii tähelepandav oma muusika, rahvusliku või isikliku omapära poolest kui mitmed tema nooremad kolleegid on aga kahtlemata üks esimesi rahvusvaheliselt tuntud nimesid Rootsi jazzmuusikute hulgas. Veelgi enam, ta oli 1954. aastal esimene Euroopa solist, kes Ameerika džässiajakirja Downbid traditsioonilisel kriitikute ringküsitlusel tuli oma instrumendi esimeseks kui uus tähelepanu vääriv muusikamees. Kuulake tema septeti koosseisus Jan Allan trompet Rolf Wilberi altsaksofon, Lars küliin baritonsaksofon, Lars söösten klaver, Björn alke ja Kurt Lindgren kontrabassid ja poos googlunud trummid. Pala on neisse Brauni saastusid välja unelmast Lars külini seades. Kuigi meie ringvaade Euroopa džässi kohta pole veel õieti alanudki, tundub siiski, et rootslasi võib pidada üsna tõenäoliseks pretendentide. Eks selle kontinendi tšempioni tiitlile džässialal kui midagi taolist eksisteeriks. Seda muidugi mitte kuuldud palale tuginedes, kuigi ka siin oli esitus kõigiti meisterlik ja nauditav. Võib-olla on aga see oletus enneaegne. Siirdugen sellepärast edasi Taani, kus juba rohkem kui veerand sajandi eest elas üks maailma silmapaistvamaid džässviiuldajaid Sven Rasmussen. Viimasel ajal on ta küll džässis peaaegu loobunud ja tegeleb populaarse muusika valdkonnas peamiselt lauljana. Sellena kuulsime teda ka viimasel soti lauluvõistlusel Taanit esindamas. Noorematest jõududest on tähelepanu köitvamad üsna noor kontrabassist Niels-Henning Pedersen pianist, muugens Lauritsen, trompetis Allan Butšinski ja teised. Viimane on tehniliselt tugev improvisaator, kes demonstreerib meloodiliselt ja rütmiliselt üsnagi liikuvaid soolosid nagu näiteks ta enda komponeeritud palas. Reisbik. Tunnistan ausalt üles, et seda pealkirja ma tõlkida ei oska, kuna kõigepealt ei tea, mis keeles see on. Ei tahaks ka nii teha, nagu kunagi ammu üks orkestri juht, kes tõlkis Ameerika kauboilaulu Kirnimairanchend kätel. Anna mulle mu ranits ja katel, nii et talust ja karjast sai ranits jagadel. Niisiis mängib Taani trompetis Allan Butšinski. Hollandis äss on Euroopas suhteliselt tagasihoidlikul kohal. Viimastel aastatel on rohkesti kastroleerinud ja reast festivalidest osa võtnud lauljatar Rita reis gospim Jacobsi trioga. Meie fonoteegis on tema esinemine Varssavi festivalil kolm aastat tagasi. Täna tooksin siiski näiteks ühe teise Hollandi lauljatari nooremast põlvkonnast 20 aastase Sherly, kelle laulus on huvitav jälgida džässi ja poplaulu mõjutuste segunemist, mis temaealiste juures on üsna loomulik nähtus. Teda saadab pianisti Dixhalli esiansambel. Tenorsaksofonisoolo esitab Harri verbece. Pala on Jordani kaotatud otsimas. Eriti suuri laineid pole seni löönud ka belgia džäss kui mitte arvestada Ameerikasse elama asunud populaarset suupillivirtuoosi ja kitarristi tuut stiile, mansi. Nooremast generatsioonist paistab silma vibrofonist hätsadi. Vanemast 68 aastane kriitik, kirjanik, robaar, Kofe hääl. Belgia džässi praegusest tasemest annab põgusat muljet pala võitja mida esitab orkester Saxo raama. Pala autor. Frantsiiboland on muide tõusmas džässi rahvusvaheliselt tuntud nimede hulka. Solistid on Chaxels, tenorsaksofon, Kiidoshee, baritonsaksofon, Fransle kliis altsaksofon, Benny korrojee, tenorsaksofon, pipar, Pariin bass ja Jounstrummid. Mis puutub Inglismaasse, siis kinkis maailmale