Eesti Raadio parimad aastad esimese iseseisvuse ajal saabusid pärast seda, kui erakapitali kommertshuve teeniva osaühingu raadioringhääling oli üle võtnud Eesti riik ja Eesti raadio jätkas tegevust riigi ringhääling. Kuna saate kõva muutuks sisukamaks ja huvitavamaks. Raadiokuulajate arv kasvas 100000-ni. Soetati moodsaimat, salvestustehnikat ja esimene reportaaži auto. Baltimail. Hakati ehitama raadiomaja, sest ringhääling asus Estonia teatrihoones, ehitati ja lasti käiku Türi kesklaine saatja, mis tagab suurepärase kuuldavus kõikjal Eestis ja Euroopaski. Seepärast alustati tollal saateid teadvustusega, siin Tallinn, Tartu ja Türi. Kolmveerand Eesti praegusest elanikkonnast mõtlen Eestis elavaid eestlasi pole selles sõnastuses teadvustust kuulnud. Need kauged ajad on vajunud unustusse, kuigi meie ise teeme saateid tollal ehitatud raadiomajas ikka veel. Mul ei ole mõtet ka minna Eesti raadio heliarhiivi, et paluda mõnd vana heliplaati, millelt kuulata ja kuulata, anda, kuidas rääkisid omaaegsed riigi ringhäälingu teadustajad. Ringhäälingu arhiiv hävis tules koos Estonia teatrimajaga üheksandal märtsil 1944 mil öö läbi poetasid oma kingitusi meie pealinnale punalennuväe terroripommitajad. Otsitav heliplaat, see haruldane helijälg minevikku leidub siiski Soome raadioarhiivis. 1937. aasta maikuul külastas Tallinna Soome raadiomees Margus Raudio jastus Vabaduse väljakul muide, sisse ka kultuse kohvikusse. Kurtnud pisut palavusele, tellib ta kohvi asemel eesti õunajooki ja alustab vestlust noore daamiga, kelle välimuse kohta sobib kõigepealt öelda paar komplimenti. Margus raud ja lauanaaber on riigi ringhäälinguteadustaja. Irene lebas Menning. Teevad palju ka selle asja kaks kirbe vete ammu päeval võimendada. Ilta näide. Kuuldud jutuajamisest on möödunud veidi enam kui pool sajandit. Peaaegu pool sajandit ei ole raadiolained kandnud edasi omal ajal väga tuntud ja armastatud teadustaja, meeldivat mikrofoni häält. Irene Menning Lambert, kuidas te tulite ringhäälingusse? Minul oli ekssõbranna ja me soovitasime kaasKloogal. Ja tema oli Alberi perekonnatuttav hilisem proua Albrecht ja siis tuli juttu, et sinna otsitakse diktorigaid, seal need riigi asi. Osaühisus, mis ta oli enne vist. Osaühisus ahist oli ära, et kas mina ei tahaks, et mu niisugune Madar, kas mina ei tahaks seda proovima minna? Mariisis just ilma tööta. Isa, ema, Korol, elasin tütarlaps ja otsustasin, et lähen. Ja siis oli meil seal, ma ei mäleta, mitu inimest meid oli, aga kaks tulime meie siis sinna kohale nii-ütelda üksoli Leela tapman ja teine oli eelmine oli see konkurss konkurss, seal anti tekst kätte ja minul oli see inglise keel väga vilets. Mina olen prantsuse orientatsiooniga ja mäletan surmkindlalt, kuidas ma ütlesin mister iidel. Teedel aga no sellest ei tehtud välja ja see ei tähendanud midagi, et ma olin nüüd Alveri perekonnatuttav, sest Albrajali sel ajal Venemaal komandeeringus ja seal oli, ma ei mäleta, mis oli selle mehe nimiosaühisuse, mees oli Kadriorus, tal on niisugune väga ilus maja, oli. See oli üks nendest, kes siis otsustasid, keda võtta. Ja siis kaks meie jäime, Leela papp, mania, mina, muidu pretendent tuli palju. No näiteks neli-viis inimest oli. Mis