Ta ei olnud elukutselt organist, kuigi on esinenud Iseseisvate orelikontsertidega. Tunnustatud orelimeistrina suutis ta tühistada mitmele unikaalsele instrumendile mõistetud surmaotsuse. Tema nimi, elukutse ja mille poolest sai ta ülemaailmselt tuntuks, kus on tema sünnikoht ja kus tegi ta oma suure elutöö. Praegu mängib ta Johann Sebastian Bachi koraaliprelüüdi Kasaimate mängi ära. Mängis musta mandriarst, arstiteaduse doktor. Nobeli rahupreemia laureaat Albert Schwaitzer. Suur valge doktor, nõnda nimetasid teda tema patsiendid Caboni džunglites. Ekvatoriaal-Aafrika ürgmetsa rajas ta oma raha eest, mis oli kogutud palgast, raamatute honorari, testkontsertide ja loengute tasust. Haiglahooned, mille seinte vahel ravis pool sajandit tasuta kõikvõimalikke tõbesid. Tulevase suure arsti sündimise ajal. 14. jaanuaril 1875 helisesid eelsassi Väike-linnas Kaiser Bergis kirikukellad kui tema pastorist isa pärast poja sündimist kolis perekonnaga Münsteri jõe maalilises orus asuvasse kündswachi, mida rahvas nimetas õnneuruks, jäid inimesed tihti kuulama pastori avatud aknast kostvat orelimängu. Suure arsti surma ajal neljanda septembri ööl vastu viiendat septembrit. 1965. aastal kuulutasid tamm tammid ogoue kallastel et on surnud suur nõid, oganga. Kõige parem haavade ravitseja ja sünnitajate abistaja. Tema kabineti akna all maas istusid kõrvuti musta ja valgenahalised. Öös põlesid lõkked, lauldi rütmiliselt kaloa keeles. Üheksakümneaastase doktori keha kaeti palmilehtedega ja asetati hauda saksakeelse laulu saatel. Sest kuigi Albert šaitzer valdas vabalt prantsuse keelt, pidas ta oma emakeeleks ikkagi saksa keelt. Inimesel ei saa olla kahte emakeelt, ütles teise. Suure humanistina sai šveitselist aktiivne rahuvõitleja. 1953. aastal anti talle Nobeli rahupreemia. 1957. aastal esitati Oslo raadios Schweitzeri üleskutse inimkonnale, milles ta tuumarelva teravalt hukka mõistis. Armastuse oreli orelimuusika vastu päris Albert Swaitzer oma isalt ja vanaisalt, kes olid head orelitundjad ja armastasid sellel pillil improviseerida saanud algõpetuse orelimängus. Oma isalt täiendas ta end hiljem iseõppimise teel ja ka Pariisis ühe tolleaegse kuulsaima organisti Vidori juures. Tema suur armastus oli Johann Sebastian Bach, kelle kohta on ta kirjutanud väga põhjaliku raamatu. Ta oli ka üks Vachi ühingu asutajaid ning esines selle kontsertidel. Jäädvustatud on Albert šaitzeri esituses Bachi viis koraaliprelüüdi. Ühte neist kuulsimegi. Missuguse eest Eestimaa nurgast on võrsunud kolm põlvkonda nimekaid orelimeistreid kuidas nende perekonnanimi? Nende valmistatud, 25 tänini säilinud oreli hulgas väärib tähelepanu 1930. aastal valminud orel. Kahe manuaali ja pedaali klaviatuuri 31 heliseva registriga kirjutab professor Hugo Lepnurm. Kus asub see orel, kelle fantaasiat korra oli nüüd paistab meile kaunisti teemal mängib sellel orelil meie tuntud organist. Jutt tuleb Haanjamaa meestest kriisadest nende kolmest põlvkonnast ja orelitest, mida nad on valmistanud suure hoole ja armastusega. Alustasid selle tööga vennad Juhan, Jacob ja Dannyl Kriisa. 1926. aastal valmis Rakvere kiriku orel edasi Rõuge, Türi, Suure-Jaani, Urvaste ja Rapla orelit. Sõjatules hävisid Narva Peetri kiriku ja Põltsamaa orelit. Projekti koostajaks ja kunstiliseks nõuandjaks. Nende orelite ehitamise juures oli professor August Stockmann kõige auväärsem külaline kriisade kodus Koke mäel. Umbes 45 aastat tagasi ilmus noore ajakirjaniku Enno Piiri artikkel orelivaim, kes võlus juttu, oli Dannyl kriisast. Meeldiv oli kohtuda sama autoriga möödunud aastal. Ajakirja teater muusika kinoveergudel. Artiklis orelimeistrite kolm põlvkonda viib autor Mei taas Haanja Maale kõige munamäe poolsemasse tallu vihtla järve ääres, tutvustades meid Dannyl Kriisa nelja pojaga. Need on Eduard Aksel Rudolfi Harry. Viimane neist on teinud kriisade orelit kuulsaks ka teisel pool Atlandi ookeani. Isade tööd jätkab