kuulsad Beatlesid ja selle järel on džässmuusika seal ja muide mitte ainult seal küllaltki palju näguripäevi näinud. Isegi populaarne Cherry malliga andis hiljuti välja heliplaadi, millel ta mängib biit muusikas levinud teemasid. Plaat kannab defetismi maigulist tiitlit. Kui sa ei suuda neid lüüa, siis ühine nendega. Inglismaal on rohkesti tunnustatud jõude džässialal, keda pole mõtet siinkohal loetella. Kuid praegu tahaksin näite tuua just biitmuusikamõjude, õigemini isegi surve aspektist. Kuna biitmuusika on kerge muusika peamise tarbija noorsoo hulgas ülimalt populaarne siis on ka džässmuusikud teenistuse huvides sunnitud üht-teist sealt kasutusele võtma, kasvõi näiteks Twisti võrdlemisi nurgelist ja puist rütmi. Kuulake näiteks kvarteti koosseisus Tigmarryszi tenorsaksofon, Harrisous, klaver, Filbeids, kontrabass ja Filsyyman trummid. Pala kvarteti pianisti loodud muutlik tuul ja siin on tõepoolest mõndagi, mis kõneleb muutlikest tuultest. Inglise džässis. Prantsusmaa oli esimene Euroopa maa, mis tegi tutvust Ameerika džässi ka oma kontserdilavadel. 30.-te aastate Tšassile vajutas oma isiksuse pitsati legendaarne mustlaskitarrist Django Reinhardt kes oli esimene eurooplane, kelle muusika mõjutas Ameerika džässi. Tänapäeval on suurt kuulsust prantsuse trassile toonud kaks lauluansamblit tablaseixow päris ja Swing Swingers, kes samas järjekorras võitsid ka selleaastase Downbiiti. Kriitikute ringküsitluse. Instrumentalistidest on käesoleval momendil vahest tähelepanuväärseim Alžeeriast pärit olev pianist. Marsi all. Solal klaveri kõrval on Solal hakanud viljelema ka orelimängu jaak komponeerimist. Kuulake temalt koos kontra passisti Schil Pääru vääri ja trummari šarlbelongiga mängitud pala Ta oma sulest. Ertshertsog. Saksamaal tekkisid võimekad kaasaegsed džässikaadrid suhteliselt hilja, kuna natsismi võimuperioodil oli džässi rassilistel põhjustel ametlikult keelatud. Saksa föderaalvabariigis on tuntuimaks suureks džässorkestriga ka Nõukogude liidus kastroleerinud kurtidel haageni orkester. Solistidest meenutagem eeskätt klarnetisti Rolf küüni organisti Ingrid Hoffmanni trumpetisti Manfred Šoffi ja teisi trombonisti Albert Mangelsdorfi on nimetatud Euroopa esimeseks trombooniks kuigi sellele nimele võiks edukalt pretendeerida ka rootslane Eedee liin tšehhi Steneculets ja vahest mõni teinegi. Kuulake Albert Mangelsdorfi tema lüürilisemast küljest esitamas enda loodud pehmet ja mõtliku ballaadi Chessiga roosile. Oleme juba üsna suure kaare jõudnud ümber Euroopa teha kuid veel on ees rida maid, kus džässmuusika on eriti viimasel ajal üsna jõudsalt arenema hakanud ja laialdast tähelepanu köitnud. Kuna meil on aga ees ka veel üks saade, mis samuti on pühendatud Euroopa džässmuusikale, siis lõpetame oma ringi järgmisel korral. Praegu aga kuulame veel Itaalia trumpetisti Sergio Fannid koos kontra, passisti Jordžooburati ja trummari Jimmy prätiga esitamas Borati pala. Kindel tõde. Tundub, et ka Itaalia kuulub nende Euroopa maade hulka, kus džässmuusika küpsemad päevad on veel ees. Seni on maailma tähelepanu sealse kergema muusika valdkonnas köitnud ju ikkagi populaarsed lauljad eesotsas modunio, villa ja teistega. Kelle kõrvale nimesid džässi alalt oleks raske leida. Nii palju siis tänaseks, kohtumiseni eetris kahe nädala pärast ja head jälle kuulata.