siis juhtus? Asso Leela tapman kukus millegipärast välja, tal see asi hingele ei hakanud. See oli temast viltu ja siis jäin mina. Ja kuna mina olin ainus keskkooli baasil haridusega, siis võttis voorumindava hoole alla ja hakkas mulle välteid õpetama. Esimene asi, see, seda kuuleb ja praegugi kohale vältida ja mor võttis selle südameasjaks, et ma ikka õigesti eesti keelt räägiksin. Mitu tõhustas tuli roodus tollal. Vardo Holm ja mina ja Felix Moor vahetevahelisega, aga varda kolvisüsteemina kolm häält ja teie olite esimene naishääl? Ei, ma päris esimene ei olnud enne seda oli olnud Erika viirsalu aga tema läks siis soome, millegipärast jäigi Soome ja surigi soojas, kui te kuulnud olete. Ta on tuntud nimi. Aga teda mina oma ihusilmaga näinud ei ole ja siis jäi mina ainukeseks naiseks. Teadustöö oli nagu tavaliselt uudiste lugemine ja kontserdipalade teadust ja lihtne võrreldes lihtne sellega ikka, mis praegu. Tekst anti sulle kätte ega palju aega ei olnud seda eesti keele võidad päevauudiste teksti lugeda. Lugesid läbi võõrkeelsete nimedele, tõmbasid kriipsu talle liitsõnadele, tõmbasid kriipsu alla. Kõige ilusam lapsus oli põlu vajadus, saates. Ei osanud välja lugeda sõna harkadraga. Ette jäänud ja te saate aru, mis see on, ja muidugi nüüd sellega võrreldes oli see nii tühine komistus. Sama mäletad, aga ei hakka selle harkadraga veale. Tollal esitate palju suuremaid nõudeid mikrofoni, et istunud või astunud inimesele kui praegu, kui tänapäeval võib-olla ma ei oska võrrelda ju, noh, aga te kuulete Eesti raadiokuulaja ja teinegi kord tahaks telefoni, ei ole või midagi, ütleks või veidi hirmsasti häirib see eesti keel nii peale väga viga, nad kõik tahavad hirmsasti pähe staarid olla. Nüüd on see staari elus nagu natukene väiksemaks läinud vikerraadios televiisoris nad on kõik tagasi tõmbunud, heitaks nendele mõni press peale. Millal tööpäev algas. Tööpäev algas, hommiku kümmeneseidsid, seitse olid päevauudised, kella üheksani läks siis jooksev saade. Siis oli kella üheksast kuni. Siis tuli see päevane surnal sisse kanda, mis on tehtud päevane sissekanne teha. Ja siis oli mul natukene kirjavahetust prantsuse keel, siis tuli see teha. Ja siis oli mina vaba pärast lõunat kella viieni veel graafik oli nii et olid hommiku ja olid peale lõunat. Kus te käisite iga päev tööl? Te ei käinud, seda ma täpselt ei naljakat, vaheldust ja ikka vahetustega. Hommikul ta ei tulnud varem tööle, kui 10 minutit varem, 10 minutit enne sõitsid, mul ei olnud vaja varem tulla. Kell seitse hakkas peale, vale tehnika oli seal, kui ma juhtusin hiljaks jääma isegi haruharva siis tegi tema juba selle sissejuhatuse ärapilliks, oli kange mees seda tegema. Tooli, tehnik, talitehnik ja sellele üldse niisugune hea kokkumäng. Tehnikameestega. Oli nagu üks peremeest, nähtavasti kõige populaarsem raadiohääl oli Felix Moor kahtlema. Tagolmylaliga ilus hääl. Seal ei saa mitte midagi ütelda, aga ülemoori muidugi ei olnud kedagi. Pidaliteadlik sellest. Oli ainukene meie või meie Felix Moor. Oliste mõrgato vetoteadlikul ei, ei, ei l hääldeta ilma ilma vigadeta, ilma igasuguste viltulaskmiste. Ta tegi oma firma. Ja ta püüdis seda vist veel paremini teha, kui, kui, kui keegi