Dannyl Kriisa pojapoeg, Rakvere orelitöökoja juhataja Hardo Kriisa. Äsjakuuldud muusikapala Artur Kapi fantaasia koraali nüüd paistab meile kaunisti teemal mängis Rõuge kiriku kriisade valmistatud pehme külaliste puit-viledega orelil professor Hugo Lepnurm. Helilooja Artur Kapp lõi selle fantaasia 1902. aastal. Uusi Soomendaris nimetatakse teda Eestis ideeleiuseks kus on ta sündinud ja kus puhkab ta põrm. 1975. aasta üldlaulupeol esitati tema 1904. aastal loodud laul ühendatud meeskoori poolt. Kuidas on laulu pealkiri ja kes saatis seda orelil? Esimene kompositsioonialase eriharidusega eesti helilooja oli Hiiumaal Käina vallas 1873. aastal sündinud Rudolf Tobias. Varases lapseeas ilmnenud muusikaannet aitas arendada isa Johannes Tobias. Tähelepanuväärselt musikaalne mees, kes selle tõttu kutsuti köstriametisse. Poja eriline muusikaanne oligi isalt päritud. Peterburi konservatooriumis õppis Rudolf Tobias kompositsiooni kuulsa helilooja professor Rimski korsakovi juures. Orelit õpetas talle professor homilius. 1897. aastal lõpetas ta konservatooriumi nelja aastaga ja kahel erialal. Ta oli esimene rahvusvahelise klassiga eesti helilooja interpreet. Esimesed katsetused orelimängualal kuuluvad heliloojal Lapsepõlve aastatesse. Lapse mõtted 12 lühiprelüüdi orelile kirjutatud umbes kümneaastasena viis lühiprelüüdi noorpõlves 10 aastat hiljem. Kokku on temalt ilmunud 10 oreliteost. Koraali variatsioonid f-moll orelile orkestriga ja kolm laulu orelisaatega, millest kuulsime Largo. Laulu esiettekanne toimus 1906. aastal. 1975. aasta üldlaulupeol kõlas see võimas laul ühendatud meeskoori esituses. Orelil saatis Rolf Uusväli. Võitlus igapäevamuredega rahvuskaaslaste sõnapidamatus ja vajadus pääseda avaramate loomingu võimaluste juurde viisid helilooja välismaale Berliini akadeemilise muusikaülikooli õppejõuks. Üle jõu käiv töö, sõjavintsutused ja kurnatus tõid kaasa ägedaloomulise kopsupõletikku mis mõne päevaga viis Eestimaa Sibeliuse 1918. aastal Berliini Vilmensdorfi kalmistu mulda. Kus asub orel, millel on viis manuaale ja mille 6768 vilet jagunevad 127-ks erineva tämbriga registriks kelle koraaliprelüüd A-moll esitatakse selle kiriku orelil ja kes esitab. Nagu te õigesti arvasite, asub see pillide kuningas Läti riikliku filharmoonia kontserdisaalis endises Riia toomkirikus. 1881. aastal tellis Riia linnavalitsus tuntud Württembergi muusikafirmalt Valka ker undko toomkiriku jaoks kõige suurema ja parema orelimaailmas, nagu siis kirjutati. Kolm aastat hiljem monteeriti võimas orel oma kohale. Firma spetsialistide tunnistust mööda on see mitte ainult kõige suurem, vaid ka oma konstruktsioonilt täiuslik instrument. Üks paremaid maailmas. Sellel orelil kuulsite Johann Sebastian Bachi koraaliprelüüdi. A-moll mängis peeteris Sipolineks Läti NSV teeneline kunstnik. Peetelis Sipolineks omandas diplomi Läti riiklikus konservatooriumis. 1945. aastal. Töötas pedagoogina 1962. aastani, mil pärast Riia toomkiriku oreli restaureerimist asus tööle filharmoonias. 1967. aastal anti talle Läti NSV teenelise kunstniku aunimetus. Kellele Eesti heliloojatest kuulub fuga f-moll millise tähtpäeva puhul esitati see väikese ajavahemiku sees nii Estonia kui ka Vanemuise kontserdisaali orelil? See oreliteos kuulub Saaremaal Kihelkonna vallas 1883. aastal sündinud heliloojale, kes varises manalasse 37 aastasena. Selja taha jäi vaid 11 loomeaastat. Tema pärand ei ole suur, kuid iga teos selles varalaekas on pärl, mida lihvitud äärmise hoolikusega. Peeter süda loomingulise pärandi tuumiku moodustavad orelipalad fuuga f-moll, passo ostinaato Ave Maria, Scertzino pastoraal šiig ning prelüüd ja fuuga g-moll. Professor Hugo Lepnurme hinnangu põhjal on fuuga f-moll Eesti kõigi aegade tähele pandavaim oreliteos. Praegu kuulsite fuga Def moll Hugo Lepnurme esituses. Temalt kõlas ka Tallinnas ja Rolf Uusväljalt Tartus Peeter süda 100. sünniaastapäeva tähistamise kontserdil.