teine oleks suutnud seda teha. Mis isendile rääkida. Pühapäev hakkas töö kell kaheksa. Graafik tehti nädala ja kuu peale ette. Ise olime sealjuures tegijad. Ise võis oma soovi avaldada. Tundus väga ilus ahelale. Meeldiv meelde tuletada ja alati rõõmuga. Suurim osa saatega vast läks eetrisse otse? Jah, ma oletan, kui teie tööle tulite, veel magnetofon ei olnud ringhäälingus, Nad tulid veidi hiljem, tulid kaks, 38, vist igal juhul pärast Berliini olümpiamänge vist Albriinid Berliini olümpiamängudelt õigi. Sest minu ajal juba oli magnetofon. Oli siiski, see oli see ja, ja oli oli see, mis mul praegu Beum, emaid, jää, sõbratar. Eks peremees püüdis seda meie ema ja ikka nii ajakohasena hoida, kui vähegi võis, käis palju ringi ja paljudes välismaal palju õppis paljude hiiu olite seal oma väga suureks hingeasjaks. Pürgite Fretulburist, ringhäälingu juht ja, ja muidugi poolteist 1000 tarbijale. Nojah, aga ükskursse geno rahulik aeg lõppes üks kord ja see oli veel suviselt hommikupoolik, on vaja ära siin jala tööle minna, ma elan Kadriorus, läksime maanteevastane püssiga, mehed tulevad. Lähen ilusti tööle, läheks uksest sisse, keegi mind ei keelanud keegi käskinud, lähen stuudiosse, stuudios on püssiga mees. Istun oma laua taha, käed-jalad värisevad. Holm oli juba eelmisel õhtul saanud selle esimese vitsa. Käed-jalad värisema ei olnud, saade alanud, tuleb Paul Uusman minu selja taha ja ütleb, et kui te teeksite teatrist. Sõrm ähvardus täpselt täpselt säärane kui teenit eksitesti teatuks tema tasemeid lahtigi. Viie minuti jooksul. Kirjeldatud sündmuse kohta säilitab helilint teisegi tunnistaja jutustust. Teatavasti ületasid punaarmee arvukad üksused Eesti riigipiiri nii Narva taga kui Irboska juures seitsmeteistkümnenda juuni varahommikul 1940. Sestpeale hakkas sündmuste käiku Eestis dirigeerima Moskva käsi. 21.-ks juuniks oli pealavastaja Andrei Ždanovi stsenaariumis ette nähtud Eesti iseseisvuse likvideerimine, mille käigus võeti üle tähtsamad riigiasutused. Riigi ringhäälingujuhataja Fred Olbri kabinetti ilmusid Arnold Veimer Paul Uusman ja keegi nimetuks jäänud punaarmee kindral püssimeeste saatel. Riigi ringhäälingu omaaegne juht Friedrich Holbrei meenutas toimunut Vello läänele 1964. aastal. Tollast olukorda arvestades mõistagi ette vaatlikumaid väljendusi valides. Tulid sinna sisse ja ütlesid, et vot, et võtame ringhäälingu üliminul, muidugi. Oli esimene küsimus, see access teid volitas selleks, sellepärast et mina olin vastutaja terve ringhäälingu eest ja Ma ei saanud ju igale esimesele uksest sisse tulijale ilma, pikema jututa seal ringhäälingu tuli anda, olgugi et ma neid tegelasi seal tundsin ja ma teadsin juba, et olukord, nii muidugi. Aga et mul oli ka teada, et kodanluse valitsuse seisukoht oli juba niivõrd kõikuv, et nad ise ei tea, mis teha siis jäi tervesse vastutus minu peale. Esimene nõue, mis neil sisse aastat oli, pange kõik jaamad seisma ja lõpetage ülekanded. Ah et ei saaks ringhäälingu kaudu välja saata mingisugust arendavaid teated ja. Ma küsin mikspärast trahvases mitte ärevust tekitada. Mõtle, aga kui te rahva seas ärevust ei taha tekitanud, siis on see vale samm. Kui te panete ringhäälingujaamad seisma. Et mina Omalt poolt paneksin teile niisuguse ettepaneku, laskeringhäälingu töötab täpselt edasi, nii kaude kava jälle välja on kuulutatud ja keegi ei teagi, midagi oodata, üllatavad. Ja sel momendil, kui tuleb sisuse vajadustele teadaannet ja siis Esialgu muidugi arvati, et minu ettepanekul mingisugune kaval või mingisugune vigur ettepanek ja suhtuti sellesse küsimusse nagu natukene sõjakalt, aga siis leidus selles grupis inimesi, kes ütlesid, et ei seal süüa ja siis pandi iga mikrofoni juurde, igasse stuudiosse pandi üks mees vaatama valvama, sinna saaks ringhäälingu kaudu midagi välja saata. Ma ütlen, et seal on ka üks üleliigne ettevaatusabinõu, sest meil on kontrollbasseini, kus Te kuulete kohemis, Ringhääling annab, sest kõik terve saade ja selle kontrolli koha peal dispetšer oli niimoodi. See seal on kohe kuulda. No igal juhtumisel toimitigi niimoodi. Jätkab pireene Menning, Lambert. Kes meisse hästi suhtus, nendest uutest, see oli Hallap teatodaaligaadriste mees alla ja ja kui Paulus mind lahti lasi, kutsus viis enne kella kolme kell kolm altariga lõpes kortsus kell viis viis m3 ja ütles Lambert siis laialdane männik venib, vibro kena komme tööle tulla ei olene meil teel. Ja mina küsisin, miks taotlejate isiksus ei sobi meile. Kõike head aega, võite minna, tuli püsti peo püstijala peal sealsamas. Ja kohe esimesel päeval. Ei, see oli ikka natukene hiljem juba siis, kui ta õppis neid tundma. Ei peapatju huvifo. Järgmisel päeval pidin mina olema pärast lõunat tööl. Ema oli nii kohusetõusis, oli juba Andrespirca meil tööl. Et minu koht jääb tühjaks ja siis läksime pastor kihallapi võre jätsi, palun, kas ei, võiks mulle seletada mikspärast minna tal alati SMA uurimistes. Aga ta jäigi, uuring. See oli Karl Menningu Darrast mida. Te ütlesite on, et töö tööle Tullusele püssimees stuudios ja kas küsimus jäigi stuudiosse ka edasi oli nii kaua stuudios ka mina lugesin päevauudiseid. Nähtavasti Paul Uusman, mis siis, et te võite riigipööret teha riigipööret, teha vaid öelda tõtt eetrisse, mis tegelikult toimumas on, mina, apoliitiline inimene, mis mina teadsin, ma ei teadnudki mitte midagi, ma pole kunagi poliitikaga tegelenud, kuigi ma poliitika pärast sai 25 pluss viis aastat. Aktiivne propaganda nõukogude liidu vastu. Ja peale päevauudiste lugemise ma ei ole eriti midagi poliitikaga tegemist, kõik. Ja vaat see tegime ilude viisakas ratsi kogu selle raadiomaja ja kogu selle värgi peale. Siis olin mina tööta, mõni aeg. Ja siis noh siis ma nii väga, sest olid juba sakslased. Siis ma töötasin plaanikovite, mul oli üks väga hea perekond, fotokiesajakko ungarlane. See võttis mind kohe liiga mind ringhäälingust lahti lasti potifid sinna teel. Plaaniosakonnas töötasin. Töötasin vaevalt pool aastat, kui, siis tuli jälle uuesti pööre. Tulid sakslased ja tulid sakslased. Ja siis oli meil teie tunnete kasega Emilie Kuutma, nii väga hästi, keda õletul mäletamiidikud, mandoliin natukene pärast Win ringhäälingus kaua aastaid töötasime koos ja sõprustasile ja tuleb ühel ilusal päeval Melchiori mitt saadeti pektile kutsele. Türi sood, see oli venelaste poolt enne taganemist õhku lastud ja terviseametil me käisime Albaiga vaatamas, tema käis ekskursioonil sinna. Seri saatejuht oli? Ei mäleta sellist kena mees. Seepärast kui Henning arreteeriti, mobiliseeriti siseidel hirmus palju tehnilist kraami. Ja tema tuli ja ostis kõik minu käest ära. Ma ei mäleta, mis ta nimi oli, hästi sõbralik mees. Mis temast on saanud, ei tea üldse male kaotanud kontakt, ma ei ole kontakt olemas navi, sõja, Saksa ringhääling tegutses edasi Estonia hoones ja. Parkali korralik töö, Jalontaper saksa keelt eriti ei nõutud. Nii et hästi elada. Ma olen näinud 1944. aastal trükitud ringhäälingu Almono teemal mõõtmalejale raha, teadustajate pilte, seal olete teie, siis on Saarepera saareveransisal seal paarissäärt ja ja, ja, ja, ja Felix Moor tegi kaasa, Felix Moor tegi kaasa ikka saksa ajal saksa ajal. Siis Holm tegi kaasa tehnikute kid kaasa? Diktoreid ei, Hanno ütleb jälle minu rohkem. Andrespirk tegi kaasa. Kas te mäletate midagi sõjaaegsest saatekavast, missugune see oli, kuidas oli eesti ja saksa keele vahekord hooleks või ei olnud ikka rohkemale eesti keelt, saksa keelesaated olid saksa sõdurisaated olid iga nädal seal mitu korda aga tavaliselt päevauudiseid ja, ja, ja jooksvad saated olid kõik eesti keeles. Ma mäletan, oli selline saade nagu Eesti sõdurid ja, ja siis tunded teoreetilisel solda. Ja sinna just võeti see Liidia Saarmann siis tööle. See oli selline kirev saade, kui mõeldakse, see oli sõna ja muusika põõna ja muusikapõimik, isegi vahest Estonia kontserdisaalis köisk suuremat saated olid lõbusad saated, üldiselt mitte minaarsed saated, mitte nutta, saated. Sõjaaegset Tallinna saatja tegevus on tänaseni käsitlemata ainevald ja mälestustega osas valge laik. Paraku ei leidu ka helidokumente illustreerimaks seda aega enam kui mõnikümmend sekundit laulukesest Tallinna postipoiss ajahambast puretud purunenud heliplaadil. Laulu esmaesitaja Tallinna ringhäälingusaatjas olid Mari Kamp ja Tiit Kuusik. Kas te olite tööl ka veel 1944, kui sõda jõudis eestypiiridele? 1944 olin mina juba ringhäälingust lahti siukseid, mina ei evakueerunud Saksamaale. Ja täna lasti mind lahti ja homsest päevast oli mina Kadrioru apteegis tööl. Sellepärast oli niisugune oht. Lubati auto, ema, tütar ja mina ja kaks kohvrit. Auto tuleb järele ja tuleb teil sõita Saksamaal evakueeruda. Ja mina ütlesin, mina ei lähe. Näete, siin on seda me veel vaatame, seda ütles. Kes seal kõrgel tippusikaali muulane. Miks te otsustasite tööstus sööb? Sellepärast mu mees oli punaarmees ütles ära mine ära. Ma tean, kust ma sind leian oma tule. Ja siis tegi mulle selgeks Stahli Saksamaal ülikooli lõpetanud tegi mulle selgeks, kui raske elu on Saksamaal. Tööstmisse töötasid Kadrioru töötlesin Catherakeks käsimüügis. Kui kaua õhtu saiti sõltud umbes kolm aastat. Siis. Ja siis, siis, siis ysna isegi lühikest aega olin piltlik riigitööstuskoolis nõmmerikas, ma ei tea, miks Kadrioratlikest ära läksid. Kas seal midagi paberitega juhtus? Ema oli nii-ütelda illegaalselt seal. Rangers oli ju minu abikaasa juba siis. Ja ta ei olnud mind vormistanud ja midagi seal oli nii. Ja siis läksin mina riigitööstuskooli number üks asjaajajaks ja seal sain alla kuus kuud. Ja siis tuldi linale järeljeeldinit. Ajame juttu ja lähevad koju. Mitte lähme koju, õhtul pool 11 tundi enne seda. Enne seda, tähendab, oli mul kogu aeg-ajalt saba taga, mida ma ei tea. Olime ärganud, ei märganud. Vaid ma ei osanud arvata, teadnud, kahtlustada ei. Ja siis oli pagari, kelle, et see ter. Seal koos kõrgkoolivend veel pidasime ohutu akti 25 pluss kus kohus oli. Kohtuotsus oli juba valmis tehtud. Selleks kõik kähku. Ainukene viga, mis ma ise tegin, pida vainule, siis ütles valvur. Eestlasest vangivalvur ütles nüüd, tegid endale paela kaela. Et miks te läksite ringhäälingusse tagasi tööle ja mina ütlesin, mina läksin selle värstina tagasi tööle, et ma armastasin seda tööd. Kohtunik ütles, et tööd ei tehta mitte armastusega, rohverteetriaksiideetlast. Ei olnud, võib-olla advokaat ei lubatud, kes õnnestus asjade peale? Ei, ei olnud kedagi ainult ühe uure juures, teisi oli ikka üksteise järel. Kaua ülekuulamine kestis kui pikk aegade õlitega kõrs. Karisma oli kuus kuud pool aastat ja. Ühe üle kuula juurustes ja ja ikka sellesama ringhäälingutöökorras ka ainult aktiivne propaganda grotiv lastist sarjades kaasa joosta. Kuigi töö mitte, mõtlesin, ma olin elav grammofon, eks ole, mitte midagi muud. Apoliitiline, öeldi mulle selja taga vaikselt, ma ei pea ju poliitikast absoluut, mitte midagi, loen mustvalgel, mis seal kirjutatud. Ja see on juba Katzynsuurist läbi käinud, ega see ei ole nii, et mina nüüd kusagil hangin need andmed ja loen. Need on mitut suuri läbi teinud. Kitzberg oli meil siis seda uudiste toimetaja. Ja siis oli masinakirjutaja, kes raadiost võttis vastu need päevauudised. Tõlkis. Nii et kõva kõva töö oli enne, kui Salmeid aga ei aidanud tellida koolivennast kohtunike ei arvestanud sellega. Lihtsalt läks ära, ta vahetas asetäitja. Taandus taandas ise istungil ja kolm inimest meid oli käinud, siis kõik saime selle maksimumi kätte. Kas teised olid samuti ringhäälingu ei anna iial maid, eksiti. Ani, tantsijad kohtusaalis, nyyd natukene mägi. Aga nägin, et ema ja mees ja sõbranna plekk ukse vahel tahtis, tekib lööve, ütles, et ega keegi ei osanud arvata, et see niisugune niisugune suur kook tuleb. 25 25 pluss viis pluss viis asumist. Nii kõvasti aeti, kohtust viidi täidis, tatarlased viidi patareisse, seal ma ei olnud, kaua siis sealt sõitsime? Lasnamäele no ikka mõned päevad Lasnamäel Narva Narva laagris, mis ma võisin olla mõned kuud sealses eželoniga Venemaale, et näidata Vene korotko teile veel ja loomavagunis näidati Järtsevasse. Õnneks niukene suur vangile. Ütlen veel. Ja veel 45000 vangi. Aga need olid kõik niimoodi lakk punktid. Et üle 900 ei olnud üheski koos. Hiljem sanatooriumis lappasin venelastega ühte lauda ja tundus niisugune koolis käinud inimesed ja imestasid, et kuidas ma nii hästi vene keelt oskan. Ma ütlesin, aga ma olen akadeemias õppinud ja missugust akadeemias liiminica ravidel o. See oli nii suur üllatus, et mõtlegaaritud naine istun nendega ühes lauas. Seal tegime siis põlluteedi, metsatööde soodi, kas maised õieti metsale hüüa? Muidugi. Hommikul kell seitse oli ikka Räsootja, ühel oli kirves, teisel oli saag. Ja nii me siis tundega marssisime kuises frani täit normi täitnud, siis ei saanud süüa ega muud midagi, ei olnud viga. Ja siis me olime häbipostis, sest meie põlise kumbki metsateel olnud paaris ikka pandi ei olnud kumbki metsa tööle nii-öelda, kuidas ta plaane Askar täita, kui sul, keda hulka plaana. Lätlanna käes. Kuidas seda võistu häbipostis häbipostis kutsuti, tähendab, õhtu kutsuti klubisse, seal kutsuti esis lavale ja seal siis klubi juhataja häbistas meid ära, et ei ole sugugi kohusetundlikud, inimesed ei täida, Klaan ei täida riigi plaani. Üldiselt vist vangid elasid paremini kui need vabad inimesed seal vangilaagri taga, sest nemad käisid leiba kerjamas kvootide töös vangide käest ja sest väga paljud vangid said back. Muuseas, hiljem hakkasin minaga, pakkis. Sõltus palju väga just rasvained ja suhkurained. Ja üldse ikka üldse ikka tahtsid, ikk panid võid, leiva peale. Oli teine asi. Aga vitamiinipuudus, männi võsust, neid sõid kõiki, venelased said väga palju küüslauku ja nad ei olegi yhtsad inimesed, venelased, Nemad jagast, ema tahtsid, nad said sibulat ja küüslauguteinekord, nendel oli paarikilone pakk ja seal muud ei olnudki, kui sibul ja küüslauk. Kaua te pidite olev osa ka oma pidin olema? 25 aastat. Nojah, aga te olite tegelikult, ei olnudki viit täis. Neli ja pool aastat. Ema ju siit ikka kirjutas. Pärast Stalini surma ja õmbeeria maha võtma alasse Stahli, Stalini surmateade oli kahjuks väga suur sündmus laagris teatamis Amblattaid ei, tead, need olen kuulnud ja need on, kes tööl ei kee ja varastavad, pressivad ja võtavad. Need, kõik karjusid nagu meelepuuded, nende sõber on surnud, nende sõber on surnud. Mis, missugune leinamiiting oli? Aga ma oletan, et eestlastel oli see rõõmusõnum nagu õieti midagi mõeldagi olid ikka salmi surutud ja rusutud ei ega ei osanud arvata, mis toob. Aga kas mingeid lootusi ei olnud mitte mingisuguseid? No ja siis ema hakkas kirjutama ja kirjutas ja kirjutas ja kirjutas ülemkohtusse ja ja siis ikka tuli Tarlevist teade. Ei, tema ei tulnud teadet, aga siis meil tihti niimoodi konvoid oli baraki parkis kuni 100 inimest ja hüüdis ühe nimepidi üle nime, siis see inimene teadis, et ta läheb koju. Ja siis tehti veel niisugune närvipinget, et kõik nimed lasti välja tulla, visakasid seal L tähega või M tähega või siis üks nendest sai koju, eks ole. Ja teistel oli siis Insiil. Mäletate seda momenti, kui tulite üle Eesti piiride selle Narva jõega, kui tulin, tulin, ma istusin kupeevagunis, seal olid kaks väga. Ka mina ei valinud kohta põlglikult täitunud vanaeite. Ja teist korda siis koma Balti jaamas maha tulid, kodu ei teatud, et ma tulen. Ja kui ma läksin, siis keegi trepist Ma ei läinud ees trepist üles, läksin trepist üles. Uks oli lahti, imekombel, no meil oli see kodus tihti, ei kartnud vargaid. Siis võttis aega ta ei, ega see aklimatiseerumis enam palju aega ei võtnud. Inimesed olid väga soojad ja naabrid olid kõik endised. Aga muidugi suurelamusse koju tagasi oleks võib-olla suurem veel kui minek. Minekuga võib-olla olid nagu aastatega natukene juba kokku puutunud, et inimesed tulevad ja lähevad ja lähevad ja jäävad. Aga endal tuleb nagu ei tulnudki, selle peale ei tulnud selle peale üldse. Niisugune tühi jutt meil. Nüüd olen ma ennast tühjaks rääkida. Mul on meeldiv öelda saate lõppu sõnadena edasi. Eesti raadio pere tänu proua Irene Menning Lamberti le kuuldud mälestuste eest.